Cabaret (0)

Vinni -Pajusti Gümnaasium
Cabaret
Referaat
Koostaja: Kerttu Kutsar
Juhendaja : Katrin Pall
Vinni 2014

Sisukord

Ajalugu 3
Autorid 4
Sisukokkuvõte 5
Osatäitjad 6
Peaosatäitjaid 7
Lavastaja 9
Arvamused ajakirjanduse maailmast 10
Minu arvamus 14
Pildid 16
Kasutatud kirjandus 18

Ajalugu

Cabaret on muusikal , mille süzee aluseks on Christpher Isherwoodi 1939. aastal ilmunud romaan „Goodbye to Berlin “, mida antakse sageli välja koos sama autori teise romaaniga „Mr Norris changes trains“ ühise pealkirja all „The Berlin stories“.
1951. aastal toodi Broadwayl lavale John Van Druteni näidend pealkirjaga „ I am a camera“. Näidendi põhjal vändati 1955. aastal ka samanimeline film , mis ei osutunud sama edukaks kui näidend. Näidendist ja filmist inspiratsiooni saanud muusikal ja film „Cabaret“ said aga vägagi menukaks.
Broadway muusikali produtsent Harold Prince tegeles näidendi „Cabaret“ lavale toomisega. Algselt oli kavas draamaversioon, millel pidid olema muusikaline proloog ning numbrid stseenide vahel 1930ndate Berliini atmosfääri saavutamiseks. Peagi aga leiti, et lugu saab jutustada paremini traditsioonilise muusikale struktuuri järgides, algsest proloogist jäi alles vaid avalaul „Willkommen“ ning muusikalised numbrid seoti otsesemalt tegevusega . Muutusid ka Isherwoodi tegelased: meespeaosalisest sai ameerika kirjanik, kes õpetab Berliinis inglise keelt, juudivastaste vaadetega majaprouast aga hoopis märksa sallivam naine, kel juudisoost austaja härra Schultz. Keeleõpilased kadusid, nende asemele ilmusid prostituut preili Kost ja nats Ernst Ludwig . Viimaks ühendas muusikal kaks lugu: ühe, mis toimus Kit-Kat- Klubis ja teise reaalses maailmas selle ümber. Esietendus toimus Broadwayl 20. novembril 1966. 1967. aastal võideti Tony auhindade jagamisel parima muusikali, helilooja ja laulukirjutaja, mees- ja naiskõrvalosatäitja, lavakujunduse, kostüümide, koreograafia ning režii (lavastuse plaan) preemia.

Autorid

Helilooja-John Harold Kander (sündinud 1927)
Kander on sündinud Kansases, Missouris. Ta alustas Broadway-karjäri 1950. aastatel koorijuhi, dirigendi ja arranžeerijana (arranžeerima- helitööd teistele orkestri, - pilli, - või hääleliigile ümber seadma). Kanderi esimeseks muusikaliks oli 1962. aastal lavale jõudnud „A family affair“ koos James ja William Goldmaniga.
Laulusõnad- Fred Ebb (8 aprill 1928- 11 september 2004)
Ebb on sündinud Manhattanis. Ta oli ameerika muusika teatri laulusõnade kirjutaja, kellel oli edukas karjäär koos helilooja John Harold Kanderiga. Oma esimesed laulusõnad kirjutas 1951. aastal muusikalile „ Baker ’s Dozen“.
Libreto -Joe Masteroff (sündinud 11 detsember 1919)
Masteroff on Ameerika näitekirjanik. Ta on sündinud Philadelphias. Ta alustas oma karjääri näitlejana, tehes debüüti 1953. aastal Broadwayl etendusega „The Prescott Proposals“. Masteroffi esimene etendus, „ The Warm Peninsula“ , etendus Broadwayl 1959 .aastal.

Sisukokkuvõte

Muusikali tegevus viib meid Berliini aastal 1929. Samal ajal kui Weimari vabariik on uppunud majanduslikku ja poliitilisse segadusse, õitseb ööelu – nii ka kurikuulsas Kit-Kat-Clubis. Äsja Berliini saabunud ameerika kirjanik Cliff Bradshaw armub kohe klubi sillerdav-kahtlasesse atmosfääri ja kohalikku tähte, imekaunisse Sally Bowlesi. Kui Sally oma kiiva armukese, klubiomanik Maxi poolt vallandatakse ja ta Clifi juures proua Schneideri pansionis varjualust otsib, areneb kergemeelse femme fatale’i ja tagasihoidliku kirjaniku vahel kummaline suhe. Sally jääb ootamatult rasedaks. Cliff loobub kirjaniku näljapajukist ja asub tööd otsima . Cliff teeb poliitilisest pöördest mõjutatuna Sallyle ettepaneku pöörduda Ameerikasse. Ent Sally ei ole nõus loobuma elust Berliinis ja karjäärist. Värske paar seatakse väljakutse ette.
Cabaret kujutab naudingutest joobunud seltskonda, kelle tagasitõmbumisest kergemeelse lõbutsemise mittepoliitilisse sfääri saab „tants vulkaanil“. Sest „homne päev“- natsionaalsotsialism, tuleb pidurdamatult ja seda ei takista kellegi isiklik õnn ega kunstnikud või väljaspool seisjad.

Osatäitjad

Osades:
Konferansjee- Hannes Kaljujärv
Clifford Bradshaw, ameerika kirjanik- Robert Annus / Juss Haasma
Sally Bowles, inglise kabareelaulja- Tanja Mihhailova / Gerli Padar
Preili Schneider- Eva Püssa/ Silvi Vrait
Härra Schultz- Aivar Tommingas
Preili Kost- Merle Jääger/ Kaili Närep
Ernst Ludwig- Markus Luik/ Simo Breede
Max- Jaan Willem Sibul
Kaks daami- Maria Kallaste , Pirjo Püvi/ Helen Nõmm
Gorilla- Janek Savolainen/ Aivar Kallaste
Showgirlid, madrused, klubikülastajad, peokülalised, möödakäijad: ooperikoor ja balletitrupp
Bänd:
Klahvpillid- Jürmo Eespere, Andrus Rannaääre
Basskitarr- Alari Piispea
Kitarr -Tiit Kevad
Saksofonid-Ursula Chillaud, Toomas Peterson, Lirike Langer, Maret Melesk

Peaosatäitjaid

Tanja Mihhailova
Sündinud 19. juunil 1983 Kaliningradis. Lõpetas 2004.aastal Viljandi Kultuuriakadeemia tantsukunsti eriala. On õpetanud lavaliikumist erinevates projektides: „Eesti otsib superstaari“. On osalenud paljudel laulufestivalidel ja võistlustel: 2000 „Laul“ Tallinnas (II koht). Välja andnud viis albumit: „Jäljed liival “, „La Fiesta Del Sol“, „JZ Belle “, „Teemant“, „ Something more“. Osalenud paljudes muusikalides: „Cabaret“, „ Chicago “, „Hull sinu järele“. On töötanud tantsuõpetajana laulu- ja tantsukoolis WAF ning õpetanud džäss- ja poplauljatele lavaliikumist Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis .
Gerli Padar
Sündinud 6. novembril 1979 Uhtnas. Alustas laulmisega varases nooruses. 1997 võitis ta lauluvõistluse „Kaks takti ette“. On osalenud erinevates sooloprojektides, muusikaligaladel, muuhulgas Andrew Lloyd Webberi 60. sünnipäevale pühendatud kontserdil „The Music of Andrew Lloyd Webber“ Saku Suurhallis 2008. Ta on saanud erinevaid auhinnalisi kohti rahvusvahelistel konkurssidel. 2007 valiti Gerli Eestit esindama Eurovisiooni lauluvõistlusel lauluga „ Partners in Crime“.
Robert Annus
Sündinud 19. mai 1984 Tallinnas. Lõpetas 2008.aastal Muusika- ja Teatriakadeemia kõrgema lavakunstikooli 23. lennu lavastaja eriala. On õppinud Tallinna Muusikakeskkoolis ja EMTAs oboe erialal. Alates 2008. aasta augustist töötab Vanemuise teatris näitleja ja lavastajana. Lavastusi Vanemuises: Ödön von Horvath „Lood Viini metsadest“, Martin Crimp „Linn“. Lavastused mujal: „Raudmees. Odysseuse eksirännakud“ Tartu Uus Teater. Praeguseid rolle Vanemuises: Esimene statist, Sõdur (Mati Unt „Viimnepäev“), DJ Zlava (Uku Uusberg „Karjäär“)
Juss Haasma
Sündinud 23. august 1985 Tallinnas. Lõpetas 2008. aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kõrgema lavakunstikooli 23. lennu. 2008-2009 oli Ugala teatri näitleja. Pälvis Ugala publikupreemia rolli eest lavastuses „ Arturi laulud ja aastad“. Tema rolle: Erik( „Sinul on meretäis hirmu“, Eesti Draamateater), Essu (Kauksi Ülle „ Peko “, Vanemuine ), Gunnar Graps (Põllu/Annus „Raudmees. Odysseuse eksirännakud“, Tartu Uus Teater). Lavastused: „Pärmi Jaagu unenägu“, „Morten lollide laeval“.

Lavastaja

Muusikali lavastajaks on Saksamaalt pärit ROMAN HOVENBITZER. Ta on õppinud 1992-1996 muusikateatri režiid Hamburgi Muusika- ja Teatrikõrgkoolis ja Hamburgi Ülikoolis Götz Friedrichi juures. 1996-1999 töötas lavastaja ja lavastaja assistendina Kasseli Riigiteatris. Alates 1999 on ta vabakutselise lavastajana välja toonud üle 40 ooperi, opereti ja muusikali Saksamaal, Austrias, Tšehhis ja Brasiilias. Ta on teinud koostööd paljude ooperimajadega: Praha („La Bohéme“, „ Padaemand “), Essen („ Manon Lescaut“), Dortmund („Müüdud mõrsja“), Hamburg („Nõidkütt“), Kassel („Norma“) jt. 2009 lavastas Roman Hovenbitzer Vanemuise teatris muusikali „Ämbliknaise suudlus “ ning 2011 Donizetti ooperi „Maria Stuarda“. Tema viimased lavastused on „ Rigoletto “ Bielefeldis ja „Susannah“ Hagenis.

Arvamused ajakirjanduse maailmast

• Väljavõte Postimehest:
  

Kabaree trallib tumedasse tulevikku
Avaldatud: 23. oktoober 2012 Kell 22:27
Vanemuise uue muusikali «Cabaret» reklaam meelitab publikut lõbusa muusika ja ilusate tüdrukutega, vaatamisel tuleb arvestada aga ka särava fassaadi taga peituva sünge looga .
«Siin linnas on kõigil painajalik soov lõbutseda!» õhkab äsja Berliini jõudnud Cliff Bradshaw (esietenduses Robert Annus) ilusale kabareelauljale Sally Bowlesile (Tanja Mihhailova). Ameerika kirjanik tabab üsna kohe ära meelsuse, mis majanduslikus ja poliitilises segaduses vaevlevas linnas valitseb.
Vanemuise suur saal on muudetud tõeliseks pillerkaaritamise paigaks. Lampidega kaunistatud lavaraamid säravad hiiglaslike jumestuspeeglitena, seda muljet süvendavad läikivhõbedased eesriided, mis panevad saali sillerdama.
Triksterina ehk mängu juhtiva trikitajana stseenist stseeni liikuv konferansjee (Hannes Kaljujärv) seob tantsu- ja laulunumbritega vahelduvad tegevuspildid omavahel tugevamalt kokku. Samas tõmbab tema liiga särav ja liiga kõiketeadev lavakuju kohati tähelepanu eemale sellest, mis toimub väljaspool kabareed.
Näiteks kaob majapidajanna preili Schneideri (Eva Püssa) ja juudi kaupmehe Schultzi (Aivar Tommingas) romansi areng taustapillerkaari peaaegu ära. Näitlejate dialoogist mõjub peibutavamalt efektselt riietatud neidude ja konferansjee tants ning teksti jälgimine nõuab lisapingutust.
Tundub, et saksa lavastaja Roman Hovenbitzer ongi pööranud tähelepanu eelkõige efektsele lavakujundusele ja kostüümidele.
Suure saali pöördlava annab võimaluse kiirelt tegevuspaiku vahetada ning neid eraldav suur kahekorruseline ustega sein toimib edukalt nii pansionaadi numbritubade kui ka rongiakende, kabaree särava ruumi või videoekraanina.
«Cabaret» jätab teatrist lahkujale mõtetesse võibolla sama suure segaduse, kui oli 1929. aasta Berliinis.
Ühest küljest pimestavad vaatajaid säravad kostüümid, mõjuvad meeldivalt orkestrimuusika ja kohati suurepärased laulunumbrid (eriti tuleb kiita Tanja Mihhailovat), teisalt jääb aga rõhuma jõudu koguva natsipartei peaaegu füüsiliselt tuntav kohalolek. Haakristi kasutatakse lavastuses isegi liiga palju.
Armsad laulvad lapsed, kellele trikster haakristidega õhupalle müüb, meelitavad publikult välja aplausi. Kui aga hiljem üle lava natsilipp lehvima lööb, tundub selle taustal näitlejate väga heale ühislaulule plaksutamine küsitav.
Ka ood, mida Kaljujärve tegelane laulab teises vaatuses ahvikostüümis ja roosas kleidikeses tegelasele, saab lõpus eemaletõukava noodi : isegi kui su pruut on kole nagu ahv, siis vähemalt pole ta juut.
40 aastat tagasi esilinastunud film «Cabaret» peaosas Liza Minnelliga oli sisult üsna teistsugune. Lavastuses esile toodud inimeste, eriti juutide hirm näib ülepaisutatud natsisümboolika ja lõbujanu kõrval tühisevõitu.
Kõige selle taustal saab aga selgeks, miks just kabaree ja peaaegu haiglane vajadus meelt lahutada oli tol ajal Berliinis au sees. Särav trall ja lõbusad laulud võimaldavad vähemalt mõneks ajaks rõhuva poliitikapaine ja ebakindla tuleviku unustada. Iseasi , kuivõrd see tänapäeva publikut kõnetab.
Esietendus
• Vanemuise suures majas esietendus 20. oktoobril John Kanderi muusikal «Cabaret».
• Lavastaja Roman Hovenbitzer (Saksamaa).
• Muusikajuht ja dirigent Tarmo Leinatamm, koreograaf Winfried Schneider, kunstnik Roy Spahn (mõlemad Saksamaalt).
• Osalevad bänd ning Vane-muise orkester, ooperikoor ja balletitrupp.

• Väljavõte blogist Põrnika kultuurilised elamused :
  

Cabaret
Ma pean puhtsüdamlikult üles tunnistama, et viimased nädalad on olnud minu jaoks nii kiired ning seega pole ma jõudnud oma kultuurilisi elamusi üles märkida. Nüüd otsustasin, enne kui hilja , selle vea parandada ja püüan meelde tuletada, mida kõike ma kirjutada tahtsin. Ühesõnaga Cabaret Vanemuises!
Seda muusikali sattusin vaatama tänu Abja kultuurimajale, kes kuulutas juba veebruarikuus, et aprilli lõpus on neil ühiselt bussiga plaanis seda vaatama minna. Ma haarasin kohe härjal sarvist ja broneerisin pileti. Ma pole Vanemuises väga ammu käinud, õieti ei mäletagi seda teatrit enam. Igatahes teater ise jättis mulle väga sümpaatse mulje. Isiklikuks tarbeks sain isegi loa etendust ilma välguta pildistada. See oli kahjuks suhteliselt mõttetu, sest mida sa ikka eelviimasest reast pildistad. Aga etendusest lähemalt siis..
Sally Bowlesi mängis Tanja Mihhailova. Ta on suurepärane laulja, vapustav tantsija aga nõrk näitleja. Midagi teha pole, sest muusika ja lavalise liikumise poolest sobis ta nagu "vanderful". Oleks olnud huvitav näha ja võrrelda teda Gerli Padariga. Päris omajagu häiris ka Tanja aktsent. Eraldi tahaks ma kiita etenduse sümboleid. Nagu teada toimus kogu tegevus Saksamaal puhkeva natsiliikumise ajal. Lastele jagatavad natsimärgiga õhupallid, suur teatraalselt langev natsi märgiga eesriie , natsi märgiga klaasist vere joomine - terve etendus oli sümbolitest pungil. Kahjuks ei tabanud asja mõtet minu eest istuvad soomlased ja nad lahkusid esimese vaatuse lõpus kindla arvamusega, et eestlased on hulluks läinud ja plaanivad poliitilisi pöördeid.
Lõpetuseks mõni mõte, mis jäi kõrvu kõlama ja millest võib omajagu ideed välja lugeda:
Kui aeg tiksub käest, mis teeks teie?
Igaüks teeb seda, mida tema tegema peab!
Soovitan vaadata, sest show on garanteeritud! Vapusatavad, napid kostüümid, suurepärane lavaline liikumine ning muusika korvavad veidrad lombakad naljad, mis laval omajagu kõrva kriipisid.

Minu arvamus

Ma arvasin alguses muusikal „Cabaret“-ist väga halvasti, et see on igav ja ei ole kaasahaarav. Pärast esimest vaatust sain aru, kui põnev ja kaasahaarav see muusikal on. Peaostäitjateks olid meil Tatjana Mihhailova ja Robert Annus. Silmmärgatavalt oli näha, kui hästi nad oma rolli sisse elasid ja nad said sellega suurepäraselt hakkama. Laulud ja lavaline liikumine oli hästi paigas ja osatäitjatel läbi töötatud. Minu arvates oli see muusikal väga hästi etendatud ning ma jäin sellega väga rahule. Kõik osatäitjad olid väga tasemel ja tublid !

Pildid

Kasutatud kirjandus

http://en.wikipedia.org/wiki/Fred_Ebb
http://www.vanemuine.ee/cabaret
http://en.wikipedia.org/wiki/Joe_Masteroff
http://en.wikipedia.org/wiki/John_Kander
http://et.wikipedia.org/wiki/Tatjana_Mihhailova
http://et.wikipedia.org/wiki/Gerli_Padar
http://et.wikipedia.org/wiki/Robert_Annus
http://et.wikipedia.org/wiki/Juss_Haasma
http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=16367:kabaree-vanemuises&catid=5:muusika&Itemid=12&issue=3416
http://tartu.postimees.ee/1016456/kabaree-trallib-tumedasse-tulevikku
http://p6rnikas.blogspot.com/2013/04/cabaret.html
http://www.vanemuine.ee/cabaret