Moche jõe alamjooksul. Huaca de Soli peetakse kuninglikuks paleeks ja valitseva dünastia mausoleumiks, kuna erinevate terasside alt on avastatud ülikuhaudu. Püramiid ehitati hinnanguliselt 143 miljonist aboodist, olles suurim savitellistest rajatis Ameerikas. Tänaseks on sellest ehitises säilinud vaid kolmandik. Ülejäänud hävitasid hispaanlased, tulles sinna mahamaetud kulda otsima. Mochede kunstist annavad aimu ka hästi säilinud savinõud, millel on kujutatud realistlikult erinevaid loomi, näiteks laamasi, jaaguare ja erinevaid linde. On ka leitud seoseid inimeste ja loomade vahel. Hirv esindas vaenlast sõjameest ja võib olla ka vangivõetud vaenlast, keda hakatakse ohverdama. 9 Kõrvuti keraamikaga paistis silma ka metallikunst. Erinevad tehnilised analüüsid tõestavad, et mochede metallikunst on muistse Lõuna-Ameerika väljapaistvaim. Nad leiutasid uued
ookeani, selle tagajärjel langes Läänemere pind korraga 20-30 võrra. Eesti pindala suurenes märgatavalt. Kunda kultuur - oli mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur 9. või 8. aastatuhandest eKr 5. aastatuhandeni eKr praeguse Eesti, Läti, Põhja-Leedu aladel ja Venemaa aladel Eesti naabruses, samuti Lõuna-Soomes. Köik eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad Kunda kultuuri. Kammkeraamika kultuur u.3300 eKr tulid Eestis kasutusele paremini valmistatud savinõud,mille välispind oli ilustatud lohukeste ja väiksemate täkete ridadega, mida tehti kammi meenutava riistaga. Venekirveste kultuur u. 2500 a eKr jõudsid Eestisse lõuna poolt uued hõimud. Nende poolt kasutatud venet ehk paati meenutavate hästi lihvitud ja puuritud silmaaukudega sõjakirveste põhjal nimetatakse kultuuri venekirveste kultuuriks. Kivikirstkalme VI sajand eKr I sajand pKr rajama hakatud Maapealne kalmeehitus.Kalme konstruktsiooniks olid suurematest
Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg, mis kestis Eestis VIII at keskpaigast kuni IV at II veerandini eKr, valmistati töö-ja tarberiistu kivist ja luust. Neoliitikumis ehk nooremal kiviajal IV at II veerandist kuni II at keskpaigani eKr kasutati edasi kivist,luust,sarvest esemeid. Nüüd olid need paremini töödeldud, samuti ilmusid täiustatumad tarbe ja tööriistad. Võeti kasutusele savinõud. Pronksiajal II at keskpaigast kuni VI sajandini eKr levisid eestisse pronksesemed. Üksikute imporditud pronksriistade kõrval kasutati edasi valdavalt kivi ja luuesemeid. Rauaaeg jaguneb vastavalt esemetüüpidele, matmiskommetele ja tegevusalade muutumisele neljaks alajärguks Varane rauaaeg VI saj eKr kuni I sajandini pKr. Vanem ehk rooma rauaaeg I sajandist kuni V sajandi keskpaigani./ Keskmine rauaaeg V sajandi II poolest kuni VIII sajandi lõpuni./ Noorem
jääaja lõpuga.Sellest ajast me veel inimasustust ei tunne.Mesoliitikum- e keskmine kiviaeg - IX eKr kuni V aastatuhande II veerandini eKr, töö- ja tarberiistad kivist, sarvest, luust.Nesoliitikum- neoliitikum e noorem kiviaeg (V aastatuhandest II aastatuhande keskpaik eKr), kasutati edasi samadest materjalidest esemeid,aga need olid paremini töödeldud,võeti kasutusele savinõud.Pronksiaeg-(2000-500 eKr) levisid pronksesemed (Eestis ainult sissetoodud esemed), valdavalt luu ja kiviesemed.Rauaaeg-(900 eKr 1000 pKr) esemetüüpide, matmiskommete ja tegevusalade järgi: varane, vanem e rooma, keskmine ja noorem rauaaeg 2. Kiviaeg. - Mesoliitikumi asulapaigad.IX aastatuhande algusest eKr pärinev muistse asulakihiga Pulli asula on kõige vanem praegu teada olev inimeste peatuspaik Eestis
puhukirveid. Elatud kauem kui Pulli asulas. Kunda kultuuri esemed kivist, luust. Mesoliitilist kultuuri Kunda kultuuriks. NEOLIITIKUM Soome- ugrilaste saabumist rannikule seostatud Narva keraamikaga. Lihtsad, kaunistusteta savinõud. Suuremad kaunistused 4. at. keskpaigas. Kammipiitaoline ornament- kammkeraamika. Kammkeraamika nõusid üle kogu Eesti nt. Jägalast leitud nõud. 3. at. keskpaigas ilmuvad nöörijäljenditega kaunistatud savinõud, kivikirved, mis meenutavad venekirveid. Vanimad elamud- Narva lähedalt Riigi külast leitud püstkoja jäänused. Puust sõrestik hävinenud, leitud püstkoja alus, mõned mättad. Sellist tüüpi hooned Siberi rahvastel. Eesti talupoegadel suveköök kuni 19. sajandini. 2. at seoses põlluharimise ja karjakasvatusega Eesti aladele kindlamad palkidest elamud (mõned arvavad, et elati ikka püstkodades). 1. at eKr. Ilmuvad ka kindlustatud asulad, säilinud kaitsemüür
Võib-olla, terramare kultuuri esindajateks olid itaalikud. X sajandil eKr ilmuvad Põhja-Itaaliasse uued ümberasujad, kes toovad Itaaliasse omapärase kultuuri, mida Villanova (Bologna lähedal Põhja-Itaalias) asulast saadud arheoloogiliste leidude järgi kutsutakse villanoova kultuuriks. Selle kultuuri asulad levisid ka Kesk-Itaalias. Raudesemed etendavad villanoova tüüpi asulates suuremat osa kui teistes piirkondades. Pronks-ja savinõud on kaunistatud keerulise geomeetrilise ornamendiga. Ka villanova kultuuri kandjatele on iseloomustav põletusmatus: tuhk koguti erilistesse kaksikkoonilistesse nõudesse ja maeti nn sahthaudadesse. Villanoova kultuur eksisteeris umbes ajavahemikus 900-700 aastat eKr. Võib-olla, villanova kultuuri esindajad, kes tulid põhjast, Alpide eest, olid viimaseks itaalikute laineks. Vanimad ajalooandmed on Itaalias Latiumi maakonnas asunud Rooma linna kohta
aastatuhande keskpaiku m.a.j. Tõsteti valle, muudeti järsemaks mäe servi, mille tulemusena linnus omandas praeguse kõrguse ja kuju. Sellest ajast arvatakse pärinevat ka rahvatraditsiooniline "Linnamäe põllu" nimetus. Olavi Pesti, Külli Rikas. Kingissepa rajooni ajaloo- ja kultuurimälestised. Pilet nr 12 Mõis ja talu varauusajal Kammkeraamika kultuur Levis Eestis umbkaudu 4000. a. eKr. Kasutusele tulid paremini valmistaud savinõud, mille välispinda oli ilustatud lohukeste ja väiksemate täkete ridadega. Viimased tehti kammi meenutava hambulise templiga. Kammkeraamika kultuur levis ulatuslikul territooriumil: Lõuna- Lätist kuni Põhja-Soomeni ja Loode-Venemaa aladel. Eri piirkondade vahel olid väga tugevad sidemed. Kammkeraamika kultuuri asulad paiknesid enamasti jõgede ja järvede ääres, mõned ka mereranal või isegi väikesaartel. Elamud asetsesid tavaliselt ridastikku ukseavaga veekogu poole.
Maatriksi koostise järgi eristatakse: metallmaatriksiga (MMKM), plastmaatriksiga (PMKM), keraamilise maatriksiga (KMKM), süsinikmaatriksiga (SMKM). 6. Tehnokeraamika: üldised eelised ja puudused. Tehnokeraamika all mõeldakse rasksulavate ühendite baasil saadud tööriista- ja eriomadustega konstruktsioonimaterjale. Sellega eristatakse tehnokeraamika ühelt poolt ehituskeraamikast (tellised, seina- ja põrandaplaadid jt) ja teiselt poolt tarbekeraamikast (fajanss-, portselan-, savinõud jt). Tehnokeraamilised materjalid on väga erinevate omadustega sõltuvalt nende koostisest ja valmistamise tehnoloogiast. Oksiidkeraamika aluseks on oksiidid, mis esinevad looduses puhtal kujul või saadakse metallide kuumutamisel õhus vôi hapnikus. Oksiidid on kõrge sulamistemperatuuriga; tehnokeraamikas kasutatakse enim Al 2O 3 , MgO, ZrO 2 , SiO 2 , TiO 2. Oksiidide sulamistemperatuur on üle 2000 °C, seetõttu nimetatakse neid rasksulavateks. Oksiidikeraamikat iseloomustab: Kõrge
Kujundajad mõtlesid sellele, kuidas täita tühjad pinnad kaunistustega nii, et neid saaks sobival hulgal. Esimesed pottsepad valmistasid nägusaid anumaid oliiviõli säilitamiseks. Vana-Kreeka aladelt on leitud tuhandeid savinõusid. Ajavahemikus 550-300 eKr olid kõige populaarsemad Ateena figuuridega kaunistatud savinõud. Vaasidel kujutati jumalaid ja kangelasi ning lihtrahva ja aristokraatide elu. Algul maaliti punakale vaasipinnale mustad figuurid. Hiljem tuli moodi punase-figuuriline tehnika. Omamoodi 13 kunst oli ka templeid ehitada. Templites ohverdati jumalatele loomi. Sealt arenes välja ka arstiteadus, sest
Mis on kunst? Meisterlikkus mingil alal; tegevuse tulemus: pildid, kujud; kunstlik, tehis; tegevus. Kultuur- (laiem tähendus) inimeste poolt loodu. Ilus- nägemine teeb rõõmu; harmooniline, tasakaalus. Kunstiajalugu tegeleb visuaalsete, staatiliste objektide, kujundite vaatlemisega. Kunsti liigid: 1.Arhitektuur e ehituskunst: Sakraalarhitektuur (usuga seotud ehitised: kirikud, kabelid, kloostrid, hauakambrid jne.) Profaanarhitektuur (ilmalik: lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud, poed jne.) 2.Skulptuur ( kõvast materjalist valmistatud mahulised vormid või kujundid) e. voolimiskunst, raidkunst: Reljeefid: -süvendreljeef (kujundid uuristatud pinda), - kõrg-, madalreljeef (kujundid eenduvad pinnast, millega seotud) Ümarplastika- kõigist külgedest vaadeldav, jaguneb:1. Vabaplastika (pole seotud kindla ruumiga)2. Monumentaalplastika (aluse peal) 3. Ehitusplastika 3.Maalikunst: 1. Seinamaal: fresko- märjale krohvipinnale kujundatu...
Mis on kunst? Meisterlikkus mingil alal; tegevuse tulemus: pildid, kujud; kunstlik, tehis; tegevus. Kultuur- (laiem tähendus) inimeste poolt loodu. Ilus- nägemine teeb rõõmu; harmooniline, tasakaalus. Kunstiajalugu tegeleb visuaalsete, staatiliste objektide, kujundite vaatlemisega. Kunsti liigid: 1.Arhitektuur e ehituskunst: Sakraalarhitektuur (usuga seotud ehitised: kirikud, kabelid, kloostrid, hauakambrid jne.) Profaanarhitektuur (ilmalik: lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud, poed jne.) 2.Skulptuur ( kõvast materjalist valmistatud mahulised vormid või kujundid) e. voolimiskunst, raidkunst: Reljeefid: -süvendreljeef (kujundid uuristatud pinda), - kõrg-, madalreljeef (kujundid eenduvad pinnast, millega seotud) Ümarplastika- kõigist külgedest vaadeldav, jaguneb:1. Vabaplastika (pole seotud kindla ruumiga)2. Monumentaalplastika (aluse peal) 3. Ehitusplastika 3.Maalikunst: 1. Seinamaal: fresko- märjale krohvipinnale kujundatu...
ka küttimine toimus lähiümbruses. Ehkki viljelusmajandus levis vähehaaval oma tekkekolletest kaugemale, polnud loodustingimused loomakasvatuseks ja maaharimiseks kõikjal võrdväärsed, mistõttu säilis ka rändleva eluviisiga küttimine. Nooremal kiviajal arenes oluliselt käsitöö. Hakati valmistama senisest suuremaid lihvitud kiviesemeid ning õpiti kivi puurima. Seetõttu ilmusid silmaauguga kivikirved ja põlluharimiseks vajalikud kõplad. Võeti ka kasutusele savinõud. Tähtsad leiutised olid ketramine ja riidekudumine. Usundis hakkasid esikohale tõusma päkese ja maa kultus, sest põllusaak sõltus olulisel määral ilmastikust. Tollest ajast pärinevaid leitud naisekujusid võib seostada uskumusega, et suurt osa loodusvaimudest ja sealhulgas ka maad kujutati naisena. Metallide kasutuselevõtt Sadu tuhandeid aastaid valmistasid inimesed tööriistu kivist, luust ja puust. Pole teada, kes ja kuidas avastas metallid
(perioodi alguse dateering, asulakohad, elamud ja tegevusalad) ja nöörkeraamika kultuur (perioodi alguse dateering, asulakohad, elamud ja tegevusalad). Noorema kiviaja alguseks peavad arheoloogid keraamika kasutuselevõttu. 1) Kammkeraamika kultuur (4000 eKr, seotud uute hõimude saabumisega Idast) 2) Venekirveste kultuur (ka nöörkeraamika, 3000 eKr, pärit lõunast) Nimetusele andsid aluse nendest aegadest leitud savinõude kaunistusviisid. Eesti vanimad savinõud valmistati savist, millesse oli segatud teokarpe, purustatud taimi ja kivipuru. Küttimise ja kalapüüdmise kõrvalt tegeleti vee ka maaviljelusega. Inimesi maeti asulates kaugemale. Külili kägarasendisse, käed pea all ning on ka näha, et surnul seoti käed kinni- hakati surnuid kartma. Pronksiaja üldiseloomustus – perioodi alguse dateering, seos Skandinaaviaga, asulakohtade paiknemine Eestis, kindlustatud asulad, peamised tegevusalad.
Siiski on jaapani kultuur saavutanud omanäolisuse paljuski seeläbi, et üle võttes õpetlaste ja munkade poolt Hiinast ja Koreast kaasa toodud tarbeesemeid ja kunsti, on mandri-Aasia ilumaitse ja stiil segunenud jaapani esteetika arusaamadega ning selle mõjul tekkinud uus kvaliteet. Suuremat osa kui Hiinas etendab siin dekoratiivne element, ühtlasi valitseb jaapani kunstiteostes juba ainuüksi käsitöö seisukohalt suurem osavus ja peenus. Vanimad kunstimälestised, ilustustega savinõud ja kultuslikud inimkujud dogu´d, kuuluvad viiendal aastatuhandel e.m.a alanud neoliitilisse Jomoni kultuuri. Esimese aastatuhande teisel poolel e.m.a alanud Yayoi kultuurist on säilinud pronkspeeglid, rituaalseid kellukesi dotakuid ning eelmise ajastu omast lihtsamat ja tarbelisemat keraamikat. 3.- 6. sajandil rajati seoses esivanemate kultusega suuri kurgaane (kofun´e). Neist on leitud põletatud savist sõdalaste, loomade ja naispreestrite (haniwa´de) kujusid. 6.saj teisel poolest
- termostabiilsus, - kompaundi koostis (segu terviklik koostis, mis on töötlemisvalmis ja sisaldab juba kõiki vajalike lisandeid), - kahanemine. Tehnokeraamika üldiseloomustus Tehnokeraamika all mõeldakse rasksulavate ühen- dite baasil saadud tööriista- ja eriomadustega konst- ruksioonimaterjale. Sellega eristatakse tehnokeraa- mika ehituskeraamikast (tellised, põrandaplaadid, drenaazitorud jt) ja tarbekeraamikast (fajanss-, portselan- savinõud jt). Tehnokeraamika üldisteks positiivseteks omadustek s on: - suur kuumus- ja termopüsivus (keemilise koostise stabiilsus), - korrosioonikindlus, - suur kõvadus ja kulumiskindlus, - väike tihedus, Tehnokeraamika puudusteks on: väike painde- ja tõmbetugevus, suur haprus omaduste suur hajuvus, halb töödeldavus, kõrge hind. Komposiitmaterjalide struktuur ja liigitus
Muinasaeg Kiviaeg Eesti ajaloo kõige pikem periood. Muinasaeg on ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabadusvõitluse kaotuseni. Muinasaega on võimalik uurida esemeliste, kirjalike (teiste rahvaste omad, seetõttu teave väga väike, Läti Henriku Kroonika, üksikud Vana-Vene kroonikad, Vana-Rooma kirjalikud allikad, Skandinaavia kroonikad) ajalooallikate kaudu. Peamine võimalus kindlaks määrata esemete vanust on radiosüsiniku meetod, aga tänapäeval kasutatakse kalibreeritud radiosüsiniku meetodit (täiustatud). Teine võimalus puude aastarõngaste järgi = dendrokronoloogia. Eesti muinasaeg algab keskmise kiviajaga ehk mesoliitikumiga 9000 eKr - 5000 eKr. Vanemat kiviaega pole, sest ei tea kas Eesti oli sel ajal üldse asustatud, sest Eesti ala oli pikka aega kaetud jääga (see polnud pidev, temas oli ka lühemaid soojemaid perioode, ehk vb oli ka sel ajal asustus, aga selle kohta pole mingeid kindlaid tõendeid).Viimase jääaja lõp...
Kreeka kunsti vanimad näited on säilinud meie ajani keraamiliste vaaside näol. Sellised vaasid kuuluvad geomeetrilisse stiili - neil olev ornamentika on geomeetriline. Mustrid on asetatud ribadena: nad asetsevad peamiselt nõu kaelal ja ülemisel osal, alumisel osal kaunistused puuduvad või on väga lihtsad. Mõne vaasi kõrgus on ligi 1,8 m. Vaasidelt on leitud ka stiliseeritud inim- või loomafiguure. Ajavahemikus 550-300 a e Kr olid kõige populaarsemad Ateena figuuridega kaunistatud savinõud. Vaasidel kujutati jumalaid ja kangelasi ning inimeste igapäevast elu. Algul maaliti punakale vaasipinnale mustad figuurid - see oli mustafiguuriline tehnika. Hiljem tuli moodi punasefiguuriline tehnika. Siis katsid kuntsnikud vaasipinna musta värviga, jättes paistma punased figuurid. Arhitektuur Igas Kreeka linnas oli agoraa - keskväljak, mida kasutati turuplatsina ja kogunemispaigana
saj) 3. Vara Uusaeg sõdade ajajärk, alates Liivi sõda Rootsi-Poola sõdade lõpp 4. Rootsiaeg 17 saj 5. Veneaeg 18-20 sajand Kiviaeg: Pulli asula vanim teadaolev asula. Enne kui see leiti Kunda lammasmägi. Kunda kultuur kütid ja korilased. Asulad vee ääres, kalad, veelinnud, joovad metsloomad, nt põder. Esemed: kivi, luu, sarv, puu. Noorem kiviaeg: Keraamika, Kammkeraamika kultuur. Savinõud. Tasapisi algas Soome- Ugri keelkond. Püstkodad, ava vee poole. Tööriistade areng. Venekirves ehk nöörkeraamika kultuur (3at) Põllundus. Algeline karjakasvatus. Lõunast. Inimesed juba pikemad, arvatakse olevat esivanemateks. Lähimad veresugulased Põ-Läti. Metalliaeg: Kreeka-Mükeene kultuur. Pronksiaeg . metall väga kallis. Algul oli ikka kivi asjad. Kaua oli kestnud, enne kui mõjuma hakkas. Uus matmiskomme Kivikirstkalmed (ring, kirst, kivid) Asulaid hakati kindlustama
jooginõusid, veini- ja veekannusid ning astjaid oliivõli säilitamiseks. Sellised vaasid kuuluvad geomeetrilisse stiili - neil olev ornamentika on geomeetriline. Mustrid on asetatud ribadena: nad asetsevad peamiselt nõu kaelal ja ülemisel osal, alumisel osal kaunistused puuduvad või on väga lihtsad. Vaasidelt on leitud ka stiliseeritud inim- või loomafiguure. Ajavahemikus 550300 a e Kr olid kõige populaarsemad Ateena figuuridega kaunistatud savinõud. Vaasidel kujutati jumalaid ja kangelasi ning inimeste igapäevast elu. Algul maaliti punakale vaasipinnale mustad figuurid see oli mustafiguuriline tehnika. Hiljem tuli moodi punasefiguuriline tehnika. Siis katsid kuntsnikud vaasipinna musta värviga, jättes paistma punased figuurid. Arhitektuur Igas Kreeka linnas oli agoraa - keskväljak, mida kasutati turuplatsina ja kogunemispaigana. Mehed käisid sageli sisseoste tegemas, kaasa orjad, kes ostetud kaupu kandsid
- suur kuumus- ja termopüsivus (keemilise koostise stabiilsus), - korrosioonikindlus, - suur kõvadus ja kulumiskindlus, - väike tihedus, Tehnokeraamika puudusteks on: - väike painde- ja tõmbetugevus, - suur haprus, Tehnokeraamika Tehnokeraamika all mõeldakse rasksulavate ühendite baasil saadud tööriista- ja eriomadustega konstruksiooni materjale. Sellega eristatakse tehnokeraamika ehituskeraamikast (tellised, põrandaplaadid,drenaazitorud jt) ja tarbekeraamikast (fajanss-,portselan- savinõud jt). Keraamika on vanim konstruktsioonimaterjal (põletatud savist tellised), mida inimkond hakkas valmistama looduslikust toorainest. Tehnokeraamika algab 1930. aastaist, kui Saksamaal püüti kasutada keraamikat (Al2O3) terase puhastreimisel. Keraamika väikese tugevuse ja suure hapruse tõttu ei leidnud ta laiemat kasutamist. Tänu eriti puhaste (>99,99%) ja ülipeenete pulbrite valmistamise tehnoloogia väljatöötamisele ning kuumpressimise rakendamisele
Laagri Kool Vana-Kreeka Uurimustöö Koostas:Henri Bibikov 6.s klass Õpetaja:Aivi Pärisalu Juhendaja:Merle Kuuse 2010 1. Sisukord Sissejuhatus 2. Vana-Kreeka müüt 3. Vana-Kreeka 4. Kreeta ja Mükeene kultuuride võrdlus 5. Sparta ja Ateena 6. Vana-Kreeka teadlased 7. Vana-Kreeka teater 8. Vana-Kreeka teatri põhiplaan 9. Vana-Kreeka jumalad 10. Antiikolümpiamängud 11. Kreeka kunst 12. Kreeka Skulptuur 13. Kokkuvõte 14. Kasutatud m...
Nad soovisid, et ehitised ja tarbeesemed oleksid kaunid. Kujundajad mõtlesid sellele, kuidas täita tühjad pinnad 18 kaunistustega nii, et neid saaks sobival hulgal. Esimesed pottsepad valmistasid nägusaid anumaid oliiviõli säilitamiseks. Vana-Kreeka aladelt on leitud tuhandeid savinõusid. Ajavahemikus 550-300 eKr olid kõige populaarsemad Ateena figuuridega kaunistatud savinõud. Vaasidel kujutati jumalaid ja kangelasi ning lihtrahva ja aristokraatide elu. Algul maaliti punakale vaasipinnale mustad figuurid. Hiljem tuli moodi punase-figuuriline tehnika. Omamoodi kunst oli ka templeid ehitada. Templites ohverdati jumalatele loomi. Sealt arenes välja ka arstiteadus, sest preestrid ravisid inimesi. Kreeka arhitektuuris kasutati kolme stiili ehk orderit. Lihtne dooria stiil oli kõige vanem ja kõikjal eelistatud. Korintose stiil kasvas aga välja joonia stiilist.
Assurbanipali raamatukogu- kuningas Assurbanipal kogus oma õpetlastelt kirjandusteostest eksemplare ja hoiustas neid oma Ninive kuningalossis. Nii kujuneski esimene savitahvlite raamatukogu, mis sisaldab pea kõiki Mesopotaamia kirjanduse tähtsamaid teoseid. Noorem kiviaeg Eestis Kamm- ja nöörkeraaamika kultuurid: töö- ja tarberiistad, elatusalad, neoliitiline revolutsioon, asustus, matmiskombed. Kammkeraamika al 4000 ekr. · Töö-, tarberiistad: ümarapõhjalised savinõud, kaunistati kammimeenutava hambulise templiga, kasutati tulekivi, kvarsti, sarve, luud jne. · Elatusalad: küttimine, kalastus, korilus. · Asustus, eluviis: jõgede, järvede kallastel, sisemaa, rändav eluviis. · Matmiskombed: tähtsamad inimesed asulatesse või eluaseme põranda alla. Nöörkeraamika 3000-1800 ekr. Töö-, tarberiistad: siledapõhjalised savinõud, kaunistatud nöörijäljendiga, kasutati puitu,kivi, sarve, luud jne.
Pronksiaeg: vanem(u 1800- u 1100 eKr) ja noorem( u 1100- u1500 eKr). Rauaaeg: vanem, keskmine, noorem. Elatusalad olid veekodude ääres. Tähtis oli jaht kütiti põtru, kopraid, ürgveiseis, karusid, metside, kitsi, linde (ka hülgeid) . Kasutati viskeodasid, vibu, nooli, püünised, lõksud. Peale selle söödi loodusande taimed, juureikad, marjad, pähklid, seened. Noorem kiviaeg e neoliitikum (5000-1800eKr). Neoliitikumi alguseks peetakse keraamika kasutuselevõttu. Venimad savinõud valmistati savist, millesse oli sedatud teokarpe, purustatud taimi ja kivipudru. Kasutati toidu tegemiseks, hoidmiseks. Kammkeraamika klutuur levis u 4000eKr, kasutusele tulid paremini valmistatud savinõud, mille välispinda oli kaunistatud lohukeste ja täketega mida tehti kammi meenutava hambulise templiga. Kammkeraamika kultuur levis Lõuna-Lätist kuni Põhja- Soomeni ja Looda-Venemaa aladel. Vooliti luust/merevaigust ehteid- loomade, lindude, madude ja inimeste kujukesi.
Vana-Kreeka kultuur ja religioon Kunst Muistsed kreeklased armastasid ilu. Nad soovisid, et ehitised ja tarbeesemed oleksid kaunid. Kujundajad mõtlesid sellele, kuidas täita tühjad pinnad kaunistustega nii, et neid saaks sobival hulgal. Esimesed pottsepad valmistasid nägusaid anumaid oliiviõli säilitamiseks. Vana-Kreeka aladelt on leitud tuhandeid savinõusid. Ajavahemikus 550-300 eKr olid kõige populaarsemad Ateena figuuridega kaunistatud savinõud. Vaasidel kujutati jumalaid ja kangelasi ning lihtrahva ja aristokraatide elu. Algul maaliti punakale vaasipinnale mustad figuurid. Hiljem tuli moodi punase-figuuriline tehnika. Omamoodi kunst oli ka templeid ehitada. Templites ohverdati jumalatele loomi. Sealt arenes välja ka arstiteadus, sest preestrid ravisid inimesi. Kreeka arhitektuuris kasutati kolme stiili ehk orderit. Lihtne dooria stiil oli kõige vanem ja kõikjal eelistatud. Korintose stiil kasvas aga välja joonia stiilist.
saj. algusest eKr. Etruskid sulandusid tasapisi roomlaste sisse. Hakkasid noori roomlasi õpetama Kreekast pärit orjad, etruskide poole teadmiste saamiseks enam ei pöördutud. Arhitektuur: haudehitised; kindlustusehitised; tõid endaga kaasa poolringkaare. Kunst: skulptuur; terrakotast sarkofaagid; terrakotast skulptuuris; pronkskujud: Capitoliumi hunt kõige tuntum; savinõud ja freskod; 4) Etruskide vaimne kultuur 5) Etruskide usundist; ennustuskunst surnutekultus; ennustamine (divinatio); gladiaatorite võitlused on tulnud ilmselt etruskidelt, arvatakse, et asendas algseid inimohvreid; härjavõitlused. Naistel on eesnimi ja sugunimi(etruskidel). 6) Etruski keel ja selle mälestusmärgid Keel: etruski keelest tuntakse liiga vähe sõnu. Grammatiline
· Elati juba koobaste asemel lihtsamates elamutes · Jeeriko kiviasula Palestiinas 8000 a eKr (majas olid ümmargused hütid, linna ümber kaitsemüürid, vahitornid ja veega täidetud kraav) · Katal Hüyük Türgis 7000 a eKr (majadel nelinurkne põhiplaan, tihedalt kõrvuti, liigeldi katustel, tänavavõrk puudus, linna ümber kaitsemüür) · Templid ja hauakambrid Maltal 5000 a eKr Euroopa vanimad kiviehitised Neoliitikum (paikseksjäämine (Eestis savinõud 4000 a eKr) kuni metallide kasutuselevõtt) · Kaoad realistlikud kujutused, kujutatakse nähtamatut · Animism (looduse hingestamine), toteism (hõimude loomadena kujutatud kaitsevaimud) · Megaliitised (suurtest kividest) ehitised prantsusmaal ja Suurbritannias · Stonehedge ringikujulisel asetatud kiviplokid, millel paarikaupa kolmas plokk peal, hauapaiga tähis, läbimõõt 60 m
geomagnetilisele väljale, mis savieseme jahtumise momendil eksisteeris. Maa magnetväli on pidevas muutumises. Määrates magnetjoonte suuna jahtunud savinäidises ning teades Maa magnetvälja suunda ja pingekõverat, on võimalik dateerida ka vastavat eset. Termoluminessentsmeetod Meetodi põhineb esemetesseladestunud kiirguse määramisel. Nimelt sisaldavad kristallilise struktuuriga materjalid (nt keraamika) väikeseid koguseid radioaktiivseid elemente. Kui materjali, nt savinõud, kuumutada toidutegemise käigus üle 550°C, siis sellesse talletunud kiirgus vallandub ja kaob. Kui nõu jälle jahtub, siis hakkab sellesse taas kiirgus kogunema. Katsetega võidakse kindlaks teha, millal ese on viimati kuumutatud ehk millal sellesse kogunenud energia on viimati nullitud. Ese kuumutatakse laboris ja mõõdetakse sellest vabanev energia hulk. Skandinaavias võeti 19. sajandi lõpul kasutusele viirsavimeetod. Viimasel jääajal olid
on siin säilinud arvukalt orgaanilisest materjalist esemeid. Maglemose kultuuri asulad paiknevadki jõgede-järvede kallastel. Tööriistadest kasutati mitmesuguseid mikroliite, aga ka makroliite kivikirveid. Paljud maglemose kultuuri luuesemed on kaunistatud sisseuuristatud ornamentidega. Kütiti ürghirvi, metskitsi. Üleminekuks mesoliitikumilt neoliitikumile oli Skandinaaviamaades Ertebølle kultuur. Selle lõpuosa alates u 4600 eKr ongi juba neoliitikumis kasutusele tulid savinõud. Neoliitikum ehk noorem kiviaeg 80005000 eKr Lähis-Ida ja Vahemere regioonis, 40002000 eKr Kesk- ja Põhja-Euroopas. See oli kiviaja viimane ja arenenuim staadium, mida iseloomustavad suured muutused. Ajal, mil Euroopa lõuna- ja keskosas olid kujunemas juba maaharimine ja karjakasvatus, oli põhja pool veel kaua valitsev anastav majandus. Ajajärku iseloomustavad mitmed uued nähtused. Kasutusele võeti uus kivitöötlemise tehnoloogia. Kivi lihvimine ja puurimine võimaldas võtta
On leitud ka hauakohtadest purustatud linnuluid, mis võib vihjata ka rituaalsetele sööminstele. On olemas ka üksikuid kunstipäraseid esemeid- on olemas üks luust hoolsast lihvitud kujuke. Rästikukuju , mis on põdrasarvest tehtud leiti tõrvalast , samuti leiti ka mitu pistoda. I blondiinid tek 100000ekr. Neoliitikum ja viljelusmajanduse levik Ülemineku tunnused: lihvitud kiviriistade valmistamine, keraamika kasutuselevõtt(hakati savinõusid tegema, savinõud olid I kunstlikult tehtud toidunõud, millega saab toitu keeta) ja üleminek viljelusmajandusele ( üleminek erinevates piirkondades eri aegadel, I Lähis idas 9000 eKr. Hirssi on kasvatatud tp Hiinas, Kagu Aasias riis.Aafrika keskkosas kasvatati samuti hirssi, maisi kasvatati vahe ameerikas, seal kasvatati siis ka ube). Hakati tegelema ka loomade kodustamisega. I koduloom oli neoliitikumi alguses juba ammu olemas, selleks oli koer, kuid ta on rohkem inimese abiline ja tuli ise inim
Nad rõhutasid, et Jahve on ainus, nii kujuneski monoteism. Vana Testament on heebreakeelsete tekstide kogum, kus on nende usk kombed jms.Valmis sai Paabeli vangipõlves, hiljem tõlgiti kreeka keelde ja sai nimeks piibel. 2. Noorem kiviaeg Kamm- ja nöörkeraaamika kultuurid: Töö- ja tarberiistad, elatusalad, neoliitiline revolutsioon, asustus, matmiskombed. Neoliitikum, kammkeraamika al 4000 ekr. Töö-, tarberiistad: ümarapõhjalised savinõud, kaunistati kammimeenutava hambulise templiga, kasutati tulekivi, kvarsti, sarve, luud jne. Elatusalad: küttimine, kalastus, korilus. Asustus, eluviis: jõgede, järvede kallastel, sisemaa, rändav eluviis. Matmiskombed: tähtsamad inimesed asulatesse või eluaseme põranda alla. Nöörkeraamika 3000-1800 ekr. Töö-, tarberiistad: siledapõhjalised savinõud, kaunistatud nöörijäljendiga, kasutati puitu,kivi, sarve, luud jne. Toimud neoliitiline revolutsioon e
Kreeka laevad saavutasid merelahingutes ülekaalulisi võite. Pentekonteer oli spetsiaalne kaubalaev 50 aeruga, palju suurem kui kaubatrieer. Kasutati pikematel retkedel, oli stabiilsem kui trieer. Tekkisid professionaalsed meremehed. Orje sõudjatena ei kasutatud. Tänu meresõidu oskustele hakati tegema pikemaid retki (Must meri). Käsitöö. Pandi alus paljudele käsitööoskustele. Kujunesid välja pottsepakeskused, õpiti tootma 50 eri savinõud, kõige tuntum oli amphora (suure pudeli kujuline, kahe sanga, tila, kaanega, kasutati igapäevaselt). Kõige suuremad, mis on leitud, on 185 liitrised, kõige väiksemad tavalised veinikannud. Savinõude tootmises saavutati antiikmaailma kõrgeim tase. Algul pidi savisegu sõtkuma, mis oli väga oluline. Nõud 9
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool MK II Merilin Karits VEINID Referaat Aineõpetaja: Liina Maasik Mõdriku 13.03.14 SISSEJUHATUS Vein on viinamarjadest kääritatud naturaalne jook, mille alkoholisisaldus jääb vahemikku 715%. Värvuse põhjal jaotatakse veinid valgeteks, punasteks ja roosadeks (rosé). Lisaks sellele liigitatakse veine ka tootmistehnoloogia, maitseomaduste ning regionaalse päritolu järgi. 1. VEINI AJALUGU Vein kütkestab, hurmab ja ahvateleb rohkem kui ükski teine jook maailmas. Tõenäoliselt hakati veini kõige enne valmistama Kaukaasia mägede piirkonnas, umbkaudu praeguse Gruusia ja Kurdistani aladel, ja arvatavasti juba 8000 aastat tagasi. Levinuima oletuse järgi pandi mõni peotäis viinamarju savipotti ja unustati sinna mitmeks päevaks. Need hakk...
Esiajalugu Inimese otsesed eelkäijad olid inimahvlased. 4,4 milj.a tagasi Aafrikas kujunes australopiteekus e. lõunaahvlane-käisid kahel jalal ja esimeseks lüliks inimahvide ja inimeste vahel; umb. 2,5 milj.a tagasi-Homo habilis e. osavinimene-kes valmistas esimesi tööriistu,kivi mille üks ots oli teritatud; Aafrikas 1,8milj ja euroopas 0,3 milj. a tagasi-Homo erectus e. sirginimene-oskasid tööriistu kasutada; 300 000 a. tagasi Aafrikas, 30 000 a. tagasi Euroopas- Neandertaallane,lühike, laiaõlgne, loomanahast riided, elati koobastes, maeti surnuid, küttiti loomi; 40 000a tagasi Euroopas, 150 000 a. tagasi Aafrikas-Homo Sapiens e. tarkinimene- arenenud aju ja osavate kätega, tule saamine, kunsti teke, tööriistad olid arenenud, tekkis religioon. Hakkasid kujunema inimrassid:negriidid, europiidid ja mongoliidid. Kiviaeg:2,5-3 milj-Vanem kiviaeg, 1200-7000 eKr-Keskmine, umb. 7000 eKr Noorem Kiviaeg, 5000 eKr- Vase-kiviaeg, 2500 eKr-Pronks...
Kultuur sai nime sellest, et uued hõimud tõid endaga kaasa venet meenutavad hästi lihvitud ja puuritud silmaaukudega sõjakirved. Uutele hõimudele olid iseloomulikud omapärased matmiskombed ( maasse kaevatud haudadesse asetati surnud külili, kägardatud asendis, põlved vastu rinda ja üks käsi pea all; kalmistud asusid asulast eemal mõne veekogu lähedal või veidi kõrgemal künkal) ja nöörijäljenditega savinõud. Uskusid elusse pärast surma ja amulettidesse. 5. Asva kultuur 9-6.s. Kalmete liigid. Kivikirstkalmed maapealne kalmeehitus, mille konstruktsiooniks olid suurematest kividest enamast 3-8 meetrise läbimõõduga ring ja selle keskele laotatud põhja-lõuna-suunaline kirst, kuhu sängitati surnu. Kirstu ja ringi vahele ning peale kuhjati väiksematest kividest küngas, vahel oli ka mitu kiviringi. Suurim Jõelähtmes. Valitsev kalmevorm kuni 1.s
Umbes 40-st suahiili linnast olid suuremad Mombasa, Sansibar, Kilwa, Muqdisho. Osadest linnadest kujunesid kaubandusega tegelevad linnriigid, kus valitses silami usk ning võim oli araabia dünastia käes, kuid suuremaosa elanikkonnast moodustasid siiski Aafrika põlisrahvad. Linnad paistsid silma oma jõukusega: · Ehitati moseesid, paleesid, kivielamuid · Kõrgel tasemel käsitöö Toodeti ka vahetuskaupa Aafrika sisealadele savinõud, helmed, klaastooted, puuvillriie. LÕUNA-AAFRIKA ZIMBABWE. MONOMOTAPA Suur-Zimbabwe (13.-15. saj) oli keskaegse Lõuna-Aafrika vanimaid ning võimsamaid riike, mille rajasid bantu hõimud. Nimetus tuleneb sõnadest dzimba dzamabwe kivist hooned. Linna ümbritses umbes 300 m pikkune, -10 m kõrgune ja 3-5 m paksune ringmüür, mis oli laotud graniidiplokkidest ilma mördita. Taoline suur müür pidi pakkuma nii kaitset vaenalste eest kui ka rõhutama valitseja vägevust ning mõjukust
1. soome asustamise etapid 1.etapp x (ei ole teada, kust tuldi) 7500-3300 eKr (tulid jahimehed, kalurid) 2.etapp soomeugrilaste tulek Soome aladele 3300 3000 eKr (x+SU, x assimileerus. SU assimileeris endaga teised hõimud). Nendega tuli kammkeraamiline kultuur (kammipiimustriga savinõud. See viitab sellele, et oldi juba pisut paiksemad, koguti tagavara). 3.etapp baltihõimud 2400-2000 eKr (tõi venekirveskultuuri, nöörkeraamika. Neid polnud palju. Tõid ca 200 sõna). x+SU+b rannikul; x+SU sisemaal (baltihõimude mõjud hakkavad domineerima just rannikul). Lapi eraldus Soomest 4.etapp (põhja)germaani hõimude tulek 1200-900 eKr. Läänemurre x+SU+b+g. Kagu-Soome, Laadoga ümbrusx + SU+b Tekib ida ja lääne erinevus (läänes oli kõikide hõimude mõjutusi)
), kuna Kunda asupaik asutati enne Pulli asupaiga leidmist, kuuluvad kõik Eesti asulapaigad Kunda kultuuri. See kultuur hõlmas kõiki Läänemere idaranniku maid Lõuna-Soomest kuni Visla mere suudmeni. Keskmisel kiviajal tegelesid inimesed küttimise, kalastamise ja korilusega. Asulad paiknesid veekogude ääres. Tööriistad olid luust ja kivist. 2. Neoliitileum e. noorem kiviaeg (5000-1800 aastat e. Kr. ) Noorema kiviaja alguses võeti kasutusele keraamika. Eesti vanimad savinõud võeti kasutusele u. 5000 aasta paiku e. Kr. Neid on leitud Narva piirkonnast. 4000 a. paiku e. Kr. levis Eestis uus arheoloogiline kultuur. Kasutusele tulid savinõud, mille välispinda oli ilustatud lohukeste ja väiksemate täketega. Viimaseid tehti kammi meenutava esemega. Siit nimetus- kammkeraamika kultuur. Oletatakse, et selle kultuuri asutajad olid eestlaste eelkäijad. Umbes 3000 a. paiku e. Kr. hakkas Eestis levima uus kultuur. Savinõusid kaunistati nöörijäljenditega.
tavalised elamud) tarbekunsti puhul kasutatakse tänapäeval mõistet disain, see on uus mõiste, see on tarbekunst mis on loodud mass tiraazis. Vanemal ajal tehti tarbekunsti kasitsi ja väiksemas tiraazis. üks tuntumaid on keraamika(savist nõud). Keraamika on leiutatud mitu korda, esmalt hakati seda tegema Jaapani saartel, ilmselt ainud. 13 000-11 000 aastat tagasi. teiskordselt leiutatakse need 8000 eKr . Eestisse ilmuvad savinõud 4000 eKr siis algab meil neoliitikum. põlluharimine algas meil varem ja selle abil nihutasime näiliselt neoliitikumi tulekut varasemale ajale. On tehtud ka metallist esemeid, ilmselgelt on see juba hilisem sündmus 4000 eKr (vask). pronks hakkab alles 3000 eKr levima. Keskajal oli väga oluline sepakunst. Tehtud on ka nahast esemeid. Vanimad inimeste riided olidki nahast. Siia kuuluvad ka saapad, käekotid. Klaasikunst on suhteliselt uus nähtus, seda õpitakse asutama süürias 2000 eKr
Kreeka kunsti vanimad näited on säilinud meie ajani keraamiliste vaaside näol. Sellised vaasid kuuluvad geomeetrilisse stiili - neil olev ornamentika on geomeetriline. Mustrid on asetatud ribadena: nad asetsevad peamiselt nõu kaelal ja ülemisel osal, alumisel osal kaunistused puuduvad või on väga lihtsad. Mõne vaasi kõrgus on ligi 1,8 m. Vaasidelt on leitud ka stiliseeritud inim- või loomafiguure. Ajavahemikus 550-300 a e Kr olid kõige populaarsemad Ateena figuuridega kaunistatud savinõud. Vaasidel kujutati jumalaid ja kangelasi ning inimeste igapäevast elu. Algul maaliti punakale vaasipinnale mustad figuurid - see oli mustafiguuriline tehnika. Hiljem tuli moodi punasefiguuriline tehnika. Siis katsid kuntsnikud vaasipinna musta värviga, jättes paistma punased figuurid. 10 Pronkskunst V sajandiks levib pronkskunst Jooniast kogu Kreeka mandrile ja omandab seal suure tähtsuse. Seal
1. soome asustamise etapid 1.etapp x (ei ole teada, kust tuldi) 7500-3300 eKr (tulid jahimehed, kalurid) 2.etapp soomeugrilaste tulek Soome aladele 3300 3000 eKr (x+SU, x assimileerus. SU assimileeris endaga teised hõimud). Nendega tuli kammkeraamiline kultuur (kammipiimustriga savinõud. See viitab sellele, et oldi juba pisut paiksemad, koguti tagavara). 3.etapp baltihõimud 2400-2000 eKr (tõi venekirveskultuuri, nöörkeraamika. Neid polnud palju. Tõid ca 200 sõna). x+SU+b rannikul; x+SU sisemaal (baltihõimude mõjud hakkavad domineerima just rannikul). Lapi eraldus Soomest 4.etapp (põhja)germaani hõimude tulek 1200-900 eKr. Läänemurre x+SU+b+g. Kagu-Soome, Laadoga ümbrusx + SU+b Tekib ida ja lääne erinevus (läänes oli kõikide hõimude mõjutusi)
PRONKSIAEG (1800 500 ema) VARANE PRONKSIAEG (1800 1000 ema) Varast pronksiaega, mis on Eestis eelnenud ajajärgule sarnaselt väga leiuvaene, iseloomustab peamiselt esimeste pronksesemete ilmumine. Elulaadis suuri muutusi tõenäoliselt ei esinenud. Skandinaaviamaades oli samas pronksiaeg silmatorkav "kuldaeg", eriti Lõuna-Skandinaavias. Lisaks paiknesid silmatorkavad kultuurikeskused veel Kesk-Euroopa põhjaosas ning Kesk- Venemaa soome-ugrilastega asustatud aladel. Pronksiaegset Eestit käsitletakse kultuurilises mõttes üldiselt kui Skandinaavia ääreala. Põllumajandus, kuigi sellega tegeleti, ei kujunenud varasel pronksiajal jätkuvalt domineerivaks majandusharuks ega põhiliseks elatise hankimise allikaks. Tegelikult on varast pronksiaega kiviaja lõpust üsna raske eristada, seda enam, et sellest perioodist on Eestis vähe muistiseid. Rantkirves Tahul...
tuh eKr · Tassili koopamaalid avastati 1930. aastate lõpus · Hiljem on neid uurinud prantsuse kunstiteadlane Henri Lhote · Tassili maalingutel on tavalised realistlikud loomamaalid, kuid ka fantastiline kunst · Tassilist algab sürrealistlik kunst · Neoliitikumis toimub kiire areng ka tarbekunstis · Õpitakse valmistama kangast ilmuvad riided · Riietusest on säilinud mõningaid üksikuid kangatükke · Ilmuvad savinõud keraamika · Tekib ornament savinõude kaunistamine · Eesti alal loetakse neoliitikumi alguseks just keraamika ilmumist u. 3300. a eKr · Kõige vanem Eesti ala keraamika on kammkeraamika III Vana-Egiptuse haudeehitised · Vana-Egiptus on Mesopotaamia kõrval ühe vanima inimkonna kõrgtsivilisatsiooni looja · Vana-Egiptuse kunsti on tugevasti mõjutanud Egiptuse usund · Usus tekkis esimesena kujutus hauatagusest elust ja surnute ülestõusmisest
töö-ja terbeesemeid. (toruluudest valmistati jäätuurad, mille abil raiuti talvel jää sisse auk. *Arheoloogiline kultuur- vanade asulate etniline ühtekuuluvus. 4. Kammkeraamika kultuur 4. a.tuh. algus e.Kr., venekirveste kultuur 3.a. tuh. algus e. Kr. Lk. 13-15 (aeg, elanike päritolu, tegevusalad, uskumused) *Kammkeraamika kultuur- umbes 4000 a e. Kr. Elanikud arvatakse pärinevat läänemeresoomlaste otsestest eelkäijatest. Seda kultuuri iseloomustavad savinõud, mis on kaunisatud, kasutades arvatavasti kammi meenutavat riista. Töö- ja tarbeesemete valmistamine oli arenenud. Nüüd ei lihvitud terariistal mitte ainult tera, vaid kogu pinda. Matmiskombed: surnud sängitati asula territooriumile, vahel isegi asula elamu põranda alla. Kadunukesele pangi kirstu kaasa erinevaid esemeid-eluks teises ilmas. Kunstitase oli suhteliselt kõrge- tehti erinevaid kujukesi merevaigust- elanikud arvasid kujukestel olevat
o Paleoliidikum- vanem kiviaeg- algas I inimeste kujunemisega ja lõppes jääajaga. Sellest ajast me veel inimisasustust ei tunne. o Mesoliitikum e keskmine kiviaeg- eestis IX at eKr kuni V at eKr- kus valmistati töö ja tarberiistu kivist, sarvest ja luust. o Neoliitikum- e noorem kiviaeg Vat eKr kuni Iiat keskel eKr- kus töödeldi paremini eelmise ajastu asju ja kasutusele tulid savinõud. o Pronksiaeg- II at keskpaik kuni Vsaj eKr- eestis levisid pronksesemed- kuna meil vaske ja inglistina ei leidu kasutati imporditud pronksiriistade kõrval edasi kivist ja luust esemeid. o Varane rauaaeg Vsaj eKr kuni I saj pKr. o Vanem rauaaeg ehk rooma rauaaeg I saj kuni V saj keskpaik o Keskmine rauaaeg Vsaj teine pool kuni VIII saj lõpuni o Noorem rauaaeg IX saj kuni XIII saj algus. KIVIAEG
T.Helle poolt. 18. saj. tesisest poolest kasvas suuresti ilmalike trükiste osatähtsus. Õige suurema leviku talurahva hulgas saavutasid õhukesed ja odavad rahvakalendrid. Ilmusid esimesed talurahvale mõeldud juturaamatud. Enamasti olid neen mugavndatud tõlked saksa keelest. Olulisel kohal talupojalugemisvaras olid mitmesugused nõuanderaamatud. Kammkeraamika kultuur Levis Eestis umbkaudu 4000. a. eKr. Kasutusele tulid paremini valmistaud savinõud, mille välispinda oli ilustatud lohukeste ja väiksemate täkete ridadega. Viimased tehti kammi meenutava hambulise templiga. Kammkeraamika kultuur levis ulatuslikul territooriumil: Lõuna-Lätist kuni Põhja-Soomeni ja Loode-Venemaa aladel. Eri piirkondade vahel olid väga tugevad sidemed. Kammkeraamika kultuuri asulad paiknesid enamasti jõgede ja järvede ääres, mõned ka mereranal või isegi väikesaartel. Elamud asetsesid tavaliselt ridastikku ukseavaga veekogu poole
PILET 1 1.) Kiviaeg - Kõik eesti asulad kuulusid Kunda kultuuri alla. Kunda kultuuri elanikud rajasid asulad veekogude lähedusse, sest seal oli soodne kalastada ja küttida veelinde ning vee lähedusse jooma tulevaid metsloomi. Jõed pakkusid ka paremaid liiklemisvõimalusi. Töö- ja tarberiistad olid enamasti valmistatud kivist, luust, sarvest ja mitmed ka puust. Kivimitest oli kõige parem tulekivi, ja suuremate tööriistade valmistamiseks kasutati ka moondekivimieid, millest lihviti tööriistu. Elatusaladest olid põhilised kalastamine ja jaht. Jahiti erinevaid metsloomi, s.h ka linde. Jahtimiseks kasutati erinevaid viskeodasid, vibu ja nooli ning püüniseid. 4000. a eKr levis eestis uus kultuur, kasutusele võeti paremini valmistatud savinõud, mida oli ilustatud erinevate täkete või lohukestega. Kuna see oli väga tüüpiline leid, siis panid arheoloogid sellele nimeks Kammkeraamika kultuur. Umbes 3000. a eKR hakkas aga levima teine kultuur, hoop...
Ajalugu Kiviaeg Kiviaeg jaguneb: * Vana kiviaeg ehk Paleoliitikum (u 2.6 mil ekr.- 9600ekr) ehk jääaja lõpuni. Võeti kasutusel tööriistad. * Keskmine kiviaeg ehk Mesoliitikum (u 9600-3500 ekr). Pronksiaeg hakkati kasutama pronksist tööriistasid ja ehteid ningi võeti kasutusele savinõud. * Noorem kiviaeg ehk Neoliitikum või rauaaeg (u3500-1500ekr.). Tehti rauast asju ja hakati Rohkem loomi karjatama. * Pärast jääaja lõppperioodi nimetati Kunda kultuuriks (Lammasmäe leiukoht) * Igapäevased tegevus alad olid korilus, jahindus ja kala püük. * Inimesed elasid kogukondades ja liikusid ringi * (u4000 ekr) Tekkis kamm-geraamika kultuur, oletatakse, et kamm-geraamika hõimud
Asulad, näiteks Valma, Akali, Kullamäe ja Narva, rajati endiselt veekogu lähedusse. U 3900–3500 Eesti soode selleaegsetes kihtides leidub kultuurtaimede õietolmu (oder, nisu, kaer), eKr mis viitab võimalusele, et teatud määral tegeldi siin juba maaviljelusega. Eestis hakkas levima nöörkeraamika kultuur, mis tõi kaasa uut tüüpi muistised, U 3000 eKr esemed ja kombestiku. Kõige iseloomulikumad on nöörijäljenditega ilustatud savinõud ja vene ehk paati meenutavad silmaaukudega kivikirved (nn venekirved). Nagu mitmel pool Põhja- ja Ida-Euroopas levis ka Eestis tekstiilkeraamika - U 2700 eKr savinõud, mille välispinnale vajutatakse mustriks jämedakoeline riie. Eestis algas pronksiaeg, mis kestis kuni u 500 aastani eKr. Vanimad seni leitud U 1800 eKr pronksesemed on odaots (Muhu saarelt), mis pärines Uurali aladelt, ja sirp
konserveerimine jäi alatiseks ülikute ja vaaraode eesõiguseks. Tavaline egiptlane maeti isegi Uue Riigi lõpus peaaegu samuti nagu tema esivanemad kolm tuhat aastat enne teda. Veel tänapäevalgi leitakse kuumast kõrbeliivast haudu, milles surnud lebavad kägaras vasakul küljel, niinesroguskiga kaetud, ent tänu väikesele õhuniiskusele on ilma mumifitseerimatagi üle aastatuhande hästi säilinud. Surnutekultus oli ometi üks ja seesama: ka kõige vaesemale fellahile olid kaasa pandud savinõud toidu ja joogiga, lihtsad relvad ja kosmeetika-tarbed, nagu näiteks Egiptuses nii hinnatud lauvärv. Kõrgklassi egiptlaste hauasisustus oli peen ja kallis toolid, anumad, relvad, parukad ja mõnikord isegi kaarikud ehk vankrid. 12 Mumifitseerimine. Alles 5. dünastia ajal saab ülekaalu matmisvorm, mis enim vastab vanade egiptlaste uskumustele ja tõekspidamisele: mumifitseerimine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
