Jaan Tätte elu (0)

Põlva Ühisgümnaasium
Maiken Mägi
12.a klass
JAAN TÄTTE ELU JA TEGEVUS
Referaat
Põlva 2014
SISUKORD
Sissejuhatus.................................................................................................................................3
1.Lapsepõlv.................................................................................................................................4
2. Haridus ja eraelu......................................................................................................................5
3.Elu Vilsandil............................................................................................................................6
4.Tätte kirjaniku ja heliloojana...................................................................................................8
5.Ümbermaailmareis...................................................................................................................9
Kokkuvõte.................................................................................................................................10
Kasutatud allikmaterjalid..........................................................................................................11

SISSEJUHATUS

Jaan Tätte on armastatud eesti näitleja, laulja, helilooja , näitekirjanik ning teatrilavastaja. Ta on sündinud 24. märtsil 1964. aastal Viljandis . Praegu elab viiekümne aastatne Tätte koos oma perega Vilsandil.
Jaan Tätte on mänginud kahekümnes linnateatri lavastuses, kirjutanud üheksa näidendit ning ise lavastanud neist kaks. Samuti on Ta mänginud viies filmis, kirjutanud 4 raamatut ning mitmeid laule. Ta on inimene, kelle elus on väga olulisel kohal lähedased ning kogemused ja emotsiooonid.
Referaat annab ülevaate Jaan Tätte lapsepõlvest, praegusest elust, tähtsamatest tegemistest ja vahvatest seiklustest elujooksul. See koosneb viiest peatükist .

1.LAPSEPÕLV

Jaan Tätte lapsepõlv möödus Puiatul. Tema vanemad on töötanud Puiatu koolis. Jaan on väiksest peale teiste seast silma paistnud. Ta ema on öelnud, et Jaani lemmikmänguasjad väiksena ei olnud autod ega legoklotsid vaid hoopiski nukud. Oma olemuselt on Jaan alati olnud hooliv ning tema perekond ja tuttavad on talle väga tähtsad. Tätte arvab , et tohutu inimesearmastuse sai ta kaasa oma isalt. Ta ütleb küll, et seda ei ole tal nii palju kui oli isal, kes oli velsker ja armastas väga inimesi aidata, aga siiski on Tätte armastus inimeste vastu meeletu. Jaani ema, Maie Tätte, oli raamatupidaja . Jaani kasvatades oli ta karmikäeline. Soditud vihikulehe eest pidi poeg teinekord terve vihiku ümber kirjutama. Tätte meenutab neid seiku vaid hea sõnaga ja on selle üle õnnelik. Emalt sai Jaan kaasa teatriarmastuse. Just ema oli see, kellega koos Jaan teatris käis ning nakatus lauluhuvist. Ka Jaani ema on laulnud ning laulab siiamaani perekondlikel üritustel.
Tätte ei ole alati tahtnud näitlejaks saada, noorena ei julgenud ta sellele mõelda. Näitlejaks saamise peale hakkas ta mõtlema alles siis, kui tee viis ta koos teiste kursusekaaslastega lavaka katsetele ning ta sinna sisse sai. Kuid oma näitlejaoskusi sai Jaan näidata juba üheksa aastaselt, kui toimus tema esimene käik Vilsandile. „See oli teatraalne käik“ iseloomustab näitleja seda ise. Jaan läks Vilsandile koos oma tädi, onu ja onupojaga. Kuna sel ajal oli saarel Vene piirivalve , pidi Tätte saarele pääsemiseks mängima oma täditütart Kadrianni. Talle pandi seelik selga ning seoti rätik pähe. Nii tegi Jaan oma esimese näitlejameisterlikkuse eksami, mis tal hästi õnnestus.
Kirjutada meeldis Jaanile juba lapsena. Kui oli teada, et täna kirjutatakse koolis klassikirjandit, oli see tema õnnepäev. Kui koduseks tööks jäi kirjutada kodukirjand , läks Tätte koju lausa joostes , juba tee peal tuli tal mitu mõtet, millest kirjutada. Tema kirjandid olid vahepeal 12 lehekülge pikad ja seetõttu on ta öelnud, et ei tea kas õpetajad neid üldse algusest lõpuni lugeda jõudsidki. Kui kuulutati välja üleriigiline kirjandite konkurss tuletõrje teemal, osales seal muidugi ka Jaan. Oma koolis jäi ta kolmandaks, kuid sellest hoolimata otsustas õpetaja Tätte töö edasi saata. Ringkonnas sai ta teise koha ning järgmises voorus, üleriigilises arvestuses võitis Tätte selle konkursi, see tähendas tema jaoks väga palju.

2.HARIDUS JA ERAELU

Peale keskkooli astus Tätte Tartu Riiklikku ülikooli, kus ta õppis kaks aastat bioloogiat. Vahepeal läks Jaan sõjaväkke. Enne minekut jäi temast maha armastatud tüdruk, kes pidi Tätte ära ootama, kuid kahjuks nii see ei läinud. Sellel põhjusel tundis Jaan, et ei saa seal linnas enam oma elu jätkata ning vajas muutust. Peale seda alustas Jaan Tätte õpinguid Tallinna Pedagoogilises Instituudis. Seal õppis ta ühe aasta näitejuhtimist. Hiljem viis tee teda Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakateedrisse õppima. Sinna sattus Tätte tänu sellele, et ka paljud teised kursusekaaslased läksid katsetele. Kui ta juba lavakas õppis, tekkis temas ka reaalne soov näitlejaks saada, samuti soovis Tätte siis esmakordselt kuulsaks saada. Ta kinkis ühele oma heale sõbrale endast väikse pildi, mille taha ta kirjutas „ Siin näed sa mind viimast korda, kui ma pole kuulus“. Ka oma reisikaaslase, laulupartneri ning kolleegi Marko Matverega kohtus Jaan esmaskordselt lavakas. See oli katsetel, kui nad sattusid ühte gruppi ning pidid koos etendama näitemängu. Lavaka lõpetas Jaan 1990. Aastal.
Jaan Tätte on abielus Margit Tättega. Nad on üles kasvatanud kaks poega , Jaani ning Kunteri. Sellest aastast kasvab nende peres ka üks lapselaps.
Kuulus laulja, näitleja ja kirjanik on väga positiivne ning naudib oma elu täiel rinnal. Tätte on öelnud, et elu hakkas talle meeldima , kui ta oli kolmekümne kuue aastane. Enne seda ei saanud ta elu ilust aru, kuid siis ta justkui ärkas. Kõige olulisemaks peab Jaan Tätte seda, et aeg-ajalt oskaks aja maha võtta. Selle kohta on ta öelnud: „Mul on see õnnestunud, mul on päris tore elu olnud“. Tätte väärtustab väga oma perekonda, kuna hetki pere seltsis jääb järjest vähemaks. Juba 1998. aastal oli tema jaoks peale etendusi kõige olulisem kohe koju kiirustada, et enne magama minekut lapsi näha. Tätte loomuses on pigem tahaplaanile jäämine kui esile trügimine. Ta on väga armastatud mees. Seda nii oma perekonna kui ka kogu eesti rahva poolt. Tättel ei ole vaenlasi ning ta arvab, et see on hea.
Tätte elus on asjad käinud kümne aastaste tsüklitena. Peale kümne aasta pikkust lauljakarjääri tundis ta, et ei saa enam niimoodi edasi minna. Seepärast on Tätte otsustanud laulmise mõneks ajaks jätta, kuid kindlasti mitte alatiseks. Jaan Tätte on mees, kes ei oska niisama istuda, tal on palju huvitavaid ideid ning ta suudab eestlasi alati enda tegevustega üllatada.

3.ELU VILSANDIL

Jaan Tättele sai Vilsandi saar armsaks juba koolipoisi eas. Saare vastu on tal alati olnud suur armastus ning see on tema jaoks väga oluline koht. Esimest korda käis ta saarel, kui oli 9aastane. Tätte tädi ning onu elasid siis oma perega saarel ning viisid Jaani suvel oma tütrele seltsiks mängima. Kui Tätte esimest korda saarele astus koges ta midagi enneolematut, ta on öelnud: „ Kuidas see tundus teistmoodi maailm peale metsi. Tohutu vabaduse ja avaruse tunne, tuul ja kõrbenud kollane“. Peale seda suve elas ta terve talve nii, et kerge värin oli sees. Painas küsimus, kas ka järgmine suvi ta saarele kaasa võetakse. Sellest ajast peale on Jaan kõik suved Vilsandil veetnud. Välja arvatud üks, mil ta oli sõjaväes.

Tänu Vilsandi saarel käimisele, sai Tätte ka kirjutamise ning näitlemise pisiku. Tema onul, Juhan Saarel, kelle juures Jaan viibis, käisid pidevalt külas erinevad kirjanikud ning näitlejad. Ta kuulas nende juttu ning see muutus järjest huvitavamaks. Jutt kunstist pani Jaani tundma, kuidas miski temas muutub ning see sai talle nagu narkootikumiks, mida ta pidi saama veel ja veel.

Kui Tätte oli 15aastane tahtis ta osta ära ühe saarel asuva talukoha, mis siis tühjaks jäi. Kahjuks aga ei võetud teda tõsiselt, kuna oli alles nii noor. Tema soov oli nii tõsine, et läks isegi Tallinnasse ministeeriumisse, aga ka seal jäi soov täitmata. Päris oma koha saarel leidis Jaan enne sõjaväkke minekut, kui oli väljas jalutamas. Kui keset jalutuskäiku hakkas järsku vihma sadama, nägi ta hütikest, see oli vana talumaja saun . Ta läks sinna vihmavarju ning see koht hakkas talle meeldima. Järgmisel päeval läks ta tagasi ja hakkas seal koristama. Seejärel küsis ka looduskaitselt luba seda endale saada, kuid jälle ei saanud. Peale sõjaväge see aga õnnestus ning suure küsimise peale saigi vana saun Jaani omaks. Juba järgmisel suvel hakkas Jaan seal ehitama ning hütikest elamiskõlblikuks tegema.

Oli aeg, kui Jaan kutsus suvel Vilsandil olles endale kõiki külla ning suve jooksul oli ainult kaks päeva, mille ta sai veeta ainult pere seltsis. Hiljem aga, kui ta hakkas järjest rohkem hindama aega, mis veedetud koos perega, ei ole külalisi olnud nii palju. Hoolimata väiksest elanikearvust, ei tunne Tätte Vilsandil kunagi üksindust. Seal elavad inimesed on väga hoolivad, alati valmis aitama ning ei lase kunagi üksindustundel tekkida.

Vilsandi saart seob Tättega ka suur armastus mere vastu. Tema jaoks on mere ja inimese suhe võrreldav mehe ja naise suhtega. Jaanil on oma väike mootorpaat, millega ta armastab merel käia. Selle kohta on ta öelnud aga, et paadiga sõites armastab ta merd seni, kuni kallas paistab. Vastasel juhul näib meri sünge ja ohtlik. Tätte suureks hobiks on ka sukeldumine . Tema arvates on vee all tore ning seal on hoopis teine maailm, mida siit ei näe. Tätte on veealuse maailmaga tuttav. Jaani hobiks on ka kalastamine.

Jaan Tättest sai Vilsandi püsielanik 2007. aastal. Juba pikalt enne seda, oli Tal suur soov elada aastaringselt vilsandil. Saarele kolimiseks andsid talle tõuke asjaolud , et saarel sai valmis talvekindel maja ning teiseks vabanes Tätte töökohustustest Tallinna linnateatris. Viimasel suvel sai Tätte kasvatada saarel ka oma esimest lapselast. Tänu oma pojapojale on Jaan tundnud , kui suur ime on ühe lapse sünd.

4.TÄTTE KIRJANIKU JA HELILOOJANA

Laule hakkas Tätte kirjutama, kui oli suvel Vilsandil oma onu juures ning kuulis seal, kuidas külalised pidevalt laulsid. Külalisteks, kes teda inspireerisid, olid kuulsad lauljad , näitlejad ning kirjanikud. Olulise tõuke kirjutamiseks andis Jaanile laul „Vana Puu“, mida laulis Heino Väli ning kandlel saatis Jaani onu Juhan. Seda kuuldes mõistis ta, et tahab ka midagi nii ilusat teha. Tätte arvab, et püüdleb selle laulu poole siiamaani.

Tätte kirjutab ise sõnad ja viisi ning laulab. Kui tal tuleb mingi laulu idee, siis pähe kargavad sõnad ja viis korraga, ta hakkab kohe laulma sõnu koos viisiga . Kui aga mõni helilooja soovib, et Tätte kirjutaks tema viisile sõnad, siis mõlgub see viis tal pidevalt meeles, kuni esimene rida sõnu pähe tuleb ning seejärel läheb edasi kirjutamine juba ladusamalt.

Tema laulud räägivad inimestest, asjadest ja hetkedest, mille järele ta igatseb. Jaan kirjutab teemadel mis on talle olulised ning temaga tihedalt seotud. Näiteks on ta kirjutanud mitu sõprade laulu, sest lähedased inimesed on tema elus väga olulisel kohal. Tätte on kirjutanud ja laulnud ka rikkusest ning rahast. Seda siis, kui ta tundis, et see mõjutab teda ning et ta on hakanud mõningaid asju oma elus tegema raha pärast. Tema laulude temaatika muutumises on olnud oluline roll Marko Matverel. Enne koostööd Matverega olid Jaani laulud kurvad ja raskemeelsed, aga hiljem see muutus.

Tätte kirjutab ka näitemänge ning luuletusi. Tema arvates on lihtsam kirjutada näidendeid, kuna siis ei pea otsima riimi. Jaani näidendid on kirjutatud sellest maailmast kus ta elab. Kui tal on näidendi kirjutamine pooleli , ei tea ta ise ka mis edasi saab või millega see lõppeb. Ta paneb ühe rea paberile ning alles siis selgub , mis on järgmine. Näidendeid kirjutades satub ta hasarti, „See on põnev, mida keegi vastab ning mis edasi saab,“ on ta öelnud. Jaani näitemängud sõltuvad päris palju tema naisest, Margitist. Margit on alati esimene lugeja ning ütleb ausalt , kui midagi peaks kirjutises muutma.

Jaan kirjutab, sest tal on see miski mida tahab öelda ning tunne, et ta saab maailmaasjadest aru. Seega pidi ta leidma mingi viisi kuidas seda enda seest välja anda. Ta leidis laulmise ning kirjutamise. Tätte on öelnud, et kirjutab seni, kuni sõnu veel paberile tuleb. Ta teab, et millalgi see aeg tuleb, kui kirjutamine muutub liiga raskeks, aga ta väga tahaks ka siis edasi kirjutada. Jaan on märganud, et kirjutamine muutub raskemaks, sest asjad saavad peas järjest selgemaks ning ühel hetkel tundub, et kirjutamine on ülearu.

5.ÜMBERMAAILMAREIS

Jaan Tätte võttis koos oma kolleegi Marko Matverega ette ümbermaailmareisi (vt joonis1). See sai alguse Pirita jahisadamast 2.oktoobirl 2010 ning lõppes 17.juunil 2012.

Joonis1. Jaan Tätte ja Marko Matvere ümbermaailmareis (Foto Liis Treimann)

Tätte reis jagunes kaheks – mere osa ja saarte osa. Enne reisi arvas ta, et suuremad elamused saabuvad maalkäimistelt, aga tegelikult ei jäänud merelt saadud emotsioonid maalkäikudele alla. Reisi jooksul nägi ta paiku ning inimühiskondi, millest ei oleks varem osanud isegi unistada. Üle kõige meeldisid Jaanile just ookeani ületused, mida ta enne reisi veidi pelgas. Reisi jooksul sai Tättele vägagi selgeks, mida ta ülejäänud elult ootab.

Reisil olles ei jäänud tahaplaanile kirjutamine. Tätte sai ümbermaailmareisil valmis umbes plaaditäie lauludega. Need on pigem armastuslaulud kui uljad meremehelaulud.

Ümbermaailmareisi soovitab Tätte kõigile, kel vähegi võimalik. Ta on öelnud: „Kellel on võimalus minna – soovitan kõik muu jätta ja minna“.

KOKKUVÕTE

Jaan Tätte on tegelenud elu jooksul väga erinevate asjadega. Ta on kirjutanud näidendeid, luuletusi ja laule, laulnud ning näidelnud. Ta leiab, et läbi nende tegevuste saab ta enda seest anda kuulajatele ja vaatajatele seda miskit, mida ta tahab öelda. Tätte elus on oluline koht perekonnal ning lähedastel inimestel. Nad inspireerivad teda ja on abiks. Üks põhjuseid, miks temast on saanud laulja ja kirjanik on ka Vilsandi saar, Jaani lemmikpaik.

Tätte on inimene, kes oskab nautida elu ja tunda rõõmu ka kõige pisemast asjast. Ta soovitab seda teha ka kõigil teistel. Ta ütleb, et me peaksime rohkem märkama inimesi enda ümber, sest aega lähedaste seltsis jääb järjest vähemaks.

KASUTATUD ALLIKMATERJALID

• Aarma , J. 1998. Siin ja praegu: Jaan Tätte (jutusaade).

• http://www.temuki.ee/arhiiv/arhiiv_vana/Teater/02jaan_t1.html

• Paavle, S. 2014. Vanaisa Jaan Tätte: tahaksin, et lapselaps kõnniks mul juba järel. Õhtuleht.

• Raag, I. 2006. Tähelaev: Jaan Tätte (jutusaade).

• Raiend, H. 2012. Jaan Tätte: reis ületas ootusi. Navigaator.