KORDAMISKÜSIMUSED I KONTROLLTÖÖKS 1. Õiguse tekkimine esmalt oli tava, ühiskonna arenedes oli vaja norme, kuna kehtinud tavad ei rahuldanud riigi vajadusi. Riigi vajadusi rahuldavad normid kujunesid kahel moel: 1) riik aktsepteeris tavasid, mis talle sobisid ning hakkas nõudma nende täitmist, luues nii tavaõiguse 2)riik alustas ise uute normide loomist ja kehtestamist (riigi õigusloome). Riigi mõiste kolm tunnust: 1)avalik võim 2) territoorium, millel võim kehtib 3)rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Õiguse seos riigiga õigus väljendab riigi tahet, õiguse kaudu loodab riik oma eesmärgid saavutada Õiguse seos poliitikaga õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus, üks riigi poliitika teostamise vahend. Õigus tekib poliitilise tegevuse protsessis ja leiab väljenduse riigi jaoks aktsepteeritud kujul ehk enamasti seadusena. Poliitika on ühiskonna ja riigi toimimist korraldav teg...
Õigusõpetuse I KT küsimuste vastused 1. Õiguse tekkimine. Riigi mõiste. Õiguse seos riigiga. Õiguse seos poliitikaga. Õiguse seos majandusega. Koos riigi tekkimisega toimusid muutused ühiskondlikes käitumisreeglites. Ühiskonnas tekkisid uued juhtimissuhted, mis vajasid reguleerimiseks ka uusi norme. Kogu riigivõimu organisatsioon oli rajatud sugukondliku võimuga võrreldes põhimõtteliselt erinevatele aluste, seetõttu ei saanud seni kehtinud tavad riigi vajadusi rahuldada. Uued, riigi vajadusi rahuldavad käitumisreeglid kujunesid kahtviisi: 1) riik aktsepteeris tavasid, mis talle sobisid, ja hakkas nõudma nende täitmist (tavaõigus); 2) riik alustas ise sisult uute normide loomist ja kehtestamist (riigi õigusloome). Mõlemal viisil kujunenud õigusnormide täitmist asus tekkiv riik tagama tema käsutuses olevate sunnivahenditega. Oli tekkinud tavadega võrreldes uus sotsiaalsete normide liik, mida nende kog...
Eesti Maaülikool Metsandus-ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond Õigusõpetus Karistuse mõiste ja selle liigid Koostas: Eduard Parts, Jaanus Anni, Eve Pohlak Juhendas: lektor Marek Ranne Tartu 2008 Karistuse mõiste Karistus (ladina keeles poena). Kirjakeele seletussõnaraamatu järgi on karistus «kuriteo, üleastumise, halva käitumise vms. puhul rakendatav kasvatus- või mõjutusvahend, nuhtlus; süüdi oleva isiku suhtes kohtulikult rakendatav sanktsioon» Karistuse sisulise ja täpse definitsiooni annab Kriminaalkoodeksi § 20 lg 1: «Karistus on sunnivahend, mida kohaldatakse kuriteo toimepanemises süüdimõistetu suhtes kohtuotsuse alusel, ja mis seisneb süüdimõistetu õiguste kitsendamises või äravõtmises [Kriminaalkoodeksis] ettenähtud ulatuses.» Karistuse eesmärk Karistuse eesmä...
Näiteks: Rahvusvaheliste organisatsioonide asutamis- jms. lepingud. Normatiivne akt. Tänapäeval kõige levinum, paljudes riikides ainus õiguse vorm. Riigi poolt kehtestatud Õigusnormi tüüpstruktuur eristatakse kolme elementi: hüpotees, dispositsioon ja sanktsioon. Täpsemalt hüpotees näitab vajaliku käitumise ja sisaldab subjektide õigused ja kohustused. Dispositsioon näitab vajaliku käitumise ja sisaldab subjektide õigused ja kohustused. Sanktsioon näitab riiklikku mõjutusvahendit, mida riik rakendab dispositsiooni nõuete rikkumise eest hüpoteesi tingimustes. Juriidiline fakt on elulised asjaolud, millele viidatakse õigusnormis ja mille esinemine toob endaga kaasa õigusliku tagajärje. (ehk: asjaolud, millega seadusandja seostab õigussuhete tekkimise, muutumise ja lõppemise). Õiguse subjekt jaguneb kaheks põhirühmaks üksikisikud (kodanikud, kodakondsuseta
2. Haldusaktideks – riigi juhtimissüsteemi puudutavad. 3.5.3. Jurisdiktsiooniaktideks – volituse realiseerimise aktid (kohtuorganid, politsei, õigusorganid) 3.6. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid Confidential SORAINEN – 2/13 – 3.7. Euroopa Liidu õigusaktid 4. Õigusnormi tüüpstruktuur – eristatakse kolme elementi: hüpotees, dispositsioon ja sanktsioon. Täpsemalt hüpotees näitab vajaliku käitumise ja sisaldab subjektide õigused ja kohustused. Dispositsioon näitab vajaliku käitumise ja sisaldab subjektide õigused ja kohustused. Sanktsioon näitab riiklikku mõjutusvahendit, mida riik rakendab dispositsiooni nõuete rikkumise eest hüpoteesi tingimustes. 5. Juriidiline fakt - Juriidilisteks faktideks nimetatakse selliseid tegelikkuses toimuvaid muutusi,
tingimused, mille olemasolul tuleb käituda vastavalt normile subjektile lubatud, keelatud või kohustatud käitumise normi rikkuja suhtes kohaldatava mõjutusvahendi Õigusnormi loogilises struktuuris eristatakse kolme elementi: hüpotees näitab õigusnormi kehtivuse tingimused (aeg, koht, subjekti erisused või muud konkreetsed asjaolud) dispositsioon näitab vajaliku käitumise, sisaldab subjekti õigused ja kohustused sanktsioon näitab ära riikliku mõjutusvahendi, mida rakendatakse dispositsiooninõuete eiramise eest hüpoteesi tingimuste olemasolul Kui (hüpotees) – siis (dispositsioon) – vastasel juhul (sanktsioon) 22. Õigusnormide liigid Õigusnorme saab liigitada erinevate tunnuste alusel: subjekti järgi – eristatakse seaduse norme ja seadusjärgsete aktide norme Seaduse normid sisalduvad parlamendis vastu võetud seadustes. (kõrgem juriidiline jõud)
2. Haldusaktideks riigi juhtimissüsteemi puudutavad. 3.5.3. Jurisdiktsiooniaktideks volituse realiseerimise aktid (kohtuorganid, politsei, õigusorganid) 3.6. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid Confidential SORAINEN 2/13 3.7. Euroopa Liidu õigusaktid 4. Õigusnormi tüüpstruktuur eristatakse kolme elementi: hüpotees, dispositsioon ja sanktsioon. Täpsemalt hüpotees näitab vajaliku käitumise ja sisaldab subjektide õigused ja kohustused. Dispositsioon näitab vajaliku käitumise ja sisaldab subjektide õigused ja kohustused. Sanktsioon näitab riiklikku mõjutusvahendit, mida riik rakendab dispositsiooni nõuete rikkumise eest hüpoteesi tingimustes. 5. Juriidiline fakt - Juriidilisteks faktideks nimetatakse selliseid tegelikkuses toimuvaid muutusi,
Ka vastavalt regulatsiooni viisile võib norme eristada. Viimase puhul on võimalik normid liigitada veel omakorda keelavateks, kohustavateks ja õigustavateks. Igal õigusnormil on ka loogiline ülesehitus ehk struktuur. Õigusnorm on üles ehitatud tingimuslausena: kui (hüpotees) – siis (dispositsioon) – vastasel juhul (sanktsioon). Vastavas lauseskeemis näitab hüpotees õigusnormi kehtivuse tingimusi, dispositsioon vajaliku käitumist ning sisaldab subjekti õiguseid ja kohustusi, sanktsioon näitab ära riikliku mõjutusvahendi, mida rakendatakse dispositsiooninõuete eiramise eest hüpoteesi tingimuste olemasolul. Õigusnorm on inimeste käitumist reguleeriv käsk või keeld, mis peab vastama kolmele küsimusele. Esiteks peab näitama, millised on õigused ja kohustused, mis subjektil tekivad, ehk milline on subjektilt nõutav käitumine. Teiseks peab näitama tingimused, mille korral tuleb käituda vastavalt normile ning kolmandaks, milline on riiklik sund, mida rakendatakse
Kordamisteemad aines sissejuhatus õigusteadusesse 1. Sotsiaalse normi põhitunnused, funktsioon, liigid (tavanorm, moraalinorm, korporatiivne norm, õigusnorm). Sotsiaalne norm käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimeste tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks kogu ühiskonna või konkreetse sootsiumi huvides. Käsk, keeld, luba midagi teha. Sotsiaalse normi põhitunnused: 1) käitumist motiveeriv toime käitumiseeskiri, mis mõjutab inimeste tahet ja motiveerib inimest valima normis prognoositud reegli kohaselt; 2) kohustus inimene allutab oma käitumise normi eeskirjale (väline autoriteet); 3) realiseerimise viis sotsiaalne kohustus täidetakse vabatahtlikult või sotsiaalse surve mõjul (nt hukkamõist jms); 4) eesmärk saavutada kehtestatud reegliga soovitud käitumine; 5) abstraktsus; 6) kehtivus aegruumis kehtivad püsivalt mingil kindlal ajavahemikul kindlas ruumis ja isikute ringi suhtes Sotsiaalsete n...
paneb neile subjektiivsed juriidilised kohustused. Õigusnorm on formaalselt määratletud reegel. Ta on täpselt fikseeritud õigusallikas. 4) Õigusnormi funktsioon ühiskonnas. Õigusnormid reguleerivad ühiskonna ja riigi seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid (omand, ühiskondlik ja riiklik korraldus, avalik kord jne.). Õigus reguleerib neid suhteid selles osas, mis vajavad riikliku kaitset. 5) Õigusnormi struktuur: hüpotees, dispositsioon, sanktsioon. Õigusnormi loogiline struktuur koosneb kolmest elemendist: Hüpotees – näitab õigusnormi kehtivuse tingimused Dispositsioon – näitab vajaliku käitumise, sisaldab subjekti õigused ja kohustused Sanktsioon – näitab ära riikliku mõjutusvahendi, mida rakendatakse dispositsiooninõuete eiramise eest hüpoteesi tingimuste olemasolul. Seega on õigusnorm üles ehitatud tingimuslausena:
kohustused, jätmata valikuvabadust · suhteliselt määratletud dispositsioon annab suhte pooltele võimaluse valida kahe või enama käitumisvariandi vahel Liigitamine õigusliku iseloomu järgi: · imperatiivne dispositsioon teeb subjektile kategoorilises vormis kohustuseks teatud viisil käituda · dispositiivne dispositsioon annab suhte subjektile võimaluse oma õigused ja kohustused määrata Õigusnormi sanktsioon näitab ära need riiklikud mõjutusvahendid, mis kuuluvad rakendamisele vastava normi rikkuja suhtes. Liigitamine rakendatavate vahendite iseloomu ja neid rakendavate organite järgi: · Kriminaalõiguslikud sanktsioonid kuritegude eest, karistusseadustik, kohtu poolt rakendatavad · Haldussanktsioonid väärtegude eest, karistusseadustik, rakendab politsei, amet, inspektsioon · Distsiplinaarsanktsioonid töölepingu süüteod,
aastal. Kuninganna Mary I Tudor 10 Reformatsioon Prantsusmaal Prantsusmaal kehtisid paavsti- ja kuningavõimu vahel teistsugused suhted kui mujal, oli loodud gallikaani kirik, mis allus Rooma paavstile, aga samas korraldas oma elu iseseisvamalt kui teiste maade kirikud. 1438. aastal kuulutati kuninga ediktiga välja nn pragmaatiline sanktsioon, mis võttis paavstilt õiguse määrata ametisse piiskoppe. Prantsusmaa toonane kuningas François I sõlmis 1516. aastal kokkuleppe paavstiga, mis andis kuningale õiguse nimetada kandidaate riigi kõrgematele kiriklikele ametikohtadele ning paavsti pädevuses oli nende ametisse nimetamine. Selline kokkulepe tähendas kuningale võimalust panna kiriklikule ametikohale inimesi, kellele need kohad olid eelkõige tuluallikad ja keda reaalselt kiriklikud kohustused ei huvitanudki
KORDAMISKÜSIMUSED I KONTOLLTÖÖKS 1. Õiguse tekkimine. Riigi mõiste. Õiguse seos riigiga. Õiguse seos poliitikaga. Õiguse seos majandusega. Koos riigi tekkimisega toimusid muutused ühiskondlikes käitumisreeglites. Ühiskonnas tekkisid uued juhtimissuhted, mis vajasid reguleerimiseks ka uusi norme. Kogu riigivõimu organisatsioon oli rajatud sugukondliku võimuga võrreldes põhimõtteliselt erinevatele aluste, seetõttu ei saanud seni kehtinud tavad riigi vajadusi rahuldada. Uued, riigi vajadusi rahuldavad käitumisreeglid kujunesid kahtviisi: 1) riik aktsepteeris tavasid, mis talle sobisid, ja hakkas nõudma nende täitmist (tavaõigus); 2) riik alustas ise sisult uute normide loomist ja kehtestamist (riigi õigusloome). Mõlemal viisil kujunenud õigusnormide täitmist asus tekkiv riik tagama tema käsutuses olevate sunnivahenditega. Oli tekkinud tavadega võrreldes uus sotsiaalsete normide liik, mida nende kogumis on haka...
Ekvivalentsuse, mittediskrimineerimise põhimõte: rakendamise normid peavad olema vähemalt sama soodsal tasemel kui siseriikliku õiguse menetlusnormid. Ei tohi teha vahet selle tõttu millise õiguse järgi inimene oma õigusi kaitseb. Von Colsoni kaasus- sooline diskrimineerimine, naine kandideeris vanglasse tööle kuigi oli samaväärne või isegi parem kui meessoost tööle soovija. Algselt hüvitati vaid bussipilet, naine leidis, et pole vanglale piisav karistus. Euroopa kohtu otsus: Sanktsioon peaks olema tegelik ja tõhus, vastama objektiivsele kahjule (adekvaatne ja proportsionaalne). Marshall kaasus nr 2- Marshall sai kompensatsiooniks 18405 naela, milles sisaldus 7710 intresse. Samas olid UK menetlusnormid, mis ütlesid et antud kaasustes tohib anda maksimaalselt 6250 naela kompensatsiooni. Kas maksimumpiiri tohib rakendada ja kas peab maksma välja täies ulatuses, koos intressidega? Euroopa Kohtu otsus: antud hetkel
TSÜS eksam 25.01.2011 Mis on "õigus" Õigus on sotsiaalne norm, millega puutume kokku iga päev. Sotsiaalne norm on käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimese tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks. Sotsiaalne norm tähendab ka sotsiaalset kohustust- inimene peab käituma teatud viisil, ta peab käituma normis sätestatud viisil. Mis on "tsiviilõigus" Tsiviilõigus on eraõiguse osa, mis laieneb kõikidele isikutele ning millega reguleeritakse isikute varalisi ja isiklikke suhteid poolte võrdsuse printsiibil. Traditsiooniliselt hõlmab endas nelja õigusvaldkonda (nn tsiviilõiguse eriosa), milledeks on: - Võlaõigus - Asjaõigus - Perekonnaõigus - Pärimisõigus TsÜS koht õigussüsteemis TsÜS e tsiviilõiguse üldosa seadus on seadus, mis reguleerib eraõiguse üldosa (st tsiviilseaduse) üldosa. · TsÜS on üldosaks VÕS-le, AÕS-le, PKS-le ja PärS-le · TsÜS on ka üldosaks eraõiguse eriosa ...
VAHETU ÕIGUSMÕJU Vahetu õigusmõju -Euroopa Kohtu poolt tuletatud doktriin, pole aluslepingutes. EL õigusnormid, millele üksikisikud saavad otse tugineda (piisavalt selged, täpsed ja tingimusteta, et neid saaks kasutada üksikisikute poolt siseriiklikes kohtutes). Saab nõuda, et mõni teine üksikisik või riik taolisi õigusi täidaks. Üksikisikud saavad lisaks siseriiklikule õigusele õigusi juurde. Kaudne õigusmõju-liikmesriigi kohus kasutab EL õigust et tõlgendada kohalikku siseriiklikku õigust Horisontaalne õigusmõju- kahe üksikisiku vahel. EL õigusega on antudühele üksikisikule teise suhtes õigusi, st et teisel üksikisikul on teatud kohustused. Kui neid ei täideta, saab pöörduda siseriiklikusse kohtusse. ...
3. Õigusnorm on üldkohustuslik käitumisreegel, kuid õigusnormide puhul tagab üldkohustuslikkuse riigi autoriteet. 4. Õigusnorm annab antud suhteliigist osavõtjatele subjektiivsed õigused ja paneb neile vastavad juriidilised kohustused. 5. Õigusnorm kehtestab selle mõju alla sattujale käitumisraamid sellega, et ta formaalselt määratleb isiku õigused ja kohustused. Hüpotees (kui on selline olukord) – dispositsioon (siis tuleb käituda nii) – sanktsioon (karistus, mõjutusvahend kui ei käitutud nii nagu dispositsioonis ette nähtud) Õigusrikkumine Õigusrikkumine on juriidiline fakt, mis kujutab endast süülist õigusvastast tegu, mille on toime pannud deliktivõimeline isik. Õigusrikkumises väljendub ka isiku suhtumine oma tegevusse ja teistesse isikutesse, ühiskondlikesse huvidesse, eesmärgid, motiivid. Kogu seda isiku suhtumist oma teosse nimetatakse teo subjektiivseks küljeks
KORDAMISKÜSIMUSED Õiguse tekkimine- Koos riigi tekkimisega toimusid muutused ühiskondlikes käitumisreeglites. Ühiskonnas tekkisid uued juhtimissuhted, mis vajasid reguleerimiseks ka uusi norme. Kogu riigivõimu organisatsioon oli rajatud sugukondliku võimuga võrreldes põhimõtteliselt erinevatele aluste, seetõttu ei saanud seni kehtinud tavad riigi vajadusi rahuldada. Uued, riigi vajadusi rahuldavad käitumisreeglid kujunesid kahtviisi: 1) riik aktsepteeris tavasid, mis talle sobisid, ja hakkas nõudma nende täitmist (tavaõigus); 2) riik alustas ise sisult uute normide loomist ja kehtestamist (riigi õigusloome). Mõlemal viisil kujunenud õigusnormide täitmist asus tekkiv riik tagama tema käsutuses olevate sunnivahenditega. Oli tekkinud tavadega võrreldes uus sotsiaalsete normide liik, mida nende kogumis on hakatud nimetama õiguseks. Riigi mõiste- erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. T...
Saame otsustada, kas siseneda õiguslikku tegelikusesse või mitte. Kordinatsioonisuhted, oleme võrdsed. 2. Avalik õigus subordinatsiooni suhted õiguslikus elus, oleme juriidiliselt allutatud positsioonil. Avaliku võimu kandja on juriidiliselt tugevam. 3. Karistusõigus olemuslikult avalik õigus. Subordinatsiooni suhted, allutatuse suhted. Üheks pooleks alati avaliku võimu kandja. Ebameeldiv situatsioon. Õigusliku tagajärjena järgneb sanktsioon, see annabki aluse rääkida karistusõigusest. · Mandri-euroopaliku õigusmaailma lätted n kinni antiikmaailma rooma õiguses. · Õigusvaldkonnad on seotud õiguskultuuriga. · Mõnikord liigitatakse vaid eraõiguseks ja avalikuks õiguseks. · Koosnevad paljudest õigusnormidest. ERAÕIGUS 1. Tsiviilõigus 1.1 Võlaõigus 1.2 Asjaõigus 1.3 Perekonnaõigus 1.4 Pärimisõigus 2. Kaubandusõigus 3. Intellektuaalne omand
Faktiline koosseis (=hüpotees) on eluline asjaolu (juriidiline fakt) kui eeldus, mille saabudes on midagi lubatud, keelatud või käsitud. (nt Kui.....või vastasel korral juhtub nii) Õigusnormi loogiline struktuur koosneb hüpoteesist, dispositsioonist ja sanktsioonist. Hüpotees näitab ära normi kohaldatavuse tingimised, dispositsioon (lubava, kohustava või keelava) käitumiseeskirja normi kohaldumisel ja sanktsioon õigusliku sunni, millega normi järgimine on tagatud. Tinglikult väljendub õigusnormi loogiline struktuur järgnevas: kui (H) ... , siis (D)....., vastasel juhul (S)..... Õigusnormi struktuur on teatud mudel ühiskondliku eesmärgi ja tegeliku ühiskondliku käitumise vahelise seose esitamiseks. Juriidiline fakt on eluline asjaolu, mis on üldistatud kujul seotud õigusnormiga. Mitte kõik elulised
SOTSIOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Defineeri ( )sotsioloogia kui teadus SOTSIOLOOGIA ON TEADUS, MIS UURIB ÜHISKONDA SELLE AMETLIKU KORRALDUSE ASPEKTI OLEMUSES JA TALITLEMISE SEADUSPÄRASUSTES. Sotsioloogia objekt on ühiskond Sotsioloogia aine on ühiskondliku kooseksistentsi ja toimimise ametlik korraldus . Sotsioloogia annab teadmisi sotsiaalse reaalsuse kohta. SOTSIOLOOGIAKS NIM. TEADUST, MIS UURIB INIMESE KÄITUMIST GRUPIS, HÕLMATES NII KOLLEKTIIVSEID JÕUDE KUI KA VIISE, KUIDAS INIMENE ISESEISVALT MÕTESTAQB OMA KOGEMUSI (ENESEPEEGELDUS) SOTSIOLOOGIA UURIB SELLISEID INIMTEGEVUSE PRODUKTE NAGU USKUMUSED JA VÄÄRTUSED, SUGUELU JA PEREKONNAELU REGULEERIVAD REEGLID, HARIDUS, TERVISHOID, MUUSIKA KUNST, NÄITEKUNST SOTSIOLOOGIA UURIB TEADUSLIKULT JA SÜSTEMAATILISELT INIMÜHISKONNA JA INIMESE SOTSIAALSET KÄITUMIST TEMA SUHETES GRUPI JA SOTSIAALSE STRUKTUURIGA. 2. Nimeta erinevaid sotsioloogia de...
normideks. Õigusnormi dispositsioon näitab, milline peab olema inimeste käitumine, kui nad on sattunud hüpoteesis kirjeldatud olukorda. Need normid on mõeldud õiguspärase käitumise jaoks, sest nad kirjeldavad, kuidas õiguspärane käitumine peab välja nägema. Kõik käitumisnormid on regulatiivsed.15 Hüpoteesi ja sanktsiooni sisaldavaid õigusnorme nimetatakse õigustkaitsvateks normideks. Õigusnormi sanktsioon näeb ette mõjutusvahendid, mida võidakse rakendada isikute suhtes, kes ei käitu õigusnormi nõuetele vastavalt. Sellised normid näevad ette riikliku sunni liigi ja määra toimepandud õigusrikkumise eest.16 1) Soolise võrdõiguslikkuse seadus § 8 ,,Keelatud on töö- ja koolituspakkumised, mis on suunatud üksnes ühest soost isikutele, kui selleks ei ole käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktides 4 ja 5 nimetatud põhjusi."
millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. Õigusnormi loogilise struktuuri elemendid nende sisu: 1. Hüpotees näitab õigusnormi kehtivuse tingimused; 2. Dispositsioon näitab vajaliku käitumise, sisaldab subjekti õiguseid ja kohustusi; 3. Sanktsioon näitab ära riikliku mõjutusvahendi, mida rakendatakse dispositsiooninõuete eiramise eest hüpoteesi tingimuste olemasolul. 4. Õigusharu. Sotsiaalne norm. Nimeta sotsiaalsete normide põhiliigid. Mis on õigusharu õigusharu on õigusnormide ja instituutide kogum, mis reguleerib üheliigiliste suhete valdkonda nendele suhetele vastava ja riigi poolt valitud meetodi alusel.
Suveräänsus absoluutne 4. Jean Bodini suveräänsusteooria. Suveräänse valitseja võimu olemus ja piirid Suveränsus absoluutne ja igavene võim riigis. Suverään ei allu ühelegi teisele võimule. Riik saab olla monarhia, aristokraatia või demokraatia, aga mitte nende combo. Suveräänsus kuulub sellele, kellel võim anda seadusi. Valitseja tahe on seadus. Valitseja ise ei allu positiivsetele seadustele, vaid üksnes Jumalikule õigusele ja loomuõigusele. Inimlik sanktsioon puudub, karistada saab üksnes Jumal. 5. Bodini suveräänsusteooria rakendamise võimalikkusest Euroopas Ideaalmudel ei vastanud isegi Prantsusmaa tegelikkusele, kuid jõudsalt liiguti sinna suunda, eriti Richelieu ja Louis XIV ajal. Rakendamine teistes eutoopa riikides võimatu, eriti Saksamaal: võim oli jagunenud keisririigi ja vürstirikide tasandite vahel. Keisririigi tasandil keisri, kuurvürstide ning Riigipäeva vahel.
olukorras olev riik teda lihtsasti ära kasutada. Kui teine riik on aga tugev, ei hakka raskustes rabelev riik oma olukorda arvatavasti veel hullemaks tegema. Ühele riigile aga ei tundu enda elushoidmiseks teise riigi ärakasutamine üldjuhul ebamoraalne. Kui mõni riik aga eksib selle nõndanimetatud moraalipõhimõtte vastu, ei ole ka olemas vastavat karistusmeetmestikku. Kes või mis on piisavalt pädev, et määrata karistust tervele riigile ning milline oleks õige sanktsioon teise riigi elu rikkumises? Rahvusvaheline areen on anarhiline, eneseabi süsteem, brutaalne areen, kus riigid otsivad võimalusi üksteise ärakasutamiseks. Ellujäämine sõltub riigi materiaalsetest võimetest ning liitudest teiste riikidega. Klassikaliste realistide jaoks on igasugune poliitika inimeste samadele patoloogiatele allutatud samade ajendite väljendus (Dunne, Kurki & Smith, 2010, lk 61). Tugevam jääb ellu Realism on seisukohal, et sõda on maailmas täiesti normaalne nähtus
KORDAMISKÜSIMUSED I KONTROLLTÖÖKS 1. Õiguse tekkimine. Riigi mõiste. Õiguse seos riigiga. Õiguse seos poliitikaga. Õiguse seos majandusega. Koos riigi tekkimisega toimusid muutused ühiskondlikes käitumisreeglites. Ühiskonnas tekkisid uued juhtimissuhted, mis vajasid reguleerimiseks ka uusi norme. Kogu riigivõimu organisatsioon oli rajatud sugukondliku võimuga võrreldes põhimõtteliselt erinevatele aluste, seetõttu ei saanud seni kehtinud tavad riigi vajadusi rahuldada. Uued, riigi vajadusi rahuldavad käitumisreeglid kujunesid kahtviisi: 1) riik aktsepteeris tavasid, mis talle sobisid, ja hakkas nõudma nende täitmist (tavaõigus); 2) riik alustas ise sisult uute normide loomist ja kehtestamist (riigi õigusloome). Mõlemal viisil kujunenud õigusnormide täitmist asus tekkiv riik tagama tema käsutuses olevate sunnivahenditega. Oli tekkinud tavadega võrreldes uus sotsiaalsete normi...
on sarnased teooriad, lähtudes nendest teooriatest. John Austinilt ilmub 1830 raamat "Õigusteaduse määratlus". Õiguse keskseks mõtteks, elemendiks on sund. Kui sundi ei ole, siis ei ole ka õigust. On kahte sorti õigust: 1 - õigus, mis ka tegelikult on ka õigus - õigus, mis tegelikult ei ole ikkagi õigus (nt rahvusvaheline õigus) Rahvusvahelises õiguses puudub sund, puudub sanktsioon. (samas on hind selles et väheneb teiste riikide silmis usaldusväärsus, nt USA ei oodanud Iraaki rünnates ÜRO luba) Rahusvahelisi suhteid ei iseloomusta mitte õigus, vaid pigem anarhia. Tegelikkuses riigid siiski nii ei käitu. Normid, millest lähtutakse, on pigem moraalinormid. Seega rahvusvaheline õigus on pigem moraalinormide instituut. Rahvusvahelise õiguse klassikalisel ajastul (20.sajandi alguses ) RV õiguse prestiiz kannatas
Otsene viide- kui õigusnormi tekst sisaldab osunduse sama õigusakti mõnele teisele paragrahvile, Blanketne viide- kui õigusnorm osundab mõnes muus õigusaktis sisalduvale õigusnormile. Subjektide ringi järgi: 1) üldised norm on adresseeritud üldsubjektile 2) spetsiaalsed norm on adresseeritud vaid teatud subjektide ringile, nt kaitsevägi. 4. Õigusnormi loogiline struktuur ja selle elemendid: hüpotees, dispositsioon ja sanktsioon. Õigusnormi loogiline struktuur näitab, millistest spetsiifilistest struktuuri elementidest ja millistest seostest õigusnorm koosneb. Täismahus koosneb õigusnorm tema loogilise struktuuri kolmest elemendist: 1. hüpotees (H) 2. dispositsioon (D) 3. sanktsioon (S). Hüpotees on õigusnormi obligatoorne element, sest ilma selleta ei ole õigusnormi. Seetõttu peaks iga õigusnorm algama sõnaga "kui". Normitehniliselt seda ei kasutata, kuid alati on sõna "kui"
4) õigusnorm annab suhte liigist osavõtjatele subjektiivsed juriidilised õigused ja paneb neile subjektiivsed juriidilised kohustused. 5) õigusnorm on formaalselt määratletud reegel. 21. Milline on õigusnormi loogiline struktuur? Miks just selline? Õigusnormi loogiline struktuur koosneb kolmest elemendist. 1) hüpotees näitab õigusnormi kehtivuse tingimused; 2) dispositsioon näitab vajaliku käitumise, sisaldab subjekti õigused ja kohustused; 3) sanktsioon näitab ära riikliku mõjutusvahendi, mida rakendatakse dispositsiooninõuete eiramise eest hüpoteesi tingimuste olemasolul. Seega on õigusnorm üles ehitatud tinglausena: Kui (hüpotees) siis ( dispositsioon) vastasel juhul ( sanktsioon). 22. Mis on õigusnormi hüpotees? Kuidas hüpoteese liigitatakse? Õigusnormi hüpotees sisaldab tingimusi, kriteeriume, mille abil normi täitja määrab kindlaks, kas normi toime hõlmab antud fakti, suhet või isikut
1) üldsubjektne 2) erisubjektne 1) imperatiivne 2) dispositiivne 3) soovitav/juhendav 1) delegatsiooninorm 2) definitsiooninorm (legaaldefinitsioon) 3) õigusnormid õiguse põhivaldkondade (avalik õigus, eraõigus), õigusharude ja õiguse instituutide järgi Lisaks: 1) lihtnorm 2) liitnorm Ius scriptum / ius non scriptum Ius distributiva / ius commutativa I, II või III samba õigus (Laffranque) Formaalne või mitteformaalne sanktsioon Tavaõigus, kanooniline, positiivne, pretsedendiõigus, leping, õigusteadlaste arvamused, väärtused, õiguse üldpõhimõtted Millises suures õigussüsteemis võiks toimuda antud tsiviilasja arutamine? Ratio decidenti / orbiter ... Imperatiivne või heteronoomne kohustus Moraalinormid Korporatiivnormid Õigusnormid Tavanormid Kanoonilised normid Õigusallikas Aarnio lk 172-175 (kuni 194 võik ka lugeda) õigusaktide prima facie kohustuslikkus Tugevalt kohustav õigusallikas
juhtudel. Kui legisaktsioonilses protsessis tuli lausuda kindlaid vormeleid, siis tänapäeval sellist nõuet enam ei eksisteeri. Tsiviilkohtumenetluse seadustikus on küll ära märgitud kasutatav kohtu töökeel, mille sätestab 5.peatükk ja § 32- kohtumenetlus ja asjaajamine toimub eesti keeles. Kui legisaktsioonilises protsessis tuvastati enamasti ainult fakte, siis tänapäeval tuleb tuvastada nii faktiline koosseis kui ka sanktsioon. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku 47.peatükk sätestab täpsed nõuded kohtuotsusele. Eriti on rõhutatud vajadus otsuse seaduslikkusele ning põhjendatusele. Tänapäeval saab tsiviilkohus toetuda ainult nendele tõenditele, mida kohtus uuriti. Otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded35. Tänapäeval on tsiviilasjade lahendamisel kohtunik ainuisikuliselt see, kes lahendab kohtuasja36
Austria keisririigi alla kuulusid ka Ungari ja Tsehhi. · 1683 tungisid türklased Viini alla, kust tõrjuti nad Saksi ja Baieri kuurvürstiriikide kuurvürstide ning Poola kuninga juhtimisel välja, hiljem võideldi türklastega edasi Balkanil · Austria osaleb Hispaania pärilussõjas (1701-1714), endale saadi Belgia ja Lombardia · Kurutsite (Austria võimu vastaste) ülestõus Ungaris, sõjalist abi ei saadud, alistuti · Pragmaatiline sanktsioon pärida võib ka naisliini pidi (Karl VI-l polnud meespärijat) · Austria pärilussõda Maria Theresia troonile saamise vastu, peamiselt Preisimaa vastuseis, Preisimaale kaotati ka Sileesia · Võimule sai Maria Theresia valgustatud absolutism, rajati bürokraatiaaparaat, reformiti sõjaväge, loodi sõjaväeakadeemia Therezianum, finantsreformiga kehtestati kõigile tulumaks, kaotati riigisisesed tollipiirid, rajati uus kriminaalkoodeks, mis oli
1. Õiguse tekkimine- Koos riigi tekkimisega toimusid muutused ka ühiskondlikes käitumisreeglites. Ühiskonnas tekkisid uued juhtimissuhted, mis vajasid reguleerimiseks uusi norme. Kogu riigivõimu organisatsioon oli rajatud sugukondliku võimuga võrreldes põhimõtteliselt erinevatele alustele, seetõttu ei saanud seni kehtinud tavad riigi vajadusi rahuldada. Uued riigi vajadusi rahuldavad käitumisreeglid kujunesid kahte moodi: 1) Riik aksepteeris tavasid , mis talle sobisid, ja hakkas nõudma nende täitmist, luues nii tavaõiguse 2) Riik alustas ise sisult uute normide loomist ja kehtestamist ( riigi õigusloome) Õigusnormide täitmist asus riik tagama tema käsutuses oleva sunnijõuga. Oli tekkinud uus sotsiaalsete normide liik, mida nende kogumis on hakkatud nimetama õiguseks. Riigi mõiste- Riigi tekkimist iseloomustab1)ühiskonnast eraldunud ja tema üle võimu teostav avalik võim. 2) selle võimu teostamine territoriaalsel põhimõttel, mit...
Riigi tunnused Avalik võim Territoorium Rahvas Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu (Kiris jt. 2012: 10). Riigivõimu tunnused: Ainuõigus kehtestada seadusi Ainuõigus koguda makse Ainuõigus kasutada vägivalda Otsused on kohustuslikud Omab õigust ja kohustust korraldada riigi igapäevaelu ning esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises Riigivõimul on selge võimuasutuste hierarhia Kodakondsus näitab isiku suhet riigiga. Võimude lahususe printsiip - Vältimaks korruptsiooni. (Seadusandlik, täitevvõim, kohtuvõim) Horisontaalne - Seadusandlik võim - Täidesaatev võim - Kohtuvõim maakohus e haldususkohus, ringkonnakohus, riigikohus (tartu) Märt Rask. Vertikaalne Parlamentaalne võim parlamendi ülemuslikkus, presidendil esindusfunktsioon. Riigikoguvalimised 2011, uu...
Õiguse teooria ja metodoloogia Õigus riigi seadusandlike organite poolt õigusloome menetluse tulemusena kehtestatud normid ja reeglid, mis moodustavad õiguskorra, mida riik tagab sunnirakendamise võimalusega. See määrab kindlaks riigi kodanike kohustused ja vabadused. Tava See on ühiskonnas korduva kasutamise läbi järgimist ja tunnustamist leidnud reeglite kogum, mille eirajat ähvardab teiste inimeste ja üldsuse hukkamõist. See on ühiskonna poolt tervikuna heaks kiidetud käitumine, mitte aga iga inimese individuaalne käitumine. Näiteks: tervitamine. Moraal- Kasvatuse kaudu tekkinud inimese enda sisetunne, kuidas tohib käituda ja kuidas ei tohi käituda. Tekib ühiskonnapoolt tagasisideme kaudu saadud informatsiooni kaudu. Iga inimese jaoks võib see olla erinev, kuid ei pruugi. Surnud õigus õiguse, misjon aja jooksul vananenud ja, mida kodanikud enam ei täida. Õiguse eesmärk on lahendada riigi sekkumise abil s...
2) Peab näitama tingimused, mille korral tuleb käituda vastavalt normile. 3) Milline on riiklik sund, mida rakendatakse normi rikkumisel. Vastavalt sellele õigusnormi loogilisele struktuurile eristatakse kolme elementi: hüpotees, dispositsioon ja sanktsioon. Täpsemalt: · Hüpotees näitab vajaliku käitumise ja sisaldab subjektide õigused ja kohustused · Dispositsioon näitab vajaliku käitumise ja sisaldab subjektide õigused ja kohustused · Sanktsioon näitab riiklikku mõjutusvahendit, mida riik rakendab dispositisooni nõuete rikkumise eest hüpoteesi tingimustes. Õigusnormi hüpoteesi liigitatakse: · Määratletud hüpotees, näitab täpselt normi kehtivuse piirid · Suhteliselt määratud hüpotees, näitab samuti normikehtivuse tingimused, kuid nende olemasolu või puudumine tuvastatakse igal konkreetsel juhul eraldi
telefonikõne koju või vestlus kooli juhtkonnaga. Aga enne sanktsioone rakendamist on vaja lastele seletada, miks ja milliseid sanktsioone õpetaja võib kasutada. Lastel on vaja selgitada reeglid, reeglite rikkumise tagajärjed, ja see, kuidas sanktsioonid toimivad. Mulle meeldis üks võte, mis pakkus autor. Õpetaja kirjutab lapse nime esimese üleastumise puhul tahvlile ning lisab selle taha ,,linnukese", kui see kordub. Mida rohkem ,,linnukesi" laps ära teenib, seda kõrgema taseme sanktsioon ootab teda tunni lõpus, aga hea käitumise eest võib ,,linnukesi" maha kustutada. Arvan, et selline võte on kasulik ja aitab ka säästa õpetaja häält olulisemate asjade jaoks. Et sanktsioonid toimiksid, on tähtis õpetaja põhimõttekindlus, õiglus, inimlikkus, sanktsiooni side väärteoga ja ettenähtud karistuse läbiviimine. 10. Väga varieeruvate võimetega klass Panna kõige võimekamad pingutama ja aidata samal ajal õpiraskustega lapsi järele on keeruline ülesanne
*ÕN võib olla väljendatud konkreetse käsuna, keeluna, aga ka õigustusena. Sellisena on ÕN teatud kindlate suhete reguleerimise vahendiks. Õigusnormi loogiline struktuur näitab, millistest spetsiifilistest struktuurielementidest ja millistest seostest ÕN koosneb. Kui……………., siis ………………………, vastasel juhul ……………. . Täismahus koosneb ÕN tema loogilise struktuuri kolmest elemendist: HÜPOTEES, DISPOSITSIOON, SANKTSIOON 3. Õiguse põhivaldkonnad. Avalik õigus ja eraõigus. Avalik õigus hõlmab õigusharusid, õigusinstituudid ja õigusnormid, mis reguleerivad suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab subjektide omavaheline subordinatsioon. Reguleerimismeetodiks on autoritaarne meetod. AÕ: rahvusvaheline õigus, riigi ja konstitutsiooniõigus, haldusõigus, kirikuõigus, karistusõigus, kohtu-ja protsessiõigus, finantsõigus, sotsiaalõigus.
tagatakse riigi sunniga. Õigusnorm on inimeste käitumist reguleeriv käsk või keeld, mis peab vastama kolmele küsimusele: o Peab näitama, millised on õigused ja kohustused, mis subjektil tekivad, ehk milline on subjektilt nõutav käitumine. o Peab näitama tingimused, mille korral tuleb käituda vastavalt normile. o Milline on riiklik sund, mida rakendatakse normi rikkumisel Vastavalt sellele õigusnormi loogilisele struktuurile eristatakse kolme elementi: hüpotees, dispositsioon ja sanktsioon. Täpsemalt: o Hüpotees näitab elulisi asjaolusid, millele õiguslooja on andnud õigusliku tähenduse o Dispositsioon näitab vajaliku käitumise ja sisaldab subjektide õigused ja kohustused o Sanktsioon näitab riiklikku mõjutusvahendit, mida riik rakendab dispositsiooni nõuete rikkumise eest hüpoteesi tingimustes. Normatiivne reguleerimine on inimkäitumise korrastamine üldiste ja üldkohustuslike käitumismudelite abil, mis hõlmab kõiki üht liiki juhtusid
kõik nad on sotsiaalsed normid (+ viisakud, kombid, tavad, korporatiivsed nagu grupeeringutel ka). Nendes sotsiaalsetes normides on erikohal õigusnormid, sest nende täitmine on tagatud riigi sunniga. Milleks on vaja normid? Normid panevad teatud raamid ühiskonna käitumisele, et vältida hullu käitumist. Üldistest normidest on osa, mille eesmärgiks on kaitsta isikud ja õiguskorda isikuvastaste ründate eest. Rõhutatakse karistusõiguses. PS on ka need loetletud, kuid puudub sanktsioon. Sanktsioon on toodud ära KarS-is ja Väärteoseadustikus. ÕN on täitmisele kohustusliku kas kõigile või nendele, keda nad puuduvad (määramata arv isikuid, keda puuduvad). Need normid, mis on seotu süütegude määratlemisega (mis on süütegu? Kuidas neid menetleda? Kes neid menetleb? Mis on karituseks? jne) need on koondatud kriminaalõigusesse. Selle kogumi ülesanne (miks seda vastu võetakse? Miks ta nii on? millepoolest on ta vajalik?) on
1) Suhteliselt määratletud: liik ja määr on alternatiivsed, st erinevad karistusliigid (vabadusekaotus või rahatrahv) või on ühe karistusliigi ülem- või alammäärad. (vabadusekaotusega 5-12 aastani); 2) Absoluutselt määratletud, st täpselt üks liik ja määr (nt rahatrahv 20 päevapalka, vabadusekaotus üks aasta); Karistamist nim justiitsrepressiooniks, sh vastavalt õigusharule saame sellest mõistetuletised, nt kriminaalrepressioon. Sanktsioon on konkreetne karistusliik. Iga käitumisreegel on loogiliselt antud järgmise vormeli kohaselt (peab olema taandatav sellisele vormelile): See on vormel. Siin on juba loogika kasutusel. Seal pole kirjas, et hüpotees on see ja dispositsioon see jne. see vormel avab õigusnormi loogilise struktuuri mõiste. Põhimõtteliselt koosneb õigusnorm täismahus tema loogilise struktuuri kolmest elemendist : hüpotees, dispositsioon ning sanktsioon. 25. Õigusnormide esitamine õigusaktides.
Kordamisteemad aines sissejuhatus õigusteadusesse Eksam toimub: 13. jaanuaril 2012 kell 16:30, ruum X-313 18. jaanuaril 2012 kell 16:30, ruum X-413 1. Sotsiaalse normi põhitunnused, funktsioon, liigid (tavanorm, moraalinorm, korporatiivne norm, õigusnorm). 2. Õigusnormi mõiste ja tunnused, ülesanne. Õigusnormi liigid, loogiline struktuur (hüpotees, dispositsioon, sanktsioon). 3. Ajaloolised õiguse allikad, nende lühiiseloomustus. Eesti õiguse allikad. 4. Õiguse mõiste objektiivses tähenduses. Õiglus. 5. Normi hierarhia põhimõte. 6. Õigussüsteemide sisuline jaotus. Kontinentaal-euroopa ja anglo-ameerika õigussüsteemide üldiseloomustus, vahe. 7. Eraõiguse ja avaliku õiguse vahetegu, olulisemad põhimõtted. Õigussüsteem, õiguse valdkonnad, nende lühiiseloomustus, kuulumine era- ja avaliku õiguse harusse. 8. Õigussuhte mõiste. Õigussuhte peamised tunnused, elemendid (nimetada), peam...
oli ristiusku nagu tsehhi ja ungarigi. 1638 ryndas Tyrgi Viini kuid Austria suutis edukalt vastu panna.18.saj sekkus Austria Euroopa suurriikide v6itlusse, püüdes laiendada oma valdusi. Habsburgid osalesid 1701 puhkenud Hispaania pariluss6jas,kuna Carlos II oli lasteta surnud ja seal polnud enam valitsejat.Sõlmiti rahu millega austria sai omale hispaania, madalmaad ning Lombardia. Kui aga selgus et karl VI poeg ei saa valitseda Austriat. kuulutati välja 1713 pragmaatiline sanktsioon, millega naised v6isid hakata valitsema.Nii saigi uueks valitsejaks Maria Theresia. Tema valitsus aeg oli suhteliselt rahulik, kuigi ta pidi s6dima Preisimaaga sest neile ei meeldinud et valitsejaks on naine.Nii puhkeski Austria pariluss6da, millega Austria kaotas Sileesia.Edaspidi toimus Austria laienemine Poola suunas. Finants reform kehtestas tulumaksu mis hakkas ka aadlikele kehtima.1775 kaotati tollipiirid, kuid kehtestati tollid imporditavatele ja eksporditavatele luksuskaupadele
ainult kohtuasutused parlamendid. Eriti tähtis oli Pariisi parlament, mis pidi kuninga antud seadusaktid registreerima. Varem ei pidanud nad köik registreerida, kuid nüüd pidid, kuigi kuningas oli ise kohal. Olid ka röövsöjad, nt Itaaliasse, mis löppesid 1559. aastal. KUNINGAS JA KIRIK Prantusumaal oli loodud rahvuslik gallikaani kirik, mis allus küll Rooma paavstile, kuid korraldas oma siseelu iseseisvamalt kui teiste maade kirikud. Väljakuulutatud 1438 nn pragmaatiline sanktsioon vöttis paavstilt öiguse Prantsusmaa piiskoppe ametisse määrata. Francois I sölmis 1516 paavstiga kokkuleppe, millega kuningas sai köiki kandidaate nimetada. Prantsusmaal ei olnud küll kuninga ja paavstivöimu vahel nii suurt pinget kui Inglismaal, kuid tekkis ka poliitilisi ja sotsiaalseid pingeid, mis löid pinna reformaatorlikele ideedele ja liikumistele. Protestantism levis linnakodanluse ning käsitööliste seas ja katoliiklus talupoegade seas. REFORMATSIOONI ALGUS
- Pommid - Pantvangi võtmine - Kaaperdamine Taotleb üldiselt tähelepanu haaramist. Enamasti dokumenteerivad terroristid akti üles. Keeruline on eristada terroristi ja vabadusvõitlejat. Vanasti kasutati mõistet bandiit. 5. Sunnidiplomaatia Ähvardamine. Tavaliselt ei arene sõjaks. Neli vormi: - Täielik ultimaatum Vastaspoolele on nõudmine Ajapiirang Kui nõudmisi ei täideta, algab sanktsioon - Vaikiv ultimaatum Miski eelnevatest kriteeriumitest võib olla puudu - "Püüa ja vaata" lähenemine - Kruvimeetod Koguaeg suurendatakse survet, vaadatakse, kuidas teine pool reageerib 6. Setsessioon e. eraldumine Irredentism - Setsessiooni allvorm, kus nõutakse eraldumist, kuid mille järel taotletakse koheselt liitumist mõne muu riigiga. Eralduva osa erinevused setsesseeritavast riigist: - Rikkus vs. vaesus
Dispositsioon fikseerib õigustatud või kohustatud subjektid ning lubatud, keelatud või kohustatud käitumise või käitumisest hoidumise hüpoteesis märgitud asjaolude esiletulekul ja juhtudel Dispositsiooni liigid (lisaks eelnevale)õigustavad, kohustavad, keelavad 24. Tutvusta sanktsiooni mõistet ja sanktsioonide liike. Sanktsioon on mõjutamisvahend õiguspärase käitumise saavutamiseks, karistamise e. justiitsrepressiooni konkreetne liik. Sanktsioon fikseerib õiguslikud mõjutamise (sunni-) vahend liigid ja määra, kui õigusnormi on rikutud Sanktsiooni liigid: - määratletuse alusel: suhteliselt määratletud ja täielikult e. absoluutselt määratletud. mõju põhjal: õigusttaastavad ja karistavad mõjutamisvahendi järgi: isikulised, varalised organisatsioonilised. 25. Tutvusta õiguse realiseerumise viise. Õigusnormi nõuetest kinnipidamine. Seisneb selles, et subjekt kooskõlastab oma käitumise õigusnormi nõuetega
millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. 25. Milline on õigusnormi loogiline struktuur? Miks just selline? Õigusnorm reguleerib inimeste käitumist mõtelise käsu või keeluna, mis jõuab adressaadina (täitjani) teama teadvuse kaudu. Eristatakse õigusnormi loogilises struktuuris kolme elementi: hüptees; dispositsioon ja sanktsioon. Seega on õigusnorm üles ehitatud tingimuslausena: nt. Kui...........(hüpotees), siis.................(dispositsioon) vastasel juhul (sanktsioon). Selline loogiline struktuur on üldjuhul omane ka teistele sotsiaalsetele normidele, õigusnormide kõrval eriti 13 mängureeglitele. 26. Mis on õigusnormi hüpotees? Kuidas hüpoteese liigitatakse?
Õigusele (juriidilises mõttes) korrespondeerub (juriidiline) kohustus: Õiguserikkumine = õieti kohustuse rikkumine Õiguserikkumine õiguse respekteerimine ehk Kohustuse rikkumine kohustuse täitmine Nõutav on kohustuse olemasolu, et saaks toimuda õiguserikkumine, ei ole kohustust, ei saa ka seda rikkuda Teatud kohustuste eeldamine (Nürnberg, karistusseadus) Karistusnorm on karistusõiguses. Karistusõiguse normi struktuur: Dispositsioon Sanktsioon "Ebaseadusliku läbiotsimise või eluruumist väljatõstmise eest karistatakse rahalise karistusega." Fakt (juriidiline fakt, st vastab dispositsioonile e õigusvastase teo koosseisule) Negatiivne tagajärg (karistus) Süüteo korral sanktsiooni kohaldatakse, kui õigusvastane tegu on õigustamatu ja süüline Põhimõtted KarS § 2 Kedagi ei tohi süüdi mõista ega karistada teo eest, mis selle toimepanemise ajal kehtinud seaduse kohaselt ei olnud süütegu.
METOODILISED SELGITUSED TÄITEMENETLUSE KAASUSE EKSPERT- STIILIS LAHENDAMISEKS 1.1 Sissejuhatus Kaasuse ülesanne on koostatud eesmärgiga kontrollida teadmisi ja nende rakendamise oskust (vastused on õiged või valed) ja/või oskuste arendamiseks (õigeid vastuseid ei ole, hinnatakse analüüsi mitmekülgsust ja sügavust). Juhtumi analüüsi meetod hõlmab endast tavaliselt mingi sündmuse või juhtumi uurimist. Kaasuse analüüsi meetodi rakendamisel pannakse selle lahendajad probleemi lahendamisel otsustajarolli.1 Kaasuse lahendamise üldine algoritm: „Loe kaasus läbi. Kas said aru, mida on küsitud? Kui ei, siis loe veelkord ning vajadusel küsi täpsustavaid küsimusi. Too välja, milline informatsioon tekstis on vajalik küsimustele vastamiseks (keerulisemates kaasustes on palju informatsiooni, mis ei ole relevantne). Otsi üles täiendav informatsioon (õigusaktid jm), vajadusel esita küsimu...
kohustused. Õigusnorm on formaalselt määratud reegel, st õigusnorm peab olema täpselt fikseeritud õigus allikas e fikseeritud õigusakt. Õigusnormi loogiline struktuur Õigurnorm reguleerib inimese käitumist käsu või keeluga, mis jõuab adressaadini teadvuse kaudu. Õigusnormi loogilises struktuuris eristatakse kolme elementi: · Hüpotees õigusnormide kehtivuse tingimus. · Dispositsioon näitab vajaliku käitumise, sisaldab subjekti õigusi ja kohustusi. · Sanktsioon näitab ära riikliku mõjutusvahendi, mida rakendatakse dispositsiooni nõuete eiramise eest hüpoteesis olemasolevate tingimuste puhul Selline käitumis reegel peab vastama 3 küsimusele: · Ta peab näitama tingimused, mille olemasolul tuleb käituda vastavalt normile · Peab näitama õigused ja kohustused, mis subjektil tekivad ehk subjektilt nõutav käitumine · Peab näitama milline on riiklik sund, mida rakendatakse normi rikkumisel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
