LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi kesk
õhu kujutamise kaudu. Nii tulid maalikunsti ka täiesti uued vaated, mida ei olnud enne kujutatud: suurlinna rahvarohked tänavad, tantsuplatsid ja kohvikuelu, suitsevad vedurid, veevaated ning erinevatel kellaaegadel maalitud samad motiivid. Tuntuks said impressionistid alles 19.saj.lõpus, 20.saj.alguses. Edouard Manet, Manet segas endiselt värve paletil , kasutas varjudes musta ja eelistas tasapinnalist maalimislaadi ning selgeid piirjooni. Tema peateemaks olid inimesed. Claude Monet, Et püüda jäädvustada kiiresti muutuvat valgust, töötas Monet sageli mitme töö kallal üheaegselt: kui valgus muutus, jättis ta töö pooleli ja võttis ette teise maali. Nii valmisid pildiseeriad, kus maalitud objekt ei olnud oluline, hoopis selle ümber erineval kellaajal tajutud värvidemäng. Auguste Renoir, Renoir`d peetakse tõesti kunstnikuks, kes kujutas elu ilusamat, rõõmsamat poolt. Ta kujutas peamiselt inimesi ja tegi seda erilise pehmuse ja armastusega
Piet Mondrian. Broadway boogie-woogie. 1942-43 Polariseerumine vastandused, mis sisaldasid sageli hinnangulisust: - maskuliinne / feminiinne, intellektuaalne / emotsionaalne, - globaalne / lokaalne, vaimne / materiaalne, - kõrge / madal, modernne/looduslik Georges Seurat, tõi mängu optika, segades värve optiliselt Claude Monet. Impressioon. Päikesetõus. 1872. Impressionistid oli omas ajas shokeerivad. „Impressionist“ kui sõimusõna. Matisse. „Abikaasa portree“. Vabastas värvid realistlikust kujutamisest. Temast said alguse foovid (fauvism, fovism). Värvid ei kopeeri loodust! Picasso, Avignoni
nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing." (Arvo Pärt) IMPRESSIONISM Realistid muutsid lõplikult reegliks kaasaegse elu kujutamise põhimõtte. Impressionismi võib vaadelda realismi edasiarendusena. Kui realist COURBET maalis ainult seda, mida nägi, siis 1860-ndail aastail hakkasid mõned noored prantsuse kunstnikud seda põhimõtet rakendama rangemalt kui Courbet ise. 1874. aastal jõudsid need kunstnikud esimese grupinäituseni. Näitusel eksponeeritud CLAUDE MONET´ töö ,,IMPRESSIOON. TÕUSEV PÄIKE" (impressioon = mulje) mis andis kriitikutele põhjuse nimetada seda kunstnikerühma pilkavalt IMPRESSIONISTIDEKS. Kunstnikud aga leidsid selle nimetuse endile sobiva olevat, sest oma nägemismulje kujutamist pidasid nad esmatähtsaks. Järgmisel rühmanäitusel nimetasid nad juba ise end impressionistideks. Aastani 1886 toimus veel seitse impressionistide näitust, selleks ajaks oli rühmitus lagunenud. 1880. 1890
teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing." (Arvo Pärt) IMPRESSIONISM Realistid muutsid lõplikult reegliks kaasaegse elu kujutamise põhimõtte. Impressionismi võib vaadelda realismi edasiarendusena. Kui realist COURBET maalis ainult seda, mida nägi, siis 1860-ndail aastail hakkasid mõned noored prantsuse kunstnikud seda põhimõtet rakendama rangemalt kui Courbet ise. 1874. aastal jõudsid need kunstnikud esimese grupinäituseni. Näitusel eksponeeritud CLAUDE MONET´ töö ,,IMPRESSIOON. TÕUSEV PÄIKE" (impressioon = mulje) mis andis kriitikutele põhjuse nimetada seda kunstnikerühma pilkavalt IMPRESSIONISTIDEKS. Kunstnikud aga leidsid selle nimetuse endile sobiva olevat, sest oma nägemismulje kujutamist pidasid nad esmatähtsaks. Järgmisel rühmanäitusel nimetasid nad juba ise end impressionistideks. Aastani 1886 toimus veel seitse impressionistide näitust, selleks ajaks oli rühmitus lagunenud. 1880. 1890
endale sisse. Vito Acconci See Through - Marina Abramovi - Performace-i vanaema Artist is present - piir häppeningi ja body-arti vahel on tihti õrn Kehamaalingud Tätoveerimine Piercing Armistamine Keha modifitseerimine Land-art - läheb galeriist välja, rakse müüa, soov keskkonnateadust populariseerida, muuta huvitavaks, kontakt maaga Walter de Maria Lightning field Robert Smithson - teem palju geomeetrilisi kujusi Teevad valmis, hiljem ei hoolda Spiraalne muul Christo ja Jeanne Claude Iron Curtain - toovad sõnumi jõuliselt inimesteni, raudne eesriie, Valley Curtin - tammide ehitamine Running fence - kõik me oleme ühendatud Ümbritsetud saared - Vihmavarjud Pakitud riigipäevahoone Pakitud puud Alustasid väiksemate asjade pakimisest ja läksid üle järjest suuremale Hüperrealism e fotorealism Richard Estes - väga vähe inimesi Apollo - neile meeldivad sildid, kus on palju teksti, metalli ja klaasi peegeldused, vaateaknad Bussiaken Einela
1.Impressionism ja moodne maailm Realistid muutsid lõplikult reegliks kaasaegse elu kujutamise põhimõtte. Impressionismi võib vaadelda realismi edasiarendusena. Kui realist COURBET maalis ainult seda, mida nägi, siis 1860- ndail aastail hakkasid mõned noored prantsuse kunstnikud seda põhimõtet rakendama rangemalt kui Courbet ise. 1874. aastal jõudsid need kunstnikud esimese grupinäituseni. Näitusel eksponeeritud CLAUDE MONET´ töö „IMPRESSIOON. TÕUSEV PÄIKE“ (impressioon = mulje) mis andis kriitikutele põhjuse nimetada seda kunstnikerühma pilkavalt IMPRESSIONISTIDEKS. Kunstnikud aga leidsid selle nimetuse endile sobiva olevat, sest oma nägemismulje kujutamist pidasid nad esmatähtsaks. Järgmisel rühmanäitusel nimetasid nad juba ise end impressionistideks. Aastani 1886 toimus veel seitse impressionistide näitust, selleks ajaks oli rühmitus lagunenud. 1880. – 1890
3. Millisel maal tekkis arte povera? Mida see nimetus tähendab? Mille järgi see nimi on pandud? Itaalias. Ehk vaene kunst. Eelistati odavaid ja hüljatud materjale. 4. Kuhu rajati enamasti maakuntsi objekte? Kuidas laiem publik neist osa sai? Rajati näiteks kõrbetesse või üldse kuhugi looduskeskkonda. 5. Milline oli Robert Smithsoni kuulsaim maakunstiteos? Kruusast kuhjatud spiraalmuul ühes madalas soolajärves Utah osariigis. 6. Millega üllatas publikut Christo? Ta sai kuulsaks maakunstnikuna, kuid tema teosed valmisid rahvarikastes kohtades, muutudes seega suursündmuseks ja vaatemänguks. Üks taoline oli siis, kui ta "pakkis sisse" Berliini Riigipäevahoone. 7. Kui teos näituse jooksul kuidagi muutus (näiteks üles sulas, kokku kuivas vms), kuidas me seda siis nimetame? Protsessikunst. 8. Millises vahekorras on kavatsus ja selle meeleline teostus kontseptualismi puhul?
Kõik kommentaarid