10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-05-22
Kuupäev, millal dokument üles laeti
5 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kaiakivistik
Õppematerjali autor
Tammiste küla veskitondid! Küünlakuu õhtupime hingas õues. Tuulehoog vilistas ja kiunus korstnat läbi, läbi metsa ja üle nõmme, et puud nutsid käes ja oksad nagu raske vaeva all ohkasid; lõi vastu Tammiste veski väikest akent , mille eide osav käsi kõhkise alumise ruudu ette oli liiminud. Kui vanarahva sõna tõsi oli, et kui küünlapäeva aegu härg räästa alt juua sai, siis maarjapäeva aegu kukk nokka kasta ei pidanud saama siis võis Tammiste veski kollasekaelaline kukk maarjapäeva tulekut rahyga oodata. Õues oli ma kivikõvaks külmetanud, ehk küll lumi siit ja sealt musta maad juba hangede alt välja oli päästnud. Nagu valge lõng näitas jalgtee veskist edasi maantee peale, sealt paremat kätt Nudjaste kõrtsi, pahemat kätt läbi paksu metsa ja lagunenud varemetest mööda linna poole. Tee seisis täna veel tühi kui muidu, ja tuulevuhin puistas tuisku ja närtsinud lehti kraaviäärtele üles. Seda teed mööda ei käinud isegi
kirikusse kaasa tulla. Nii nad siis läksidki koos kohtunikuga kirikusse. Kirikus palusid nad kirjutada haagikohtule, kuid kirikuhärra ei kirjutanud. Ta ütles, et ainult siis kirjutab, kui mehed teevad mõisale tööd. Nii siis pöörduski Ants koos meestega tagasi kõrtsi. Seal nad pidasid nõu, et mis teha. Ants läks minema kindla plaaniga Liivimaale jõuda ning palus meestel tema naisele ja lapsele öelda, et nad ei muretseks. Ants läks alguses Atla küla poole, et sealt hobusega edasi minna. Atla külla tuli kirikuhärra saadetud vanker, kes otsis Antsu. Tallipoiss ütles, et ta ei tea kes Ants on ja kus ta võiks olla, sest tema pole ühtgi antsu näinud. Külas sel ajal mõeldi minna metsa redule, sest muidu saavad nad asjata piitsa. Seda nad tegidki. Kui kohtumõistjad tulid külla, siis nägid, et külas on haudvaikus ja, et kedagi ei ole seal. Võimsad mõjud
kirikusse kaasa tulla. Nii nad siis läksidki koos kohtunikuga kirikusse. Kirikus palusid nad kirjutada haagikohtule, kuid kirikuhärra ei kirjutanud. Ta ütles, et ainult siis kirjutab, kui mehed teevad mõisale tööd. Nii siis pöörduski Ants koos meestega tagasi kõrtsi. Seal nad pidasid nõu, et mis teha. Ants läks minema kindla plaaniga Liivimaale jõuda ning palus meestel tema naisele ja lapsele öelda, et nad ei muretseks. Ants läks alguses Atla küla poole, et sealt hobusega edasi minna. Atla külla tuli kirikuhärra saadetud vanker, kes otsis Antsu. Tallipoiss ütles, et ta ei tea kes Ants on ja kus ta võiks olla, sest tema pole ühtgi antsu näinud. Külas sel ajal mõeldi minna metsa redule, sest muidu saavad nad asjata piitsa. Seda nad tegidki. Kui kohtumõistjad tulid külla, siis nägid, et külas on haudvaikus ja, et kedagi ei ole seal. Võimsad mõjud
Mahtra sõda Mõisasundijad: Kupja-Prits, Vinter, rehepapp Kupja-Prits Kupja-Prits ehk Pärtli Prits oli mõisa sundija ja talupoegade kohta pealekaebaja. Ta käitus talupoegadega väga julmalt ja karistas neid palju. Tegelikult oli temagi kunagi olnud samasugune talupoeg, keda oli sunnitud täitma kõiki kohustusi, mis ette anti. Kuid pikk "pugemine" mõisnikule andis tulemust ja ta sai ametikõrgendust. Prits oli väga kahepalgeline, alles mõni aeg enne kupjaks saamist kirus ta mõisahärrat nagu kõik talupojad, kuid peale kupjaks saamist karistas ta aga julmalt sääraseid kirujaid. Ta kaebas kõik teomeeste "laisklemised" parunihärrale ära ja irvitas nende üle, kes tema kaebamise tõttu mõisa tallis julmalt ihunuhtlust said. Ta karistas oma alamaid piitsalöökidega, kui nad millegagi hakkama said. Kubjas ei sallinud vasturääkimist ning vihkas seda, kui tema üle naerdi. Kui Kaie leiba süües magama jäi, andis k
See töö koosneb neljast failist. 2 neist on sarnased üldiseloomustused teosest. 2 teist faili on samuti omavahel sarnased. Need räägivad Juliette Marchandist. Näiteks võib tuua materjalist ühe lõigu: Teoses oli mitmeid tegelasi. Paljud olid neist talupojad, kuid suur osa oli ka mõisainimesi. Peamised neist oleksid: Võllamäe Päärn, kes oli kangekaelne mees, kuid samas oli igati õigusearmastaja ja aitas teisi hädasolijaid. Veel võiks ära mainida Huntaugu peret eelkõige Miinat, sest Miina nimelt mängis teoses suurt rolli olles mõisa kupjale ja ka Päärnile armastatuks. Mõisa kupja nimi oli Kupja-Prits, kes oli ise kunagi talupoeg olnud, kuid nüüd vihkasid teda kõik alluvad. Parun Riidiger oli mõisnik, kelle alluvuses enamik selle teose tegelasi töötasid. Tal oli poeg Herbert, kellest pidi saama uus mõisnik. Mõisasse oli tulnud uus õpetaja - Juliette Marchand, kes oli noor ja ilus. Muidug
See töö koosneb neljast failist. 2 neist on sarnased üldiseloomustused teosest. 2 teist faili on samuti omavahel sarnased. Need räägivad Juliette Marchandist. Näiteks võib tuua materjalist ühe lõigu: Teoses oli mitmeid tegelasi. Paljud olid neist talupojad, kuid suur osa oli ka mõisainimesi. Peamised neist oleksid: Võllamäe Päärn, kes oli kangekaelne mees, kuid samas oli igati õigusearmastaja ja aitas teisi hädasolijaid. Veel võiks ära mainida Huntaugu peret eelkõige Miinat, sest Miina nimelt mängis teoses suurt rolli olles mõisa kupjale ja ka Päärnile armastatuks. Mõisa kupja nimi oli Kupja-Prits, kes oli ise kunagi talupoeg olnud, kuid nüüd vihkasid teda kõik alluvad. Parun Riidiger oli mõisnik, kelle alluvuses enamik selle teose tegelasi töötasid. Tal oli poeg Herbert, kellest pidi saama uus mõisnik. Mõisasse oli tulnud uus õpetaja - Juliette Marchand, kes oli noor ja ilus. Muidug
E.Vilde raamatus ,,Mahtra sõda" toimus armukolmnurk kolme noore inimese vahel. Nendeks olid Miina, Päärn ja Prits. Miina ja Päärn armastasid üksteist, aga Miina isa tahtist Pritsule mehele panna, et mõisas ise paremat kohta saada. Kupja Prits oli salakaval ja kuri. Tal oli vähe sõpru ja palju vaenlasi. Kuid hoolimata sellest ta armastas Miinat. Pritsu õnnetuseks ei armastanud Miina aga teda. Miina vihkas Pritsu. Prits üritas Miinat iga hinna eest endale võita. Ta mõjutas Miina isa, et see tütre temale annaks. Vastutasuks lubas siis Prits igal viisil Mihklit aidata. Esiteks pidi muidugi Mihkel parema talukoha saama. Mihkel hakkaski seetõttu omakorda tütart mõjutama, et too Pritsule läheks. Miina aga polnud sellega nõus ja jooksis kodust mõneks ajaks ära. Kui Prits Miinale kosja läks siis Miina oli alguses korralikult Pritsu juures, aga siis mingil hetkel põgenes Pritsu eest oma õe juurde. Ka teised katsed Miinat endale saada läksid Pritsul luhta. Miina ei läinu
Tegelane, tema kirjeldus ja mida ta raamatus tegi. Kubjas Prits e Pärtli Prits: Uhke, upsakas, auahne, reetlik, salakaval, kahepalgeline, omakasu püüdlik. Tahtis Miinat endale naiseks. Võllamäe Päärn: Vaikne, kindlameelne, astus naiste eest välja, eneseteadlik. Talle meeldib Miina. Ta elab koos oma emaga Uuetoa saunas. Ei tahtnud Miinat enne kosida kui saab oma ise maad tagasi.(Ta isa kaotas oma maad arusaamatuse pärast mõisnikuga). Käis sõjas sai seal käele haavad kui soldatat tõmbas püssi Päärna käest ära lohakalt. (Päärn hoidis soldati püssil täägist kinni). Pääses hilisemast (peale sõda) kohtumõistmisest tänu Miina palumisele noore mõisahärra ees. Mõisahärra saatis Päärna oma vanemate juurde puussepaks. Kui Miina oli opmann Vinteri juures oli teenijaks käis Päärn teda tihti vaatamas. Kui opmann Miinale ligi tikkus peale liigset napsutamist kargas Päärn talle kallale ja pekksis opmanni vaese omaks. Huntaugu peremees ehk Mihkel: omakasupüüdl
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid