Vastlapäev - referaat (0)

Mis ja millal ?
Liikuv püha, noorkuu teisipäev seitse nädalat enne lihavõtteid, päev enne tuhkapäeva, algselt kolmepäevane kirikupüha enne suure paastu algust.
Vastlapäev lõpetas jõuludega alanud talvise lõbustusaja ja alustas suurt paastu (kestab lihavõttepühadeni). Vastlapäeva pühitsetakse eriti suure pidulikkusega kreeka- ja roomakatoliiklikes maades. Katoliku aja mälestusena on eesti vastlakommetes püsinud kesksena sealiha ja eriti seajalgade söömine. Seajalast (nüüd küll nööpidest ja nöörist) vurri õpetatakse valmistama tänini.
Kuupäevad
Vastlapäev on liikuv tähtpäev, mille kuupäev sõltub ülestõusmispühadest. Ülestõusmispüha peetakse esimesel pühapäeval, mis järgneb esimesele täiskuule pärast kevadist pööripäeva või pööripäeval (milleks loetakse 21. märts). Vastlapäev on päev enne tuhkapäeva, millele järgneb nelikümmend päeva (seitse nädalat miinus pühapäevad) kestev ja ülestõusmispühaga lõppev suur paast . Seega on vastlapäev noorkuu teisipäev ajavahemikus 3. veebruarist 9. märtsini.
Rahvanali ütleb, et kui vastlapäev langeb reedesele päevale (mida ei juhtu kunagi), võivad vanatüdrukud kosjas käia.Heal lapsel mitu nime
Heal lapsel mitu nime
Vastlapäev (ka lihaheitepäev, pudrupäev, liupäev ~ liugupäev) on kristlikus kirikukalendris ja eesti rahvakalendris tuhkapäevale eelnev päev ehk viimane päev enne ülestõusmispühadele eelnevat varakevadist seitsmenädalast suurt paastu. Vastlapäeva nimetus ongi pärit saksakeelsest (fasten) või rootsikeelsest sõnast (fastlag), mis tähistab paastu.
Et paastuajal olid keelatud lõbustused ja rammus toit, siis kasutati vastlapäeval juhust, et enne veel korralikult pidutseda ja süüa. Eesti traditsiooniline vastlatoit on herne- või oasupp ja seajalad , uuemal ajal ka vahukoorega vastlakuklid . Eesti vastlapäevakombestikku kuulub kelgutamine ning pikk vastlaliug ennustab järgnevaks suveks head linakasvu.
Paljud romaani rahvad tähistavad vastlapäeva karnevalidega. Anglosaksi traditsiooniks on vastlapäeval pannkookide söömine. Vene rahvatraditsioonis on pidustustele ja pannkookide söömisele pühendatud terve nädal – võinädal (масленица).
Mida üldiselt tehakse ?
Nagu vanasti, nii võisteldakse ka nüüd pikema liu pärast. 19. ja 20. sajandil pidi see tagama linaõnne, tänaseks on sellest saanud üksnes ütlus. Et linakasvatus muutus oluliseks elatusalaks 18.-19. sajandil, siis on arvatavasti pika liu seostamine linade pikkusega just sellest ajast pärit. Liulaskmise juures on võisteldud ajast aega, vastlapäeva juurde kuuluvad paratamatult kummuliläinud saanid ja kokkupõrked. Ka tänapäeval on Eestis liulaskmine väga populaarne . Üheks viimaste sajandite eripäraks on olnud vastlateks jääkarusselli ehitamine või jääpurjekaga sõitmine.
Naiste tööd – ketramine ja kudumine olid keelatud. Võis aga punuda paelu ja teha nööri. Naiste jaoks oli vastlapäev tähtpäev, mis lubas just naistel tööd tegemata jätta, mäest liugu lasta ja koguni kõrtsis tantsu lüüa.. Keelatud olid tööd, mis palju kära tegid (puuraiumine).
Soovitav oli juukseid kammida vähemalt seitse korda ja neid ka veidi pügada. Vastlaõhtul lõikasid tüdrukud juukseid ja läksid nendega metsa. Mets pidi kõrgete puudega olema, siis kasvavat tüdrukute juuksed ilusad pikad. Lõigatud juukseid ei tohtinud laiali visata, sest siis kadus meelespidamine. Kinnisilmi hobuse saba katsumine andis tüdrukutele eriti hea juuksekasvu. Kui pöetud peaga välja mindi , siis vastavalt sellele, millist looma kõige enne nähti, kasvas ka juus: siga - harjased, kana - pehmed kui suled jne. Millise sabaga looma nähti, nii pikad juuksed kasvasid. Vastlapäeval lõigati samuti hobuse saba – siis kasvavad pikad ja tugevad hobusejõhvid.
Näo pesemine pidi andma ilu ja tegema kogu aastaks virgeks. Seda pidi tegema lausa üheksa korda. Kes aga näo pesemata jättis, seda ei tulnud suvel sääsed purema.
Poisid ennustasid vastlapäeval oma tulevast põleva tiku järgi. Kuhu poole söe ots pöördus, sealt pidi noormees mõrsja saama.Vastlapäeval võisid vanatüdrukud ka ise kosja minna ja ära ütlemine oli sealjuures üsna keelatud. Perele juurdekasvu soovivad naised peavad sel päeval enne teisi sauna jõudma, need aga, kes tahavad mehele minna või ihkavad kõrget ametikohta, võivad tulevikku ennustada.
Eesti vastlapäevakombestik
Vastlapäeva rööpnimedeks on olnud liugupäev, pudrupäev ja lihaheide. Lihaheite nimetus võib olla tulnud vastlapäevale järgnenud suurest paastust, aga ka asjaolust, et talvisest loomatapust oli varakevadeks enamasti liha otsakorral. Viimaks võeti seajalad ja keedeti neist leent ja rasva välja, ka koos herneste või ubadega . Keedeti ka tanguputru viimaste lihariismetega. Et piim oli lahti läinud, hakati liha asemel rohkem piimasööke ja võid sööma.
Vastlarasva sõrmedelt ära ei lakutud ja palgeid rasvaläikest puhtaks ka ei nühitud – muidu pidavat suvel terariistad kõik kergesti sõrme hakkama.
Seajalgadest jäänud kondid viidi lauta sigadele asemete alla – see pidi sigade kasvule hea olema. Kontidest tehti ka vurre. Vurritamisel arvatakse olevat algselt olnud maagiline funktsioon.
Vastlapäeval küpsetati leiba ja karaskit; veel tehti üks väike kakk , mis hoiti alles ja anti karjasele kaasa siis, kui too esimest korda loomadega välja läks. Poole antud pätsist pidi karjane kõigi elajate vahel ära jagama , teise poole aga õhtul puutumatult peremehele tagasi tooma . Sellest järelejäänud osast poetati terve aasta otsa raasukesi igale poole tähtsamatesse paikadesse ja toimetustesse.
Vastlapäeval lasti liugu, et kindlustada hea linasaak. Lisaks lauldi ja loitsiti liu laskmise ajal linaloitsu, kus kõik saaki ohustavad umbrohud üles loeti, et neid siis linapõldudelt ära peletada. Mida pikem liug, seda rohkem kahjutegijaid sai üles loetud ja seda parem saak usuti ka tulevat. Mõnel pool tehti mäeveerule eelmise aasta linaluudest lõkked üles, millest siis liuglejad läbi pidid libisema, et puhtaks saada. Vastlapäeval käidi külas – mida kaugemale külla mindi, seda pikemad linad kasvasid.
Vastlapäev oli paljuski naiste püha; naised käisid sel päeval kõrtsis linapikkust joomas. Seda joodi enamasti otse pudelist – siis sai ikka pikka voolu, mis pidi taas linadele lisakasvu andma.
Vastlapäeval ei tohtinud toas tuld üles võtta. Arvati, et vastlapäeval peab valgega magama minema, muidu ei saada suviseks kiire-ajaks oma und täis magatud. Vahel köeti hoopis saun üles ja noored istusid seal koos.
Et vastlapäev on noore kuu aeg, siis niideti sel päeval lambaid või lõigati lammastel vähemalt tukad ära – see pidi selle ära hoidma, et nõiad ei saanud öösel võõrasse lauta tulla lambaõnne ära lõikama. Teati ka rääkida, et kui keegi vastlaööl endale üheksast laudast villa toob ja sellest siis kindad koob , võib ta neid kindaid kandes astuda ükskõik missuguse kohtu ette ükskõik mis jutuga ja alati õiguse saada. Veel keerati pihlakaokstest kaar ja aeti loomad ning mõnel puhul ka inimesed sealt alt läbi kõndima.
Mõnedes paikades oli kombeks ühiselt valmistada Metsik – õlgedest inimesekuju, millele riided ( vaheldumisi üks aasta naise-, teine aasta meheriided) selga pandi. Metsiku sisse peideti ja mõeldi kõik halvad asjad, mis siis erilise loitsuvööga õlenuku sisse hoolsasti kinni seoti. Pärast viidi see kuju külast suure kisaga välja metsaveerde või selleks püsti aetud posti otsa ja pandi põlema. Hiljem püüti põlenud jäänuste järgi vaadata, millest lahti saadi ja mis uuesti välja pääses või siis hävimata jäi.
Kui vastlapäev sattus hästi noorde kuusse, siis öeldi, et see on “nõrk vastel”. See lubas varajast kevadet . Kui kuu juhtus olema veel noorem kui kolm päeva, siis pidi eriti hea vilja-aasta tulema . Samamoodi ennustas vastlatuisk head viljasaaki ja palju marju.
Naised uskusid, et kui vastlakuu laseb ennast vaadata, siis saab tema käest endale aastaks ilu ja tervist nõutada. Juukseid kammiti hoolega. Usuti, et kui tüdruk läheb vastlapäeva öösel ristteele, teeb lume sisse hernestest risti ja selle kohal kükitades häda teeb, võib kutsuda välja Vanatühja, kes sellise teo peale igasuguse soovi võis täita.
Toidud
Vastlapäevast algas paast, mis kestis kuni lihavõttepühadeni. Rahvasuus on vastlapäeva nimetatud ka lihaheite päevaks.
See tähendab seda, et kuni lihavõteteni liha ei söödud. Väga oluliseks peeti sel päeval seajala söömist , neid keedeti koos ubade ja hernestega.
Seajalgu söödi selleks, et sead hästi kasvaksid ning nende jalad kõveraks ei läheks ning seejuures ei hammustatud kunagi leiba kõrvale. Arvati nimelt, et kui seajalgade kõrvale leiba süüa, siis kevadel, kui notsud laudast välja lastakse, lähevad nad otse rukkisse.
Seajalakondid tuli kokku korjata ja sigadele anda, et need edeneksid ja suvel koos püsiksid. Kontidest valmistati ka vurri.
Vurri valmistamiseks puuriti seakonti kaks auku , pisteti neist nöör läbi ning mänguasi oligi valmis. See pakkus lusti nii lastele kui ka täiskasvanutele. Vurritamisel oli ka maagiline tähendus, mis seotud sigade jõudsama kasvuga.
Söödi ka seapead ja -saba. Uuemal ajal on tehtud vastlaputru ja vastlakukleid, küpsetatud leiba. Siin on üks variant kuidas teha vastlakukleid:
Saartel söödi vastlapäeval seitse korda. Üldiselt valmistati hommikuks vastlapuder - enamasti tangupuder , mis rituaalse toiduna kuulus ikka suurte pühade lauale. Lõunaks või õhtuks olid seajalad ubade või hernestega. Eriline maiuspala oli seasaba, mis 20. sajandil jäeti lastele, 19. sajandil aga kuulus pereisale, külvajale. Selle päeva road valmistati lihast. Eraldi pakuti veel soolaube. Odrast vastlakaraski vahetasid 20. sajandil välja vahukoore - ehk vastlakuklid, Mulgimaal oli kombeks valmistada vastlakorpe. 19. sajandi tavade juurde kuulus äsjaküpsetatud leiva söömine, mida kasteti lihavedelikku.
Koduste vastlakuklite valmistamine
75 g võid või margariini
3 dl piima
50 g pärmi
0,5 tl soola
0,5 dl suhkrut
2 tl kardemoni
8 - 9 dl nisujahu
määrimiseks 1 muna
Vahukoore asemel võid täidist ka muuta:
- 2 dl vahukoort, 200 g mandlimassi
- 2 dl vahukoort, 2 dl maasika - või murakakeedist
- 100 g hakitud mandleid, kukli sisu, 1 dl suhkrut, 2 dl vahukoort
Tänapäeval lastakse enamasti liugu ja süüakse hernesuppi ja vastlakukleid. Vastlapäev on ka tänapäeval tuntud püha mida kõik pered tähistavad.
Mida teised teevad ?
Pannkoogipäev
Inglastel kuuluvad vähemalt 19. sajandist tänini vastlapäeva juurde kukevõitlused ja jalgpall. 19. sajandi lõpuni oli see aga pannkookide valmistamise püha – Shrove Tuesday. Kell 12 või 13 helisesid kirikukellad ehk pannkoogikellad, mille kõlamise järel võis küpsetamist alustada. Lihavõtte teist püha kutsuti lihapäevaks ja siis oli tavaks süüa esimesel pühal küpsetatud või keedetud liha. Kolmandalgi pühal söödi pannkooke koos esimesel pühal valmistatud liha ja muude roogadega. Nii nihkus range paastu algus kaugemale. Varem käisid Inglismaal vastlasandid , s.t lapsed uste taga laulmas, et saada toitu ja raha. Kui uks jäi suletuks , pilluti seda kivide ja potikildudega.
Vastla karenval
 Eestikeelne vastlapäeva nimetus tuleb  alamsaksakeelset päritolu sõnast Fastelabend – paastu eelõhtu. Vastlapäevale järgneval päeval tuhkapäeval (nimetus tuleneb sel päeval tavaks olnud patustele tuha pähe raputamise riitusest) algas Suur Paast ehk Kristuse kannatusaeg. Sel ajal ei sööda loomseid toiduaineid ega kala, soovitav on pühenduda vaimsele tegevusele. Hiliskeskajal ja varauusajal oli vastlapäev kõikjal Euroopas suur pidu ja karneval (sõna „karneval” tähendab algselt „lihast loobumist” lad. carnisprivium, it. carnevale), sest enne pikka paastuaega taheti viimast korda korralikult süüa, juua ja pidutseda. Karneval oligi keskajal vastlate sünonüümiks. Vastla- ehk karnevalipidustused ületasid kestvuselt ja lõbustuste mitmekesisuselt kõiki teisi kirikukalendriga seotud pidustusi. Vastlad algasid nn väikese vastlapäevaga vastlapäeva eelse nädala neljapäeval. Suured vastlad algasid vastlapäeva eelsel pühapäeval ja kestsid vastlateisipäevani, mis tänapäeval on tuntud lihtsalt vastlapäevana.
Tallinnas tähistasid vastlaid kõige suurejoonelisemalt kaupmehed – pidustusi korraldasid Tallinna Suurgild (kaupmeeste ühendus) ja Mustpeade vennaskond (vallaliste kaupmeeste ühendus). Need pidustused – nn vastlajoodud – kestsid 14–15 päeva.
Venemaa võinädal ehk Maaslenits
Maaslenits (vene keeles ìàñëåíèöà) ehk võinädal, kevadiste liikuvate pühade esimene nädal, kaheksa nädalat enne lihavõtteid. Tinglikult kuuluvad sellesse tsüklisse viimsekohtu lihast loobumise pühapäev võinädala eel ning andestamise ja piimast loobumise pühapäev vahetult enne seitse nädalat kestvat lihavõttepaastu ehk suurt paastu ( MORDVA RAHVAKALENDER). See on iidse taustaga püha, muinasslaavi uusaasta.
Võinädal algab esmaspäeval avapidustustega, neljapäev on aga eriti suur pidupäev, nn suur maaslenits (øèðîêàÿ ìàñëåíèöà). Sellel päeval riietutakse vastassoo rõivastesse, kantakse maske ja veidraid kostüüme.
Võinädalasse kuuluvad saanisõit, liulaskmine, aga ka mitmesugused nn jõu- ja osavusmängud
jpm – see on viimane lõbutsemine enne pikka paastuaega. Juba võinädalal
on lihasöömine keelatud, kuid piim ja munad veel lubatud.
Kogu nädala jooksul käib usin pliinide küpsetamine ja söömine. Ülisuurtes anumates valmistatavasse pliinitainasse pannakse ohtralt mune ja sulatatud võid, pliinide juurde pakutakse
suhkrut ja keedist , musta ja punast kalamarja, hapukoort, sulatatud võid, kala ja
sibulat ( Suitso 2006). Eestis tähistatakse Setumaal . Traditsiooniliselt sel nädalal
tööd ei tehtud. Peetakse paabapraasnikut – naistepidu, mis on alati neljapäevasel
päeval. Mujal Eestis on võinädala vasteks vastlad, mis varematel aegadel oli samuti
mitmepäevane ja rohkete lõbustustega püha.
Kada ajamine
Pahade vaimude eemaletõrjumisest on võrsunud vastavate maskidega karnevalid , mille järelkajaks on Lääne-Eestis kada ajamine. Kada ajamine ehk õlenuku viimine perest perre. Enamasti õlgi täistopitud mehekuju kanti salaja naabri ukse taha või viidi kodust eemale, sel kombeleemaldati kahjulikud jõud. Kada ajamist on peetud metsikukultuse jätkuks.
Komme tagas viljaõnne.Vastlasandid on olnud katoliiklikusEuroopas tuntud, Eestis on üksikteateid vaid Põhja-Tartumaalt ja Põhja-Viljandimaalt.
Vastla kotti ajamine
Mitmel tähtpäeval on naljatatud teadmatuga, eriti on seda tehtud laste lõbustamiseks, lastes neil salapärast elukat kotti püüda. Pööningul või lakas imiteeritakse otsimist ja tagaajamist, madin ja püüdmine aina ägeneb. Lõpuks hüütakse, et vastel on käes, ja kästakse allavisatav elukas kotti püüda. Samal ajal visatakse kottihoidvale lapsele ootamatult pangest vett kaela.
Kasutatud allikad:
http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-vastlapaev.php
http://www.folklore.ee/tagused/nr32/sedakova.pdf
http://et.wikipedia.org/wiki/Vastlap%C3%A4ev
http://www.google.ee/search?hl=et&q=vastlap%C3%A4ev&btnG=Google+otsing&lr=&aq=f&oq =