Põlva
Ühisgümnaasium
Maiken
Mägi
12.a
klass
JAAN
TÄTTE ELU JA TEGEVUS
Referaat
Põlva
2014
SISUKORDSissejuhatus.................................................................................................................................3
1.Lapsepõlv.................................................................................................................................4
2.
Haridus ja
eraelu......................................................................................................................5
3.Elu
Vilsandil............................................................................................................................6
4.Tätte
kirjaniku ja
heliloojana...................................................................................................8
5.Ümbermaailmareis...................................................................................................................9
Kokkuvõte.................................................................................................................................10
Kasutatud
allikmaterjalid..........................................................................................................11
SISSEJUHATUS
Jaan
Tätte on
armastatud eesti näitleja, laulja,
helilooja ,
näitekirjanik ning teatrilavastaja. Ta on sündinud 24. märtsil
1964. aastal
Viljandis . Praegu elab viiekümne aastatne Tätte koos
oma
perega Vilsandil.
Jaan
Tätte on mänginud kahekümnes linnateatri lavastuses, kirjutanud
üheksa näidendit ning ise lavastanud neist kaks. Samuti on Ta
mänginud viies filmis, kirjutanud 4 raamatut ning mitmeid laule. Ta
on inimene, kelle elus on väga olulisel kohal lähedased ning
kogemused ja emotsiooonid.
Referaat
annab ülevaate Jaan Tätte lapsepõlvest, praegusest elust,
tähtsamatest tegemistest ja vahvatest seiklustest elujooksul. See
koosneb viiest
peatükist .
1.LAPSEPÕLV
Jaan
Tätte lapsepõlv möödus Puiatul. Tema vanemad on töötanud Puiatu
koolis. Jaan on väiksest peale teiste seast silma paistnud. Ta ema
on öelnud, et Jaani lemmikmänguasjad väiksena ei olnud autod ega
legoklotsid vaid hoopiski nukud. Oma
olemuselt on Jaan alati olnud
hooliv ning tema perekond ja tuttavad on talle väga tähtsad. Tätte
arvab , et tohutu inimesearmastuse sai ta kaasa oma isalt. Ta ütleb
küll, et seda ei ole tal nii palju kui oli isal, kes oli
velsker ja
armastas väga inimesi aidata, aga siiski on Tätte armastus inimeste
vastu meeletu. Jaani ema,
Maie Tätte, oli
raamatupidaja . Jaani
kasvatades oli ta karmikäeline. Soditud vihikulehe eest pidi poeg
teinekord terve vihiku ümber kirjutama. Tätte meenutab neid
seiku vaid hea sõnaga ja on selle üle õnnelik. Emalt sai Jaan kaasa
teatriarmastuse. Just ema oli see, kellega koos Jaan teatris käis
ning nakatus lauluhuvist. Ka Jaani ema on laulnud ning
laulab siiamaani perekondlikel üritustel.
Tätte
ei ole alati tahtnud näitlejaks saada, noorena ei julgenud ta
sellele mõelda. Näitlejaks saamise peale hakkas ta mõtlema alles
siis, kui tee viis ta koos teiste kursusekaaslastega
lavaka katsetele
ning ta sinna sisse sai. Kuid oma näitlejaoskusi sai Jaan näidata
juba üheksa aastaselt, kui toimus tema esimene käik Vilsandile.
„See oli teatraalne käik“ iseloomustab näitleja seda ise. Jaan
läks Vilsandile koos oma tädi, onu ja onupojaga. Kuna sel ajal oli
saarel Vene
piirivalve , pidi Tätte
saarele pääsemiseks mängima
oma täditütart Kadrianni. Talle pandi
seelik selga ning seoti rätik
pähe. Nii tegi Jaan oma esimese näitlejameisterlikkuse eksami, mis
tal hästi õnnestus.
Kirjutada
meeldis
Jaanile juba lapsena. Kui oli teada, et täna kirjutatakse
koolis klassikirjandit, oli see tema õnnepäev. Kui koduseks tööks
jäi kirjutada
kodukirjand , läks Tätte koju lausa
joostes , juba tee
peal tuli tal mitu mõtet, millest kirjutada. Tema kirjandid olid
vahepeal 12 lehekülge pikad ja seetõttu on ta öelnud, et ei tea
kas õpetajad neid üldse algusest lõpuni lugeda jõudsidki. Kui
kuulutati välja üleriigiline kirjandite
konkurss tuletõrje teemal,
osales seal muidugi ka Jaan. Oma koolis jäi ta kolmandaks, kuid
sellest hoolimata otsustas õpetaja Tätte töö edasi saata.
Ringkonnas sai ta teise koha ning järgmises voorus, üleriigilises
arvestuses võitis Tätte selle konkursi, see tähendas tema jaoks
väga palju.
2.HARIDUS JA ERAELU
Peale
keskkooli astus Tätte Tartu Riiklikku ülikooli, kus ta õppis kaks
aastat bioloogiat. Vahepeal läks Jaan sõjaväkke. Enne minekut jäi
temast maha armastatud tüdruk, kes pidi Tätte ära ootama, kuid
kahjuks nii see ei läinud. Sellel
põhjusel tundis Jaan, et ei saa
seal linnas enam oma elu jätkata ning vajas muutust. Peale seda
alustas Jaan Tätte õpinguid Tallinna Pedagoogilises Instituudis.
Seal õppis ta ühe aasta näitejuhtimist. Hiljem viis tee teda
Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakateedrisse õppima. Sinna
sattus Tätte tänu sellele, et ka paljud teised kursusekaaslased
läksid katsetele. Kui ta juba lavakas õppis, tekkis temas ka
reaalne soov näitlejaks saada, samuti soovis Tätte siis
esmakordselt
kuulsaks saada. Ta
kinkis ühele oma
heale sõbrale
endast väikse pildi, mille taha ta kirjutas „ Siin näed sa mind
viimast korda, kui ma pole kuulus“. Ka oma reisikaaslase,
laulupartneri ning kolleegi Marko Matverega kohtus Jaan esmaskordselt
lavakas. See oli katsetel, kui nad sattusid ühte gruppi ning pidid
koos etendama näitemängu. Lavaka lõpetas Jaan 1990. Aastal.
Jaan
Tätte on abielus Margit Tättega. Nad on üles kasvatanud kaks
poega , Jaani ning Kunteri. Sellest aastast kasvab nende peres ka üks
lapselaps.
Kuulus
laulja, näitleja ja kirjanik on väga positiivne ning naudib oma elu
täiel rinnal. Tätte on öelnud, et elu hakkas talle
meeldima , kui
ta oli kolmekümne kuue aastane. Enne seda ei saanud ta elu
ilust aru, kuid siis ta justkui ärkas. Kõige olulisemaks peab Jaan Tätte
seda, et aeg-ajalt oskaks aja maha võtta. Selle kohta on ta öelnud:
„Mul on see õnnestunud, mul on päris tore elu olnud“. Tätte
väärtustab väga oma perekonda, kuna
hetki pere
seltsis jääb
järjest vähemaks. Juba 1998. aastal oli tema jaoks peale etendusi
kõige olulisem kohe koju kiirustada, et enne magama minekut lapsi
näha. Tätte
loomuses on pigem tahaplaanile jäämine kui esile
trügimine. Ta on väga armastatud mees. Seda nii oma perekonna kui
ka kogu eesti rahva poolt. Tättel ei ole
vaenlasi ning ta arvab, et
see on hea.
Tätte
elus on asjad käinud kümne
aastaste tsüklitena. Peale kümne aasta
pikkust lauljakarjääri tundis ta, et ei saa enam
niimoodi edasi
minna. Seepärast on Tätte otsustanud laulmise mõneks ajaks jätta,
kuid kindlasti mitte alatiseks. Jaan Tätte on mees, kes ei oska
niisama istuda, tal on palju huvitavaid ideid ning ta suudab eestlasi
alati enda tegevustega üllatada.
3.ELU
VILSANDIL
Jaan Tättele sai Vilsandi saar armsaks juba koolipoisi eas. Saare
vastu on tal alati olnud suur armastus ning see on tema jaoks väga
oluline koht. Esimest korda käis ta saarel, kui oli 9aastane. Tätte
tädi ning onu elasid siis oma perega saarel ning viisid Jaani suvel
oma tütrele seltsiks mängima. Kui Tätte esimest korda saarele
astus koges ta midagi enneolematut, ta on öelnud: „ Kuidas see
tundus teistmoodi maailm peale metsi. Tohutu vabaduse ja avaruse
tunne, tuul ja kõrbenud kollane“. Peale seda suve elas ta terve
talve nii, et kerge värin oli sees. Painas küsimus, kas ka järgmine
suvi ta saarele kaasa võetakse. Sellest ajast peale on Jaan kõik
suved Vilsandil veetnud. Välja arvatud üks, mil ta oli sõjaväes.
Tänu Vilsandi saarel käimisele, sai Tätte ka kirjutamise ning
näitlemise pisiku. Tema onul, Juhan Saarel, kelle juures Jaan
viibis, käisid pidevalt külas erinevad kirjanikud ning näitlejad.
Ta kuulas nende juttu ning see muutus järjest huvitavamaks. Jutt
kunstist pani Jaani tundma, kuidas miski temas muutub ning see sai
talle nagu narkootikumiks, mida ta pidi saama veel ja veel.
Kui Tätte oli 15aastane tahtis ta osta ära ühe saarel asuva
talukoha, mis siis tühjaks jäi. Kahjuks aga ei võetud teda
tõsiselt, kuna oli alles nii noor. Tema soov oli nii tõsine, et
läks isegi Tallinnasse ministeeriumisse, aga ka seal jäi soov
täitmata. Päris oma koha saarel leidis Jaan enne sõjaväkke
minekut, kui oli väljas jalutamas. Kui keset jalutuskäiku hakkas
järsku vihma sadama, nägi ta hütikest, see oli vana talumaja saun .
Ta läks sinna vihmavarju ning see koht hakkas talle meeldima.
Järgmisel päeval läks ta tagasi ja hakkas seal koristama. Seejärel
küsis ka looduskaitselt luba seda endale saada, kuid jälle ei
saanud. Peale sõjaväge see aga õnnestus ning suure küsimise peale
saigi vana saun Jaani omaks. Juba järgmisel suvel hakkas Jaan seal
ehitama ning hütikest elamiskõlblikuks tegema.
Oli aeg, kui Jaan kutsus suvel Vilsandil olles endale kõiki külla
ning suve jooksul oli ainult kaks päeva, mille ta sai veeta ainult
pere seltsis. Hiljem aga, kui ta hakkas järjest rohkem hindama aega,
mis veedetud koos perega, ei ole külalisi olnud nii palju. Hoolimata
väiksest elanikearvust, ei tunne Tätte Vilsandil kunagi üksindust.
Seal elavad inimesed on väga hoolivad, alati valmis aitama ning ei
lase kunagi üksindustundel tekkida.
Vilsandi saart seob Tättega ka suur armastus mere vastu. Tema
jaoks on mere ja inimese suhe võrreldav mehe ja naise suhtega. Jaanil on oma väike mootorpaat, millega ta armastab merel käia.
Selle kohta on ta öelnud aga, et paadiga sõites armastab ta merd
seni, kuni kallas paistab. Vastasel juhul näib meri sünge ja
ohtlik. Tätte suureks hobiks on ka sukeldumine . Tema arvates on vee
all tore ning seal on hoopis teine maailm, mida siit ei näe. Tätte
on veealuse maailmaga tuttav. Jaani hobiks on ka kalastamine.
Jaan Tättest sai Vilsandi püsielanik 2007. aastal. Juba pikalt
enne seda, oli Tal suur soov elada aastaringselt vilsandil. Saarele
kolimiseks andsid talle tõuke asjaolud , et saarel sai valmis
talvekindel maja ning teiseks vabanes Tätte töökohustustest
Tallinna linnateatris. Viimasel suvel sai Tätte kasvatada saarel ka
oma esimest lapselast. Tänu oma pojapojale on Jaan tundnud , kui suur
ime on ühe lapse sünd.
4.TÄTTE KIRJANIKU JA HELILOOJANA
Laule hakkas Tätte kirjutama, kui oli suvel Vilsandil oma onu juures
ning kuulis seal, kuidas külalised pidevalt laulsid. Külalisteks,
kes teda inspireerisid, olid kuulsad lauljad , näitlejad ning
kirjanikud. Olulise tõuke kirjutamiseks andis Jaanile laul „Vana
Puu“, mida laulis Heino Väli ning kandlel saatis Jaani onu Juhan.
Seda kuuldes mõistis ta, et tahab ka midagi nii ilusat teha. Tätte
arvab, et püüdleb selle laulu poole siiamaani.
Tätte kirjutab ise sõnad ja viisi ning laulab. Kui tal tuleb mingi
laulu idee, siis pähe kargavad sõnad ja viis korraga, ta hakkab
kohe laulma sõnu koos viisiga . Kui aga mõni helilooja soovib, et
Tätte kirjutaks tema viisile sõnad, siis mõlgub see viis tal
pidevalt meeles, kuni esimene rida sõnu pähe tuleb ning seejärel
läheb edasi kirjutamine juba ladusamalt.
Tema laulud räägivad inimestest, asjadest ja hetkedest, mille
järele ta igatseb. Jaan kirjutab teemadel mis on talle olulised ning
temaga tihedalt seotud. Näiteks on ta kirjutanud mitu sõprade
laulu, sest lähedased inimesed on tema elus väga olulisel kohal.
Tätte on kirjutanud ja laulnud ka rikkusest ning rahast. Seda siis,
kui ta tundis, et see mõjutab teda ning et ta on hakanud mõningaid
asju oma elus tegema raha pärast. Tema laulude temaatika muutumises
on olnud oluline roll Marko Matverel. Enne koostööd Matverega olid
Jaani laulud kurvad ja raskemeelsed, aga hiljem see muutus.
Tätte kirjutab ka näitemänge ning luuletusi. Tema arvates on
lihtsam kirjutada näidendeid, kuna siis ei pea otsima riimi. Jaani
näidendid on kirjutatud sellest maailmast kus ta elab. Kui tal on
näidendi kirjutamine pooleli , ei tea ta ise ka mis edasi saab või
millega see lõppeb. Ta paneb ühe rea paberile ning alles siis selgub , mis on järgmine. Näidendeid kirjutades satub ta hasarti,
„See on põnev, mida keegi vastab ning mis edasi saab,“ on ta
öelnud. Jaani näitemängud sõltuvad päris palju tema naisest,
Margitist. Margit on alati esimene lugeja ning ütleb ausalt , kui
midagi peaks kirjutises muutma.
Jaan kirjutab, sest tal on see miski mida tahab öelda ning tunne, et
ta saab maailmaasjadest aru. Seega pidi ta leidma mingi viisi kuidas
seda enda seest välja anda. Ta leidis laulmise ning kirjutamise.
Tätte on öelnud, et kirjutab seni, kuni sõnu veel paberile tuleb.
Ta teab, et millalgi see aeg tuleb, kui kirjutamine muutub liiga
raskeks, aga ta väga tahaks ka siis edasi kirjutada. Jaan on
märganud, et kirjutamine muutub raskemaks, sest asjad saavad peas
järjest selgemaks ning ühel hetkel tundub, et kirjutamine on
ülearu.
5.ÜMBERMAAILMAREIS
Jaan Tätte võttis koos oma kolleegi Marko Matverega ette
ümbermaailmareisi (vt joonis1). See sai alguse Pirita jahisadamast
2.oktoobirl 2010 ning lõppes 17.juunil 2012.
Joonis1.
Jaan Tätte ja Marko
Matvere ümbermaailmareis (Foto Liis Treimann)
Tätte reis jagunes kaheks – mere osa ja saarte osa. Enne reisi arvas ta, et suuremad elamused saabuvad maalkäimistelt, aga
tegelikult ei jäänud merelt saadud emotsioonid maalkäikudele alla.
Reisi jooksul nägi ta paiku ning inimühiskondi, millest ei oleks
varem osanud isegi unistada. Üle kõige meeldisid Jaanile just
ookeani ületused, mida ta enne reisi veidi pelgas. Reisi jooksul sai
Tättele vägagi selgeks, mida ta ülejäänud elult ootab.
Reisil olles ei jäänud tahaplaanile kirjutamine. Tätte sai
ümbermaailmareisil valmis umbes plaaditäie lauludega. Need on pigem
armastuslaulud kui uljad meremehelaulud.
Ümbermaailmareisi soovitab Tätte kõigile, kel vähegi võimalik.
Ta on öelnud: „Kellel on võimalus minna – soovitan kõik muu
jätta ja minna“.
KOKKUVÕTE
Jaan Tätte on tegelenud elu jooksul väga erinevate asjadega. Ta on
kirjutanud näidendeid, luuletusi ja laule, laulnud ning näidelnud.
Ta leiab, et läbi nende tegevuste saab ta enda seest anda
kuulajatele ja vaatajatele seda miskit, mida ta tahab öelda. Tätte
elus on oluline koht perekonnal ning lähedastel inimestel. Nad
inspireerivad teda ja on abiks. Üks põhjuseid, miks temast on
saanud laulja ja kirjanik on ka Vilsandi saar, Jaani lemmikpaik.
Tätte on inimene, kes oskab nautida elu ja tunda rõõmu ka kõige
pisemast asjast. Ta soovitab seda teha ka kõigil teistel. Ta ütleb,
et me peaksime rohkem märkama inimesi enda ümber, sest aega
lähedaste seltsis jääb järjest vähemaks.
KASUTATUD ALLIKMATERJALID
Aarma , J. 1998. Siin ja praegu: Jaan Tätte (jutusaade).
-
Paavle, S. 2014. Vanaisa Jaan Tätte: tahaksin, et lapselaps kõnniks mul juba järel. Õhtuleht.
Raag, I. 2006. Tähelaev: Jaan Tätte (jutusaade).
Raiend, H. 2012. Jaan Tätte: reis ületas ootusi. Navigaator.
Kõik kommentaarid