LÄHIS-IDA TIVILISATSIOONID RAUAAJAL (0)

LÄHIS-IDA TIVILISATSIOONID RAUAAJAL (I aastatuhande esimesel 
poolel ja keskpaiku eKr) 
XI sajandist alates levis Lähis-Idas ja  Vahemeremaades  kiiresti rauakasutus. Algas 
rauaaeg.  
 
 
Egiptus  
 
Hilisel perioodil u 1075 – 525 eKr oli Egiptus sageli võõramaist päritolu valitsejate 
võimu all. Sellegipoolest silitas Egiptus oma traditsioonilise ilme. 
525 eKr langes Egiptus ligi kaheks  sajandiks  Pärsia võimu alla. 
 
 
Mesopotaamia   impeeriumid  
 
Assüüria  impeerium  934 – 609 eKr 
Riigi keskus oli Mesopotaamia põhjaosas.  Pealinnad  Assur ja Niinive paiknesid  Tigrise  
kallastel Mesopotaamiat põhjast piiravate mägede jalamil. Assüüria kuningad olid kõige 
sõjakamad  valitsejad  muistse Ees- Aasia  ajaloos. Pikka pikka aega hoidsid nad kogu 
Mesopotaamiat, Süüriat ja Palestiinat oma hirmuvalitsuse all, korraldasid pea igal aastal 
sõjakäike uute maade või ülestõusnud alamate alistamiseks, hävitasid linnu, röövisid kokku 
tohutut sõjasaaki ja orjastasid või asustasid vägivaldselt ümber alistatud elanikke. Nad 
alistasid ka Babüloonia ja isegi Egiptus oli lühemat aega nende võimu alla. 
Assüüri kuningad aga asendasid ülikute ja lihtkogukondlaste väeteenistusel põhineva 
traditsioonilise väekorralduse alalise elukutselise armeega, mis värvati peamiselt  riigi 
äärealadelt. Assüüria sõjavägi koosnes kolmest peamisest väeliigist: 3 – 4 sõdalasega 
mehitatud kaarikutest, soomustatud ja  raskelt  relvastatud ratsaväest ning jalaväest. Raskelt 
relvastatud jalaväelased kandsid kiivrit, turvist, kilpi ja oda, kergeltrelvastatud aga sõdisid 
vibude ja lingudega. Assüüria  armees  olid ka nö. insenertehnilised väeosad, kes valmistasid 
linnapiiramise seadmeid ja olid suutelised linnamüüre alt läbi  kaevama  nii, et need kokku 
varisesid. Assüüria hiilgeaegadel oli tema  armee  vaieldamatult võimsaim ja kõige paremini 
korraldatud relvajõud Lähis-Idas. 
VII sajandil eKr lasi Assüüria kuningas Assurbanipal oma õpetlastel kõigist tollal 
kättesaadavatest kirjandusteostest mõned eksemplarid oma Niinive kuningalossi kokku 
koguda. Nii kujunes Niinives savitahvlitest koosnev raamatukogu, mis sisaldas pea kõiki 
Mesopotaamia kirjanduse tähtsamaid teoseid. Kui Assüüria riik langes, purustati ja põletati ka 
kuningaloss. Tules kõrbenud savitahvlid aga säilisid läbi aastatuhandete ja pakuvad 
tänapäeval hindamatut teavet Mesopotaamia religioonist, kirjandusest ja teadusest. 
VII sajandi teisl poolel lõi Babüloonia valitseja Assüüriast lahku.  
612 a. vallutasid ja purustasid Babüloonia ning põhjapoolse Meedia riigi väed Assüüria 
pealinna Niinive. 
 
Uus-Babüloonia riik 626 – 539 eKr 
VII sajandi lõpus lõi Babüloonia Assüüria võimu alt lahku ja purustas liitlaste abil Assüüria 
riigi. Enamus Assüüria hiigelvaldustest läks nüüd Babüloonia valitsejate võimu alla. Selle 
riigi kuulsaim valitseja, kuningas Nebukadnetsar II (604 – 561) sai ajaloos  tuntuks  eelkõige 
suure ehitajana. Baabülonist kujunes toonase maailma suurim ja uhkeim linn. Nebukadnetsari 
korraldusel rajati linna ümber  massiivne  kindlustusvöönd. Linna sees kerkisid  astmiktempel  – 
nn Paabeli torn – ja kuningaloss terassidel vohavate nn. rippuvate aedadega.  
Allikas: Kreeka  ajaloolase   Herodotose  kirjeldus Baabüloni linnast V sajandil eKr: 
Baabülon asub suurel tasandikul ja on nelinurkne – iga külg 120  staadioni  (u 23 km) pikk. 
Linna ümbermõõt on seega kokku 480 staadioni (u 92 km). Kaunistatud on Baabülon aga nii 
nagu ei ükski teine linn, mida ma tean.  Esmalt  ümbritseb teda sügav ja lai veega täidetud 
kraav  ja seejärel 50 kuninglikku pehys’i laiune ja 200 pehys’i kõrgune müür. Kui  kraavi  
kaevati, tehti väljakaevatud  pinnasest  piisav hulk telliseid, mis seejärel põletati. Seejärel 
palistati esiteks kraavi perved ja ehitati teiseks ka müür, kasutades mördina kuuma laavat ja 
pannes iga 30 tellisekihi järel kihi pilliroogu. Müüri peale, selle äärtele teineteise vastu, 
püstitati vahitornid, jättes nende vahele tee, mis on nii lai, et seal vüib sõita neljahobukaarik. 
Müüris 100 väravat, kõik vasksed ja  vasest  piitadega. Baabülon jaguneb kaheks jaoks, mille 
vahel voolab  Eufrat . Müür ulatub mõlemast otsast jõeni välja. Sealt omakorda kulgeb 
põleatud tellistest müür jõe kallast pidi. Linnamajd on kolme- ja neljakordsed ning nende 
vahel kulgevad  sirged  ristuvad tänavad. Iga tänava jõepoolses otsas on väravakäik läbi 
müüri. Ka jõe äärde viivad on vasksed.  Välimisest kaitsemüürist seespool kulgeb teine müür, 
mitte oluliselt nõrgem välimisest, kuid kitsam. Linna kummagi jao keskel kõrgub võimas 
hoone: ühes tugeva müüriga piiratud kuningaloss ja teises  Zeus  Belose ( Marduki ) 
vaskväravane pühamu (selle kohta loe järgmisest õppetükist). 
Allikas: Herodotose kirjeldus Marduki templitest Baabülonis. 
Zeus Belose (Marduki) vaskväravane pühamu, mis minu ajani alles, on nelinurkne, külje 
pikkusega kaks staadioni (u 380 m). Pühamu  keskele  on püstitatud vägev staadioni laiune ja  
staadioni kõrgune torn, selle peal on teine torn ja siis järgmine, ja nii kokku kaheksa. Üles 
viib trepp, mis kulgeb  ringis  ümber kõigi nende tornide ja mille keskpaigas on peatuspaik 
pinkidega, millel ülesminejad  puhata  saavad. Ülemisel tornil on suur tempel ja selles kaunilt 
tehtud ase ning  kuldne  laud. Jumala kuju pole sinna aga püstitatud. Öösiti ei viibi seal ükski 
inimene, peale ühe kohaliku naise, kelle jumal on kõigi teiste seast välja valinud, nagu 
babüloonlased räägivad, ja kes on selle pühamu preestrinna. Nad räägivad ka, kuigi mina 
seda ei usu, et jumal külastab teda templis ja puhkab sealsel asemel. Selles Baabüloni 
pühamus on allpool ka teine tempel, milles on suur istuva Zeusi (Marduki) kuldkuju ja suur 
kullast laud ja poodium ning sellel kuldtroon. Nagu babüloonlased räägivad, kulus selle 
valmistamiseks 80 talenti (u 2100 kg) kulda. Templi ees on kuldne  altar . Seal on ka teine suur 
altar, millel ohverdatakse täiskasvanud loomi. Kuldsel altaril aga tohib ohverdada ainult 
tallesid ja vasikaid. Suurel altaril põletavad babüloonlased oma igaastastel pidustustel 
jumala auks 1000 talendi eest viirukit. Kyrose ajal  seisis  pühamu alal 12 pehys’i kõrgune 
jumala kuldne kuju. Ise pole ma seda näinud, vaid räägin, mida babüloonlased ütlevad. 
Dareios  (Pärsia kuningas) ei  julgenud  kuju maha võtta,  ehkki  kavatses seda teha, tema poeg 
Xerxes  aga võttis kuju maha ja tappis preestri, kes teda keelas. 
539 eKr langes Babüloonia põhja pool tugevnenud Pärsia impeeriumi võimu alla. 
 
 
Pärsia impeerium 
 
I aastatuhande alguses eKr oli juba enamus  Iraani  kiltmaast asustatud indo-euroopa