Kristliku kunsti tekkimine (0)

Tartu Ülikool - Teoloogia - Religioon õhtumaises kultuuris

5 VÄGA HEA

Tartu Ülikool
Semiootika osakond
Moon Meier

Kristliku kunsti tekkimine

Referaat

Tartu
2006
Sissejuhatus
Käesolev referaat on ülevaade varakristlusest ja kristliku kunsti algusajast. Referaat annab varakristlikust kunstist üldpildi. Eesmärk ei ole pakkuda detailset kirjeldust tollasest kunstist, vaid eelkõige tuua välja see, kuidas algkristlus ja Rooma ilmalik võim üksteist vastastiku mõjutasid ja kuidas need mõjud kristlikus kunstis avaldusid. Antiigi kunst ja varakristlik kunst on tihedalt seotud. Tekkis ju kristlus ja ka kristlik kunst Rooma impeeriumis. Ajaliselt piiritlen töö 5 sajandiga - s. o 1. saj- 6.saj algus pKr.
Referaat koosneb kolmest osast – ajaloolisest ülevaatest, kunsti iseloomustusest ja olulisemate kristlike sümbolite tausta selgitavast osast.
Pildimaterjal on saadud Internetist, sisulisteks allikateks olid kolm raamatut.

Ülevaade varakristlusest kuni 6. sajandi alguseni
Esimesed kristlaste kogukonnad olid Rooma ühiskonnas marginaalsed grupid – juudid , süürlased , orjad, naised, käsitöölised. Rikkamad , haritumad ja positsioonikamad inimesed võtsid kristluse omaks aegamööda ja hiljem. ( Lassus 1966)
Esimestel sajanditel pärast Kristust oli kristlusest inspireeritud kunstiteoste loomine tagaplaanil. Kristlastel oli pakilisemaid probleeme, millega tegelda, kui usu väljendamine kunsti kaudu. Ristiusk oli keelatud, kristlased pidid end tagakiusajate eest varjama. “Kristliku ajastu esimestest sajanditest on vähe viiteid uue kultuse kujutamisele maalikunstis. Rooma katakombides kujutati 3. ja 4. sajandist pärit freskodel nii paganlikke kui piiblisüžeid, viimaseid vaid piiratud hulgal.” (Calvalho de Magalhães 2005: 86) Algkristlased ootasid maailmalõppu ja Kristuse teist tulemist. Lisaks maailmalõpuootusele ja kristlaste tagakiusamisele takistas kunsti arengut ka Vana Testamendi pildikeeld. Pildikeeldu järgisid nii juudid kui ka varakristlased. Piltide maailm oli seotud paganlusega (piltide ja kujude kummardamine kui paganluse tunnus). (Onasch, Schnieper 2003). Niisiis on esimestel sajanditel pKr loodud kristlikust kunstist väga vähe teada. Varakristlaste kogukonnal oli piisavalt olmeprobleeme. Kogukond oli vaene, kirikuid algkristlastel polnud, koguneti laenatud, renditud või rikkamatelt koguduseliikmetelt annetustena saadud majades . (Lassus 1966) Loominguline periood kristluses algas laias laastus 4. sajandist, pärast ristiusu lubatuks kuulutamist (mis tähendas suuremate probleemide lahenemist – kristlased ei pidanud end enam varjama, oli võimalik ehitada kirikuid ja usku kuulutada ning levitada).
Kristluse tunnustamine 4. sajandil oli suur murrang ühiskonnas. Sellega sai kogukond, mis seni oli olnud ebaseaduslik ja tagakiusatud, kõik õigused. Kirik , mis oli värskelt legaliseeritud, oli suhteliselt salliv . Esimesed kristlikud valitsejad ei alustanud veel jahti paganatele. (Lassus 1966)
Kristluse legaliseerimine ja olulisemad muutused ristiusu staatuses :
Aastal 313 pKr – Rooma imperaator Constantinus annab välja edikti, millega ta avaldab oma soosingut ristiusule. Kristlased võivad vabalt usku kuulutada.
330 pKr – Constantinus viib Rooma pealinna üle Konstantinoopolisse.
380 pKr – Imperaator Theodosius kuulutab kristluse riigiusuks.
391 pKr – Kõik paganlikud usundid kuulutatakse seadusvastaseks. (Calvalho de Magalhães 2005)
Constantinuse pea. Skulptuur . U. 300 pKr. Illustratsioon 1.
Alates 5. sajandist moodustasid kirikuvõim ja riigivõim omalaadse liidu. Religioon ja patriotism olid segunenud, imperaatorit jumalikustati.
Kui juriidilised probleemid olid lahendatud (usk oli legaalne ), hakati otsima uue usu sisemist mõtet ja usku põhjendama. Otsiti tõendeid Kristuse ülestõusmise kohta. Jeruusalemmas püüti leida Jeesuse hauda. Samuti otsiti Kristuse sünnikohta ja püüti leida jälgi tema ja apostlite elust. Siinkohal on leidude autentsus väheoluline, oluline on leitu mõju kristlaste kogukonnale . (Lassus 1966)
Kristliku kunsti teke on seotud usu levikuga rikkamate ja mõjukamate inimeste seas. Tekkis vajadus sulatada uus usk olemasolevasse ühiskonda. “Alates kristluse kuulutamisest riigiusuks 4. sajandi lõpul muutus maalikunst kiriku eksklusiivseks pärusmaaks ja algas selle aeglane eemaldumine Kreeka ja Rooma eeskujudest. 5. sajandist alates muutusid Kristuse elu kujutavad mosaiigid kirikuseinte eelistatud kaunistuseks.” (Calvalho de Magalhães 2005: 86)
Algusest peale sai kristlik kunst mõjutusi nii vahemerepiirkonnast kui ka väljastpoolt seda – niisiis kogu tollase impeeriumi aladelt .

Varakristliku kunsti põhijooned
Nagu juba eespool öeldud, oli esimestel sajanditel pärast Kristust kristliku kunsti loomiseks vähe võimalusi. Kristlike motiividega kunstist on rohkem andmeid alates 4. sajandist, kui ristiusk sai ametlikuks.
Kuni 4. sajandini oli kogu kristlik kunst käsitööliste pärusmaa . Esimesed kolm sajandit tähendas kristlik kunst hauakaunistusi ja katakombide seinamaalinguid. Kunst oli pigem praktilisest vajadusest tingitud kui esteetilise väärtuse loomise püüde tagajärg. Kristluse algaegade kunsti peamine väärtus seisneb selles, et see väljendab algkristlaste kogukonna väärtusi, püüet leida uuele usule tähendust, kunstis väljendatakse tollaste inimeste tõdesid. Esimeste sajandite kunstil on pigem sotsiaalne kui esteetiline väärtus. Kõige suuremat mõju avaldas kunstile usu sidumine riigiga. Kunst sai ühiskondliku elu osaks. (Lassus 1966)
Vanimad säilinud kristliku kunsti mälestised pärinevad haudadest. Maeti sarkofaagidesse (kivihauad), algselt eelkõige Rooma impeeriumi idaosas, hiljem levis sarkofaagidesse matmise komme ka läände. Sarkofaage kaunistati kristlike motiividega – näiteks Kristuse surnuist ülestõusmine; kasutati ka otseselt varasemast (antiigi kunstist) üle võetud kaunistusmotiive – viinamarjakobarad, puuviljakorvid, joogipeekrid, millele anti (piiblistseene kasutades) kristlik sisu. Marmorist sarkofaagidesse hakkasid jõukad kristlased surnuid matma alates 4. sajandist, pärast kristluse tunnustamist. Maeti maa-alustesse katakombidesse. (Onasch, Schnieper 2003).
Laatsaruse surnuist ülestõusmine (üks Jeesuse imetegusid). 350-400 pKr. Via Latina katakomb, Rooma. Illustratsioon 2.
Matmiskombed on tihedalt seotud Kristuse teise tulemise ootusega varakristlaste hulgas. Kuna usuti surnuist ülestõusmisse, hinge (ja ka ihu) taassündi, siis keelati surnute tuhastamine (ihu hävitamine). Roomlased põletasid oma surnuid, varakristlaste hulgas olid levinud laibamatused . Laibamatused levisid alates 2. sajandist ka roomlaste hulgas, võimalik, et matmiskommete muutus oli mõjutatud kristlusest.
Maa-alustesse koobastesse matmise tava tulemuseks on Rooma linna ümbrusest avastatud katakombid , arheoloogid on leidnud sealt piirkonnast ligi 70 katakombi. Katakombid koosnevad käikudest ja hauakambritest, nendes on poolringikujulised seinahauad – arkosooliumid. (Onasch, Schnieper 2003) Katakombide seintelt on leitud freskosid, millel kujutatakse stseene Vanast ja Uuest Testamendist. Leitud seinamaalingud on väga skemaatilised ja lihtsustatud. (Lassus 1966) Fresko Rooma katakombist. Kujutatakse tõenäoliselt viimset õhtusöömaaega. Illustratsioon 3.
Impeeriumi lääneosas kujutati kuni keskajani Jeesust habemeta, sest habe oli roomlaste jaoks barbarite tunnus.
Freskodel kujutatava teemadering oli suhteliselt piiratud, kasutati palju ühe stseeni variatsioone. Sagedasemad kujutatud stseenid : Vanast Testamendist Aadam ja Eeva õunaga, Mooses saamas jumalalt kümmet käsku, Uuest Testamendist Kristus hällis, Kristuse imetegudestseenid, Kristuse saabumine Jeruusalemma, Kristus Pilatuse ees, kohtumõistmine . 3. sajandist pärit sarkofaagikaunistustel kujutatakse stseene eelkõige Vanast Testamendist, 4. ja 5. sajandil kasutatakse ainesena rohkem Kristuse elu. (Onasch, Schnieper 2003)
Lisaks piiblimotiividele olid levinud ka stseenid igapäevaelust (freskodel kujutati näiteks hauakaevajaid, kaupmehi, müürseppi). Kujutusstiil oli lihtne, värvid selged, liikumine ja meeleolud anti edasi lihtsa joonega , näod olid reeglina ainult visandatud. Sarkofaagi matmine sai osaks siiski vaid jõukamatele kristlastele. Sarkofaagikaunistuste kohta kehtib sama, mis ka freskode kohta. Kristlased võtsid üle vanad ja tuntud (paganlikud) motiivid ning andsid neile uue tähenduse. Mütoloogilised süžeed muudeti piiblistseenideks (näiteks orant ja karjane – vt lk 10). Kasutati samu motiive , mida katakombide seintel.
Via Salaria sarkofaagikaunistus. 3. sajandi kolmas veerand. Illustratsioon 4.
Kirikud ja arhitektuur.
Esimestel sajanditel kristlikke kirikuid praktiliselt ei ehitatud. Kristlased kogunesid eramajades. Kirikuehitus nagu ka ülejäänud kristlik kunstiloome sai hoo sisse 4. sajandil. Rooma impeeriumi lääneosas ehitati kirikuid ja püstitati monumente apostlitele ja usumärtritele äärelinnadesse, linnamüüridest väljapoole. Monumendid ehitati sageli apostlite ja märtrite hauakohtadele, mis olid juba niikuinii linnast väljas. Impeeriumi idaosas ehitati kirikuid ka linnamüüride vahele. Koos kristluse levikuga ja uue usu tugevnemisega ühiskonnas muutusid ka kirikud ja kirikuehitus aina olulisemaks. Kirikuid hakati ehitama linnasüdametesse. Konstantinoopolis ehitati (pärast kristluse tunnustamist) üles ning laiendati paljusid kritlaste tagakiusamise käigus hävitatud kirikuid. (Lassus 1966)
Santa Constanza kirik Roomas, 4. sajandist Illustratsioon 5.
Kristlikus arhitektuuris võeti samuti väga palju roomlastelt üle. Arhitektid kasutasid kirikute kavandamisel traditsioonilisi võtteid – nii sai ehitada odavamalt ja lihtsamalt. Ehituskunstis kasutati väga erinevaid stiile. Ühtset kirikutüüpi varakristlastel välja ei kujunenud. 4. sajandi esimesel poolel pandi alus hilisemale kirikuehituse traditsioonile. Selle perioodi ehitistest said eeskujud hilisematele. Kuigi monumendid, pühapaigad ja kirikud olid välisilmelt väga erinevad, täitsid nad sama eesmärki. Eesmärk oli pühapaikade, palverännakute sihtpunktide loomine. Samasugust, kultuslikku funktsiooni täitsid Rooma valitsejate mausoleumid. (Lassus 1966) Ka see näitab, kuidas püüti ühtaegu juurutada Jumala- ja riigikuulekust.
Portree ja ikoonid
Esimestel sajanditel kehtis kristlaste hulgas pildikeeld. Aja jooksul see kadus . Pildikeeld lähtus ohust, et pildist kui sellisest võib saada kultusobjekt ja usklikud kummardavad jumala asemel hoopis pilti, ikooni või kuju. Pühade isikute kujutamist õigustasid tollased teoloogid järgnevalt: “Algkuju ehk prototüübi ja kujutise suhtes pole küsimus samasuses, vaid võrdkujulisuses. Selles mõttes on püha isik (Kristus, Jumalaema ) kujus ehk ikoonis ligiolev selles mõttes, et vaataja võib tema poole palvetada. Pühakujule suunatud austus ei puuduta ikooni materjali (puud ja värvi) vaid võrdkujulisuse põhimõtte järgi kuju poolt esitatavat isikut (Kristust, Jumalaema, pühi inimesi).” (Onasch, Schnieper 2003: 19). Sõna ikoon tuleb kreekakeelsest sõnast “eikōn”, mis tähendab pilti või kuju.
Rõhuasetus oli varakristlastel kujutamisel hoopis teine kui roomlastel . Kui hellenistlikus traditsioonis oli olulisel kohal kujutatava inimese isikupära, personaalsuse kujutamine, siis kristlikud portreed on üldistatumad. Kristlik inimarmastuse ideaal ei lähtu antropotsentrismist, vaid jumalast (jumal käskis Kristuse kaudu ligimest armastada ). Portreeikoon tõrjus kodudest aegamisi paganlikud portreed välja. Enamiku tolle aja inimeste jaoks oli piir usu ja ebausu vahel hägune. Nagu ka muudes kunstiharudes, nii segunes ka portreekunstis paganlik ja kristlik sümboolika . Põhjus, miks kristlaste jaoks sai maal (ikoonide näol) vastuvõetavaks, vastuvõetavamaks kui näiteks plastika, oli see, et pilt on abstraktsem kui kuju (püüe kujutatavast distantseerida ja nii vältida pildi- või kujukummardamist jumalaaustamise asemel). Ka ikoonikunstis kasutati piiratud hulka stseene. (Onasch, Schnieper 2003)
Lääne teoloogid (hilisemas idakirikus, õigeusukirikus, peetakse siiani ikoone väga olulisteks) suhtusid ikooniaustamisse leigemalt kui impeeriumi idaosas elavad kristlased. Pildid võisid nende seisukoha järgi kirikus küll olla, aga nende kummardamine, liigne austamine oli saatanast. (Onasch, Schnieper 2003)
Fresko apostel Paulusest. Illustratsioon 6. Kasutatud on tüüpilisi ikoonipildi loomise võtteid.
Märksõnu varakristliku kujutuslaadi kohta:
Valguse ja varju kujutamine jäeti kõrvale.
Kujutatud isikute anatoomilisi detaile kujutati joone ja graafiliste märkide abil.
Kehakuju anti edasi kaudselt , näiteks riiete voltide kaudu.
Lihtsus valitses ka arhitektuuris – reaalse ruumilisuse loomise asemel kujutas näiteks kirikus taevavõlvi kuldne lagi ( jumaliku valguse sümbol).
Sakraalarhitektuuris kehtestati uued stiilireeglid – kristluse sümbolite paigutus kirikus oli väga oluline: Kristuse kujutis ja Maarja Kristusega paigutati kirikus kupli või võlvlae alla. Selline paigutus väljendas austust ja ülistamist.
Kogu kunstile oli omane püüe distantseerida kujutatav reaalsusest (nii anatoomilisest, ruumilisest kui ka looduslikust). (Calvalho de Magalhães 2005)
3. Kristlikud sümbolid
Kristluses, ka varakristluses kasutatud sümbolid on niivõrd tihedalt seotud varasemaga (antiigiga, Vana-Roomaga), et pean vajalikuks siinkohal mõned neist välja tuua.
Otseselt varasemast (mittekristlikust ehk paganlikust) traditsioonist on üle võetud kaks kristlikus kunstis keskset kujutusobjekti: orant (orans - lad k palvetav) – kokkupandud kätega inimfiguur, sageli kujutatakse oranti ka laialiaetud kätega (kristluses muutus palvetaja lunastust paluva hinge sümboliks ) ja karjane – lambatalle kandev mees. Varem tähistas karjase motiiv lambatalle kandvat apollonlikku noormeest. Karjasest sai kristluses inimarmastuse (agaape) sümbol, “Hea Karjase” figuur sümboliseerib Jeesust. (Onasch, Schnieper 2003)
Orant. Illustratsioon7
Hea karjase motiiv Rooma katakombi seinalt. Illustratsoon 8.

Jumalaema. Emadust ülistati ja kujutati juba arhailistes kultuurides, kritluses sai ka emadus senisest erineva tähenduse. Seni au sees peetud viljakus muutus tabuteemaks, jumalaema ei ole naine, vaid pühak . Maisest ja lihalikust viljakuse võrdkujust sai pühalikkuse ja puutumatuse sümbol: “Varasemal ajal koobastes austatud emakujud (…) paigutati nüüd templitesse ja universaalse emaduse anonüümne esindaja asendati jumalustega, mis vähehaaval kaotasid oma ktoonilise iseloomu ehk ühenduse maa ja viljakusega.” (Onasch, Schnieper 2003: 22).

Kolmainsus. Kolmainsuse juured peituvad perekonnaühtsuse kujutamises (ema, isa, laps). (Onasch, Schnieper 2003) Kolmainsus on seotud ka jumala mitmenäolisusega. Kristluse kolmainsus (isa, poeg ja pühavaim) sümboliseerib jumalikku ühtsust. Jumal, tema poeg (tema liha ja veri , jumala sõnumi kuulutaja maapeal – kristluse olulisim prohvet) ja püha vaim – kehatu ja kolmest kõige ebamäärasem sümbol.

Kolmetisuse taustast : “Juba esiajaloolisel ajal kujutasid inimesed jumala olemust polümorfsena. (…) Jumalat esitati kolmenäolisena, mis sümboliseeris looduse triaadset elurütmi: õitsemist, viljade valmimist ja surma. Kristlaste usk Pühasse Kolmainsusesse tuleneb hoopis teistsugustest lähtekohtadest.” (Onasch, Schnieper 2003: 27) “Kristlikud mõtlejad pidasid seda skemaatilist kolmesust täiuslikkuse ilminguks ja ühendasid selle elava Kolmainsusega, mis hakkas vähehaaval ilmnema ka ikoonikunstis.” (Onasch, Schnieper 2003: 28)
Rist . Kristluse üks kesksemaid sümboleid – rist – on samuti väga pika ajalooga kujutis: “Ristilöömine oli antiikmaailmas kõige häbiväärsem surmanuhtluse vorm. Kristluses sai rist võidu märgiks, Kristuse surnust ülestõusmise sümboliks.” (Onasch, Schnieper 2003: 25) “Risti ajalugu jaguneb selgepiiriliselt kaheks: tähendus enne ja pärast Kristuse ristisurma Kolgatal. Kuigi rist oli tavaliseks märgiks nii nii Muinas-Idas kui esiajaloolises Ameerikas, õpiti seda kohutava hukkamisviisi tunnusena tundma pärast seda, kui pärslased hakkasid hukatavaid risti lööma . Risti mõistetakse käemärgina või seostatakse piltide ja amulettidega, mis tõrjuvad kurja ja kaitsevad musta maagia eest. Sellisena tunti [ristimärki] ka juutide juures.” (Onasch, Schnieper 2003: 26) Risti neli haru viitavad neljale ilmakaarele, teadmise neljale teele. Risti keskpunkt sümboliseeris vaimsuse lähtepunkti, nelja “tee” keskelt algab kogu teadmine ja mõistmine. Rist hakkas kristlastele sümboliseerima “elupuud”. Ristist sai tropaion , võidumärk, mille sõnum pidi kiirgama maailma äärteni. (Onasch, Schnieper 1995)
Kokkuvõte
Algne kristlik kunst oli eelkõige tarbekunst. See sai alguse vajadusest kaunistada kirste ja hauakambreid , ilmselt ka muid (tarbe)esemeid. Tollane kunstnik oli käsitööline . Kunsti areng sai hoo sisse 4. sajandil, mil ristiusk tunnistati legaalseks. Usk seoti riigivõimuga ja nii sai ka kristlikust kunstist kaudselt ka võimu tööriist. 4. sajandist algas ka väga kiire areng kirikute projekteerimises, just sel perioodil pandi alused kristlike kirikute ehitustraditsioonidele.
Nii olid viis esimest sajandit pärast kristust kristluse tekke kui läbilöömise ja massilise leviku aeg. Samuti tekkis, arenes ja sai oma põhivormid sel perioodil kristlik kunst – üks Lääne kultuuri olulisemaid osi.
Kristlik kunst võttis palju üle antiigist ning teisendas ja muutis ülevõetut tundmatuseni. Kristlus lõi varasema põhjal uued reeglid, asendas vana maailmapildi uuega, andis vanadele sümbolitele uued tähendused ja tõlgendused.
Allikad
Calvalho de Magalhães, Roberto. (2005). Varakristlik ja Bütsantsi maalikunst. Väike raamat suurest kunstist. [Tallinn]: Sinisukk , lk 84 – 121.
Lassus, Jean. (1966). The awakening . Constantine. The Early Christian and Byzantine World. London: Paul Hamlyn, lk 9 – 39.
Onasch, Konrad ; Schnieper, Annemarie. (2003). Kristliku kunsti algus. Sümbolite algupära ja tähendus. Ikoonid. Lummus ja tõelisus. Tallinn : Trak Pen, lk 9 – 29.

Illustratsioonid

Illustratsioon 1 ( http://images.google.com/imgres?imgurl=http://faculty.evansville.edu/rl29/art105/img/byzantine_hagiasophia.jpg&imgrefurl=http://faculty.evansville.edu/rl29/art105/f03/art105-3.html&h=384&w=508&sz=163&tbnid=lOebPDRrOnECwM:&tbnh=96&tbnw=128&hl=et&start=12&prev=/images%3Fq%3Dearly%2Bchristian%2Bart%26svnum%3D10%26hl%3Det%26lr%3D%26sa%3DG )
Illustratsioon 2 http://images.google.com/imgres?imgurl=http://www.ou.edu/class/ahi4263/byzslides/021.jpg&imgrefurl=http://www.ou.edu/class/ahi4263/byzhtml/p01-04.html&h=245&w=320&sz=40&tbnid=t0ydkGQc4guvyM:&tbnh=86&tbnw=113&hl=et&start=2&prev=/images%3Fq%3Dearly%2Bchristian%2Bart,%2Bvia%2Blatina%26svnum%3D10%26hl%3Det%26lr%3D
Illustratsioon 3 http://images.google.com/imgres?imgurl=http://www.accd.edu/sac/vat/arthistory/arts1303/Ec2.jpg&imgrefurl=http://www.accd.edu/sac/vat/arthistory/arts1303/ECBYZ1.htm&h=270&w=300&sz=68&tbnid=GCD3buz9bYJtEM:&tbnh=99&tbnw=111&hl=et&start=18&prev=/images%3Fq%3Dfrescoes,%2Bearly%2Bchristian%2Bart%26svnum%3D10%26hl%3Det%26lr%3D%26sa%3DG
Illustratsioon 4
http://images.google.com/imgres?imgurl=http://www.ou.edu/class/ahi4263/byzslides/005.jpg&imgrefurl=http://www.ou.edu/class/ahi4263/byzhtml/p01-01.html&h=300&w=255&sz=47&tbnid=AP2IwzUrSr30qM:&tbnh=111&tbnw=94&hl=et&start=13&prev=/images%3Fq%3Dearly%2Bchristian%2Bart%26svnum%3D10%26hl%3Det%26lr%3D
Illustratsioon 5 http://images.google.com/imgres?imgurl=http://www.contracosta.cc.ca.us/Art/Images/ByzantineHagiaSophiaSecPlan.jpg&imgrefurl=http://www.contracosta.cc.ca.us/Art/190EarlyChristianJewishByzStudyImages.htm&h=326&w=267&sz=15&tbnid=Ung9aqn--BM8_M:&tbnh=114&tbnw=93&hl=et&start=4&prev=/images%3Fq%3Dearly%2Bchristian%2Bart,%2Bconstantinople,%2Bchurch%26svnum%3D10%26hl%3Det%26lr%3D%26sa%3DN
Illustratsioon 6
http://images.google.com/imgres?imgurl=http://www.odox.net/images/Icons-4.jpg&imgrefurl=http://www.odox.net/Icons-Monica.htm&h=350&w=249&sz=13&tbnid=Wt266gWRd3WR0M:&tbnh=116&tbnw=82&hl=et&start=1&prev=/images%3Fq%3Dicons,%2B%2B4th%2Bcentury%26svnum%3D10%26hl%3Det%26lr%3D%26sa%3DG
Illustratsioon 7 http://images.google.com/imgres?imgurl=http://www.geocities.com/dameboudicca/orant.jpg&imgrefurl=http://www.geocities.com/dameboudicca/early&h=212&w=150&sz=10&tbnid=aiPEcGl8lC5QAM:&tbnh=101&tbnw=71&hl=et&start=3&prev=/images%3Fq%3Dorant%26svnum%3D10%26hl%3Det%26lr%3D%26sa%3DN
Illustratsioon 8 http://images.google.com/imgres?imgurl=http://www.accd.edu/sac/vat/arthistory/arts1303/Ec1.jpg&imgrefurl=http://www.accd.edu/sac/vat/arthistory/arts1303/ECBYZ1.htm&h=304&w=300&sz=70&tbnid=ryV0kJSrAnROSM:&tbnh=112&tbnw=110&hl=et&start=17&prev=/images%3Fq%3Dearly%2Bchristian%2Bart,%2B%2522good%2Bshepherd%2522%26svnum%3D10%26hl%3Det%26lr%3D%26sa%3DG
15

.DOC Laadi alla originaalfail 15 lk · .doc · 6 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-05-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti

6 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kessu23 Õppematerjali autor

Kuidas tekkis kristlik kunst. Magistri eksamitöö.

Kunst religioon kristlus rist kunst kristlus rooma illustratsioon ikoon kristlik kunst kristlased

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

doc

Varakristlik Kunst

VARAKRISTLIK KUNST Agnes Ott 11e TVTG Sisukord Sissejuhatus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3 Varakristliku kunsti põhijooned . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 Varakristlik maalikunst . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 - 6 Varakristlik arhitektuur ja kirikud. . . . . . . . . . . . . . . . 7 - 8 Kristlikud sümbolid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 9 Kokkuvõte . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 Kasutatud materjal . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11

Kunstiajalugu

doc

Lõuna-Korea

SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................1 SÜMBOLID................................................................................................................................2 ASUKOHT JA ANDMED..........................................................................................................4 RELIGIOON JA RAHVASTIK................................................................................................. 7 PILDID........................................................................................................................................8 SÜMBOLID · LÕUNA-KOREA riigilipp on valge; keskel on ülalt punane ja alt sinine yin-yangi sümbol; valge välja igas nurgas on erinev must trigramm. · Lipu mõtles välja Korea suursaadik Jaapanis Bak Yeong-hyo. Korea kuningas Gojong kuulutas 6. märtsil 1883 selle lipu Korea sümboliks. ·

Kultuurilugu

doc

Uurimustöö: Norra Kuningriik

Referaadi eesmärgiks oli teada saada Norra Kuningriigi majandusest, kliimast, rahvastikust, metsandusest, turismist ja transpordist. Kasutatud on elektroonilist materjali. 5 1.RIIGI ÜLDISELOOMUSTUS 1.1 Üldandmed Illustratsioon 1: Norra Illustratsioon 2: Norra lipp vapp Norra vapil on Krooniga (lõvi), kellel on käes kirves, vapil on ka kroon. Lipu värvid on punane, sinine ja valge. Norra lipul on sinine rist. Iseseisvus: 1905.aastal 7.juuni Pindala: 323 758km² Pealinn: Oslo Riigikord: Parlamentaarne monarhia Rahvaarv: 4 691 500 (1.04.2007) Rahaühik: Norra kroon (NOK) Ajavöönd: Kesk-Euroopa aeg, Eestist 1 tunni võrra taga Haldusjaotus: 19 maakonda Riigikeel(ed): norra ja saami Riigihümn: Ja, vi elsker dette landet Riigitähis: N Usklikud: luterlased (89%), katoliiklased, muslimid Valitsusjuht: Peaminister Jens Stoltenberg Norra kuninga nimi on Harald V ja kuninganna on Sonja

Geograafia

doc

Robert Hooke

Robert Hooke Jüri 2007 Sisukord Sissejuhatus 3 Rakkude aastamine 4 Näide valgusmikroskoobist 6 Väike ülevaade: Robert Hooke 7 Kokkuvõte 8 Kasutatud kirjandus 9 2 Sissejuhatus Referaat räägib kuidas Robert Hooke nägi esimest korda taimerakku ja ehitas mikroskoobi, et näha teisi kehi, mis muidu on silmaga nähtamatud. Sai teada, et kõikidel taimerakkudel on paksem või õhem kest. See on taimerakkudele eriomaduseks. Samal ajal kui Hooke uuris rakke, oli teiseks meheks uurija Anthony van Leeuwenhoek. Keda samuti huvitas mikroskoopiliste suuruste maailm. Leeuwenhoek valmistas õhtuti oma klaase ning lihvis neid hoolikalt lihvimiskettal. Ja päeval võttis uue, äsjavalmistatud mikroskopiumi, ise istus aga akna juures, vaatas läbi tillukese avause ja kirjutas ning joonistas üles kõik, mis ta nägi. Mikroskopiumid olid vahendid, mille abil ta rajas endale teed elava looduse salakambritesse. Hooke nägi mikroskoobis ainul

Füüsika

doc

Referaat - Pierre Cardine.

TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL nimi PIERRE CARDIN REFERAAT Õppeaines: .... Õpperühm: Juhendaja: Lektor ... Tallinn 2009 Sisukord 1.1 Lapsepõlv.........................................................................................................................lk.2 1 1.2 Pariisi jõudmine...............................................................................................................lk.2 1.3 Edu saavutamine..............................................................................................................lk.

Värvusõpetus

doc

Vana-Egiptuse kunst

VANA-EGIPTUSE KUNST Sisukord Sissejuhatus.................lk 3 Kultuur ja arhitektu........lk 4 Kujutav kunst................lk 6 Kasutatud kirjandus......lk 8 Sissejuhatus Muistne Egiptus asus Aafrika kirdeosas, Niiluse alamjooksul. Egiptuses ei saja peaaegu mitte kunagi vihma ja põllupidamine on võimalik ainult Niiluse orus. Viljakas org on vähem kui paarkümmend kilomeetrit lai. Tammide ja kanalite rajamine soodustas riikide teket. Esialgu kujunes 40 väikest riiki(noomi). Egiptus ühendati ühtseks riigiks umbes 5000 aastat tagasi.

Kunstiajalugu

docx

Õhk

Kool ÕHK Kodune kontrolltöö Autor: Eesnimi Perekonnanimi Klass: ... Linn, aasta VÄLKUDE VALGUSEL Raksatab raksatab südaöös tuline nool Terava otsaga pilvedest alla, Õhus veel murdosa sekundist õõtsub ta händ. Kärgatus Kärgatus tuhandeks lõhestab soo. Pahinal vihmavett kosena kallab. Otsekui pilliroog elutult variseb mänd. Välgatus välgatus hetketi valgustab toa, akna all istuja pinguli kehast vajutab läbi ta teravaks ihutud noa. Põletab Põletab kortsunud kirjake kätt, jutustab möödunud päevade ehast. Selles on kustunud lembuse hüvastijätt. · Ristsõna küsimused 1. Mis katsevahendit kasutatakse vedeliku lisamisel tilkhaaval? 2. Tahke, vedel ja gaasiline teisesõnaga? 3. Tuuma ümber tiirlevad negatiivse laenguga elektronid, moodustades... 4. Kuidas nimetatakse laenguga aatomit? 5. Aa

Keemia

rtf

Ristiusu mõju kunstile

Ristiusu mõju kunstile *Ristiusk tekkis 1. Sajandil pKr Palestiinas ning oli alates 313. Aastast Rooma riigiusund. 5. Sajandil võtsid ka Rooma vallutajate juhid üle ristiusu. Valitsejate juhtimisel muutus ristiusk sajandite jooksul kõikvõimsaks. Oma 2000 aasta ajaloo jooksul on ristiusk avaldanud muu hulgas väga suurt mõju kunstile. *Esiteks mõjutas ristiusk arhitektuuri. Ja esmalt räägime selle teema all sarkofaagidest. Need olid kivihauad, mis on kristliku kunsti vanimad säilinud mälestised. Algselt maeti nendesse Rooma impeeriumi idaosas, hiljem levis see komme ka läände. Sarkofaagid kaunistati kristlike motiividega, näiteks Kristuse surnust ülestõusmisega. Kasutati ka varasemast ehk antiikajast üle võetud kaunistusmotiive viinamarjakobarad, puuviljakorvid, joogipeekri - millele anti piiblistseene kasutades kristlik sisu. Marmorist sarkofaagidesse hakkasid jõukad kristlased surnuid matma alates 4. Sajandist

Kunstiajalugu

Rohkem sarnaseid