keskset rolli kolmes Põhjamaade saagas. Odoaker (435493)- germaani Audawakrs "varanduste valvur", oli Attila väepealik. Ta kukutas 476. a. viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuse ja sai Itaalia valistejaks, kuid jäi samas ise Konstantinoopoli keisri kliendiks. Justinianus I (527-565)- Sisepoliitikas- rajas tugeva sõjaväe, surus maha Nika ülestõusu 532, täiendas bürokraatiaaparaati, lasi koostada tsiviilseaduste kogu (kolm küidet + kommentaaris, suurim keskaja seadustekogu (Rooma õigus)). Välispoliitikas- vallutused Itaalias (vallutas Rooma), Aafrika põhjarannikul (vandaalide riik), vallutas osa Hispaaniast. Majanduses- tänu vallutustele oli kaubanduse õitseaeg, raha tuli riigikassasse, sõjavägi tugevnes. Kultuuris- Konstantinoopoli üles ehitamine, kaunistamine Karl Suur (742/768/800-814)- sõjaliselt ärmiselt edukas, liitis Saksamaa Frangi riigiga, Põhja-Itaalia, Lõuna-Prantsusmaa, Madalmaad. Lasi 800. Aastal paavstil end keisriks kroonida
ühesugusele piiramatule keisrivõimule allutamist. · 1764. aasta suvel rõhutas Katariina II kõikjal Eesti- ja Liivimaal Balti provintside kuulumist Vene impeeriumi koosseisu ning manitses kohalikku aadlit usinamale koostööle keskvõimuga. · 1767. aasta suvel kutsus Katariina II Moskvasse üle kogu riigi valitud esindajad, et arutada enda kavandatud uut seadustekogu. · Kuigi seda toetas vene aadel, jäi seadustekogu siiski vastu võtmata. · Sellegipoolest ei loobunud Katariina II oma plaanidest Baltikumi tihedamaks liitmisest Venemaaga. 1783. Aastal kehtestati Baltikumis uus halduskord(asehalduskord): Eestimaa kubermangu neljale maakonnale lisandus Paldiski maakond. Liivimaal lahutati Pärnu maakonnast Viljandimaa ja Tartu maakonnast lõunapoolne osa(Võrumaa).
Alfred (871-899) hüüdnimega Suur. Olukorras, kus vastupanu näis juba lootusetu, suutis ta koguda anglosakside väe ja normanne lahingus võita. Seejärel rajas ta laevastiku, millest edaspidi oli palju abi normannide tagasitõrjumisel. Alfredi järeltulijad allutasid senised normannide alad Inglismaal, sealsed taanlased muutusid aga inglise kuninga alamateks ja sulasid aegamööda inglastega ühte. Alfredi suureks teeneks oli anglosaksi seadustekogu koostamine. Danelagh Alfred Suur sõlmis taanlastega 878 kokkuleppe, mille järgi jagati Britannia kaheks osaks (Taani osa on tuntud kui Taani õiguse alana Danelaw e. Danelagh seal asusid elama viikingid oma ekspansiooni ajal. Poliitiliselt oli see koht ebaühtne, see oli vaid Taani õiguse all, st põhjamaised elanikud võisid oma seaduste juurde jääda. Ka maksusüsteem erines seal veidi).
suurfeodaalide ratsavägi (=Lääne rüütlivägi). 3. Justinianus I (527-565) Bütsantsi silmapaistvaim valitseja. a. Ühendas veelkord keisririigi: · 534. a. purustati vandaalide riik. · 554. a. vallutati Itaalia idagootide käest tagasi. · Bütsantsiga liideti osa Hispaaniast. b. Konstantinoopoli väljaehitamine pealinna vääriliseks: · Hagia Sophia ehk püha tarkuse katedraal. c. "Tsiviilseaduste kogu" · Mitmeköiteline seadustekogu Rooma õigusest ja Justinianuse seadustest. 4. Välisvaenlased a. 7. 11. saj. Bulgaaria riik: · Bütsantsi alaline vaenlane peale Slaavlaste sissetungi Balkanile. b. 7. 9. saj. araablased: · Vallutasid Süüria, Palestiina, P.-Aafrika ja Hispaania alad. · V.-Aasiasse tungides piirasid ka Konstantinoopoli. c. 9. 10. saj. viikingid ja V.-Vene riik: · korraldasid ühiseid sõjaretki. d. Konfliktid Lääne-Rooma kirikuga: · 1054. a
Kolm tuntumat valgustajat Prantsusmaal olid Montesqieu, Voltaire ja Rousseau. Valgustatud absolutism oli monarhi ainuvalitsuslik võim, mis seadis ülesandeks valgustuslike reformide läbiviimise üldise hüveolu saavutamiseks ühiskonnas. See esines 18.saj teisel poolel mitmes Saksa riigis, aga ka Venemaal ja Rootsis. Katariina II kavandas Venemaal kohe võimule saades suuri ümberkorraldusi. Ta uskus, et ühiskonna paremaks muutmiseks piisab headest ja õiglastest seadustest. Ta koostas ise seadustekogu projekti, noppides sinna mõtteteri tollaste tuntumate Euroopa valgustajate töödest. Keisrinna kavatsused kehtestada kõiki alamaid ühtviisi rahuldavad seadused ja talupoegade olukorda parandada nurjusid. Ta laiendas suuresti Venemaa piire. 6.AMEERIKA ÜHENDRIIKIDE SÜND Miks suundusid eurooplased 17.-18. saj. Põhja-Ameerikasse, millisel Euroopa riigil oli seal kõige rohkem kolooniad (mis need on?), miks halvenesid suhted kolooniate ja emamaa vahel,
igal seitsmendal päeval puhata ning sätestasid põhimõtteliselt isiku, omandi ja perekonna kaitse. Kümnele käsule lisandusid aga üksikasjalikud ettekirjutused kõige erinevamates eluvaldkondades. Tõenäoliselt kujunesid need seadused pika aja vältel ja on suures osas Moosese ajast märksa hilisemat päritolu. Kuna aga iisraellaste pärimuse järgi kuulutas Jahve need Moosesele, siis nimetatakse neid tänaseni tinglikult Moosese seadusteks. Moosese seadused on Hammurapi seadustekogu kõrval kõige paremini tuntud muistse Lähis-Ida rahvaste õigusnormide kogum. Seejuures on nad oma olemuselt viimasega üsna lähedased. Küllalt sarnastes looduslikes oludes elavate semiidi rahvaste puhul on see ka mõistetav. Samas võtsid iisraellased tõenäoliselt Mesopotaamia õigusnormidest üht-teist ka üle. Nii kehtis Moosese seadustes Hammurapi koodeksist tuntud silm silma ja hammas hamba vastu põhimõte. Perekonnaõiguses on samuti näha Mesopotaamiast tuttavat patriarhaalsust,
Ajakirjanduse- ja kommunikatsiooniinstituut AÜ I kursus Kultuurilugu Ülevaade EESTI EUGEENIKA SELTSIST Merike Kungla Juhendaja: Krista Aru Tartu Ülikool 2013 2 SISSEJUHATUS Eesti Eugeenika Seltsi kohta on andnud vast kõige põhjalikuma ülevaate meditsiiniajaloolane Ken Kalling ning tema tööd on saadaval ka internetis. Seltsi tegevusest ja eugeenikast Eestis on kirjutanud uuemal ajal ka Luup, Horisont, Wikipedia ning seoses suguvõsa- ja koduloouuriga Kalle Kesküla. Just internetis leiduvate materjalide põhjal on see ülevaade seltsi tegevusest ja mõjust II Maailmasõja eelses Eesti Vabariigis ka koostatud. Vähemal määral on olude sunnil k...
Vabad kodanikud moodustasid sõjaväe ja neil oli õigus rahva koosolekul riigivalitsemist puudutavates küsimustes kaasa rääkida. Semiidid ja Mesopotaamia pärast Sumereid Mesopotaamia põhja osas elanud Semiidid võtsid üle Sumerite kultuuri ja kiilkirja. Sumerikeel tõrjuti kõrvale. Kolmanda aastatuhande teisest poolest kerkisid esile suurriigid: · Akad riik ei püsinud kaua · Vana-Babüloonia kuningas Hammurapi, kes lasi koostada esimese seadustekogu · Assüüria kuningad olid kõige sõjakamad 7nda sajandi lõpus e.Kr. lõid Babüloonia Assüürlaste alt lahku ja purustas koos liitlastega nende väed. Loodi uus Babüloonia, mille pealinnast, Babülonist, sai maailma suurim linn. Kuningavõim, riigikorraldus ja sõjavägi Kuningas oli sõjaväe ülemjuhataja, kohtumõistja ja seadusandja. Kuningavõim oli piiramatu. Kuningat ei peetud jumalaks, kuid tema võim oli jumala kaitse all. Kõik Mesopotaamia suurriigid
c. Viis vanad seadused muutunud oludega vastavusse (aitas riiki tsentraliseerida) d. Surmanuhtlus, piitsutamine jms Ivan Julma 1550. a Sudebnik a. Suurendas seaduste rolli b. Vähendas aadlike (bojaaride) omavoli c. Talupoeg võis peremeest vahetada (jüripäeval) Maakogu seadustik 17 saj Tähtsus: Valmistas ette absolutismi, süstematiseeris, eristas õigusvaldkondi Venemaa esimene trükitud seadustekogu Kehtis kuni 1832 • Prikaasid ja valitsejad olid andnud palju seadusi, vastuolud • Nõuti maakogu (seisuslik esinduskogu) kokkukutsumist • Reguleerimisalad: – Riigivalitsemine – Pärisorjuse kinnistamine – Kuriteod kiriku, riigi, kommete, isikute jne vastu – Karistused: surmanuhtlus, vangistus, kehalised karistused (sulametall kurku
850-830 a. e.m.a Hetiidi perekonnast Oma majas ja oma perekonnas oli hetiit selline isand nagu rooma pater familias (siinkohal ma imestan, miks viidates hetiidile on mõeldud tingimata meest; ilmselt siiski patriarhaalse korra tõttu). Abikaasa (nii esimene kui järgmised, ta võis endale nii palju naisi võtta, kui tahtis) allus talle, kuid, erinevalt idamaistest tavadest, mitte absoluutselt. Hetiit võis endale naise saada ostu teel, see tähendab makstes lunaraha naise perekonnale; seadustekogu tunnistas aga, et pruudi vanematel on õigus abielu sõlmimisest loobuda, kuid nad lunaraha kahevõrra tagasi maksavad. Isa käest pidi pruut kaasavara saama; täiesti seaduspärane oli ka naise hankimine röövimise teel kuid siis kaotas peigmees õiguse kaasavara saada. Vaba hetiit võis ka orjatariga abielluda; samuti võis ta ka lahutada sellisel juhul jagati varandus mehe ja lahutatud naise vahel võrdselt kaheks, lapsed jäeti mehele, naine võis saada ainult ühe lapse endale võtta
1.12.saj renessansi lähenemine antiikkirjandusele Taasavastati käsikirju, elustati antiikaaj kirjanduszanre.Võeti kasutusele müüdimotiiv, antiigi temaatika. Tekstide tõlkimine teistest kultuuridest, 12.saj ladina keele õpetlased keskendusid peaaegu täielikult Vana-Kreeka ja Araabia tekstidele, mis rääkisid loodusteadustest, filosoofiast ja matemaatikast. 2.Modernismi ja postmodernismi lähenemisviisid antiikkirjandusele ja –kunstile. Postmodernismi ühtsete joontena on tuvastatud: ajalooline korrastamatus, ajaloo ja fantaasia segu (faction) kasutatakse pastišši (teos,mis teadlikult jäljendab ühe või mitme kirjaniku, koolkonna, ajastu stiili, sõnavara ja lausestust); kirjanikud tajuvad, et „kõik on juba varem olnud“, ei püütagi olla originaalsed, fragmentaalsus; on kadunud usaldus terviklikkuse vastu, ideede lõtv seotus, paranoilisus, kindla teemaderingi eristamatus. Postmodernistlik kunst üritab taas läheneda elule, kunstiteostesse tuu...
Sellel ajal vähenes järk-järgult linnade ja linnaelanike osa Rooma riigis. Käsitöö ja kaubandus kaotasid senise tähtsuse. Rikkad eelisasid linna asemel oma maamõisaid. Nende latifundiumid muutusid kaubanduse soikumise tõttu järjest enam naturaalmajanduslikuks. Nõrgenesid sidemed riigi eri piirkondade vahel. Ida-Rooma viimane hiilgeaeg Üks olulisemaid saavutusi sellel ajal oli Rooma seadusandluse korrastamine ja mitmeosalise, põhjalike kommentaaridega varustatud seadustekogu väljaandmine keiser Justinianuse valitsusajal. Ta moodustas komisjoni oma aja silmapaistvamatest juristidest ja tegi selle ülesandeks koondada, süstematiseerida ning ajakohastada kõik sajandite jooksul Rooma keisrite antud seadused. Sõjavägi ja ühiskond Riigi piiride tõhusamaks kaitsmiseks korraldati umber ka sõjavägi. Kuna varem paiknesid leegionid riigi piiridel ja suuremaid tagavaravägesid polnud, siis sai ühte
Mesopotaamia, Süüria ning pani seeläbi aluse Akadi riigile. Kasutas akadi keelt. Alustas traditsiooni, kus kuningas annab enda tütre ülempreestrinnaks. Akadi riigi lõpetas 23.saj gutide ülemvõim. Hammurabi 18.saj Vana-Babüloonia valitseja, kes alguses oli rahumeelne, st korrastas ja tugevdas Babüloni, siis aga vallutas Eelami, Larsa ;Mari, Assüüria ning pani sellega aluse Vana-Babüloonia impeeriumile. Andis välja kuulsa seadustekogu, mille talle olevat ulatanud Marduk. Koodeksis jagati rahvas kolme klassi: täieõiguslikud, sõltlased, orjad. Olenevalt kuriteost ja klassist ka karistus. Samuti määratleti majanduslikke suhteid, omandiõigust, abielu. Dünastia langes 16.saj kassiitide tulekuga Jumalad: An/Anu: taevajumal, jumalate isa Enlil/Bel: õhujumal, Ani poeg, jumalate kuningas, tsivilisatsiooni tooja Enki/Ea: maa-aluste vetejumal, sügavuste isand. Tark, vedas vastaseid ninapidi. Oli
Tõend kujutas ennast protokolli milles kajastati tehingu kinnitamise vabatahtlikkus, vara kuuluvus müüjale jt.15 Kolmas etapp hõlmab perioodi, mis algab 1649. ja lõppeb 1866. aastaga. Notariaalse instituudi ilmumine Venemaal on tihedalt seotud Romanovite dünastia võimuolekuperioodiga. Aleksei Mihhailovitsi võimuloleku ajal võeti vastu Sobornoje seaduste kogu - 1649.a. Just see rajas terve epohhi vene notariaadi arengus, süstematiseeris ja korrastas korralduse, mis kehtis enne seadustekogu ilmumist. Just Sobornoje seaduste kogu rajas aluse, millele hiljem kasvas varaliste õiguste kinnitamise kord, mis sisaldus 1832. aastal vastuvõetud seadustekogus (). Antud perioodi peamiseks muudatuseks, mis mõjutas Venemaa notariaadi tulevast arengut, oli range järelevalve teostamine turukirjutajate üle ja samuti nende panemine sõltuvusse riigivõimu organitest. Samuti pidid pooled nüüdsest sõlmima tehinguid 14 , . . Lk 22 15 . . . . Arvutivõrgus
Suur. Olukorras, kus vastupanu näis juba lootusetu, suutis ta koguda anglosakside väe ja normanne lahingus võita. Seejärel rajas ta laevastiku, millest edaspidi oli palju abi normannide tagasitõrjumisel. Alfredi järeltulijad allutasid senised normannide alad Inglismaal, sealsed taanlased muutusid aga inglise kuninga alamateks ja sulasid aegamööda inglastega ühte. Alfredi suureks teeneks oli anglosaksi seadustekogu koostamine. Danelagh Alfred Suur sõlmis taanlastega 878 kokkuleppe, mille järgi jagati Britannia kaheks osaks (Taani osa on tuntud kui Taani õiguse alana Danelagh seal asusid elama viikingid oma ekspansiooni(asumaade hõivamine) ajal. Poliitiliselt oli see koht ebaühtne, see oli vaid Taani õiguse all, st põhjamaised elanikud võisid oma seaduste juurde jääda. Ka maksusüsteem erines seal veidi.
Esiajalugu Inimese otsesed eelkäijad olid inimahvlased. 4,4 milj.a tagasi Aafrikas kujunes australopiteekus e. lõunaahvlane-käisid kahel jalal ja esimeseks lüliks inimahvide ja inimeste vahel; umb. 2,5 milj.a tagasi-Homo habilis e. osavinimene-kes valmistas esimesi tööriistu,kivi mille üks ots oli teritatud; Aafrikas 1,8milj ja euroopas 0,3 milj. a tagasi-Homo erectus e. sirginimene-oskasid tööriistu kasutada; 300 000 a. tagasi Aafrikas, 30 000 a. tagasi Euroopas- Neandertaallane,lühike, laiaõlgne, loomanahast riided, elati koobastes, maeti surnuid, küttiti loomi; 40 000a tagasi Euroopas, 150 000 a. tagasi Aafrikas-Homo Sapiens e. tarkinimene- arenenud aju ja osavate kätega, tule saamine, kunsti teke, tööriistad olid arenenud, tekkis religioon. Hakkasid kujunema inimrassid:negriidid, europiidid ja mongoliidid. Kiviaeg:2,5-3 milj-Vanem kiviaeg, 1200-7000 eKr-Keskmine, umb. 7000 eKr Noorem Kiviaeg, 5000 eKr- Vase-kiviaeg, 2500 eKr-Pronks...
2000- 1100eKr Kreekas saab alguse esimene kõrgetasemeline tsivilistatsioon: Kreeta- Mükeene ajajärk. (Kreeta-Mükeene periood lõppes 1500eKr Thera saare tulemäe purskega, mis hävitas Kreeta kultuuri.) 1900eKr Heebrealaste ümberasumine Mesopotaamiast Palestiinasse. 1700eKr Asus osa heebrealasi- Iisraeli hõim ümber Egiptusesse. Hetiidid rajavad oma riigi Väike-Aasiasse. 1600eKr Hammurapi seadused-esimene seadustekogu, raiutud kivisse, koostatud kiilkirjas. Eesti pronksiaeg: Asva kultuur 1500-600eKr 1500eKr Egiptuses loobutakse püramiidide ehitamisest, vaaraod maetakse kuningate orgu. Vaarao Thutumosis III ajal egiptus saavutab oma välise võimsuse vallutades naaberalasid sealhulgas Palestiina. 1400eKr Foiniiklased võtavad kasutusele konsonant tähestiku (hiljem täiendavad kreeklased seda tähestikku vokaalidega ja saavad alfabeeti ehk tähestiku, mida naaberrahvad mugandasid
(corpus iuris civilis) Kiriku suhtes nõudis Justinianus piiramatuid õigusi ja taotles kokkulepet monofüsiitidega s.o. ketseritega. Aastal 529.e.kr sulges ta paganliku filosoofiakooli. Tema ministri Tribonianuse juhatusel koostati Rooma juristide töödest, nende seletuste ja kommentaaride ning endiste keisrite ning Justinianuse enda poolt antud seadustest õiguste kogud, mis hiljemalt sai tuntuks Corpus iuris civilis`e nime all (kodifitseeritud Rooma õigus).Too seadustekogu oli keisriteaja seaduste kodifitserimispüüe ja Ida-Rooma juriidiliste koolide tegevuse tulemus. Algselt polnud Corpus iuris civilis`e materjal kavandatud seadusetekstidena, vaid selle toimetajad valisid sinna oma äranägemisel sellist materjali, et seda sai kasutada seaduseraamatuna. Ühe osa sellest seaduste kogust moodustas ka tsiviilõiguse normistik. Just sellest seaduste kogust pärinevad esimesed teated Rooma õiguse kohta , mis pärandati niimoodi tulevastele põlvedele
Antiigipärand Euroopas . Küsimused ja teemad kordamiseks 2013. a. sügis. 1. Iseloomustage 12. saj. renessansi lähenemist antiikkirjandusele. Taasavastati käsikirju, elustati antiikaja kirjanduszanre. Võeti kasutusele müüdimotiiv, antiigi temaatika. Tekstide tõlkimine teistest kultuuridest, 12.sajandi Ladina keele õpetlased keskendusid peaaegu täielikult Vanakreeka ja Araabia tekstidele, mis rääkisid loodusteadustest, filosoofiast ja matemaatikast. 2. Millised on modernismi ja postmodernismi lähenemisviisid antiikkirjandusele ja kunstile? Postmodernismi ühtsete joontena on tuvastatud: ajaline korrastamatus, ajaloo ja fantaasia segu (faction) kasutatakse pastissi (teos, mis teadlikult jäljendab ühe või mitme kirjaniku, koolkonna, ajastu stiili, sõnavara ja lausestust) ; kirjanikud tajuvad, et ,,kõik on juba varem olnud", ei püütagi olla originaalsed fragmentaarsus; on kadunud usaldus terviklikkuse vastu ideede...
Vabad kodanikud moodustasid sõjaväe ja neil oli õigus rahva koosolekul riigivalitsemist puudutavates küsimustes kaasa rääkida. Semiidid ja Mesopotaamia pärast Sumereid Mesopotaamia põhja osas elanud Semiidid võtsid üle Sumerite kultuuri ja kiilkirja. Sumerikeel tõrjuti kõrvale. Kolmanda aastatuhande teisest poolest kerkisid esile suurriigid: · Akad riik ei püsinud kaua · Vana-Babüloonia kuningas Hammurapi, kes lasi koostada esimese seadustekogu · Assüüria kuningad olid kõige sõjakamad 7nda sajandi lõpus e.Kr. lõid Babüloonia Assüürlaste alt lahku ja purustas koos liitlastega nende väed. Loodi uus Babüloonia, mille pealinnast, Babülonist, sai maailma suurim linn. · Esimene rahvusvaheliste suhete tõestus: Egiptus umbes 1500 eKr · Neo-Assüüria VANA-KREEKA Klassikaline Kreeka: Mükeene ja Minose kultuur Kreeta kultuur
Merovnigide kuningasoo tunnusena kandis ta pikki juukseid. Aastal 486 vallutasid frangid tema juhtimisel suurema osa Galliast. 496. aastal astus ta ristiusku. Seda aastaarvu võibki pidada Frangi kuningriigi tekkeaastaks. Võimule jäi Chlodowech kuni surmani 511. aastal. Tema nime ladinakeelsest kujust Clovis tuleneb Prantsuse kuningate nimi Louis. Chlodowech tegi pealinnaks Pariisi ja muutis kuningavõimu päritavaks. Tema ajal alustati saali õiguse kirjaliku seadustekogu koostamist. See oli frangi tavaõigus, mis pandi kirja ladina keeles ja mis hakkas kehtima kõrvuti Rooma õigusega. Merovingid 5.-8. sajandil ja majordoomused Chlodowechi surma järel jagati riik ta kolme poja vahel – frangi pärimisõigus nägi ette maa jagamist kõigi meessoost järeltulijate vahel. Merovingid olid kogu oma valitsemisaja hõivatud pärilusvõitlusega, mis sageli oli vägagi verine. 7. sajandist alates olid troonil nõrgad valitsejad
Merovnigide kuningasoo tunnusena kandis ta pikki juukseid. Aastal 486 vallutasid frangid tema juhtimisel suurema osa Galliast. 496. aastal astus ta ristiusku. Seda aastaarvu võibki pidada Frangi kuningriigi tekkeaastaks. Võimule jäi Chlodowech kuni surmani 511. aastal. Tema nime ladinakeelsest kujust Clovis tuleneb Prantsuse kuningate nimi Louis. Chlodowech tegi pealinnaks Pariisi ja muutis kuningavõimu päritavaks. Tema ajal alustati saali õiguse kirjaliku seadustekogu koostamist. See oli frangi tavaõigus, mis pandi kirja ladina keeles ja mis hakkas kehtima kõrvuti Rooma õigusega. Merovingid 5.-8. sajandil ja majordoomused Chlodowechi surma järel jagati riik ta kolme poja vahel frangi pärimisõigus nägi ette maa jagamist kõigi meessoost järeltulijate vahel. Merovingid olid kogu oma valitsemisaja hõivatud pärilusvõitlusega, mis sageli oli vägagi verine. 7. sajandist alates olid troonil nõrgad valitsejad
Vana Rooma Kettli Arand 10D Tartu Kivilinna Gümnaasium Tartu 2009 Kaksikvennad Romulus ja Remus olid pärimuse järgi sõjajumal Marsi ja tema noore preetsrinna Rhea Silvia pojad. Tütarlapse onu, jõhker ja jumalakartmatu kuningas Amulius, käskis poisid korviga Tiberi jõkke visata, et väärata ettekuulutust, mille kohaselt kaksikud ta troonilt tõukavad. Korv uhtus kaldale ja emahunt imetas poisse, kuni kohalik karjus naisega nad oma hoole alla võtsid. Suureks sirgudes tõukasid Romulus ja Remus Amuliuse troonilt. Hakates rajama uut linna, puhkes nende vahel tüli. Romulus tappis Remuse ja ehitas linna üksi. Linn sai tema järgi nimeks Rooma. See legend on roomlastele ülimalt tähtis ning see andis üldkäibiva seletuse Rooma ...
taastas riigi ühtsuse. Tema ajast pärinevad varaseimad tõendid valitseja jumalikustamisest Mesopotaamias. Sarkalisarri ajal nõrgenes riik otsustavalt. Elam lõi lahku. Järgnevalt taastasid paljud Sumeri linnad oma sõltumatuse. Hammurabi vallutas kogu Mesopotaamia, Vana- Babüloonia suurriigi rajaja, 6. kuningas Babüloonia I dünastiast, maailma 1.teadaoleva ulatusliku seadustekogu (Hammurapi seadused) kehtestaja An/Anu taevajumal, jumalate isa, tark, lugupeetud, teisedki jumalad küsisid talt sageli nõu Enlil/Bel Anu poeg, jumalate kuningas, inimliku kuningavõimu kaitsja, käsutas tuult, tormi, vihma, pikset, edendas viljakust. Mõne müüdi põhjal oli loonud maailma + toonud inimsetele tsivilisatsiooni.
Absoluut asub hea poolel. Maailmas on hea ja kuri, valitseb üks ainujumal ja inimeste roll on püüelda jumala poole. Inimene peab käituma vastavalt autoriteedi reeglitele. Reeglite rikkumisele järgnevad karistused. Postuleeritud eetikamudel eeldab hea ja kurja polaarsust. Jumal asub hea poolel. Inimene püüdleb paradiisi. 15. Õiguslik eetikamudel Õiguslik eetikamudel tahab reguleerida vaid inimese reaalset käitumist. Selles mudelis on inimeste loodud ja muudetav seadustekogu. Puuduvad vooruslike tegude motivatsioonid. Pole seadusi, mis käsiks kõike teha. Kurjus on inimese subjektiivne arvamus. Õiguslikus mudelis ei ole inimvälist absoluuti. 16. Maa- ja linnakultuuri võrdlus erinevate usundiliste joonte (animatism, animism, monoteism, materialism) alusel Animatism – iseloomustab ebaisikuline vägi. Puudub elu ja surm. Vägi jaotub ebaühtlaselt. Surnu puhul oli tegemist elava laibaga. Elav laip usutakse elavat eraldatult aga elavatega samas ilmas.
periood tähistab sumeri kultuuri viimast hiilgeaega. Urnammu edendas suurejoonelist ehitustegevust, mille silmapaistvaim tulemus oli Uri tsikuraat. Uri III dünastia tähistas valitseja absoluutse võimu ja tema jumalikustamise tippu Mesopotaamia ajaloos. See ilmnes eriti Urnammu järglase Sulgi valitsusajal (2094 2047). Majanduses oli väga suur riikliku sektori osa (see hõlmas valitseja ja talle alluvaid templite valdusi). Anti välja esimene teadaolev terviklik sumeri seadustekogu (pole selge, kas Urnammu või Sulgi poolt). Riik oli mõnda aega küllalt stabiilne, kuid selle lõpuperioodil kujunes teravaks konflikt Elamiga. 2004 vallutasid elamlased Uri ja rüüstasid selle. 20. 18. sajand Mesopotaamiasse tungisid lääne- ja lõunapoolsetelt kõrbe- ja poolkõrbe aladelt amoriidid (amurru rahvad). Amoriidi ülikud tõusid järkjärgult valitsejateks enamuses Mesopotaamia riikidest. Sumeri keel hakkas järkjärgult käibelt kaduma, püsides siiski
2.ISIKUD Ingvar - tuli u 600. a paiku väega Eestimaale. Terve suve rüüstasid nad Steini-nimelises maakonnas. Toimus lahing eestlaste väega, kus langes rootslaste kuningas. Maeti saaga järgi Eesti rannikule. Kaotusele järgneval suvel tegi tema poeg Eestisse eduka tasuretke. Astrid ja Olaf - Astrid norra kuninganna ja Olaf oli tema poeg., kelle eestlastest mereröövlid vangistasid ja orjadeks müüsid. Mikula Tsudin tuntud Kiievi ülik koostas koos vürstidega seadustekogu ,,Jaroslavitsite õigus". Jaroslav Tark - Tegi kroonikate põhjal 1030. a sõjakäigu eestlaste vastu, võitis neid ja rajas oma tugipunkti tartu kohale, mille nimetas Jurjeviks. Hiltinus munk, kes määrati 1070. aastale läänemererahvastale piiskopiks. 2 aasta jooksul misjonitöös tulemusi ei saavutanud ja piiskopisaua tagastas. Fulco - Prantsusmaalt pärit munk, kes pühitseti eestimaal piiskopiks 1167. a paiku.
Nende vaesus tingis patriitsidel võlgu võtmise ning sellest tulenevalt orjastamishirmus elamise. Mitte kõik plebeid polnud vaesed, rikkamad nõudsid võrdseid poliitilisi õigusi. Klassivahedest tingituna kestsid patriitside ja plebeide vahelised konliktid terve vabariigi kestel. Kuna plebeidele kuulus enamus sõjaväes ei saanud patriitsid nende nõudmistele vastu hakata ning see viis plebeide esindajate rahvatribuuni valimiseni. Plebeide nõudmisel koostati ka esimene seadustekogu: 12 tahvli seadused. Kuigi need olid plebeidele üsna karmid, andis see neile mingisugusegi aluse oma õiguste eest võitlemisel. Plebeide nõudmised rahuldusid, peale mõningaid järeleandmisi 12 tahvli seadustes, kui plebeide koosolekul lubati vastu võtta üldkohustuslikke seadusi. Sellega kadus ka seisustevahe (tegelikult mitte, lihtsalt patriitside kõrval said nüüd valitsemises ka rikkamad plebeid kaasa rääkida) ning moodustus populus Romanus rooma rahvas.
2. Semiidid. Nad elasid sumerite naabruses, juutide ja araablaste esivanemad. Neil tekkisid oma riigid, mis said ohtlikeks sumeritele ja u 2400 a eKr vallutas semiidi soost valitseja Sargon I kogu sumeri riigi ja rajas uue Akadi riigi. Järgnevatel sajanditel võttis kogu Mesopotaamia omaks semiidi keele. Semiidid säilitasid ülevõtmise teel sumeri kultuuri. Vana-Babüloonia riik. Babüloni linna valitseja Hammurapi vallutas u 1750 a eKr ülejäänud Mesopotaamia alad ja koostas seadustekogu (kuriteo eest tuleb tasuda samaga). Vana-Babüloonia riik purustati aga u 1600 a eKr hetiitide poolt. Pärast seda tekkis Mesopotaamias mitmeid riike, kuid ükski valitseja ei suutnud pikemaks ajaks Mesopotaamiat enda võimu alla allutada. Assüüria riik (u 900-612 eKr). Pealinnad Assur ja Ninive. Neil oli väga tugev sõjavägi ja erakordselt sõjakad kuningad. Tülid puhkesid assüürlaste endi vahel ja lõpuks ei suutnud kuningad enam suurt riiki koos hoida
Täisskulptuur: istuvad või seisvad figuurid, peamiselt teoriidist. Figuurid olid jäigad, puised. Käedjalad loomutruud, aga mitte proportsionaalsed. Pitsatikivid olid silindrikujulised, marmorist või vääriskivist, kujud sisse. GILGAMESH. § 5. Babüloonia kunst. Assüüria kunst. VanaBabüloonia. UusBabüloonia. 18.saj eKr Nebukadnetsar 605a eKr maailma vanim seadustekogu linn taastati, oli ümbritsetud 2x Hammurapi koodeks müüriga ei ole midagi järel, tehti maa jumalanna Istari peaväravast edasi tasa assüürlaste poolt protsessioonitänavale. Pidulik rongkäik. Marduk. 7Astmeline tsiku raat. (Paabeli torn) Semiramise ripp aiad
3. Ajaloolised õiguse allikad, nende lühiiseloomustus. Eesti õiguse allikad. 1) Tavaõigus- tekkis pika ajaperioodi jooksul teatud inimkoosluse sees. Ühiskond oli milleski kokkuleppele jõudnud ja sellest kokkuleppest peeti ka kinni. Kohtupidamine. 2) Rooma õigus- roomlaste juriildilise mõtlemise nurgakiviks oli teatud protsessitüübi väljaarendamine. Valitsejale meelepärane ja omavahel vastuolus olevad sätted. 3) Saadi frankide õigus- seadustekogu, mis sai prantsuse õiguse allikaks. Liideti ühiskondlikud seadused. 4) Lokaal- ehk partikulaarõigus- tavaõiguslikud sätted, millega olid nõus läänehärrad. Neile kuuluv avalik õigus, sest koosnevad läänihärrade õigustest ja talupoegade kohustustest. 5) Üldine õigus- eranditult kuninglike kohtute tegevuste tulemus; on kujunenud ja areneb ka praegu ,,protsessi kitsas sängis". Eesti õiguse allikad: 1) seadused 2) seadlused
Sumeri Linnriigid 3000-2340 Kiilkiri, Ühtne riik puudus. Ur, Uruk, Lagas. Rahva päritolu teadmata. Ratas, potikeder. Templiühiskond. Vanim eepos ,,Gilgames". Akadi riik 2340-2160 Kuningas Sargon lõi I Suurriigi Mesopotaamia ajaloos. Semiidid. Vana-Babüloonia 1792-1595 Hammurapi vallutas kogu Mesopotaamia ja rajas suurriigi. Seadustekogu. Hetiidid vallutavad 1595. Assüüria 934-609 Pealinnad Assur ja Ninive. Väga sõjakas ja julm rahvas. Hõlmasid kogu mesopotaamiat ning Süüriat ja Palestiinat. Hävitasid Babüloni. Sõjatehnika parim. Uus-Babüloonia 626-539 Nebukadnetsar II lõi Assüüriast lahku ning liitlaste abiga hävitas selle. Suurejoonelised ehitustööd Babüloonias
Osad islamiteadlased usuvad, et jumalikke seadusi on võimalik deriveerida vaid Koraanist ja Sunnast. Teised jälle arvavad, et šariaadi kokku panemisel on võimalik kasutada ka fiqhi (islami õigusteaduse) allikaid, st erinevate islamiteadlaste arvamusi ja deriveeritud seadusi, kokkuleppeid islamimaailma religioossete juhtide vahel. Šariaat on termin jumaliku seaduse tähistamiseks, see ei ole kindlasti lõplik seadustekogu, ühtne läbi terve islamimaailma. Enamik islamiriike toimib tänapäeval kaksiksüsteemiga – religioosne ja ilmalik seadus, religioosne ja ilmalik kohus. Šariaadi järgi jagunevad inimese teod viide kategooriasse: 1) keelatud; 2) mittesoovitatavad, kuid mitte keelatud; 3) neutraalsed, mille puhul ei ole nende tegemine ega tegemajätmine oluline; 4) head ja Jumala poolt tasutavad; 5) kohustuslikud, mille tegemata jätmine on patt. 13
Kuid sumeri keel püsis kultuurkeelena veel enam kui tuhat aastat, ka siis, kui teda igapäevases elus enam ei kasutatud. Vana-Babüloonia suurriik 1792 1595 eKr XVIII sajandil eKr vallutas Eufrati keskjooksul asuva Baabüloni linna (Bab-ilani tähendab akkadi keeles taeva väravat) valitseja Hammurapi (1792 1750) taas kogu Mesopotaamia koos ümbruskonnaga, rajades nii uue suurriigi. Sumerite seadusandlikku tsaditsiooni lasi ta koostada pea kõiki eluvaldkondi hõlmava seadustekogu ja püstitada see kivisse raiutuna kõigis oma riigi tähtsamates linnades. Vana-Babüloonia riik purustati hetiidi sissetungijate poolt 1595 eKr. Mesopotaamia suurriikide korraldus Kuningas oli sõjaväe ülemjuhataja ja kõrgem seadusandja ning kohtumõistja. Tema võim oli põhimõtteliselt piiramatu tugevale valitsejale pidid kuulekalt alluma ka kõige kõrgemad aukandjad. Samas lasus kuningal vastutus alamate heaolu ees ja tal tuli alati arvestada mõjuka
· Tsumpft käsitööde kogumik · Meister - · Sell meistri järejtulija · Õpipoiss rohkem koristustööline, sai selliks · Vandersell läbikukkunud sell eksamistel Keskaekse linna kaheks oluliseks tunnuseks olid: · Linnamüür (linna keskel elas rikkam rahvas ja müürile läheda alamklass, tänapäeval on see vastupidi, sellist planeeringut nimetatakse kontsentriliseks ülesehituseks) · Linnaõigus (linna valitsemiseks kehtestatud seadustekogu, raad oli linnavalitsus) Linnade iseseisvuse kasv Rikastunud linnad üritasid ennast vabaks osta ja saavutada privileege. Priviligeeritud linnadeks kujunesid Itaalia ja Saksamaa linnad. Tekkisid linnvabariigid. Tuntumad olid Veneetsisa, Genova, Firenze, Bologna. Põhjuseks oli nõrk keskvõim Saksamaal ja Itaalias. Hakati kujundama linnakultuuri ja linn muuutus ja kultuurikeskuseks. Kultuur hakkas liikuma kloostrites linna. · Haridus · Kirjakultuur · Arhitektuur
ajal paganad, esile tõusis piksejumal Perun. Tihenesid suhted Bütsantiga, kauplemise eesmärgil. 988 aastal lasi vürst Vladimir end ja kaaskonda ristiusustada. Sellega langes ta ka Bütsantsi võimu alla. Vana-Vene hiilgeaeg saabus Vladimiri järglase jaroslav Targa ajal Riigipiirid ulatusid Mustast merest Läänemereni. Muu hulgas langes tema kätte ka Tartu (1030), pärast vallutasid eestlased tagasi. Riigi õiguskorra kindlustamiseks lasi jaroslav koostada kirjaliku seadustekogu ,,Vene õigus". Seal oli nii slaavi tavaõigus kui ka Bütsantsis kehtiva Rooma õiguse normid. Kiievi vürstid jagasid surres oma maavaldused poegade vahel, siis tekitas see kodusõdasid. See viis killunemisele. Varsti oli vürst vaid valitsejanimetus, tegelikult kuulus võim osastisvürstidele. Vene tuumikala kujunes põhja, kus oli kaks tähtsamat võimukeskust : Vladimir-Suzdalimaa vürstiriik ja Novgorod. Vürsti peamise sõjalise ja kohustusliku võimu tagaja oli druziina
aastani) 10.Vana-Vene riigi õitseng. Vene riigi õitsengu ajaks loetakse Vladimiri järglase Jaroslavl Targa valitsemisaega Xi saj. Ta suurendas riigi alasid Balti merest Musta mereni. 1030 vallutati Tarvatu linnus ja ehitati sinna oma kindlus. Ta laiendas diplomaatilisi sidemieid kaalutletud abielude kaudu. (ise oli abielus Rootsi kuningatütrega, oma tütred abiellusid Ungari, Norra ja Prantsuse kuningatega.) "Vene õigus" seadustekogu, mis loodi toetudes Rooma õigusele. 11. Vana-Vene riigi lagunemine. xi saj. keskpaigaks oli Vene riik feodaalselt killustunud. Kõik vürstide pojad said omale omad piirkonnad ja valitsesid neid ise; võitlesid omavahel. Kirde-Venemaal tekkisid kaks olulist keskust: Vladimir Suzdali vürstriik (Moskva alge) ja Novgorod. Novgorod oli omamoodi kaubanduslik vabariik, mida juhib rahvakoosolek, kes valib ka vürsti. 13. saj
KORDAMISKÜSIMUSED1 ÕIGUSÕPETUSE ARVESTUS TTO3160 kevadsemester 2005 1. Mis on õigus. Õiguseks nimetatakse ühiskonnas kehtivate ettekirjutuste ja käitumisnormide kogumit /see definitsioon on eelkõige mandri-euroopa õiguskultuuri järgi/ . Ürgühiskonnas kirjapanemata kombe- e. tavaõigus, ühesugused õ. normid levinud sugukonniti. Õ arenes Vana-Idamaade riikide ja kõrgtsivilisatsiooni kujunedes. Tuntud vanaaja õigusmälestised *kuningas Hammurabi seaduste kogu (18. saj. eKr, kivitahvlile raiutud); *Antiik-Kreekas Soloni seadustekogu; *Platoni ja Aristotelese õigusfilosoofia. Vanaaja tsivilisatsioonile iseloomulik taliooniprintsiip (silm silma, hammas hamba vastu tekitada kurjategijale samasugust kahju kui tema tekitas). 2. Mis on õigussüsteem. Õigussüsteemiks nimet. teatud kindlas ühiskonnas...
1. Selgita mõisted: Bütsants-Byzantoni järgi hakati ida-Roomat keskajal nimetama bütsantsiks, ametlikult oli riik Rooma keisririik ja sealsed elanikud roomlased. Ikoon- idakirikus traditsiooniline pühapiltide austamine Gallia- põhiliselt tänapäeva Prantsusmaa ala, mille piirideks Reini jõigi ja Alpid, Vahemere ja Pürenee mäed, Atlandi ookean ja Põhjameri. Majordoomus- kuningakoja ülem Vasall- väikefeodaal(rüütlid) Senjöör- suurfeodaalid (hertsog, vürst, markii, krahv, parun) Feodaalne hierarhia üks lepingu pool oli teisest kõrgemal Lään- vasallide kasutusse antud maa koos talupoegadega (hiljem muuts pärandatavaks) Läänimees- (feodaal)- maa omanik Läänikord- feodaalkord, mis põhineb isanda ehk senjööri ja tema sõjamehest sõltlase ehk vasalli suhtel. Aadel- feodaalidest moodustunud seisus, kes sõdivad kõigi eest. Domeen- kuninga maavaldus (vähenes kuna läänistatud maad ei läinud vasalli surma järel enam kuningale tagasi) Feodaalne killu...
1223 sattus Valdemar II jahil olles sakslaste kätte vangi ja pidi vabanemiseks loovutama kõik võõrvaldused välja arvatud Rügeni saar ja Põhja-Eesti (see info on Põhjamaade ajaloost, mujal sellest juttu ei ole). 1227 kaotas Bornhövedi lahingu saksa vürstide vastu, kaotas kõik valdused Põhja-Saksamaal. 1227 Mõõgavendade ordu vallutas Taanilt Põhja-Eesti.1238 Stensby leping, kindlustas endale võimu Põhja-Eesti üle. Lasi koostada Jüütimaa seadustekogu ja "Taani hindamisraamatu", kindlustas nii keskvõimu, korraldas seadusandluse keksvõimu alla ja parandas maksustamist. Pärast ta surma algasid Taanis segadusteajad. Schleswig-Hamburg-Lübeck-Eesti-kaotasOrdule-Jüütimaaseadustekogu-Taanihin damisraamat Taani interregnum 1332-1340. (vt ka Maailma Ajaloo atlas). Eellugu: Pärast 1282 alla kirjutatud Vordingborgi akti said aadlikud endale esinduskogu Danehof. Kuningas Kristofer II (valitses 1319-1332) oli täielikult aadlike mõju alla, kes
7. Loetle judaismi dogmaatika kolmteist põhilauset. 1. Jumal on olemas. 2. Ta on ainujumal. 3. Jumal on kehatu. 4. Jumal on igavene. 5.Üksnes Jumalat tuleb austada. 6. Prohvetlikkus on olemas. 7. Moosese prohvetlikkus ületab kõikide teiste prohvetlikkuse. 8. Toora on Jumala ilmutus. 9. Toora on muudetamatu. 10. Jumal teab inimese tegusid. 11. Jumal tasub õiglust ja karistab jumalavallatut. 12. Messias tuleb. 13. Surnud tõusevad üles. 8. Kuidas nimetatakse judaismi kanoonilist seadustekogu? 8 Toora(kristlaste Piibli viies Moosese raamatus ehk kreekapäraselt pentateuhis). 9. Loetle judaismi viis põhiõpetust. a)Tingimusteta monoteism. b)Jumala ilmutus juutidele kui Jumala poolt äravalitud rahvale. c) Usk Messiase tulekusse. d)Usk surnute ülestõusmisse. e)Kohus peale surma. 10. Mis ajavahemikuga seostatakse judaismi teket? Judaismi teket seostatakse aastatega 539-333 eKr. 11. Kuidas nimetatakse hajuvil elavaid juute?
18 Kolmas osa Codex Justinianus on rooma keisrite antud seaduste kogumik, mis ei ole nii märkimisväärse tähtsusega, kui kaks eelpool mainitut. Selle koodeksi esimene redaktsioon Novus codex Iustianus koostati juba 529.a. Neljanda osa Justinianuse kodifikatsioonist moodustavad nn. Novellae (leges). See on koostatud 556.a. ja sisaldab 122 novelli. 1538.a. andis prantsuse jurist Gothofredus kõik Justinianuse seadustekogu osad esmakordselt välja ühise pealkirja all Corpus Iuris Civilis.19 7 ____________________ *Justinianus Makedooniast Illüüria mägismaalt pärit talupoeg, kes tõusis õukonda ja sealt edasi valitsejaks tänu oma onu Justinianusele. Valitses aastatel 527 565, kuid tõelise valitseja tegi temast Corpus Iuris Civilis. Hattenhauer, H. Euroopa õiguse ajalugu
Ôiguse kodif.algas juba ainuvalitsuse ajal ja seda jätkasidnn valgustatud monarhid. Huvi ôigust koondada tulenes absolutismiaja soovist kôrvaldada partikulaarôigusedning uhtlustada riigi ôiguselu. Teisalt oli taotluseks paigutada kodif. uusi, valitseja positsiooni tugevdavaid jakindlustavaid seadusi.Pôhjamaade monarhid olid selle arengu pioneerid.Taani Kristjan V kinnitas aastal 1683 Danske Lov I ja 1687Norske Lov i. Rootsi Karl XI tegi aastal 1689 uldist seadustekogu ettevalmistavale komisjonile ulesandekssellega kergendada ainuvalitsuse lôpuleviimist ning reduktsiooni /lääni-ja kinkemôisate tagastamist riigile/ Uusuldine seadustik Sveriges Rikes Lag saadi valmis siiski alles Vabaduseajal 1734 aastal.Samal ajal pandi kodif.töö käima Prantsusmaal, kus see mitmel korral katkestatuna viidi siiski lôpule alles Napoleoni ajal. Baieris ilmusaastal 1756 tsiviilseadus. See tugines rooma
Küsimused/Konspekt pärinevad ainekavas nädalatekaupa läbi võetud teemadest ja lisaks tunnis kirja pandud üksikuttest infokildudest. Kollasel higlightidud osad pidavat eksamile tulema Popovi sõnul. Pool infot on raamatust, ülejäänud netist leitud materjalidest. Lisaks on konspekti lõpus 2017 aastal küsitud eksamiküsimused. Vigade eest ei vastuta. Teema 1. Õigus ja ühiskond 1. Õiguse olemus ja mõiste - õigus on käitumisreeglite ja normide kogum. Teisisõnu inimeste vahelise sotsiaalsete suhete reguleerimise vahend. Enne seda olid väljakujunenud tavad. Need muutusid omakorda sätestatud õigusteks. Tava = käitumisviis + õiguslik tunnustamine. Õiguse allikaks on õigust seadvad faktid ja õigusnormid. Õigusnorm on üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis kehtestatakse riigi poolt kindlas korras ning selleks pädeva institutsiooni poolt ja tagatakse riigi sunniga...
Common law- üldine õigus. Arendasid õigust üldiste printsiipide alusel. Tsiviilõiguse ajalooline areng Ajaloolised allikad: Rooma õigus:12 tahvli seadus ja corpus iuris civiles Prantsuse tsiviilkoodeks: Code civile Saksamaa Tsiviilseadustik 1900 Balti eraseadus 1864 - Eestis! Vene NFSV tsiviilkoodeks pärast sõda, kehtis kuni 1965 1965 tuli Eesti (ENSV) tsiviilkoodeks, kehtis 2000-te aastateni Koodeks on seadustekogu Tsiviiseadustiku üldosaseadus 1992. a Teine tsiviilseadustiku üldosa seadus [ajalooline] Tsiviilseadustiku üldosa seadus, 1992 (TSÜS) NB! On ka ajalooline, see mis praegu kehtib, ei ole ajalooline. Neid on kaks. Tsiviilseadustiku üldosa seadus Seaduse tõlgendamine. Meetodid: grammatiline, ajalooline, teleoloogiline, süstemaatiline. Grammatiline-sõna tähendusest lähtuv tõlgendamine. Ajalooline- Nii nagu ajalooline seaduseandja sellest aru sai.
Ül:vastavate normide kooskõlastamine. Esimesed kodifikatsiooni katsed tehti eraisikute poolt.III saj lõpul koostati 2 imperaatorite korralduste koodeksid: 1. Codex Gregorianus- koosneb 4 raamatust ja sisaldab imperaatori korraldusi ajavahemikust 196-295.a 2. Codex Hermogenianus- 1 raamatust , hilisemad korraldused. Esimene ametlik koodeks-Codex Theodosianus-16 raamatust, imperaatori korraldused alates IV saj algusest. Justinianuse seadustekogu sai nim – Corpus iuris civilis- tsiviilõiguse kogu. Justinianus püüab säilitada orjanduslikku korda. Kodifitseerimistöö jaosk koostas Justinianus 10, hiljem 15liikmelise komisjoni, kes alustas kodifitseerimistöid. Koostati Justinianuse seaduskogu kolm suur osa: Institutiones-lühike elementaarne, kuid ametlik tsiviilõiguse õpik, millel on seaduse jõud;Digetsa e Pandectae- Väljavõtted vanemate juristide töödest.; Codex Iustinianus.-sisaldab imperaatori
· 7 seitse planeeti Paiknesid suurel alaplatool, trepp läks väljast poolt, ülemine aste oli väljavalituile. Pitsatikivid silindrikujulised, kuhu olid süvendatud või graveeritud. Sargon Akadi riigi looja Skulptuuris pealmiseks materjaliks oli savi. Kuningas Gudea istuv figuur ei olnud detailideni töödeldud. VANA-BABÜLOONIA JA UUS-BABÜLOONIA Umbes 1800 aastat eKr Hammurapi ühendas osa linnriike ja tekkis Babüloonia Anti välja maailma vanim seadustekogu, varem oli tavaõigus. Vanast Babülooniast pole midagi säilinud, kuna selle vallutasid kassiidid, seejärel assüürlased. Alles 7.sajandi lõpul eKr tekkis Uus-Babüloonia, mille tähtsaim valitseja oli Nebukadnetsar, tema ajal ehitati Babüloni linn uuesti üles. Ümbritsetud kahe kordse müüriga. (50m) Peavärav oli pühendatud jumalanna Istarile. Algas protsessioonitee pidulik rongkäik, paraad Tänava ääres paiknesid 2 tähtsat ehitist:
Kriminaalõiguslikud normid- kuritegudest ja nende karistamisest. Nullum crimen- kui ei ole kuritegu, ei ole ka karistust. Kui ALR-s ei olnud kirjas mingit kuritegu, karistada ei saanud. Vastutus mitte ainult kannatanu suhtes, vaid ka riigi suhtes. Karistused: surmanuhtlus jäi. Kahte liiki- pea maharaiumine ja ratastamine. Viidi sisse ka vanglakaristus. Karistust raskendati tähtaja pikendamisega või kehalise karistusega. Üleeuroopalise tähtsuse omandas Preisi seadustekogu sel teel, et andis teistele riikidele inspiratsiooni kodifitseerimise alustamiseks tsiviilõiguses, riigiõiguses, haldusõiguses, kriminaal- ja protsessiõiguses. 18.Prantsusmaa kodifikatsioon. Välja oli töötatud 5 seaduste raamatut- esimene code civile ehk code Napoleone, code de civile, code de commerce, code de intstruction criminelle- kriminaalprotsessi koodeks, code de penal ehk kriminaalseadustik. Code civile- tsiviilseadustik. Koosnes kolmest raamatust- esimene raamat
Ajapikku segunes aga sumeri rahvas põhja osas elavate semiidi rahvastega (Akadi riik), kelle keel tõrjus sumeri keele käibelt ja sumeri rahvas kadus ajaloost. Nende kultuuri edasiarendajaks said semiidid. · u 1800 eKr - Vana-Babüloonia riik. Kuningas Hammurap ühendas kogu Mesopotaamia oma võimu alla, rajas Vana-Babüloonia riigi ning kehtestas seadused, mida tuntakse Hammurapi seadustekogu nime all. Seadused raiuti kivitulpadele ja püstitati riigi kõigisse tähtsamatesse linnadesse.1901.a. leidsid prantsuse arheoloogid ühe sellise seadusetulba. Praegu asub leid Pariisis Louvre´i muuseumis. Vana- Babüloonia riigi purustasid 1600 eKr põhja poolt sissetunginud hetiidid. · u 1400 eKr - Assüüria riigi esiletõus. Selle pealinnad Assur ja Ninive paiknesid Mesopotaamia põhja osas. Assüüria kuningad olid kõige sõjakamad valitsejad
Arendasid õigust üldiste printsiipide alusel. Tsiviilõiguse ajalooline areng Ajaloolised allikad: Rooma õigus:12 tahvli seadus ja corpus iuris civiles Prantsuse tsiviilkoodeks: Code civile Saksamaal: Saksamaa Tsiviilseadustik 1900 Balti eraseadus 1864 - Eestis! Vene NFSB tsiviilkoodeks pärast sõda, kehtis kuni 1965 1965 tuli eesti (ENSV) tsiviilkoodeks, kehtis 2000-te aastateni Koodeks on seadustekogu Tsiviiseadustiku üldosaseadus 1992. a Teine tsiviilseadustiku üldosa seadus [ajalooline] Tsiviilseadustiku üldosa seadus, 1992 (TSÜS) NB! On ka ajalooline, see mis praegu kehtib, ei ole ajalooline. Neid on kaks. 1.5 Tsiviilseadustiku üldosa seadus Seaduse tõlgendamine. Meetodid: grammatiline, ajalooline, teleoloogiline, süstemaatiline. Tõlgendamismeetodite järjekorda pole!!! Grammatiline-sõna tähendusest lähtuv tõlgendamine.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
