Egiptuse ilu ja mood (0)

Keskkool - Kultuur-Kunst - Kunstiajalugu

1 Hindamata

Rõngu Keskkool
Referaat
Egiptuse mood ja ilu
Keiu Kruuse
10. klass
2010
Sisukord

Sisukord

Sissejuhatus

Egiptus – parfüümide häll

Keha hooldamine

Ilu ja kosmeetika

Ravitsemine ja maagia

Ehted ja kaunistused

Soengud ja peakatted
10) Soengud ja peakatted
11) Riietumine
12) Riietumine
13) Jalanõud
14) Huvitavat
15) Kokkuvõte
16) Kasutatud kirjandus
Sissejuhatus
Keha koorimine , depilatsioon, kortsudevastane kreem, võitlemine venitusarmide, halva hingeõhu ning higilõhna vastu ja palju muud.
Kõlab üsna tänapäevaselt ja naisteajakirjalikult? Ometi otsisid sellistele muredele lahendusi ka juba vanad egiptlased tuhandeid aastaid tagasi, ja leidsidki. Keha- ja iluhooldusele pühendumises ei leia neile võrdväärset.
Varaseimad teated kosmeetikumidest pärinevad Egiptuse vaaraode I dünastia ajast (umbes 3100 –2907 e.m.a).
Egiptus – parfüümide häll
Tänu Egiptuse iidsete hauakambrite hieroglüüfidele teame, et parfüümid mängisid egiptlaste elus tähtsat rolli. Esimesed märkmed viirukitest pärinevad Egiptusest umbes 3000. aastast eKr.
Enne Egiptuse kuldaja algust kasutati parfüüme ainult jumalate ja vaaraode auks korraldatud rituaalidel. Lõhnaaineteks olid taimedest ja lilledest saadud aroomiõlid, millele lisati muid õlisid ja rasvu.
Egiptlased olid väga hästi kursis kuidas lõhnadega emotsioone mõjutada.
Igal vaaraol oli erinevate eesmärkide saavutamiseks erinevad aroomid: üks - tuju tõstmiseks; teine - seksuaalse erutuse tõstmiseks või vähendamiseks.
Viirukid ja lõhnaõlid said kõigile egiptlastele kättesaadavaks siis, kui preestrid järk-järgult parfüümide kasutamise eelisõigusest loobuma hakkasid.
Veel enam kodanikele tehti lõhnaõli kasutamine vähemalt korra nädalas lausa kohustuslikuks. Inimesed leotasid end lõhnaõlides, sest see pakkus naudingut ja kaitses nende nahka kuivatava päikese eest.
On teada, et egiptlaste jaoks oli lõhnaõli niivõrd oluline, et nad kandsid parfüümi sünnist surmani endaga kaasas. Isegi hauakambritesse pandi surnutele lõhnaõlisid kaasa, et see hoiaks nende naha pehmena ja hinge kosutatuna.
Võib-olla kõige kuulsamaks Egiptuse valitsejannaks saab nimetada Kleopatrat, kes oli tuntud oma priiskava lõhnaõli kasutamise poolest – tema tulekut võis ennustada parfüümipilve järgi, mis enne teda õhus hõljus. Kuid samuti kuulsaks peeti jumalanna Nefertemet kes oli aroomide ja sinise vesiliilia valitsejaks.
Ka paljud teised Egiptuse, Liibanoni ja Süüria ajaloo silmapaistvad valitsejad armastasid end külluslikult lõhnastada.
Keha hooldamine
Muinasegiptlastelt on alguse saanud nii mõnedki tänapäevased iluprotseduurid. Nii kujutab ühe umbes 2400 aastate eKr elanud üliku haukambri seinal olev olev reljeef pediküüri.
Nii on teada, et muistsed egiptlased kasutasid kosmeetikas 21 sorti taimeõlisid, millest suur osa on tänapäevani kasutuses.
Keha hooldamiseks olid kasutusel segud , mille koostises võis olla mett , kaltsiiti ja soola, igapäevane keha õlitamine säilitas naha elastse ja õrnana.
Küünarnukkide ja põlvede paksenenud nahka hõõruti pimsskiviga, päikesepõletust ja putukahammustusi raviti aroomiõlidega.
Leiud tõestavad, et keha hõõruti ka jaanikaunade pulbriga , higistavatesse kohtadesse pandi aga viiruki ja kaerajahu segust valmistatud pallikesi.
Saleduse hoidmiseks, tervise ja ilu säilitamiseks pidas Egiptuse valitsejanna Kleopatra õunaäädikat tähtsaimaks vahendiks . Suurte pidude ajal valitsejanna ei piiranud ennast mitte mingisuguste toitude söömisel, proovides ja hinnates kõike sööke, kuid suure pidusöömingu lõpus orjatarid tõid oma valitsejannale kristallpokaali, mis oli täidetud veega pooleks lahjendatud õunaäädikaga.
Kuninganna Nitokris olevat väitnud, et naine peab igal hommikul vannis käima ning saledana püsimiseks laskma end iga päev masseerida.
Hammaste puhastamiseks närisid egiptlased Sudaanis ja Lõuna-Egiptuses kasvava puu Salvadora persica juuri, hingeõhu aga hoidsid värske piima kuristamise, lõhnavate ürtide ja viirukite närimisega.
Kortsude silumiseks määriti näole segu taimeõlidest, viirukiklistiirist, vahast ja rohttaimedest.
Egiptlaste küüsi kattev punane värv oli tõenäoliselt henna. Mõlema soo esindajatel on leitud tätoveeringuid nii näolt kui kehalt, kusjuures on võimalik, et pigmenti osati juba naha alla viia.
Üks muistsete egiptlaste põhimõte: ilu ja veetlus algab isiklikust hügieenist, puhtast ja hästilõhnastatud inimkehast (egiptuse ülikud kümblesid 1–3 korda päevas), mis väärib järgimist tänapäevalgi.
Ilu ja kosmeetika
19.sajandi väljakaevamised annavad tunnistust suurest tähelepanust, mida muinasegiptlased pöörasid oma välimusele, et nii mehed kui naised on kasutanud kosmeetikat juba üle 7000 aasta.
Muinas-Egiptuses hinnati iluprotseduure kõrgelt – antiikajaloost pole teada ühtegi teist kultuuri, kus vastavad teadmised olnuksid sellisel tasemel.
On leitud mitmesuguseid karbikesi, raseerimisvahendeid, palmilehvikuid, elevandiluust kamme, peegleid ja purgikesi.
Isegi surnule pandi kosmeetikavahendid hauda kaasa, ning üllataval kombel olid paljud neist samad mis kasutusel praegugi.
Muinasaja kaunitarid, Egiptuse vaarao Ehnatoni naine Nofretete, kelle punane suu on tuntud nii mõneltki pildilt, ja Egiptuse viimane valitsejanna Kleopatra VII, kaasaegses mõistes ilufriik, on oma iluretseptid järeltulevatele põlvedele isegi üles tähendanud.
Kosmeetika oli väga oluline usuliste rituaalide juures ning teda seostati ka kohaliku jumala Horose amulettsilmadega.
Kulmud
Kulme toonitati halli puudriga ja musta antimoniga rõhutati nende kuju.
Silmad
Silmade rõhutamiseks kasutati kas musta antimonipulbrit või peeneks hõõrutud rohelist malahhiiti, mida toodi egiptusesse Siinai mägismaalt.
Hiljem kasutati ka hõbedast ja kuldset.
Lauvärv erines toonilt alati kontuurist ja seda kasutati ka alalaul.
Kontuurid silmade ümber tõmmati musta galeniidi ehk heleda tinaga.
Ripsmeid tumendati tinasulfiidiga.
Silmameigi esmane ülesanne oligi silmi kaitsta kuna silmapõletikesse haigestumine oli väga sage.
Silmakontuuril usuti olevat jumalate ja inimeste pilku tugevdav toime.
Värvivaid pulbreid tavatseti segada vee, rasva või õliga ning neid kanti näole näppude abil. Aplikaatorpulgad avastati alles 4000 aastat tagasi.
Kuna egiptlaste make-up sisaldas seatina ja oli oma olemuselt tänapäeva mõistes mürgine, siis paljud kaasaja teadlased eitasid siiani selle kasulikkust organismile. Silmavärve kanti ka templikujudele, et need võiksid näha.
Huuled
Väga popuularne oli pealekantav punane huulevärv, mida saadi rasvadest, mis tooniti elavhõbesulfiidiga kinaver- või karmiinpunaseks või ookervärvidega ookerpunaseks.Tarvitusel oli ka oranz huulevärv. Rasvane huulevärv pakiti karpi või roogtaimede vartesse, mis töötasid nagu tänapäeva alumiiniumtuubid.
Nägu
Aristokraatidest egiptlannad tarvitasid näo värvimiseks puudrisarnaseid kollasest ookrist tehtud segusid, mehed aga tegid end tumedamaks oranzika värvi abil. Ilu soovi kõrval kanti puudrit näole ka kaitseks kuuma ning päikese vastu. Põsepuna leidis kasutamist ka nahadefektide varjamisel.
Ravitsemine ja maagia
Muistses Egiptuses panid arstid luumurdudele puust lahased, mis seoti kinni taimekiududega. Samuti puhastasid arstid haavu õli ja meega. Nad kasutasid opereerimisel nuge, tange ja metall - või puusonde. Kui ravi ei andnud soovitatud tulemusi, pöörduti maagia poole. Inimesed kandsid amulette, et hoida eemal haigusi ja õnnetusi. Mõnikord sõi ema ära hiire , et ravida haiget last. Hiire luud pani ta kotikesse, sidus kotile sõlme peale ja riputas lapsele kaela.
Ehted ja kaunistused
Vanas Egiptuses kandsid nii mehed kui naised ehteid kaunistusena, maagilise kaitse eesmärkidel ja staatuse sümbolitena. Egiptuse käsitöölised ja kunstnikud tegid oma parimad ehted kullast , mida kaevandati idapoolses kõrbes ja Nuubias. Kullaga raamistati lasuurkive, türkiise, ametüste ja teisi vääriskive ning tulemuseks saadi kaunid kaelaehted, käevõrud ja sõrmused.
Soengud ja peakatted
Juuste eest hoolitsemine oli hea väljanägemise vaevarikkaim osa.
Soengud varieerusid vanuse, soo ning sotsiaalse staatuse järgi.
Hauakambritest on leitud niihästi juuksehooldusvahendite retsepte kui õpetusi mitmesuguste probleemide kõrvaldamiseks.
Vaigust ja mesilasvahast segati kokku algelisi soengufiksaatoreid. Püüti leida tõhusaid vahendeid nii kiilaspäisuse kui hallide juuste vastu. Juuksekarvu loodeti taastada paljakule asetatud hakitud salatilehtedega, halle juukseid pidi aga uuesti mustaks tegema musta härja veri , mis aeti koos õliga kuumaks, jahutati ja kanti juustele. Usuti, et härja must karv suudab taastada ka inimese juuksevärvi.
Mõned egiptlased salvisid peanahka ussi-, krokodilli- ja jõehoburasvast tehtud võidega, et kiirendada juuksekasvu.
Parukad
Kuna kliima oli palav , siis ajasid jõukamad inimesed oma pea paljaks ja kandsid parukaid . Parukate valmistamiseks kasutati juukseid, loomakarvu või taimekiude ja värviti need tumedaks. Parukaid hooldasid ja kammisid orjad.
Pidulikel puhkudel kanti pikki parukaid, millesse olid keeratud suured paralleerlselt rippuvad lokid.
Mõnikord asendasid viimaseid tohedad patsiread, kus juures patside alt lasti vahel paista ka päris juustel.
Parukaid niisutati ohtralt mitmesuguste õlide ja essentsidega.
Hilisemal ajal kandsid isegi talunaised põllul töötades parukaid.
Meeste juuksed
Meestel tuli juuksed lühikeseks lõigata, kuna kõrvad pidid nähtaval olema. Sarnane juuksestiil kestis niikaua kuni juuksed vanadusest hõrenema hakkasid. Üldiselt võib öelda, et meestele kehtisid kindlad reeglid isegi juustestiili kohta.
Mehed uhkeldasid ka valehabemetega, mis olid eelnevalt lokitud ja punutud.
Naiste juuksed
Naistel oli soeng natukene vabam ja unikaalsem.
Naise seas oli populaarne juukseid pea ligi hoida. Juuksed olid lokkis loomulikul või siis keemilisel viisil. Vana Riigi ajal naistele meeldisid lühikene lõige, umbes kuni kõrvadeni.
Laste juuksed
Lastele olid omad reeglid, mis kehtisid juuste kohta. Tavaliselt pügati lastel pea paljaks või lõigati lühikeseks väljaarvatud ühte juuksesalku, mis kammiti vasakule poole pead. Salgust tehti s-kujuline lokk, ning see sümboliseeris lapse noorust . Sellist juuksestiili kandsid nii poisid kui ka tüdrukud kuni nende puberteedieani. Vanemaks saades poisid ajasid oma juuksed koguni ära.
Riietumine
Rõivad Muinas- Egiptuses õmmeldi tavaliselt linasest.
Kehakatte kangas paljastas isiku ühiskondlikku positsiooni.
Näiteks vaaraode riie tehti kullaga läbi kootust linasest.
Lihtkodaniku kehakate valmistati kargemast materjalist, nahast või taimekiust, näiteks pilliroost.
Suurnikele õmmeldi riided lõuendist. Preestrid kandsid teatud tseremooniate puhul leopardinahka. Riided pidid olema kuuma kliima tõttu avarad, kerged ja lihtsakoelised.
Enamus inimesi kandis jämeda toimelisemast kangast riideid .
Värvide kasutamine rajanes nende sümboolsele tähendusele. Nii tähendas roheline elu ja noorust, kollane oli aga kulla, igavesti elavate jumalate ihu värv. Harva esines rõivastes musta, küll aga kasutati seda parukate tegemisel. Õnne ja rõõmu sümbol valge oli egiptlaste riietuses väga tavaline, kuigi see valik tulenes osalselt ka praktilistest põhjustest. Linane ei värvu just hõlpsasti ning suurem osa kangaid kooti pleegitatud värvimata linakiust.
Kangaste värvimine loodusvärvidega on muide just egiptlaste leiutis .
Kuumast kliimast olenevalt pidi kehakate täitma kolme põhinõuet: olema avar, napp ja kerge.
Naiste riietus
Kuni 18.dünastia aegadeni kandsid naised kalasirist. Riietusese algas rindade alt ja ulatus peaaegu pahkluudeni, üleval hoidsid seda kaks õlapaela. Kõik arheoloogide poolt leitud rõivad on üsna ühesugused, ilmselt lõigatud pikast toruks õmmeldud kangast. Seinamaalidel ja skulptuuridel on rõivaid kujutatud mitmekesisema tegumoega. Mõned neist varjavad rinnad , teised ulatuvad kuni kaelani, mõnedele on moodustatud varrukad, teistele jällegi vaid üksainus õlapael. Naiste kerged õlasallid kaitsesid päev päikese eest, õhtul aga külma eest.
Meeste riietus
Meeste traditsiooniliseks riituseks oli skenti- lihtne, ümber puusade mähitud ja ees niiviisi sõlme seotud lühike seelik , et kangaotsad jäid ette voltide vahele rippu. Algselt valmistati skentisid loomanahast või pargitud nahast, hiljem hakati valmistama õhemast, enamasti linasest valmistatuid. Sõdalaste rüü võis olla tehtud ka värvilisest kangast või kaunistatud pealeõmmeldud triipudega.
Meeste rõivastus arenes järk-järgult edasi ja üks esimesi moeuuendusi oli niudeseelik. Niudeseelik oli lühikesest skentist pikem, ning selle pealmine serv oli jäetud nii pikaks, et see ulatub üle rinna ja vasaku õla.
Keskmise riigi ajastul kandsid mehed niudeseeliku peal teist , pikemat seelikut. See kujutas endast nelinurkset linast kangatükki, mille pikkus varieerus reie keskosast kuni sääremarjani ning võis olla kinnitatud dekoratiivse vööga.
Lapsed aga riideid ei kandnud.
Jalanõud
Esimesed jalanõud olid võetud kasutusele 2500 aastat eKr.
Nii meeste kui naiste saandaalide materjaliks võis olla puit, papüürus, kitsenahk või palmikiud.
Hiljem hakati nende valmistamiseks kasutama nahka ja neid iseloomustas järsult ülespoole painutatud ninaots.
Tald kaitseb jalga kõrvatavkuuma liiva eest, jalalaba saab aga piisavalt õhku. Egiptuse sandaal koosnes tallast ja kahest rihmast. Üks rihm kulges suure ja sellele järgneva varba vahelt läbi ning ühines seejärel üle jalavõlvi mineva rihmaga.
Jalatsid olid garderoobi kõige väärtuslikumad esemed.
Mõned kõrgemast klassist inimesed kandsid sandaale, millel olid vaenlaste kujutised. Nendega käies nad justkui alistasid vaenlasi .
Huvitavat
Egiptuse ilu on nii ilus ja lummav olnud, et tänepäeva on naised jumalannade sarnaseks olemise pärast end lausa lõiganud.
Nileen Namita moondumine Vana-Egiptuse kuningannaks Nofreteteks algas 20 aastat tagasi, kui naine otsustas, et ta oli eelmises elus eikeegi muu kui too kuulus kaunitar, kirjutab Daily Mail.
20 aasta jooksul on Nileen kulutanud ligi 3,7 miljonit krooni, et ennast võimalikult Nofretete sarnaseks opereerida.
Kolme lapse ema on läbinud 51 kosmeetilist operatsiooni – sinna alla kuuluvad 8 ninaoppi, 5 silmalõikust, 3 lõuaimplantaati, kulmude tõstmine, 3 näo tõstmist, 6 väiksemat näo lõikust, 2 huulte kohendamist ja 20 pisemat korrigeerivat operatsiooni. 49aastane Inglismaalt pärit
kunstnik tunnistas aga, et hoolimata hullumeelsest operatsioonide arvust pole ta nägu veel täiuslik ja ta kavatseb selle kallal edasi töötada.
Kokkuvõte
Egiptlased on jätnud inimkonnale väärtuslikke pärandeid, näiteks erinevaid iluga seotuid vahendeid ja kombed, mis on veel tänapäevalgi kasutusel: ihukarvade raseerimine, parfüümid, niistavad ihupiimad, kammid , ehted jne.
Nad on suure aluse pannud inimkonna edaspidisele käekäigule.
Vanad egiptlased ei mõelnud ainult sellele, kuidas oma eluga hakkama saada, vaid nad olid ka väga nõudlikud, puhtad ja iluarmastajad. Nende vaated erinesid teistest, samal ajal elanud inimestest.
Paneb tõesti imestama, kuidas inimesed sellel ajal olid teadlikud kõikidest meetoditest ja asjade väärtustest, ilma tänapäeva tehnoloogiata.
Kasutatud kirjandus
1) http://www.google.ee/#hl=et&q=egiptuse+kosmeetika&lr=&aq=f&aqi=&aql=&oq=&gs_rfai=&fp=45ea76ca721ea7b8
2) http://allergybusters.net/?p=851&lang=et
3) http://ariblogi.station.ee/story/12612846/kas-egiptuse-vaaraode-silmameik-ei-olnud-mitte-kaitse-silmahaiguste-eest.html
4) http://www.bioneer.ee/eluviis/ilu/aid-1428/TARBIMISE-AJALOOST:-Dekoratiivkosmeetika -
5) http://www.femme.ee/hoolitsetud/nagu/4736
6) http://www.aroomiteraapia.ee/aroomteraapia.html
7) http://www.kameen.ee/aroom.html
8) http://www.naisteleht.ee/node/1349
9) http://www.dieet.ee/index.php?class=catalog&action=view&cat_id=32&lang=ee&id=284&sort_abc=&page=0

.ODT Laadi alla originaalfail 17 lk · .odt · 35 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-01-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti

35 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

eluffele Õppematerjali autor

kosmeetika
juuksed
näohooldus

egitpuse mood referaat

Kasutatud allikad

https://allergybusters.net/?p=851&lang=et

Sarnased õppematerjalid

doc

Vana- Egiptuse mood

Koostaja: ,,Nimi" ,,Klass" ,,Koht + aasta" Riietus Rõivad Muinas- Egiptuses õmmeldi tavaliselt linasest. Enamus inimesi kandis jämeda- toimelisemast kangast riideid, kuid väga elegantsed olid noortest linataimedest kootud õhukesed kangad. Et riietesse jääksid kaunid voldid, neid tärgeldati. Mõnikord aga kooti kangasse kaunistuseks valgeid niite. (Vana- Egiptus lk.40) Kehakatte kangas paljastas isiku ühiskondlikku positsiooni. Näiteks vaaraode riie tehti kullaga läbi kootust linasest. Lihtkodaniku kehakate valmistati kargemast materjalist, nahast või taimekiust, näiteks pilliroost. Suurnikele õmmeldi riided lõuendist. Preestrid kandsid teatud tseremooniate puhul leopardinahka. Riided pidid olema kuuma kliima tõttu avarad, kerged ja lihtsakoelised. Meeste ja naiste riietumises suuri erinevusi polnud. Meeste riided lubasid liikuda vabamalt

Kunstiajalugu

doc

Uurimistöö: Ilu, rõivastus ja mood läbi aegade.

Retla Kool Uurimistöö: Ilu, rõivastus ja mood läbi aegade. Anni Ruugla 8.klass Juhendaja: õp. Liivi Vassar Retla 2007 Sissejuhatus. Kuidas olla ilus? See on küsimus, mis on vaevanud inimesi aegaade algusest.

Rõiva ajalugu

doc

Uurimustöö: ILU, RÕIVASTUS JA MOOD LÄBI AEGADE..

Kirjandus

pdf

VANA - EGIPTUS 3100 eKr - 332 eKr

VANA - EGIPTUS 3100 eKr - 332 eKr ISELOOMUSTUS Vana-Egiptus ehk Egiptus oli vanaaja maa Kirde-Aafrikas Niiluse kallastel ligikaudu praeguse Egiptuse kohal Egiptus koosnes põhjapoolsest Alam-Egiptusest ja lõunapoolsest Ülem-Egiptusest. Kogupindala oli umbes 34 000 km² Vana-Egiptuse algust loetakse umbes aastat 3100 eKr ning lõppu vallutusest Rooma riigi poolt 30 eKr või mõnikord kreeklaste vallutusest 332 eKr Riigi kuningas oli egiptlaste jaoks olemasolu kese ning riigi edu ja jõukuse tagatis. Tal oli ainsana otseside jumalatega, ta kehastas jumalate ligiolu maa peal, mõjutas looduse ja ajaloo käiku ja tagas maailmakorda

Ajalugu

rtf

Vana-Egiptuse essee

Vana-Egiptus: riietus ja välimus Vana-Egiptuse stiil riietumise suhtes on täielikult vastupidine tänapäeva moele. Kindlasti on ka mingi väike osa vanast ajast tänapäevani säilinud, kuid seda ka üpriski vähe. Vana-Egiptuse riietumisstiil oli väga ilus ja konkreetne. Kanti valgest riidest pikki kleite, mille dekolteedel olid silmapaistvad kaunistused. Neil pidid silma paistma just ehted, seetõttu ka riideid tagasihoidlikumad. Kas neil oli peas mõni ilus võru, käte ümber rõngad või kaelas keed. Mehed kandsid tavaliselt niudevöid, tuunikalaadseid särke ja seelikuid. Naised aga kandsid pahkluuni ulatuvaid tuppkleite koos salli või keebiga jahedama ilma jaoks. Tol ajal oli ka kombeks kasutada palju kosmeetikat. Kõige tuntum ja säilinum meigikunstis on pikk must lainerijoon mööda silmalaugu ning rohke ja särav lauvärv. Kuid lapsed riideid ei kandnudki. Rõivad õmmeldi tavaliselt linasest. Mõnikord kooti kaunistuseks kangasse valgeid niite. Et

Kunstiajalugu

doc

Muistne egiptus

Ida-virumaa Kutsehariduskeskus Referaat Soengukunsti ajalugu Muistne Egiptus Maria Bogdanova 1JUK Aineõpetaja nimi: Ulvi Aro Sisukord 1.SISSEJUHATUS ...............................................................................................................................3 2.MEHED .............................................................................................................................................4 3.NAISED ..................................................................................

Juuksur

doc

Soengukunsti ajalugu konspekt

Eksisteeris kaks soengutüüpi.  Punutud patsid  Lahtised juuksed SKALBI SALK (juuksed kammiti pöörisele kokku ja sõlmiti) Juuksed värviti taimsete värvidega. Meeste soenguid kaunistati sulgedega, teokarpide ja loomahammastega. Soengud meenutasid pühade loomade välimust. Kasutati loomade villa, nahka, hambaid, sulgi. Naiste soenguid kaunistati lillede, lintide ja sulgedega. VANA-AEG Muistne Egiptus Soengumood oli muistses Egiptuses, 3000 e.m.a aukohal, seda tõestavad urnidelt, kirstudelt ja hauakambrite seintelt leitud maalid. Muistsetel Egiptlastel oli ka oma juukse jumal Soenguid läbis geomeetriline figuur- trapets. Peamine soengu atribuut oli parukas millel oli ka peakatte roll. Paruka vorm, materjal ja mõõtmed näitasid sotsiaalset päritolu. Parukaid valmistati naturaalsetest juustest, loomade karvadest, siidniidist, köitest, taimekasvudest.

Ajalugu

docx

Jumestamine

Eesti Esimene Erakosmeetikakool Eveli Otterklau Rahvusvaheline CIDESCO-kool 45.grupp vad maskid, higilõhna neutraliseerijad ja juuksepikendused. Selle aja ideaalkujud olid Egiptuse viimane valitsejanna KleopatraVII ja Egiptuse vaarao Ehnatoni naine Nofretete. Joonis 1. KleopatraVII meiginäide Joonis 2. Elizabeth Taylor Kleopatrana 1.3 Muinas-Kreeka Kosmeetika levis edasi Kreekasse. Kreeka kultuuri arhailisel ajajärgul kasutati näo- meiki harva. Naisel kui abikaasal ei olnud lubatud end meikida

Jumestamine

Rohkem sarnaseid