Auschwitzi koonduslaager (0)

Auschwitz
Tartus 2010
Sisukord
Sissejuhatus.........................................................................................................................3
Laagrid ................................................................................................................................4
Auschwitz I.........................................................................................................................5
Auschwitz II........................................................................................................................6
Auschwitz III.......................................................................................................................7
Karistused............................................................................................................................8
Hukkamised.........................................................................................................................9
Rudolf Franz Ferdinand Höß...............................................................................................10
Auschwitzi kronoloogia.......................................................................................................11
Kokkuvõte...........................................................................................................................14
Lisad.....................................................................................................................................15
Kasutatud kirjandus..............................................................................................................18
Sissejuhatus
Üle maailma on Auschwitzi koonduslaagrist saanud terrori, genotsiidi ja holokausti sümbol. Laager asus Lõuna – Poolas ja oma nime sai ta Poola linna Oswiecimi järgi. Auschwitz rajati 1940 aastal sakslaste poolt. Vajadus rajada Auschwitz tekkis natsidel pärast seda, kui kõik kohalikud vanglad olid täis ja vange polnud enam kuhugi mujale paigutada. Auschwitzist sai üks suurimaid surmalaagreid.
Laagrid
Auschwitzi komples hõlmas enda all suurt tööstuse ala, mis oli rikas maavarade poolest. Auschwitzis oli kokku 48 laagrit. Kolm põhi laagrit olid Auschwitz I, Auschwitz II ( tuntud ka Brikenau nime all) ja Auschwitz III ( tuntud ka Monowitzi nime all). Auschwitz I oli juhtimis keskus, kus hukati umbes 70 000 inimest, peamiselt poolakaid ja nõukogude sõjavange. Auschwitz II oli hävitamise laager. Siin hukati umbes 960 000 juuti, 75 00 poolakat ja umbes 19 000 mustlast. Auschwitz III laagrit kasutati laborina.
Auschwitz I
Auschwitz I oli esimene laager. See oli kogu kompleksi juhtimiskeskus. Laager koosnes kahekümne kahest tellisest kasarmust. Kohalikud elanikud aeti oma kodudest ära , moodustades 40 ruutkilomeetrise ala, kuhu loodi erinevad laagrid.
Esimesed vangid kes, Auschwitz I saabusid, olid 30 saksa kriminaali. Nad saabusid Auschwitzi 1940 aasta mais. Nende ülesanne oli näitada tulevastele vangidele, et nad on vabatahtlikud ja tulid siia tööle. Esimene esselon 728 poolaka ja 20 juudiga saabusid 14 juunil 1940 aastal. Laagri populatsioon kasvas kiiresti, kuna laagrisse toodi poola poliitikuid ja põrand aluse tegevuse liikmeid. 1941 aasta maiks oli Auschwitz I vangide arv tõusnud 10 900 vangini.
Kõik vangid olid ära märgistatud ja kandsid vastavaid märgistatud riideid . Kõige julmemalt koheldi juute ja nõukogude sõjavange. Iga päev pidid vangid töötama relva tööstustes. Tööolud olid rasked, samuti anti vangidele vähe süüa ja pesemisvõimalused peaaegu, et puudusid. Sellest tingituna tõusis surmade arv jõudsalt.
Vange koheldi julmalt. Kes reeglite vastu eksis, paigutati 11 osakonda . 11 osakonnas asus püstiseismise kongid. Kongide suurus oli 1,5 m2 ja korraga paigutati sinna 4 inimest. Nad pidid seisma seal ööläbi ja päeval koos teistega tööle minema. Samuti asus keldris “ näljutamise” kongid. Siia paigutati samuti reeglite vastu eksinud vange, neile ei antud ei süüa ega ka juua ja hoiti seal kuni nad surid. Keldris asusid ka “ pimedad ” kongid. Kuna kongides oli ainult üks väga väike aken, siis paljud vangid läbusid seal. Mõnikord pani SS ohvitser isegi küünla kongi põlema, et hapnik kiiremini otsa lõppeks.
3 septembril 1941 aastal katsetas laagriülema abi komandant Haumtsturmführer Fritzsch esmakordselt surmavat gaasi Zyklon B. 600 venelase ja 250 juudi eduka hukkamise järel, võeti Auschwitzis gaas kasutusele. Ehitati erialdi gaasikambrid ja krematooriumid. Gaasikambreid kasutati 1941-1942 aastal ja seal hukati kokku umbes 60 000 inimest.

Auschwitz II- Birkenau

Birkenau laager oli Auschwitzi suurim. See asustati Brzezinka külla Auschwitzi lähedale. Laager asutati Heinrich Himmleri käsul, kes sai selleks inspiratsiooni, külastades Auschwitz I 1. Märtsil 1941 aastal. Birkenau ehitamist alustati oktoobris 1941 aastal. Laager pidi mahutama 125 000 inimest ja koosnes 40 laagrist. Auschwitz II jagunes neljaks . Esimene osa pidi mahutama 20 000 vangi ja ülejäänud kolm 60 000. Birkenau sai valmis 1942 aastal ja kattis 175 aakrist maa-ala. Sarnaselt Auschwitz I rajamisega, aeti ka kõik Brzezinka küla elanikud oma kodudest välja.

Esimene Birkenau sektror BI, ehitati Brzezinka külla 1941 ja 1942 aasta talvel. BI jagati omakorda kaheks väiksemaks sektoriks BIa ja BIb. Sektor BI koosnes 62 kasarmust ( 30 tellistest ja 32 puidust) koos 10 kasarmuga, kus asusid pesuruumid, 2 köögist, 2 laohoonest. Teise sektori, BII, ehitus algas 1942 aastal ja lõppes 1943 aasta lõpus. BII jaotati 7 väiksemaks sektoriks. Sektoris BIIa asusid 16 kasarmut, 3 pesuruumi ja köök. Sektorites BIIb, BIIc, BIId ja BIIe asusid 32 kasarmut, 6 pesuruumi ja kaks kööki. Sektoris BIIf asusid 17 kasarmut ja 1 pesuruum. 30 kasarmut, mida peamiselt kasutati laohoonetena, ehitati sektorisse BIIg.

Birkenausse rajati kokku hinnanguliselt 300 maja koos administratiiv hoonetega, infrastruktuure, 13 kilomeetrit äravoolutorusid, 16 kilomeetrit elektriaedasid ja üle 10 kilomeetri teid.

Esimene Birkenau gaasikamber sai valmis 1942 aasta märtsiks ja seda kutsuti “ Pisike punane majake ”. Birkenau eesmärk oli uurida juute ja nende peal inimkatseid teha. Heinrich Himmler nimetas seda kui viimast võimalust kuidas lahendada juutide probleemi.

Birkenau oli kõige julmem koonduslaager Auschwitzis. Arvatavasti 90% kogu Auschwitzi ohvritest surid Birkenaus. Põhiosa, igast kümnest inimesest üheksa olid juudid . Arvatakse, et Auschwitz II suri kokku umbes 1,6 miljonit inimest.

Auschwitz III
Auschwitz III, tuntud ka kui Monowitz, oli suurim all-laager Auschwitzis. Laager sai oma nime poola küla Monowice järgi. Monowitz oli tööstuslaagrite peakontor.
Vajadus uue laagri järele tekkis siis, kui Saksamaa keemia firma IG Farbenindustrie A.G tahtis hakkata tootma sünteetilise kummi ja vedelkütust. Algselt pidavat uus laager rajatama Silesiasse, vaenlaste pommitajatest eemal. Lõplik otsus laagri asukoha kohta tehti detsembris 1940 ja jaanuaris 1941. Uueks asukohaks valiti Ida-Oswiecimi külad Dwory ja Monowice. Otsus laager just sinna rajada, põhines faktidel, et Dworu ja Monowice asusid heas geograafilises paigas. Seal oli juurdepääs vajalikele maavaradele, näiteks kivisöele. Asjale lisas kindlust ka fakt, et sakslased said hakata tööstustes kasutama Auschwitzi vange.
Esimesed veoautod vangidega asusid Monowice poole teele aprillis 1941. Hiljem pidid vangid kõndima Auschwitzist Monowice ( suurusjärgus 6-7 kilomeetrit). Ehitustööd katkestati 1942 aasta 21 juulil, kui Birkenaus hakkas vangide seas levima tüüfus. Tuli leida uus võimalus, kuidas vange ehitusse kaasta. IG Farbenindustrie A.G müüs ehitusplasti äärsed majad sakslastele, et nad saaksid sinna vange paigutada. Sellest tehingust sündiski uus laager – Auschwitz III
Karistused
Karistused olid määratud komandandi või laagri direktori kirjalike korraldustega. Kõige tavalisemad põhjused miks karistati, olid: igasugune lisatoidu nõudmine, tööst kõrvale hiilimine, vähe töötamine, suitsetamine , liputamine , valede riiete kandmine või enesetapu katse.
Kõik karistused määrati omavoliliselt. Näiteks said erinevad inimesed samade eksimuste eest erinevad karistused. Kõike sagedamini esinevad karistused olid: piitsutamine, 11 osakonda paigutamine ja venitamine (“Post”).
Piitsutamine
Vange piitsutati avalikult. See toimus tavaliselt õhtuste loenduste ajal. Kõigepealt tooli peal ja hiljem spetsiaalse masina peal, mida sakslased kutsusid “ kitseks”. Vangi jalad olid kinniselt puukastis, kõht “ kitse “ peal ja käed olid venitatud ette. Piitsutamine käis kas kaigaste või piitsaga. Vangid pidid ise oma piitsahoope valjult ette lugema, kui lugemine segamini läks, alustati otsast peale.
11 osakond
Siin asusid tava kongid, pimedad kongid ja seisu kongid. Siinsed karistused olid seotud sabotaaziga, tsiviilinimestega suhtlemisega , põgenemis katsete või põgenemisele kaasa aitamisega. Tavalistes kongides said vangid magada puidust platede peal, pimedates kongides pidid vangid magama palja põranda peal. Vangistus pimedates kongides kestis mõnendest päevadest mõne nädalani. Siin viibisid vangid, kes oli mõistetus süüdi nälgimise teel või kes üritasid põgeneda.
“Post”
“Post” oli üks piinavamaid karistusmeetodeid. Karistusi viidi täide tavaliselt kas 11 osakonnas või selle hoovis. Ohvri käed seoti tihedalt seljataha ja ta riputati posti otsa nii, et ta jalad maapinda ei puudutanud. Karistust viidi täide mitu tundi ja tund aega järjest. Vangid kaotasid tihti valust teadvuse.
Hukkamised
Mahalaskmine
Auschwitzi algus aastatel viidi mahalaskmisi läbi laagri läheduses, kruusa aukudes. Alates 1941 aasta sügisest kuni 1943 aasta sügiseni viidi enamus hukkamisi läbi 11 osakonna hoovis. Hukkamine toimus spetsiaalselt ehitatud “ Surma seina” ees.
Süüdimõistetud pidid ennem hukkamist alasti võtma. Kui naisi viidi hukkamisele, siis nad reeglina hukati ennem mehi. Süüdimõistetud viidi “Surma seina” juurde paari kaupa. SS-laste timukas tappis süüdimõistetud lasuga kuklasse . Hukkamist viidi läbi spetsiaalse väikese kaliibriga relvaga. Pärast hukkamist tõstsid väljavalitud vangid laibad auto kasti ja nad viidi krematooriumisse. Enamus hukatuid ei kantudki koonduslaagri nimekirja, sest nad viidi hukkamisele kohe, kui nad Auschwitzi saabusid. Kuulsaim mahalaskmine toimus 7. oktoobril 1944 aastal, kui SS- lased tapsid 200 juuti, kes õhutasid mässu.
Poomine
Hukkamisi poomise läbi toimus suhteliselt harva. Poomised toimusid tavaliselt õhtuste loenduste ajal, teiste vangide ees. Kuulsaim poomine toimus 19 juulil 1943. aastal, kui poodi korraga 12 vangi. Viimased poomised toimusid 30. detsembril 1943. aastal ja 6 jaanuaril 1944. Siis hukati kolm austrialast ja 2 poolakat, nende põgenemis katse pärast. 6 jaanuaril hukati 4 juudi naist, kuna nad varustasid mässulisi lõhkeainetega.
Surnuks näljutamine
Alates 1941. aastast hakati hukkamise viisina kasutama surnuks näljutamist. Karistust kasutati pärast kellegi põgenemist. Ohvrid valiti välja õhtuse loenduse ajal. Nad viidi 11 osakonda ja näljutati nii kaua, kuni põgenenud vang tagasi tuli. Tavalisel lõppe see surmaga. Kuulsaim kinnipeetav oli Franciscan Maksymillian Kolbe. Ta läks vabatahtlikult, vahetades välja ühe teise kinnipeetava, 11 osakonda. Kolbe surmati lõpuks surmava süstiga. Alates 1943. aastast kasutati näljutamist harvemini ja lõpuks see karistusviis lõpetati.
Rudolf Franz Ferdinand Höß
Rudolf Franz Ferdinand Höss sündis 1900 aastal 25 novembril Baden -Badenis kristlikus peres. Hössi isa oli kunagine ohvitser, kes sõdis Ida-Aafrikas. Pärast isa surma liitus Rudolf armeega. Temast sai juba 17 aastaselt ohvitser. I Maailmasõja järel autasustati teda esimese ja teise klassi Raud Ristiga ja teiste medalitega. Pärast sakslaste lüüa saamist I Maailmasõjas, liitus Höss natsionalistide poolsõjaväelise grupeeringuga. 1922 aastal, kuulnud Hitleri kõnet, liitus Franz NSDAP-ga. Augustis 1929 aastal abiellus ta Hedwig Henseliga. Höss sai oma naisega kokku 5 last, kaks poega ja 3 tütart. Rudolf liitus natsistliku parteiga 1922 aastal ja 1934 aastal liitus ta SS-iga. Höss oli Saksa armee ohvitser, auastmelt kolonel -leitnant. Alates 4 maist 1940 aastast kuni novembrini 1943, juhtis ta Auschwitzi koonduslaagrit. Pärast II Maailmasõda, 1946 aastal 11 märtsil, võeti Höss Briti vägede poolt kinni. Kolonel-leitnant Höss viidi kohtu ette. 1945 aasta 21 novembril algas sõjakurjategijate üle kohus, tuntud kui Nürmbergi protsess. Höss mõisteti süüdi ja ta anti 25 mail 1946 aastal üle Poolale. 16 aprillil 1947 hukati Rudolf Franz Ferdinand Höss poomise läbi.
Auschwitzi kronoloogia
1939
1. September - Natsi Saksamaa ründab Poolat. Algab II Maailmasõda
1939 aasta lõpp – Massiline poolakate areeteerimine tõi enesega kaasa vanglate ülerahvastatuse. SS-laste kõrgeim ohvitser ja politsei ülem Wroclaw otsustasid projekteerida koonduslaagri poolakatele.
1940
27 aprill - SS-laste komandör Heinrich Himmler annab korralduse ehitada koonduslaageri Oswiecimi.
14 juuni – Saksa võimud lasid transportida esimesed poliit vangid Auschwitzi. Esimeste seas oli 728 poolakat ja vähe grupp Poola juute. Seda päeva peetakse Auschwitzi alguseks
19 juuni – Algasid esimesed kohalike elanike väljaajamised. Seda tehti sellepärast, et nad ei saaks olla tunnistajad sakslate kuritegudele.
6 juuli – Esimesel vangil õnnestus põgeneda. Kokku suutis Auschwitzist põgeneda umbes 150 vangi
22 november – Toimus esimene mahalaskime. Hukati 40 poolakat
1941
1 märts – Heinrich Himmler külastab esmakordselt Auschwitzi. Annab korralduse laagri laienduseks, et varustada IG Farbenindustrie 10 000 vangiga ehitamaks tehaseid.
23 aprill – Rudolf Höss annab korralduse hukata 10 vangi näljutamise teel
6 juuni – Saabusid esimesed Tsehhi poliitvangid. Alustatakse mitte juutide toomist laagrisse.
3 september – Esimene gaasitamine. Hukati umbes 600 nõukogude ja 250 poola vangi.
Sügis – Algavad ehitustööd rajamaks Auschwitz II
11 november – Toimus esimene mahalaskmine “ Surma seinal ” Tapeti 151 Poola vangi
1942
Aasta algus – Algab massiline juutide hukkamine gaasikambrites
Märts – Algab 69 000 juudi küüditamine Prantsusmaalt ja 27 000 juudi küüditamine Slovakkiast
1 märts – Auschwitz II alustab tegevust
26 märts – Esimesed 2000 naist saabusid Auschwitzi
Mai – Algab 300 000 juudi küüditamine Poolast ja 23 000 juudi küüditamine Saksamaalt ja Austriast
4 mai – Toimus esimene gaasikambri testimine Birkenaus
10 juuni – Toimus 350 Poola vangi massiline põgenemise katse. 7 õnnestus põgeneda, 300 said surma
Juuli – Algab 60 000 juudi küüditamine Hollandist
29 juuli – Esmakordselt said liitlasväed teada, mis toimub Auschwitzi laagris
August – Algab 25 000 juudi küüditamine Belgiast ja 10 000 juudi küüditamine Jugoslaaviast
Detsember – Saabusid esimesed juudid Norrast
Aasta lõpp – SS-lastest doktorid alustasid inimkatsete tegemist
1943
26 veebruar – Birkenaus lood mustlasperede laagrid
Märts – Algas 55 000 juudi küüditamine Kreekast
22 märst – 25 juuni – Birkenausse ehitatakse 4 krematooriumi ja gaasikambrit.
19 juuli – Poodi avalikult 12 Poola vangi
9 september – Loodi Theresienstadti perekonna laager
Oktoober – Algab 7500 juudi küüditamine Itaaliast
1944
Mai – Esimesed liitlasvägede lennukid pildistavad Auschwitzi. 3 kuud hiljem algab Auschwitz III pommitamine
16 mai – Algab 438 000 juudi küüditamine Ungarist
10 – 12 juuli – Theresienstadti perekonna laagri likvideerimine. Tapeti umbes 7000 juuti
August – Algab 67 000 juudi küüditamine Lodzi gettost
2 august – Likvideeritakse mustlasperekonna laager. Tapetakse 3000 mustlast
12 august – Auschwitzi tuuakse 13 000 poolakat, kes võtsid osa Varssavi ülestõusust
7 oktoober – Toimus juutide mass. Hukkus 3 SS-last ja 450 juuti
November – Peatati juutide massiline tapmine gaasikambrites
1945
6 jaanuar – Toimus viimane hukkamine. Tapeti 70 poolakat ja 4 juuti.
17 jaanuar – “ Surma marsside algus”. SS-lased evakueerisid peaaegu 60 000 Auschwitzi vangi
21 – 26 jaanuar – Sakslased õhkasid Birkenau gaasikambrid
27 jaanuar – Ainult 7000 vangi olid elus, kui Nõukogude armee Auschwitzi jõudis
Kokkuvõte
Auschwitzi koonduslaager oli maailma suurimaid. Kokku hukati ja suri seal umbes 3 miljonit inimest, kellest enamiku moodustasid juudid. See on maailma suurim holokaust mis iialgi toimunud . Kõik mis Auschwitziga seotud on, jääb kogu maailmale igaveseks teada ja näitab inimestele, mida võib kaasa tuua üks sõda.
Lisad
Auschwitz I
11 osakond
11 osakonna sisemus
“Surma sein”
Poomis postid
I gaasikamber ja krematoorium
Auschwitz II
Kasarmu sisemus
Auschwitz III ja IG Farben
Kasutatud kirjandus
http://et.wikipedia.org/wiki/O%C5%9Bwi%C4%99cimi_koonduslaager
http://en.auschwitz.org.pl/
http://en.wikipedia.org/wiki/Rudolf_H%C3%B6ss
http://en.wikipedia.org/wiki/Nuremberg_Trials
Kraus, Ota “ Surmavabrik : dokument Oswiecimi kohta “