juuni hommikuks, andis Eisenhower käsu operatsiooni ,,Overlord" algus edasi lükata. Eisenhower- usas 2. rinde ülemjuhataja, rommel- saks väejuht, võitles af-s, de gaulle- pr sõjaväelane, juhatas soomusdivisjoni, zukov- punaarmee väejuht, tema juhtimisel purustati jp vägi, paulus- saks kindral-leitnant. Okupeeritud r-d: saks poolt- aust, tn, pl, nr, hl, luks, belg, pr, kre, jugo, tseh, albaa. Atlandi harta -14. augustil 1941. aastal sõjalaeva Atlandi ookeanil USA presidendi Roosevelti ja Suurbritannia peaministri Churchilli vahel sõlmitud kokkulepe, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. Atlandi hartas lubati mitte taotleda uusi territooriume ega nõustuda territooriumide muutmisega ning austada rahvaste õigust valida endale ise valitsemisvorm. Ühinenud Rahvad (ÜRO)- 26. juunil 1945. aastal San Franciscos loodud 51 riigi poolt moodustatud rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk
Demokraatia tunnused Demokraatia on rahva võim, rahval on võimalik valida, rahval on võimalik olla valitud. Demokraatia tugevad ja nõrgad küljed + Võrdsed demokraatlikud vabadused ja inimõigused + Majanduslikult piiramatu + Demokraatia tagab rahvale vabaduse ja majandusliku heaolu. + Arenguvõimalus ________________________________________________ ___ - Demokraatia on äraostetav - Kuna demokraatia on enamuse võim vähemuse üle, siis alati jääb vähemus alla - Valida saavad ka poliitikast mittehuvitatud inimesed Demokraatia laienemine 1920.aastal Suurendati valimisõiguslike kodanike arvu peaaegu kolm korda. Valima lubati kõik mehed al. 21 eluaastast, sõltumata sellest, palju neil vara on. Anti valimisõigusi ka naistele. Miks tekkisid diktatuurid? Inimesed lootsid demokraatiale , kuid kui see ei aidanud, hakkasid nad pooldama mittedemokraatllikke liikumisi, lootes nii kiiremini oma probleemidele lahendust leida. Demokraatlikud liikumise...
alles 1933. aasta juunis. Asjaga venitajaks oli Jaan Tõnissoni valitsus. Inflatsiooni esilekutsumise all pidas Keynes silmas kontrollitavat inflatsiooni. Teised vahendid kriisist ülesaamiseks: 1. erakapitalile madalaprotsendilise krediidi võimaldamine, kodumaise tootmise stimuleerimine; 2. riiklike kapitalimahutuste tegemine eelkõige strateegilistesse majandusharudesse; 3. erapankade riiklikule kontrollile allutamine. Näide riigi sekkumisest majandusellu oli Roosevelti Uue Kursi poliitika USAs. Riik sekkus praktiliselt kõigisse majandusharudesse. Keynes ütles, et tema mudel on kriisipoliitika. Pärast kriisist ülesaamist tuleb läbi viia deflatsioon. Keinsianistlik majanduspoliitika. USA-s võimul olnud Vabariiklik Partei esialgu majanduskriisi lahendamiseks midagi ette ei võtnud. 1932.a. valimised võitis Demokraatliku Partei kandidaat F.D.Roosevelt loosungiga “Uus kurss” (New Deal´i poliitika”).
ei pea endiselt majandusse sekkuma. Demokraatide presidendikandidaat oli Franklin D. Roosevelt. Ta väitis, et majanduskriis USA-s tulenes 1920.aastail vabariiklaste poolt tehtud poliitilistest vigadest. Sellega andis ta mõista, et presidendiks saades hakkab ta tegema olulisi muudatusi majanduspoliitikas, st ei jää lootma, et kriis iseenesest mööda läheb. Presidendiks saigi Roosevelt (1933 1945) 6. Roosevelti "uus kurss" ehk "New Deal". a) Nii nimetati tema reformidekompleksi. Sisaldas umbes 70 seadust majanduse ja sotsiaalpoliitika vallas. Seadused võeti vastu Kongressi poolt küllalt lühikese aja jooksul. Roosevelt kasutas palju teadlaste abi, oskas valida andekaid abilisi, lõi enda juurde "ajutrusti". "Uue kursi" elluviimisel ei tehtud takistusi ka avalikuks kriitikaks. Riigis taastati
ja Soome. 1941-september 1944 Soome ja NSVLi vahel peetud sõda nimetatakse (Talvesõja) Jätkusõjaks. Ida-Aasias samal ajal tugevnes Jaapan. 7. detsembril 1941 ründas Jaapan USA sõjaväebaasi nimega Pearl Harbor, mis asus Havai saarestikus. Toimus 2 rünnakut, kokku uppus 7 sõja- ja 10 muud laeva, purunes 140 lennukit, hukkus üle 2300 inimese. USA oli seni olnud sõttaastumise vastu, kuid see "häbipäev" (president Roosevelti väljend) pani ta meelt muutma. 8. detsembril 1941 kuulutasid USA ja Inglismaa Jaapanile sõja. 11. detsembril kuulutasid omakorda USAle sõja ka Saksamaa ja Itaalia. Nüüd oli juba tõepoolest tegemist maailmasõjaga! 1942. aasta suvel olid teljeriigid võimsuse tipul. Saksamaa tungis edasi NSVLis ja oli edukas Põhja-Aafrikas (väejuht E. Rommel). NB! 1942. aasta teisel poolel toimus Teises maailmasõjas murrang liitlasriikide kasuks.
Soome. 1941-september 1944 Soome ja NSVLi vahel peetud sõda nimetatakse (Talvesõja) Jätkusõjaks. Ida-Aasias samal ajal tugevnes Jaapan. 7. detsembril 1941 ründas Jaapan USA sõjaväebaasi nimega Pearl Harbor, mis asus Havai saarestikus. Toimus 2 rünnakut, kokku uppus 7 sõja- ja 10 muud laeva, purunes 140 lennukit, hukkus üle 2300 inimese. USA oli seni olnud sõttaastumise vastu, kuid see "häbipäev" (president Roosevelti väljend) pani ta meelt muutma. 8. detsembril 1941 kuulutasid USA ja Inglismaa Jaapanile sõja. 11. detsembril kuulutasid omakorda USAle sõja ka Saksamaa ja Itaalia. Nüüd oli juba tõepoolest tegemist maailmasõjaga! 1942. aasta suvel olid teljeriigid võimsuse tipul. Saksamaa tungis edasi NSVLis ja oli edukas Põhja-Aafrikas (väejuht E. Rommel). NB! 1942. aasta teisel poolel toimus Teises maailmasõjas murrang liitlasriikide kasuks.
väljaarvatud NSV Liitu. See oli ületootmiskriis. Tootlikud jõud olid saavutanud taseme, kus toodeti rohkem kui ühiskond tarbis. Kui laod täis said, lõpetati tootmine ja töölised vallandati. Et töötutel ei olnud sissetulekut, ei saanud nad osta kaupu ja nii tekkis surnud ring. Kõige raskem oli 1932. a. suvi. Maailmas oli siis väga palju töötuid. Ühendriikides president Fr. D. Roosevelti (võitis 1932. a. valimised) “Uue kursi”(New Deal) raames. Juba esimese saja päeva jooksul võttis Kongress vastu 70 seadust majanduse ja sotsiaalsete abinõude süsteemis, mis andsid föderaalvalitsusele õiguse ja võimaluse sekkuda otsustavalt majandusprobleemide lahendamisse. kehtestati kontroll panganduse üle, kuna see oli kokkuvarisemise äärel. Kõik pangad pidid katkestama oma operatsioonid ning Roosevelt keelas
1. Majanduskriisi põhjused, iseloomulikud jooned, lahendused ja tagajärjed; Ülemaailmne majanduskriis 1929-1933 Põhjused: Esimeseks põhjuseks toodi välja ületootmine. Kaupu toodeti rohkem, kui inimesed suutsid osta Teiseks toodi vale majandamine. Riigi toetusel võeti liiga palju laenu. Ühel hetkel muutus laenukoormus liiga suureks ja inimesed ei suutnud seda tagasi maksta sellepärast varises pangandus ja rahanuds. Kolmandaks toodi välja valitsuse vead kriisi ajal. Tehti liiga suured tollimaksud ja sellega muudeti kriis ülemaailmseks. Lahendused: 1933 valjus ameerika majanduslangusest, kuna President F.D.Roosevelti poolt loodud uus kurss ja sellega kaasnevad seadused tõid majanduskriisi lahendamisel edu. Suurbritannis jäi poliitiline olukord enamvahem stabiilseks, loobuti naela seotusest kullaga, sisseveotollid, neil aitas kriisi leevendada kolooniate olemasolu. Sõjajärgne majanduskriis Põhjused: Sõja nõudmistele vastanud majandus ei s...
Kaks kohtualust mõisteti õigeks. Samalaadne kohtuprotsess toimus ka Jaapani riigijuhtide üle (tuntud kui Kaug-Nürnbergi protsess), kus mõisteti süüdi 25 sõjakurjategijat. Pingutustest hoolimata ei jõudnud Roosevelt näha maailmasõja lõppu. Sel ajal ta ei olnud palju avalikkuse ees, isegi mitte neljanda presidendikampaania ajal. Siiski suutis ta need napilt võita. Järgmise aasta 12. aprillil suri ta Warm Springsis ajuverejooksu. Peale Franklin Delano Roosevelti surma sai presidendiks Harry Truman. Otsustati vähendada USA ja Nõukogude Liidu sõbralikkust. Esimest korda ilmnes USA välispoliitiline muutus Pottsdami konverentsil. Trumani kutsel saabus Churchill USA-sse ja pidas Fultonis kõne. 3 Harry S. Truman Truman sündis 8. mail 1884 Lamaris, Missouris John Anderson Trumani ja Martha Ellen Young Trumani vanima pojana
INGLISMAA JA PRANTSUSMAA 7. Briand'i Kelloggi pakt kohustati loobuma sõjast ja lahendama kõik konfliktid rahumeelselt. Autorid olid Prantsuse välisminister ja USA riigisekretär. 8. Börsi krahh väärtpaberite hinnad langesid kohutava kiirusega. Algas 29.okt.1929.a. Miljonid inimesed kaotasid mõne päevaga suurema osa oma varandusest. 9. Maffia organiseeritud kuritegevus. Hakkas valmistama ja müüma alkoholi USAs kuiva seaduse ajal. 10. New Deal ehk uus kurss. Roosevelti reformikava. Tugines arusaamisel, et tuleb suurendada inimeste sissetulekut, sest siis suureneb tarbimine. 11. Isolatsionismipoliitika Ühendriikide välispoliitika. Üritati maailmas toimuvast eemale hoida. 12. Westminsteri statuut võeti vastu 1931.a. Briti parlamendi poolt. Muutis senised dominioonid sise- ja välispoliitiliselt täiesti suveräänseks, pannes seega aluse Briti Rahvaste Ühendusele. 13. Rahvarinne sõlmiti prantsuse kommunistide ja sotsialistide vahel 1934.a
talvesõda (30.11.1939 12.03.1940) Soome ja NSV Liidu vaheline sõda II maailmasõjas, mis lõppes Moskva rahu sõlmimisega (kus Soome iseseisvus jäi püsima, kuid pidi loovutama Karjala maakitsuse), baaside ajastu (baaside leping: Eesti 28.09.1939, Läti: 05.10.1939, Leedu: 10.10.1939) baaside lepingu sõlmimine NSV Liiduga, millega NSV Liit rajab Baltimaadesse omad baasid, okupatsioon võõra riigi territooriumi oma võimule allutamine ja selle oma valduses hoidmine ning seal enese kindlustamine, Atlandi harta (august 1941) Roosevelti ja Churchilli poolt sõlmitud 8 punktiline kokkulepe, milles lubati taastada kõigi sõjas okupeeritud riikide iseseisvus, küüditamine inimeste vägivaldne ümberpaigutamine, juunuküüditamine (14.06.1941) Nõukogude okupatsiooni ajal sundasumisele saadetud ligikaudu 10000 inimest Eestist, Lend-lease`i süsteem abiandmissüsteem, mida USA rakendas oma liitlaste suhtes II maailmasõja ajal, rendile ja laenuks ...
Kongressi liikmeid hakati süüdistama võimu kuritarvitamises ja altkäemaksu võtmises. Suurlinnades suurenes kuritegevus. Kehtestati keeluseadus (alkoholi valmistamist, müüki ning sisse- ja väljavedu keelav seadus). Tekkisid maffiarühmitused, mis tegelesid mitte ainult alkoholi salamüügi, vaid ka väljapressimiste, tapmiste ja narkokaubandusega. Eriti kuulsaks mafioosoks/ristiisaks sai Al Capone Chicagos. 1933 uus programm ''Uus kurss'' Kiideti heaks mitmeid Roosevelti valitsuse tähtsaid ettepanekuid, mis parandasid tavainimeste olukorda. Põllumajandustootjatele olid olulised maa viljakuse taastamise kavad, mis muutusid eriti vajalikuks peale pikka põuda ja tolmutorme. Tähtsaks uuenduseks sai ka pensionikindlustusseadus. Isolatsionism ehk Euroopa konfliktidesse mittesekkumise poliitikat aeti USAs juba 19 sajandi esimesel poolel. Osavõtt I maailma sõjast, aga katkestas selle. Seda poliitikat järgis USA kuni teise maailmasõjani. Roosevelt tunnistas, et
riikides demokraatia nõrgaks (miks?). · Demokraatlikud ideoloogiad: 1. Liberalism; 2. Konservatism; 3. Sotsiaaldemokraatia. · Ameerika Ühendriikide areng oli väga kiire, kasvas nii riigi väline võimsus kui ka kodanike jõukus. Ameeriklased arvasid, et nad on kõikvõimsad kehtestasid nn kuiva seaduse. (Mis sellega kaasnes?) · Mida sümboliseeris president Herbert Hoover? · Suur depressioon (1929-1933) ehk..., millega kaasnes ameeriklaste massiline vaesumine. · F. D. Roosevelti New Deal ja selle sisu? · USA välispoliitika? · Cinderella man ehk näide sellest kuidas...? Küsimused: 1.Milles seisnes demokraatia tugevus ja nõrkus pärast Esimest maailmasõda? 2.Miks oli sotsiaaldemokraatia 1920. aastatel edukas? 3.Nimeta USA parteid ja nende logod. · Inglismaa võitis küll Esimese maailmasõja, kuid kaotas juhtriigi koha maailmas, mille sai endale...(kes?) Raskeks läks Inglismaal ka majanduslikult. Süsi asendati järk-järgult
kuulmist. Aastal 1960, kui Herbie oli 20-ne aastane, kuulis ta Chris Andersoni mängimas ja anus temalt, et too võtaks ta enda õpilaseks. Sealt saigi alguse Hancocki karjäär ning ta pidevalt nimetab Andersoni olevat tema harmooniline guru. Karjäär (60-ndad) 60-ndatel lahkus Hancock Grinneli kolledist, kolis Chicagosse ning hakkas koostööd tegema Donald Byrdi ja Coleman Hawkinsiga. Samal ajal võttis ta tunde Roosevelti ülikoolis. Sel kümnendil õppis Herbie lühikest aega ka kompositsiooni Vittorio Gianninilt. Aastal 1962 lindistas ta oma esimese sooloalbumi Takin' Off. Selle albumiga teenis ta Miles Davise tähelepanu, kes just sel ajal pani kokku uut ansamblit. Mais, aastal 1963 ühineski Hancock pianistina Davise bändiga ja kogus sellega suurel hulgal tähelepanu. Samal ajal, kui Hancock mängis Davise ansamblis, leidis ta ka oma isikliku tee pianistina
autonoomia. 3. Kirjelda heaoluriigi kujunemist. Inimesed hakkasid linnas elama, lapsed ja vanurid hakkasid vajama toimetulekuks rohkem ühiskonna abi. Toimusid ka kodanlikud revolutsioonid, kujunes välja kodanikuühiskond, kehtestati esimesed demokraatlikud valitsemisrežiimid. 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses hakkasid tegelema sotsiaal-majanduslike probleemidega. Eelnevalt võib rääkida heaoluriigist Saksamaast juba 1880. aastatest, heaoluriigi sünd Põhja-Ameerikas seostub F.D Roosevelti uue kursi poliitikaga. 4. Iseloomusta heaoluriiki. Heaoluriik on sotsiaalriik, mis garanteerib kodanike nii poliitilisi kui ka sotsiaalseid õigusi, püüab parandada inimese toimetulekuvõimalusi ning sekkub sel eesmärgil majandusse ja tulude jaotamisse. Täidab ka sotsiaalseid ülesandeid ning reguleerib majandust, majanduslikku tõhusust kõrvutatakse heaoluriigis alati sotsiaalse õiglusega. Tunnused: ressursside ülekandmine, pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks.
Ettevõttete päästmiseks vähendati tootmist ja vallandati töölisi. USAs jäi 13 miljonit inimest tööta, Saksamaal 6mil. Need, kes jäid tööle, pidid leppima väiksema palgaga. Inimesed ei suutnud enam endistviisi osata sellepärast levis ületootmine kõikidesse majandusharudesse. Miljonid inmesed olid näljas, samas hävitati rongide kaupa vilja ja muid toiduaineid. kuidas kriisist väljuti USA presidendi Roosevelti kriisist väljumise kava New Deal tähendas ulatuslikke reforme kogu riigis. Riik sekkus majandusse, asi mida ta varem polnud teinud. Rooseveldi kava nägi ette kontrolli kehtetust pankade üle. Lahti jäid vaid elujõulised pangad. Riik hakkas reguleerima ka põllumajandust. Väiksemat tootmist premeeriti, sellega tõsteti põllumajanduses hindu. Loodi uusi töökohti, reguleeriti tööjaotust, sissetulekuid jms. Tänu nendele meetmetele leidsid miljonid ameerklased endale rakenduse
See on üldse üks raskemaid dokumenteeritud depressioone üleüldse. Varem arvati, et Lincolni depressiooni taga oli tema väga karmi käega naine, kuid tegelikult oli tegemist bipolaarse maniakaal-depressiivse sündroomiga. Bipolaarne maniakaalne-depressioon on psüühikahäire, mille puhul vahelduvad kõrgenenud meeleolu, aktiivsuse ja energiaga perioodid ning meeleolu, aktiivsuse ja energia alanemine. Ameerika Ühendriikide presidenti Theodore Roosevelti loeti oma ajastu vaimukaimaks ja põnevaimaks meheks. Kuigi tegelikult oli selle põnevuse näol tegemist hoopis hüperaktiivsusega. Kui täpne olla, siis oli Rooseveldil näol Ühendriikide presidendiks saanud bipolaarne hüsteeriks. Mandri-Euroopast on üks tuntumatest kliinilist depressiooni põdenud poliitik Winston Churchil, kes oli tuntud suure sigari ja viski armastuse poolest. Sir Winston Churchillil ei olnud peaaegu mitte ühtegi kainet päeva
), otsustati ära Saksamaa jaotamine ja Poola piirid. 4.-11. veebruarini 1945 toimus Nõukogude Liidus Jalta (ka: Krimmi) konverents, osalejad jällegi Churchill, Roosevelt ja Stalin. Jaltas otsustati sõjajärgne maailma jagamine võitjate vahel (samuti Saksamaa jaotamine okupatsioonitsoonideks NSVLi, USA, Inglismaa ja Prantsusmaa vahel). 17. juulist 2. augustini 1945 toimus Saksamaa pinnal Potsdami konverents. Osalejad samad, kes Teherani ja Jalta konverentsil, vaid vahepeal surnud Roosevelti asemel esindas USAd uus president Harry Truman. Potsdamis korrati üle otsus Saksamaa jagamisest okupatsioonitsoonideks. Seal otsustati Saksamaa ka denatsifitseerida, demilitariseerida, desarmeerida, demonteerida. Sõjaroimarid läksid kohtu alla. 1945. aasta jaanuaris jõudsid Nõukogude Liidu väed Saksamaa pinnale. Suur pealetung algas märtsis. Samal ajal lähenesid lääne poolt Saksamaale lääneliitlased. Punaarmee ja lääneliitlaste (NSVL ja USA) kohtumine toimus 25
tõttu edasi lükatakse ning oli tõsiseim tagasilöök S.le · okt Itaalia ründab Kreekat, kuid sai lüüa. Saksamaa sundis endaga ühinema Ungari, Rumeenia, Bulgaaria ja Jugoslaavia, et oma liitlastele appi minna, kuid aprilli lõpuks oli Kreeka vallutatud.. 1941: · 6. 04 S ründab liitlaste toetusel Jugoslaaviat ning purustas selle. · 20.05 ründasid S langevarjuüksused Kreetat, inglased sunniti taanduma. Malta jäi alistamatuks. · August Roosevelti ja Churchilli Atlandi harta, milles lubati taastada kõigi sõjas okupeeritud riikide iseseisvus. 1943: · 3. 09 Ameerika ja S. Br vägede korraldatud dessant Sitsiiliasse, seejärel ka Itaaliasse. Mussolini kukutati. Saksa väed sisenesid Itaaliasse. · Nov S ägedate lahingutega liitlasvägede liikumine Rooma peale tõkestamine, Itaalia langes sõjast välja. · Teherani konverents, kus lääneriigid tegid NSVLile järelandmisi, tunnustades selle 1941. a
Sisepoliitikas väljendus see nn makartismina- kujutas endast senaator Joseph McCarthy algatatud kampaaniat kommunistide ja nendega seotud isikute kõrvaldamiseks avalikest ametitest. Peagi kasvas see üle nõiajahiks, mille tagajärjel pidi ebameeldivusi taluma tuhandeid inimesi. 1954. mõistis senat Joseph McCarthy tegevuse hukka ning kommunistide tagakiusamiskampaania lõpetati. Sõjajärgsetel aastatel olid võimul demokraadid. Pärast Roosevelti surma 1945 sai liidriks Harry Truman, osutus võimekaks ja kaugelenägevaks poliitikuks. Loobus kandideerimast ja presidendiks sai vabariiklane Eisenhower, kes kritiseerid Trumani doktriini passiivseks ning lubas ikestatud rahvaste vabastamiseks aktiivseid samme astuda. John Kennedy, valiti 1960 presidendiks, kuulutas välja uute rajajoonte poliitika. (,,Ära küsi, mida riik saab teha sinu jaoks, vaid küsi, mida sina saad teha oma riigi heaks") uute rajajoonte poliitika- ameeriklased peavad
1998 Krakówi Jagiello Ülikooli hõbemedal 1999 Lapi ülikooli audoktor 1999 Liberaalse Internatsionaali vabaduse auhind 1999 Saksamaa Pagendatute Liidu kõrgeim aumärk 2000 Saint Olafi Ülikooli (USA) audoktor 2000 Turu Ülikooli audoktor 2000 Batlineri Instituudi Väikeriikide auhind 2001 Eesti Teaduste Akadeemia liige 2001 Max Schmidheiny Vabaduse auhind (Sankt Galleni ülikool, Sveits) 2004 Surrey Ülikooli audoktor 2004 F. D. Roosevelti Sõnavabaduse Auhind 9. Liidud ja ühingud Eesti Kirjanike Liidu liige 1963 Eesti Kinoliidu liige 1966 Kalevala Seltsi (Soome) välisliige 1975 Soome Kirjanduse Seltsi kirjavahetajaliige 1976 Soome-Ugri Seltsi kirjavahetajaliige 1977 Soome Kirjanike Liidu auliige 1982 Eesti PEN-klubi liige 1989 Euroopa Teaduste ja Kunstide Akadeemia juhatuse liige 1993 Kommunismiohvrite Mälestusfondi rahvusvahelise nõukogu juhatuse liige 1995
I Maailmasõda * 1914-1918 Antantid (Inglismaa, Prantsusmaa ja Venemaa) ning Kolmikliit (Saksamaa, Austria-Ungari ja Itaalia). Antantid võitsid ning otsustasid Euroopa üle. Saksamaa pidi kaotuse tõttu hakkama reparatsiooni Inglismaale ja Prantsusmaale maksma. Hispaania kodusõda * 1936-1939 Sõda tekkis, kui Hispaanias võitsid üldvalimised Rahvarindeks ühinenud vasakpoolsed erakonnad, millega sõjaväelased ei olnud rahul. Vabariiklased (toetasid: Nõukoguderiik) ning Sõjaväelased (juht: Franco, toetajad: Saksamaa, Itaalia ja Portugal). Vabariiklased kaotasid ning riigis kehtestati Franco diktatuur. Versaille leping * 1. Saksamaa pidi loobuma paljudest oma piirialadest. 2. Saksamaal ei tohtinud olla ka sõjamasinaid. 3. Prantslased tahtsid saada Saksamaalt Reinimaad, vältimast Saksamaa rünnakut Prantsusmaad (seal ei tohtinud olla sõjaväge ega -varustust). 4. Lubatud oli 100 000 elukutselist vabatahtlikku maa- ja 15 000 mereväelast. 5. Saks...
Selle juurde tõi autor välja antropoloog Ralph Lintoni, kelle näide keskmisest ameeriklasest, kui enesekesksest ja „klapid peas“ suhtumisega inimesest, ideaalselt antud arvamust toetab. Rääkides armastusest ja sõprusest vastandab Macfarlane kahte isikut, tuntud kirjanikku Oscar Wilde ning Ameerika presidendi Jimmy Carteri ema Lillian Carterit, seoses vanemate armastusega laste vastu ning vastupidi. Alan Macfarlane tsiteerib ka Ameerika kunagist presidenti Roosevelti, kes on öelnud järgmist: „Ma kinnitan, et usun kindlalt – ainus asi, mida peame kartma, on hirm ise.“ Ning sellega Macfarlane ka nõustub. Usust rääkides mainib autor ära ka kaks tuntud filosoofi Michel de Montaigne ning Montesquieu. Raamatu üsna lõpus toob Macfarlane välja kirjaniku Douglas Adamsi ning sellega paneb ta ka suurepärase punkti oma teosele. Too välja ja esita teose peamised tulemused, järeldused, kokkuvõtted.
II maailmasõda 1.Peamised sõjas osalenud riigid (Saksamaa liitlased & vastased):Kuigi sõja alguses NSV Liit ja Saksamaa liitlased olid, tekkisid peagi vastuolud ning neist said vaenlased. Saksamaa liitlasteks olid 27.sept.1940 allakirjutatud Kolmikpakti kuulunud Jaapan ja Itaalia, hiljem liitusid paktiga veel Ungari, Rumeenia, Slovakkia ja Bulgaaria. NSV Liidu vastu võitles ka Soome, kuid otseselt Saksamaa liitlaseks ei saa teda lugeda. Saksamaa peamised vaenlased olid Suurbritannia, Prantsusmaa, USA, NSV Liit ja väiksemad riigid, kelle Saksamaa alla neelas (Austria, Tsehhoslovakkia, Taani, Norra, Holland, Belgia, Luksemburg). Ka Prantsusmaa kaotas oma tähtsuse Saksamaa vastasena kiiresti. 2.MRP lisaprotokoll & Nõuk.-Saksa sõpruse- & piirilepingu lisaprotokoll 1939.a:Saksa-Nõuk. mittekallaletungilepingu juurde kuulus ka salajane lisaprotokoll, mis käsitles kummagi riigi huvisfääre Soomest Rumeenian...
* 1998 Krakówi Jagiello Ülikooli hõbemedal * 1999 Lapi ülikooli audoktor * 1999 Liberaalse Internatsionaali vabaduse auhind * 1999 Saksamaa Pagendatute Liidu kõrgeim aumärk * 2000 Saint Olafi Ülikooli (USA) audoktor * 2000 Turu Ülikooli audoktor * 2000 Batlineri Instituudi Väikeriikide auhind * 2001 Eesti Teaduste Akadeemia liige * 2001 Max Schmidheiny Vabaduse auhind (Sankt Galleni ülikool, Sveits) * 2004 Surrey Ülikooli audoktor * 2004 F. D. Roosevelti Sõnavabaduse Auhind Aumärgid: * Jordaania Taassünni ordeni suurpael ja suurtäht 1993 * Taani Elevandi ordeni suurpael ja suurtäht 1994 * Soome Valge Roosi ordeni suurrist ketiga 1995 * Rootsi Serafimi ordeni kett 1995 * Mehhiko Asteegi Kotka orden 1995 * Läti Kolme Tähe teenetemärgi suurrist ketiga 1996 * Ungari Vabariigi Teeneteordeni suurrist 1997 * Sloveenia Vabariigi Vabaduse Kuldtähe teenetemärk 1997 * Itaalia Vabariigi Teeneteordeni suurrist 1997
1.Compiegne`i vaherahu- vaherahu,mille sõlmisid sõdivad pooled 18.nov.1918ja millega lõppes sõjategevus Pariisi rahukonverents-konverents, mis töötas välja püsivad rahulepingud Versailees`s lossis ja mis töötas rohkem kui aasta Reparatsioon-kahju täielik või osaline hüvitamine sõja võitjale. Versaille`s süsteem-Pariisi rahukonverentsil loodud uus poliitiline korraldus,nimetati ka Versaille`s diktaadiks. Rahvasteliit-Pariisi rahukonverentsil loodud organisatsioon,mille eesmärgiks oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine ning rahvusvaheline koostöö. Diktatuur-mitte milleski piiratud, seadusega kitsendamatu, jõule toetuv võim. Wilssoni 14 punkti-Võidujoovastuses Antandi riigid soovisid igati saksamaad ja tema litlasi aladada ning neile kätte maksta. See ei langenud küll kokku usa presidendi W.Wilssoni rahukavaga, mille ta esitas 1918 a jaanuaris ning mida hakati nimetama wilsoni 14. punktiks. Agressor- Sõjaalgataja ka valluta...
Demokraatia 1920-1930 §3, 3A, 4 1. Demokraatia populaarsuse ja leviku põhjused pärast I maailmasõda. *tekkinud uued riigid valisid demokraatliku riigikorra *naiste poliitilised õigused suurenesid 2. Damokraatlikku ühiskonda tänapäeval iseloomustavad tunnused. *rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises *kodanikuõiguste olemasolu *kodanikuvabaduste olemasolu 3. Nimeta demokraatlikke liikumisi Euroopas. Nende eesmärgid, saavutamise vahendid. *liberalism - isiksuse vabaduste a vabaturumajanduse kaitsmine-pooldati reforme *konservatism - vaba turu kaitsmine ja majandusellu mittesekkumine-oldi igasuguste reformide vastu *sotsialism ja sotsiaaldemokraatia - eesmärgiks ühiskond, kus inimeste vahel ei ole suurt varalist ebavõrdsust-reformid, tuli kehtestada rikastele suuremad maksud ja saadud raha kasutada kõigile võrdsete elutingimuste rajamiseks 4. Miks õnnestus konservatiividel võita enda poole valijaid, kes varem andsid hä...
Ühendriikide riigivõlga. · Roosevelt algatas reforme: riik asus toetama uute töökohtade loomist, organiseerima hädaabitöid. Seadusega kehtestati miinimumtöötasu ja tööpäeva maksimaalne pikkus. Riik maksis töötutele abiraha, vaestele peredele toetusi, hakkas reguleerima põllumajandust, kehtestades tootmispiirangud. Selle tulemusega kasvasid põllumeeste sissetulekud. · 1933 hakati kriisist üle saama (järelnähud andsid siiski veel aastaid tunda) ning Roosevelti peeti meheks, kes tõstis USA taas jalule. · Välispooliitikas ajas USA isolatsionismipoliitikat, püüdes maailmas toimuvast eemal hoida. 5. Diktatuuride teke ja liigid · Tekke põhjused: pettumine demokraatlikus riigikorralduses (valimiskünnise ja demokraatlike traditsioonide puudumine), majanduslikud raskused, pettumine Versailles' süsteemis (rahu tingimusi peeti ülekohtuseks),
Ülemaailmne majanduskriis arutlus SISSEJUHATUS: Majanduskriis ehk Suur Depressioon sai alguse aastal 1929 kui USAd tabas börsikrahh, mis levis kiiresti kõikidesse majandusvaldkondadesse ning jõudis kiiresti ka euroopasse. 1929 - 1933 kestnud Suur Depressioon oli suuresti tingitud ületootmisest (toodeti rohkem, kui nõudlust oli). Sõjajärgne majanduskasv tõi kaasa usu, et kasv kestab igavesti, laene anti kergekäeliselt ning ettevõtted investeerisid suuri summasid moodsatesse tööstusharudesse, mille toodangule ei jätkunud tarbijaid. Kriisi oli süvendanud ahelreaktsioon ehk lahti seletatuna jäi kaup seisma, mistõttu ei saanud tootja oma raha tagasi ning oli sunnitud koondama töötajaid. Sellega langes ka elenike ostujõu langus, mis tõi kaasa veel suurema kriisi süvenemise. PÕHJUSED: Kuigi konkreetsemalt pole majandusteadlased ja ajaloolased tänini üks...
võrdsed, seaduslikud ümberkorraldused rahulikul teel Ameerika Ühendriigid: · Kuidas on seotud keeluseaduse vastuvõtmine maffiarühmituste tegevusega ja karistamatus kuritegude eest? Kasvas kuritegevus ja ebaseaduslik tegevus, alkohol, ostsid võimu esindajaid ära · Mis sai Al Caponest?Mõisteti vangi maksuameti poolt, ajukahjustus, kaotas positisiooni kuritegelikus maailmas. Suur majanduskriis ja Roosevelti "uus kurss" · Miks 1932.a valimistel võitsid demokraadid? (võrdle vabaturumajandust ja keinesianistlikkju maj.mudelit) · Kas ja kui palju peab riik sekkuma majandusse? · Kas Roosevelti võib pidada edukaks presidendiks? Põhjenda näidetega.
suureneva tööjaotuse olukorras. Tänapäeva majandus on ületanud rahvuslikud piirid ja muutunud internatsionaalseks, suureks probleemiks on turg ja toorained. Viimaseid ühiselt kasutades on kaod väiksemad. Samuti on üheskoos kergem kanda majanduslike tagasilöökide raskust. 28. F.Roosevelti uus kurss (1933.a.) uus kurss, mille aluseks oli seadus tööstuse taastamise kohta. · Roosevelti valitsus kergendas töötute olukorda. Sel eesmärgil · loodi Erakordse Abi Föderaalne Administratsioon. · Põllumajandustoodangu realiseerimiseks loodi Põllumajanduse Reguleerimise Administratsioon, mille peamiseks ülesandeks oli preemiate maksmine talupidajatele, kes vähendasid põllupinda ja karja arvu. · Nii tugevdas Roosevelti valitsus riigi osatähtsust majanduselus, mida tehti turumajandussüsteemi kaitsmiseks.
Sotsiaalsed olud. Väikestest küladest said kiiresti linnad ja nendest suurlinnad.Probleemiks said korterikitsikus ja olmetingimuste ja vabrikutööliste elutingimuste halvenemine.Tööliste palk oli aga väike ja töötingimused halvad,kasutati ka naisi ja lapsi tööjõuna.ületootmine viis aga sageli laostumiseni. Töö olukord aga paranes kui tekkisid ametiühingud.Lõuna jäi ka pärast kodusõda lõhestatud piirkonnaks. Reformide ajastu. Presidendiks sai Theodore Roosevelti ja ta tugevdas järelvalvet trustide ja raudteede üle.Kaitses ka loodusvarasi,arendas maaparandust. Muudatused välispoliitikas. Ühendriikide välispoliitika peamine eesmärk oli ülemvõimu kehtestamine läänepoolkeral.Hispaania-Ameerika sõja käigus liideti viimased Hispaania koloniaalvaldused Vaiksel ookeanil. Aktiivsemalt tegutsesid Ühendriigid ka Ameerika mandril sekkudes naaberriikide siseasjadesse. Venemaalt osteti Alaska.
6.08.1945-Hiroshima aatomipomm Jaapanis, USA poolt, 3 päeva hiljem Nagasaki 2.09.1945-Jaapani Kapitulatsioon, lõppeb teine maailmasõda Demokraatia levik I maailmasõja järel -demokraatia võidukäik, sest sõjas jäid peale demokraatlikud riigid -demokraatlike vabaduste laienemine (valimisõigus ka naistel) -mitmes riigis ei osutunud demokraatia jätkusuutlikuks, mille põhjuseks olid traditsioonide nõrkus ja poliitiliste erakondade arenematus Uus kurss USAs Roosevelti poolt ellu viidud poliitika (New Deal) -riigi sekkumine majandusse -rangem regulatsioon -ajutised töökohad -ametiühingute õigused -sotsiaalhoolekanne -isolatsioonipoliitika Demokraatlikud riigid kahe maailmasõja vahel -konservatiivid hakkasid järjest enam tegelema majandusküsimustega -sotsiaaldemokraatide võimuletulek -vasakpoolsed erakonnad toetasid riigi suuremat sekkumist majandusellu ning kõrgemate maksude kehtestamist, et aidata abivajajaid
suurt mõju inimeste elukorraldusele ja nende heaolule. 2. Varem riigil neid ülesandeid ei olnud (kirik, perekond, külakogukond, vald) 3. Inimesed ei vajanud riigilt abi 4. Tekkisid demokraatlikud valitsemisreziimid 5. Need tingisid erilise ühiskonnatüübi - heaoluriigi kujunemise. Heaoluriigi tekkimine 19. saj lõpus 20 saj algus Saksamaal - 1880 a. P- Euroopas 20. saj. esimesel kümnendil P- Ameerikas 1930. aastatel ja F. Roosevelti uus poliitiline kurss Vaatame lk 13. Riiklike heaolukulude kasv 20. saj teisel poolel Heaoluriigi olemus ja ülesanded 1. Heaoluriik püüab parandada inimese toimetulekuvõimalusi ning sekkub sel eesmärgil majandusse ja tulude jaotamisse. 2. Pakub teenuseid, millest turg ei ole huvitatud 3.Sellega pehmendatakse turukonkurentsist ja inimese elukaarest tulenevaid riske 4. Heaoluriik täidab klassikalisele riigi funktsioonile (seadusloome, õiguskord, riigikaitse) ka
midagi otsustavat ette, kummagi ühiskond ei tahtnud sõdida ega olnud valmis tooma võiduks vajalikke ohverdusi. Samuti ei pidanud Saksamaa sõja algul muretsema NSVL pärast, kellega tal oli tehtud sõprusleping. 2. Iseloomustage Atlandi hartat. (3p) Millised punktid olid vastuolus NSV Liidu huvidega, Miks? (3p). Milliseid lootusi said hartast okupeeritud rahvad? Kas need lootused täitusid? Põhjendus oma vastusele. Näiteid! (3p) Atlandi harta oli Roosevelti ja Churchilli poolt algatatud leping, mis deklareeris Saksamaaga võitlusse astunud riikide eesmärgid ja põhimõtted. Harta eeldas loobumist territoriaalvallutamist ja rahvaste enesemääramisõiguse austamist. Sellega liitus kokku 15 riiki, k.a. NSVL. NSVL huvidega vastuolus oli rahvaste enesemääramisõiguse austamine, kuna NSVL oli okupeerinud Baltikumi, mis tähendas, et seda punkti ta ei järginud. Samuti oli huvidega vastuolus punkt, mis nägi ette loobuda territoriaalvaldustest,
Harbourit. - Poole aastaga hõivasid jaapanlased kõik liitlaste tähtsamad tugipunktid ning Indohiina, Birma, Malaisia, Singapuri, Filipiinid ja Indoneesia, kuid 1942. aasta juunis toimunud Midway lahing oli jaapanlastele hävituslik. 4. Miks, kuidas ja millal tekkis teljeriikide vastane koalitsioon? (Atlandi harta, Teherani konverents). Atlandi harta - Toimus 14. augustil 1941.. - Atlandi harta oli Roosevelti ja Churchilli poolt algatatud leping, mis deklareeris Saksamaaga võitlusse astunud riikide eesmärgid ja põhimõtted. - Harta eeldas loobumist territoriaalvallutamist ja rahvaste enesemääramisõiguse austamist. - Sellega liitus kokku 15 riiki, k.a. NSVL. Teherani konverents - Toimus 28. novembrist 1. detsembrini 1943 Iraani pealinnas Teheranis - Kolme suurriigi tippkohtumine. Nõukogude Liitu, Ameerika Ühendriik ja Suurbritannia
Samal aastal sõlmiti diplomaatilised suhted NSV Liiduga. Kuid hoolimata sellest sai Roosevelt palju kriitikat. Teda süüdistati fasismi, sotsialismi ja kommunismi sissetoomises USA majandusellu. Siiski valiti ta 1936ndal aastal taas presidendiks. Ta otsustas jätkata uuendustega ning ümberkorraldustega, kuigi tundis tugevat vastasseisu. Nii Kongress kui ka Ülemkohus hakkasid märkama presidendi valitsemises ning otsuste langetamisel vigu. Lõpuks kiideti ikkagi heaks mitmed Roosevelti valitsuse tähtsad ettepanekud, mis parandasid tavainimeste seniseid elusid. Tänu Rooseveltile astusid Ühendriigid uude, majanduslike ja poliitiliste muudatuste ajajärku. Uue kursi poliitikal oli eriti suur mõju ka Ameerika põllumajandusele, sest ta süvendas veelgi maaühiskonnas juba väljakujunenud suundumusi. Kokkuvõte: 1920ndad ja 1930ndad aastad Ameerika majanduses ja poliitikas on mõjutanud palju kogu maailma. Kuigi Ameerika oli üks maailma juhtriike ning nende majandus arenes
Prantsusmaa. Kallaletungile eelnes provokatsioon: ööl vastu 10.maid tungisid Saksa lennukid oma väikelinna Freiburgi, purustati haigla. Selles süüdistati Hollandit ja Belgiat. 15.mail kapituleerus Holland, 28.mai Belgia Prantsusmaa- 10.mail algas Saksamaa pealetung, 15.juunil sisenesid lahinguteta Pariisi. 22.juuni 1940 kapituleerus Prantsusmaa Saksamaa ees. Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Jugoslaavia, Kreeka 2. Atlandi harta Atlandi harta oli Roosevelti ja Churchilli poolt algatatud leping, mis deklareeris Saksamaaga võitlusse astunud riikide eesmärgid ja põhimõtted. Harta eeldas loobumist territoriaalvallutustest ja rahvaste enesemääramisõiguse austamist. Sellega liitus kokku 15 riiki, k.a. NSVL. NSVL huvidega vastuolus oli rahvaste enesemääramisõiguse austamine, kuna NSVL oli okupeerinud Baltikumi, mis tähendas, et seda punkti ta ei järginud. Samuti oli huvidega vastuolus punkt, mis nägi ette loobuda territoriaalvaldustest,
Suurendati ametiühingute õigusi, riik hakkas hoolitsema abivajajate eest, makstes töötutele abiraha, vanuritele pensioni ja vaesematele peredele toetusi, samuti hakkas riik reguleerima põllumajandust ning kehtestas tootmispiirangud. Põllumajandussaaduste hinnad ja põllumeeste sissetulekud hakkasid selle tulemusel taas kasvama. Kehtestati riigi kontroll panganduse üle, taastati suur osa inimeste hoiustest. Kui 1933. a hakkas riik majanduskriisist välja tulema, hakati Roosevelti pidama meheks, kes tõstis Ühendriigid taas jalule. 4.Diktatuurid Diktatuuride kujunemise põhjused. Diktatuuri põhijooned. Fasistlik Itaalia. Natsionaalsotsialism Saksamaal. PÕHJUSED: - Demokraatia kriis- pettumus demokraatlikus riigikorralduses, majanduslikud raskused - Kujunesid välja mittedemokraatlikud liikumised - Nõuti diktatuuri, mis hävitaks arengu vaenlased, majanduse õitsengule viimine - Versailles'i rahulepingut peeti ebaõiglaseks 1) AUTORITAARSUS:
Franklin Roosevelt. Ta innustas rahvast tegema midagi, et elu paremaks läheks. Riigipea ise tegi palju ümberkorraldusi ehk reforme. Selleks koostati tegevuskava, mida Roosevelt nimetas New Deal'iks. Selle kava loomine pidi ergutama tööstust ning looma uusi töökohti. Roosevelti kavad aitasid ka vaeseid ning avati ainult panku, mis suutsid korralikult toimida. 1933.aastal hakkaski majanduselu paranema. Kuid majanduskriisi tagajärgedest toibuti lõplikult alles pärast Teist maailmasõda. Roosevelti süüdistati fasismis, kommunismis jne. Kriitikast hoolimata valiti ta 1936.aastal jälle presidendiks ning ta sai jätkata ümberkorraldustega. Kuid siis tundis ta juba tugevat vastuseisu, aga kui1938.aastal tabas USA-d uus majanduslangus ning see sundis nii Kongressi kui ka Ülemkohut oma suhtumist presidenti muutma. Põllumajandustootjatele olid olulised maa viljakuse taastamise kavad ja tuli ka pensionikindlustusseadus. Roosevelti reformidega sarnaseid ümberkorraldusi tehti ka
hüperinflatsioon, mida süvendas Sks valitsuse vale maj poliitika (deflatsioonipol, mis pärsib maj arengut) · SB ja Prants nii teravalt ei tabanud, kuid siiski langes tootmise tase, suurenes tööpuudus, mitmet ettevõtted pankrotistusid jne · Maj kriis tekitas teravaid sisepol olukordi ja aitas kaasa diktatuuride kujunemisele (natsism Sks, autoritaarsus Eestis) · Keinsianistlik maj poliitika: 1932 a USA presidendi Roosevelti uus poliitika, mis põhines maj teadlase J.M. Keynesi teoorial sekkuda kriisi korral riigi maj ja reguleerida seda riiklikult; neid põhimõtteid kasutades väljus enamik riike 1933-34 maj kriisist Majandus demokraatlikes riikides: 1. USA: · Sõjajärgsetel aastakümnetel Euroopa riikidest võlgade katteks makstud raha soodustas maj arengut -> maj võimsus USAle · Suurenes tootmine; konveiersüsteemi kasutamine ja masstootmine lühendasid tööpäevi,
majandus sõltus osati Ameerika omast. Eriti kannatas näiteks Saksamaa, Aasia, Aafrika ja Austraalia. Kriis kestis 5 aastat ja oli senistest kõige hirmsam. Tööta jäämisega kaasnes nälg, mässude oht ja muud sotsiaalses probleemid. Majanduskriisist aitas väljuda riigi sekkumine majandusellu ja regormide alfatamine. Näiteks 1932. aastal USAs presidendiks valitud Roosevelt hakkas riigis teostama reforme(ümberkorraldused). Te,a üritused kandsid vilja, USA majandus hakkas paranema. Roosevelti poliitikat üritasid jälgida ka teised riigid. Osades riikides asendus demokraadia diktaktuuriga. Toidukaupade hindade tõstmiseks hakati vilja jt toiduaineid ka hävitama. Majanduskriisi lõpuks loetakse 1933. aastat. Siis hakkas USA majandus taastuma ning tema järel ka teiste riikide majandus. Diktaktuur Diktaktuurid jagatakse: 1. Autoritaarsed kogu võim ühe isiku või väikese rühma käes. Seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi, rahvas ei osale riigi juhtimises
Teisitimõtlejaid jälitati ja saadeti koonduslaagritesse. Hitler üritas Sakamaad kiirest taasrelvastada, sõjaväekohustus, sõjalaevastik jne. NSV liit-majanduskriis eriti ei mõjutanud. 1924-Stalini võimule tulek. Kolhoosid, rasketööstus, talude käest võtmine, industraliseerimine. Itaalia-kehtestati diktatuur.Mussolini lubas taastada riigis korra ja muuta Itaalia samasuguseks nagu see oli olnud Rooma impeeriumi ajal. 11. Millised ettevõtmised Roosevelti väljakuulutatud nn uue kursi raames olid ameeriklaste jaoks ebatraditsioonilised? Miks? 100 päeva jooksul võeti vastu 70 seadust, mis võimaldasid riigi sekkumise majandusellu .Riik sekkus majandusse rahanduspoliitika kaudu riiklikud teenused, laenud toetused . Farmeritele maksti (inflatsiooni arvel) subsiidiume toodangu vähendamise eest .Riiklike hädaabitööde korraldamine: ühishüved teed, sillad, tammid 12
· 4.-11. veebruarini 1945 toimus Nõukogude Liidus Jalta (ka: Krimmi) konverents, osalejad jällegi Churchill, Roosevelt ja Stalin. Jaltas otsustati sõjajärgne maailma jagamine võitjate vahel (samuti Saksamaa jaotamine okupatsioonitsoonideks NSVLi, USA, Inglismaa ja Prantsusmaa vahel). · 17. juulist 2. augustini 1945 toimus Saksamaa pinnal Potsdami konverents. Osalejad samad, kes Teherani ja Jalta konverentsil, vaid vahepeal surnud Roosevelti asemel esindas USAd uus president Harry Truman. Potsdamis korrati üle otsus Saksamaa jagamisest okupatsioonitsoonideks. Seal otsustati Saksamaa ka denatsifitseerida (natside karistamine Nürnbergi kohtuprotsess), demilitariseerida, desarmeerida. Teine maailmasõda kestis 1. september 1939 2. september 1945 sõdivad pooled:
a sügisel sõlmitud SM ja IT sõjalis-poliitiline liit. KOMINTERNI-VASTANE PAKT SM, IT ja JP loodud kokkulepe, mis võitles rahvusvahelise kommunistliku organisatsiooni vastu. SUUR DEPRESSIOON 1929-1933 kestnud Suur ülemaailmne majanduskriis. Kaasnesid nälg, tööpuudus, sotsiaalsed probleemid. MUST NELJAPÄEV 24. oktoober 1929 NY börsi must päev. Paljud soovisid aktsiaid maha müüa ja sellpärast langesid hinnad järsult väga madalale. NEW DEAL/UUS KURSS USA presidendi Roosevelti algatatud majanduskriisist väljumise kava, mis tähendas ulatuslikke majandusreforme. Kontrolliti pangandust, reguleeriti põllumajandust, loodi uusi töökohti, hoolitseti abivajajate eest. 3. DATEERI! I MS - 28. juuni 1914 - 11. november 1918 PARIISI RAHUKONVERENTS 18. jaanuar 28. juuni 1919 HISPAANIA KODUSÕDA 1936-1939 SUUR ÜLEMAAILMNE MAJANDUSKRIIS 1929-1933 4. KES OLID PARIISI RAHUKONVERENTSIL PEAMISED OTSUSTAJAD JA KES MIDA SOOVIS? MIKS EI OLNUD VM
kes ja millal selle allkirjastasid ja mis seal öeldud oli. Saksamaa ründas NSV Liitu -> NSV Liit alates sellest hetkest samuti Saksamaa vastu Briti peaminister Churchill nägi nüüd Stalinis liitlast: - 1941 juuli: Suurbritannia ja NSV Liidu ühise sõjategevuse kokkulepe; - USA president Roosevelt pakkuv NSV Liidule sõjavarustust. Tihenes Suurbritannia ja USA koostöö 1941 august Atlandi harta: - kirjutati alla Roosevelti ja Churchilli poolt; - sõnastati sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted; - USA ja Suurbritannia ei soovi sõjast omakasu; - lubati taastada pärast sõda kõikide sõjas iseseisvuse kaotanud riikide sõltumatus. 16. Tead, millal, mille tõttu ja kus toimus Leningradi blokaad; mis oli selle tagajärg. Leningradi piiramine Saksa poolt 8.09.1941-27.01.1944. Nälga suri üle 640 000 inimese. Punaarmee suutis lõpuks Saksa armee taanduma sundida
Kui kaubale ostjaid ei leidu jäävad ettevõtted seisma, töölised vallandatakse, langeb elatustase ja ostujõud, järelikult ostetakse veelgi vähem, järelikult tuleb vallandada veelgi enam jne. Selleks, et kriisist välja tulla, hakati ülejääke lihtsalt hävitama. "New Deal" e "Uus Kurss" - selle nimega nimetatakse reforme, milliseid viis USA-s 1930. aastatel ellu president Franklin Delanoe Roosevelti administratsioon. Need reformid hõlmasid nii rahandust, põllumajandust, tööstust kui ka sotsiaalpoliitikat ning tähendasid riikliku sekkumise suurendamist USA majandusse. Reformide eesmärgiks oli USA majanduse väljaviimine 1929-1932. a. majanduskriisist. neutraalsus - erapooletus NSDAP (Nationalsozialistische Deutche Arbeiterpartei) - Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei SA (Sturmabteilung) - rünnakurühm, keda nende pruunide särkide tõttu hüüti ka pruunsärklasteks
>majanduse kiire areng ning elatustaseme tõus. · Isolatsionismi asemes asusid Ühendriigid looma liite teiste riikidega, lootes peatada kommunismi levikut. · 1950. aastate algul sai kommunismi leviku pidurdamisest USA sise- ja välispoliitika peamisi eesmärke. · Makartism- kampaania kommunistide või nendega väidetavalt seotud isikute kõrvaldamiseks avalikest ametitest. 1954. kampaania lõpetati. · Roosevelti järel tuli 1945. aastal võimule Harry Truman. 1952. loobus Truman kandideerimast ning presidendiks sai vabariiklane Dwight D. Eisenhower. SUURBRITANNIA · SB säilitas oma koloniaalimpeeriumi. · 1940. aastate lõpul iseseisvusid Briti asumaad Aasias, 1950. Aafrikas. Enamik neist asus India eeskujul Briti Rahvaste Ühendusse, mida 1953. aastast teatakse lihtsalt Rahvaste Ühendusena.
aasta oktoobrini oli Eesti okupeeritud Eestis Saksamaa poolt ning (peale Viru Ingeri, mis jäi sõjaväe haldusse) liidetud Ida maa-ala Riigikomissariaadi koosseisu kui Eesti kindralkomissariaat. 08/14 Atlandi harta Atlandi harta oli 14. augustil 1941. aastal sõjalaeva pardal /1941 Newfoundlandi lähedal Atlandi ookeanil USA presidendi Franklin D. Roosevelti ja Suurbritannia peaministri Winston Churchilli vahel sõlmitud kokkulepe, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. Atlandi hartas lubati mitte taotleda uusi territooriume ega nõustuda territooriumide muutmisega ning austada rahvaste õigust valida endale ise valitsemisvorm.
Sõjast üritas väljuda Ungari, kuid S okupeeris. 13. Normandia dessant: S pidi kogu 1944 hoidma suure osa üksustest Prant,oodates liitlasvägede dessanti.6.jun maabusid lääneriikide sõjajõud Põhja- Prant Normandias.S väejuhatus ei suutnud invasioonile piisavalt kiiresti reageerida,kaitse varises suve lõpus kokku.25.aug vabastasid liitlasväed Pariisi. 14. Hitleri-vastase koalitsiooni kujunemine:ametlikult tugines Hi-vastane koa. Aug 1941 Roosevelti ja Churchilli poolt alla kirjutatud Atlandi hartale,milles lubati taastada kõigi sõjas okupeeritud riikide iseseisvuse.(NSVL suutis väljapressida, et see põhimõte ei laieneks MRP tulemusel liidetud riikidele.1943 toimunud Teherani konverantsil tegid lääneriigid Stalinile järelandmise,tunnustades NSVL 1941.a piire(B riigid Moskva võimu all) 1945 veeb toimus Musta mere ääres Jalta konverents,millel osalesid Stalin,Churchill ja Roosevelt.Otsustai,et sama aasta
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
