Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Essee: Jumalannade-nümfide eripalgelised grupid (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas oleks suguvõsa saanud iseendale kätte maksta?
Vasakule Paremale
Essee-Jumalannade-nümfide eripalgelised grupid #1 Essee-Jumalannade-nümfide eripalgelised grupid #2 Essee-Jumalannade-nümfide eripalgelised grupid #3 Essee-Jumalannade-nümfide eripalgelised grupid #4 Essee-Jumalannade-nümfide eripalgelised grupid #5 Essee-Jumalannade-nümfide eripalgelised grupid #6 Essee-Jumalannade-nümfide eripalgelised grupid #7 Essee-Jumalannade-nümfide eripalgelised grupid #8
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-01-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 15 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mandaraan Õppematerjali autor
Minu essee antud aines aaastast 2008; teemaks Jumalannade-nümfide eripalgelised grupid (erinnüsed, moirad, graiad, gorgod, harpüiad, sireenid, muusad, graatsiad, hoorid, hesperiidid). Tegu baseerub kuuel teosel, mis valdavalt saksakeelsed. Viited küll puuduvad, ent tegu pole plagiaadiga. Suuline eksam baseerus esitatud esseel.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
10
doc

Mõisted kreeka mütoloogiast

Moirad esinevad müüditegelastena harva, ainult müütides Admetosest ja Meleagrosest. Naised austasid moirasid rohkem. Pruudid ohverdasid neile Ateenas lokke ning naised vandusid nende nimel. Kujutlus igaühe saatuse määramisest kuduvate jumalannade poolt oli indoeurooplaste seas üldine, näiteks roomlased nimetasid saatusejumalannasid parkadeks, skandinaavlased nornideks ja baltlastel oli selle jaoks jumal Laima. Hoorid - ilusad, inimesi soosivad aastaaegade jumalannad, atika lille-ja viljajumalused: Thallo ­ õitsemis-, Auxo ­ kasvu- ning Karpo ­ viljajumalanna. Algselt pidid hoorid olema kasvujumalused, hiljem korraldasid nad aastaaegu, kuusid ja isegi tunde. Hesiodose ajast peale kehastasid nad ka kõlbelisi ideaale: Eunomia (Heaseaduslikkus), Dike (Õigus, õiglus) ja Eirene (rahu). Delfi oraakel oli vanakreeka pühamu Delfis Parnassose mäe lõunanõlval, kus inimesed käisid

Kirjandus
thumbnail
5
doc

Mütoloogia tegelased

Kursusetöö Mütoloogia tegelased Achilleus ­ vana-kreeka kangelane. Thetise ja Peleuse poeg. Võitles Trooja vastu. Võitmatu sõdalane. Tappis Hektori. Adonis ­ Igal aastal uuenev iginoor vegetatsioonijumal. Adonis hukkus jahil metssea rünnaku tagajärjel, tema verest lasi Aphrodite tärgata anemoonide Agamemnon ­ Mükeene kuningas, osales sõjakäigus Trooja vastu. Kreeka ägede ülemjuht. Ohverdas oma tütre, et laevad saaksid Trooja poole sõdima. Aias ­ Kangelane. Mees kes võitles odysseusega kõige vaprama mehe tiitli eest Aigeus ­ Ateena kuningas. Amatsioonid ­ Harmonia ja Arese tütred. Sõjakad naised. Andromeda ­ Meeste valitsejanna. Aethiopia kuninga Kepheuse ja Kassiopeia tütar. Tõsteti pärats surma tähena taevasse. Aphrodite ­ Armastus-, ilu- ja viljakusejumalanna. Zeusi tütar, kes sündis merevahust. Apollon ­ Zeusi ja Leto poeg, Artemise kaksikvend. Valguse, ennustuskunsti

Kirjandus
thumbnail
5
doc

Zeusi lapsed

Narva Eesti Gümnaasium Essee Zeusi lapsed Koostaja:Katti Tsirkova Narva 2008 Eessõna Nagu me juba teame oli Zeus vanakreeka mütoloogias titaanide Kronose ja Rhea poeg.Tähtsat osa Zeusi elus mängisid tema surelikud ja jumalikud armukesed,kellele ta väge erineval moel lähenes.Kord ilmus ta oma armastatu juurde luigena,kord härjana,kord koguni kullavihmaga.Sellest järeldub ka see,et nende armuloode käigus sündis Zeusil palju järglaseid ning nendest hakkab rääkiima ka see essee. Apollon ja Artemis Apollon ja Artemis olid Zeusi ja titaanitar Leto lapsed.Nad olid kaksikud. Pärimuse järgi ei andnud Zeusi abikaasa Hera Letole kuskil asu,kuid lõpuks leisid Leto varjupaiga ujuval Delose saarel,kus ta kaksikud ilmale tõi. Apollonist sai kreeka religiooni üks tähtsaimaid jumalaid.Ta oli valguse-, ennustamise- j

Ajalugu
thumbnail
5
docx

Kreeka mütoloogia mõisted

Pandora otseses tõlkes 'kingitus kõigilt'. Savist naine, kelle Hephaistos valmistas Zeusi palvel karistuseks inimkonnale. Prometheus andis inimestele tule ja õpetas neid ohverdama liha asemel loomaluid ja rasva. Iga jumal kinkis vagurale neiule midagi: kauni välimuse, ilusad rõivad, meeldiva loomuse. Kuid talle anti kaasa ka laegas, kuhu paigutati midagi halba igalt jumalalt. Pandorale ei öeldud, mida laegas sisaldab, kuid öeldi, et seda ei tohi mitte kunagi avada. Zeus kinkis Pandora Epimetheusele (Prometheuse vennale) ja mees võttis kingituse rõõmuga vastu, kuigi vend oli keelanud Zeusilt kingitusi vastu võtta. Kuid häda: Pandora oli tehtud uudishimulikuks. Ühel päeval paotas ta laekakaant ja lasi välja kõik halvad asjad sealt seest. Laegas sisaldas ka lootust: petlikku küll, kuid siiski lohutust vallandatud hädas ja viletsuses. Sealt pärineb ka mõiste Pandora laegas - tundmatu sisuga ja keelatud asja. Pandora tütrest Pyrhhast sai praeguse inimsoo esiema. Achill

Kirjandus
thumbnail
3
doc

Väiksemad olümpose jumalad

VÄIKSEMAD OLÜMPOSE JUMALAD Peale kaheteistkümne suure olüplase oli taevas teisigi jumalaid. Tähtsaim neist oli armastusjumal Eros. Eros on Aphrodite ja Arese poeg .Teda kujutati peamiselt tiivulise lapse või noorukina, vibu ja nooltega käes. Eros teeb oma pesapaiga inimeste südameisse, kuid mitte igasse südamesse. Ta taganeb seal, kus leidub karmust. Tema suurmaks auks on see, et ta ei tee kellegile halba ega luba seda teha ka teistel. Teda kujutatakse sageli kinniseotud silmadega, sest armastus on tihti pime. Iris oli vikerkaare jumalanna ja jumalate käskjalg. Ta võib olla kas vikerkaare kujul või noore neiu, kel õlgadel väikesed tiivad. Olümposel on kaks veetlevat õeskonda ­ muusad ja graatsiad. Graatsiaid oli kolm: Aglaia(Sära), Euphrosyne( Rõõmsameelsus), Thaleia( Õitseng). Nemad olid Zeusi ja Eurynome lapsed. Õed esinevad alati koos ja neid ei kujutata eraldi isiksustena. Nemad on graatsia ja ilu kolmikkehastus. Nad

Eesti keel
thumbnail
7
rtf

Antiikmütoloogia

"TITAANID JA 12 SUURT OLÜMPLAST" Titaanid olid maa ja taeva lapsed. Titaane kutsutakse sageli vanemateks jumalateks. Titaanidest tuntuimail Kronosel oli palju lapsi, teatuim Zeus, kes haaras isalt võimu. Tähtsamad titaanid: Okeanos­ jõgi ümber maa, Tethys­ O naine, Hyperion­ päikese, kuu, koidu ja eha isa Mnemosyne­ mälu Themis­ õiglus Iapetos+pojad- taevas õlgadel Prometheus- inimsoo päästja ZEUS - JUPITER Ülemvalitseja, taeva isand, vihmajumal, pilvede koguja, piksenoolte käsutaja. Kõige võimsam. Naistemees, palju lapsi. Sümbolid: kotkas, tamm, oraakel. HERA ­ JUNO Z naine ja õde. Okeanos ja Thetys kasvatasid üles. Abielu/abielunaiste kaitsja. Armukade Z paljudele naistele. Tema tütar, Eileithyia, abistas sünnitajaid. Sümbolid: lehm, paabulind POSEIDON - NEPTUNUS Merede valitseja, kinkis inimestele esimese hobuse. Sümbolid: kolmhark, hobune HADES - PLUTO Allilma ja surnute valitseja, surmajumal. Nägematuks tegev kiiver. Naine Persephone. ATHENA - MINERVA

Kirjandus
thumbnail
18
docx

12 olümplast- taevalik perekond

muusa), Euterpe (lüürika muusa), Thaleia (komöödia muusa), Melpomene (tagöödia muusa), Terpsichore (tantsu muusa), Erato (armastusluule muusa), Polyhymnia (muusika muusa), Urania (astronoomia muusa) ja Kalliope(eepilise luule muusa). Persephone oli Zeusi ja maajumalanna Demeteri tütar, kelle Hades röövis ning allmaailma kuningannaks tegi. Perseus oli Zeusi ja Argose kuninga Akrisiose tütre Danae poeg. 2 Vanakreeka mütoloogias olid muusad kunsti ja teadust kaistsvad jumalannad. Neid kujutati noorte neidudena. Kokku oli muusasid üheksa. 2008 Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium HERA (Juno) Hera oli vanakreeka mütoloogias kõrgeim jumalanna. Ta oli taevajumalanna, abielu ja abielunaiste kaitsja. Ta oli Kronose ja Rhea tütar ning Zeusi naine. Samas ka Zeusi, Demeteri,

Ajalugu
thumbnail
6
doc

Antiikmütoloogia

tahumatud, üheainsa keset laupa asetseva silmaga hiiglased. Võimuvõitluses sulges isa kükloobid maa sügavusse, kuid Zeus vabastas nad pikast vangistusest. Kükloobid kindlustasid tema valitsust ja sepistasid tema jaoks piksenooli ja välke. * Parise otsus Paris oli Trooja kuninga poeg. Pärast seda, kui ema kuulis ennustajalt, et poeg toob linnale õnnetust, jäeti laps saatuse hoolde. Ta kasvas ües karjasena mägedes. Kuldõunaga tulid tema juurde Jumalannad Hera, Athena ja Aphrodite, kellest igaüks soovis õuna endale. Paris aga ihkas endale ilusat Helenat. Kui Aphrodite oli lubanud selles Parist aidata, määras Paris õuna Aphroditele. Tema abiga Paris rööviski Helena ja viis Troojasse. See sai Trooja sõja ajendiks. Achilleuse kand Achilleus, kuulsaim Trooja vastu võidelnud kreeka kangelastest, ei olnud tavaline surelik. Talle oli ennustatud enneaegset surma lahingus, ja kuigi tema ema, kes oli jumalanna, teadis

Kunstiajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun