Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Teine maailmasõda kordamiseks (0)

1 Hindamata
Punktid

Kordamiseks. Teine maailmasõda
1.sept 1939- 2.sept 1945
  • Riigid, kes sattusid Saksamaa võimu alla enne Hitleri kallaletungi NSV Liidule.
    Poola- eelnes provokatsioon nn. Gleiwitzi insident: august 1939 õhtul ründasid Poola mundris mehed Saksamaad Gleiwitzi raadiojaama Poola piiri ääres. Kallaletungis süüdistati Poolat. Samal ööl alustasid Saksamaa lennukid Poolale rünnakut.
    Norra, Taani- pidid saama platsdarmiks edasistele vallutustele. Taanile tungiti kallale 09.04.1950, samal päeval jõuti ka Norra aladele . Taani vallutati ühe päevaga, Norrale tulid appi Suurbritannia väed. Norra vastupanu oleks võinud olla efektiivsem, kuid seda nõrgestas 5. kolonn (sisemine vaenlane , selleks oli Quisling )
    Holland , Belgia, Luksemburg- 10.mai 1940 tungisid Saksamaa väed Hollandi, Belgia ja Luksemburgi territooriumile, kaugema eesmärgiga vallutada Prantsusmaa. Kallaletungile eelnes provokatsioon: ööl vastu 10.maid tungisid Saksa lennukid oma väikelinna Freiburgi, purustati haigla. Selles süüdistati Hollandit ja Belgiat. 15.mail kapituleerus Holland, 28.mai Belgia
    Prantsusmaa- 10.mail algas Saksamaa pealetung , 15.juunil sisenesid lahinguteta Pariisi. 22.juuni 1940 kapituleerus Prantsusmaa Saksamaa ees.
    Ungari,  Rumeenia ,  Bulgaaria , Jugoslaavia, Kreeka
  • Atlandi harta
    Atlandi harta oli Roosevelti ja Churchilli poolt algatatud leping, mis deklareeris Saksamaaga võitlusse astunud riikide eesmärgid ja põhimõtted. Harta eeldas loobumist territoriaalvallutustest ja rahvaste enesemääramisõiguse austamist. Sellega liitus kokku 15 riiki, k.a. NSVL .
    NSVL huvidega vastuolus oli rahvaste enesemääramisõiguse austamine, kuna NSVL oli okupeerinud Baltikumi, mis tähendas, et seda punkti ta ei järginud. Samuti oli huvidega vastuolus punkt, mis nägi ette loobuda territoriaalvaldustest, kuna Nõukogude Liit taotles maailmarevolutsiooni, mis nägi ette kõikide rahvaste ühendamist. Samuti oli Atlandi hartas kirjas see, et alla kirjutanud riigid ei taotle mitte mingisugust omakasu.
    Okupeeritud rahvad arvasid, et sõja lõppedes nõuavad Lääneriigid, et NSVL lahkuks okupeeritud aladelt ja nad saaksid taastada oma iseseisvuse.
  • NSV Liidu tegevus agressorriigina Teise maailmasõja algul.
    Agressorriigiks sai ta 17. septembril 1939. aastal rünnates Poolat. NSV Liit surus Eestile, Lätile ja Leedule baaside lepingut peale. 1939.-1940. aasta talvel toimus Talvesõda Soome ja NSVL vahel, mille küll Soome kaotas, aga ta suutis jääda iseseisvaks erinevalt Baltikumist, mille NSVL juunis 1940 okupeeris. NSVL agressorriigi periood lõppes 22. juunil 1941, kui Saksamaa ründas NSVL-i.
  • Suur murrang Teises maailmasõjas
    Saksamaa õnn hakkas pöörduma 1943.aastal. Idarindel oli sakslaste suurim ebaõnnestumine Stalingradi lahing. Umbes 300 000 Saksa sõdurit sattus venelaste piiramisrõngasse ning verised lahingud lõppesid sakslaste lüüasaamisega. Kurski lahing lõppes samuti Saksa vägede lüüa saamisega .
  • Teine rinne
    6.juunil 1944 avati  Normandias teine rinne Saksamaa vastu. Vägede juhiks kindral Eisenhower . Vabastati Prantsusmaa ja sakslased taganesid Saksamaa piirile. Saksamaa vallutati mõlemalt poolt. Sakslaste vastupanu Punaarmeele oli palju tugevam kui lääneriikide vastu. Päris sõja lõpus eelistati alistumist Lääneriikidele mitte Punaarmeele. 25. aprillil kohtusid NSVL väed ja USA väed Elbe jõel. Berliin alistus 2.mail ja Saksamaa kapituleerus 8.mail. 30. aprillil oli Hitler sooritanud enesetapu. Euroopas oli sellega sõda lõppenud.
  • Hitleri-vastane koalitsioon
    Nõukogude Liit sattus Hitleri-vastasesse leeri, kui Saksamaa tungis kallale NL-ile ning Briti peaminister Churchill hakkas Stalinis vaenlase asemel nägema liitlast. 1941. aasta juulis sõlmiti Nõukogude Liidu ja Suurbritannia vahel ühise sõjategevuse kokkulepe ning USA president Roosevelt pakkus Stalinile sõjavarustust.
  • Konverentsid: Teheran , Jalta, Potsdam (millal, kes osalesid, mida otsustati/arutati, kellele kasulik)
    Sündmus
    Dateering
    Osalejad /otsus/kasulikkus
    Teherani konverents
    1943.aastal
    NSV Liidu esindaja- Stalin
    USA president-Roosevelt
    Suurbritannia peaminister-Churchill
    Lepiti kokku teine rinne ja Roosevelt teatas, et ei kavatse sõdida Venemaaga Balti riikide pärast.
    Kasulik NSV Liidule, sest sai siis Baltikumi vallutada
    Jalta ehk Krimmi konverents
    1945.aastal
    NSV Liidu esindaja-Stalin
    USA president-Roosevelt
    Suurbritannia peaminister-Churchill
    Otsustati ära sõjajärgse maailma jagamine võitjate vahel.
    Kasulik Moskvale (NSV Liidule)
    Potsdami konverents
    1945.aastal
    NSV Liidu esindaja-Stalin
    USA president-Truman
    Suurbritannia peaministrid-Churchill,Attlee
    Arutati Saksamaa ja tema liitlaste saatust.
    Otsustati jagada Saksamaa 4 okupatsioonitsooniks.
    Kasulik Suurbritanniale, sest sai suurima tsooni endale.
  • Saksamaa kallaletung NSV Liidule
    Sõda Inglismaale jäi ära ja alustati ettevalmistusi NSVL vallutamiseks. Töötati välja Barbarossa plaan. Saksa väed jagati kolmeks: Nord, Mitte ja Süd. Nord-läbi Baltikumi Leningradi, Mitte- läbi Valgevene Moskvasse, Süd- läbi Ukraina Stalingradi. Kallaletung algas 22.juuni hommikul 1941.aastal.
  • Kas Saksamaa kallaletung NSV Liidule oli ootamatu ?
    Juhtkond teadis. Neid hoiatasid Churchill ja Sorge (NSVL spioon Jaapanis ). Stalin arvas , et Sorge on topelt agent ja hoiatusi ei võetud arvesse. NSVL hoiatasid ka poolakad, kes üle jõe ujusid ja teatasid, et piiri äärde on kogunenud Saksa väed. Ka neid ei usutud.
  • NSV Liidu sõjaline doktriin
    Vastane tuleb purustada tema enda territooriumil. See oli vastu võetud enne sõja puhkemist. Nähti ette ründesõda mitte kaitsesõda.Varem oli ka kaitsesõja konseptsioon , olid välja töötatud sõjaplaanid, olid rajatud baasid laskemoona ja toiduvaruga. 1939.aastal see tühistati ja grupid saadeti laiali, ettevalmistatud sõjamehed represseeriti. Tulemuseks NSVL ränk lüüa saamine.
  • USA sõttaastumine
    Maailma tähelepanu oli koondunud Euroopale ning Jaapan kasutas seda ära, et kehtestada oma ülemvõim Ida-Aasias. Nende plaanide vastu oli aga USA ning 7. detsembril 1941 ründas Jaapan Hawaii saarestikus asuvat  Pearl Harbori mereväebaasi, mis viis Ameerika Ühendriikide astumiseni Teise maailmasõtta. Rünnaku tulemusel muutsid jaapanlased minimaalsete kaotustega võitlusvõimetuks seitse Ameerika Ühendriikide Vaiksel ookeanil asunud kaheksast lahingulaevast. 8. detsembril 1941 kuulutasid Ameerika Ühendriigid Jaapanile ametlikult sõja.
  • Saksamaa kapituleerumine
    Saksamaa vallutati mõlemalt poolt. Sakslaste vastupanu Punaarmeele oli palju tugevam kui lääneriikide vastu. Päris sõja lõpus eelistati alistumist Lääneriikidele mitte Punaarmeele. 2.mail ja Saksamaa kapituleerus 8.mail. 30. aprillil oli Hitler sooritanud enesetapu. Euroopas oli sellega sõda lõppenud.
  • Jaapan Teises maailmasõjas: kallaletung USA-le, sõja lõpp
    Maailma tähelepanu oli koondunud Euroopale ning Jaapan kasutas seda ära, et kehtestada oma ülemvõim Ida-Aasias. Nende plaanide vastu oli aga USA ning 7. detsembril 1941 ründas Jaapan Hawaii saarestikus asuvat Pearl Harbori mereväebaasi, mis viis Ameerika Ühendriikide astumiseni Teise maailmasõtta. Rünnaku tulemusel muutsid jaapanlased minimaalsete kaotustega võitlusvõimetuks seitse Ameerika Ühendriikide Vaiksel ookeanil asunud kaheksast lahingulaevast. 
    Pärast Saksamaa alistumist muutus peamiseks sõjatandriks Kaug–Ida. Jaapani olukord oli lootusetu, kuid ta ei nõustunud kapituleerumisega. Seepeale otsustas USA kasutada tuumapommi, mis heideti kahele Jaapani linnale –  Hiroshimale  ja Nagasakile. 260 000 inimest sai surma ning jaapanlaste vastupanu oli murtud . Nõukogude väed tungisid Mandžuuriasse ja Koreasse, purustades Jaapani miljonilise armee . Pärast seda olid juhid nõus tingimusteta alla andma ning 2. septembril 1945 allkirjastasid Jaapani ning USA esindajad Ameerika sõjalaeva Missouri pardal Jaapani kapitulatsiooniakti . Teine maailmasõda oli ametlikult lõppenud.
  • Tähtsamad isikud:
  • Stalin
    NSVL juht, Kommunistliku Partei peasektretär
  • Churchill
    Suurbritannia peaminister 1940-1945 ning 1951- 1955
  • Roosevelt
    USA president 1933-1945
  • Eisenhower
    USA sõjaväelane ja poliitik, II ms. Ajal oi liitlasvägede ülemjuhataja Euroopas
  • Žukov
    Nõukogude riigitegelane ja väejuht, pärast Stalini surma sai temast kaitseministri asetäitja
  • Selgitage .
  • lend- lease
    USA abistas sõjas osalenud liitlasriike ning selle seaduse järgi ei tulnud saadud abist hiljem hüvitada seda, mis sõjas hävis või ära kasutati
    b)kapitulatsioon
    Alla andmine
    c) Barbarossa plaan
    1940. aastal Saksamaal väljatöötatud välksõjaplaani koondnimetus, mis oli mõeldud Leningradi, Moskva ning Donetsi söebasseini vallutamiseks
    d) kummaline sõda
    Prantsusmaa-Saksamaa vaheline sõda, mis soikus, kumbki pool aktiivsust ei näidanud, istuti kaevikutes ja harva toimus tulevahetus
    e) kvisling
    Isikud, kes tegid okupantidega koostööd (kollaboratsionistid, reeturid)
    f) blokaad
     Tegevused, mis takistavad vaenlase territooriumile juurde- või väljapääsu või olukord, mil juurdepääs territooriumile on tõkestatud
    g) välksõda
    Sõda, mille vallandajad taotlevad kiiret võitu (mõne nädala või kuu jooksul).
  • Dateeringud:
    • 23. aug 1939
    Molotovi-Ribbentropi pakt
    • 1. sept 1939
    II ms. algus
    • 22. juuni 1941
    Saksamaa kallaletung NSV Liidule
    • 8. mai 1945
    Saksamaa kapituleerumine
    • 2. sept 1945
    II ms. lõpp

    Vastastikuse abistamise pakt Eesti ja NSV Liidu vahel
    • 17. juuni 1940 (seoses Eestiga)

    Eesti okupeerimine
  • Teine maailmasõda kordamiseks #1 Teine maailmasõda kordamiseks #2 Teine maailmasõda kordamiseks #3 Teine maailmasõda kordamiseks #4 Teine maailmasõda kordamiseks #5 Teine maailmasõda kordamiseks #6
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-01-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor kzzkzzz Õppematerjali autor
    Riigid, kes sattusid Saksamaa võimu alla enne Hitleri kallaletungi NSV Liidule. Atlandi harta. Suur murrang. Teine rinne. 3 konverentsi.........

    Sarnased õppematerjalid

    II maailmasõda
    6
    docx

    II maailmasõda

    Demokraatia asendumine diktatuuriga. Versailles süsteemi kuid, samal ajal olles mestis ka Hitleriga. MRP(1939)-saksa ja NSV kokkuvarisemine. 1935 tühistas saksamaa ühepoolselt versailles mittekallaletungipakt. Lisaprotokolliga jaotati ida-euroopa ära. See lepingu, kehtestas sõjaväekohustuse, moodustas lennuväe ja pakt tähendas uut maailmasõda. sõjalaevastiku, lääneriigid olid järeleandlikud. Saksa oli veel nõrk -sõdivad pooled –teljeriigid ja liitlased; muudatused selles ning kui teised riigid poleks ainult protestiga piirdunud, oleksid osas; hitlerivastane koalitsioon ja konverentsid- saksa väed taandunud. Samuti astus saksamaa välja rahvaste Teheran,Jalta ja Potsdam:millal=aasta ,kes ja mida otsustati liidust ning loobus locarno lepingu täitmisest. Teine agressor oli 1

    Ajalugu
    II Maailmasõda
    2
    doc

    II Maailmasõda

    nov 1942 alustasid Nõukogude väed pealetungi ja piirasid sisse Saksa armee. Üritused varustada armeed, toiduga õhust ja murda sisse ebaõnnestusid. Lahingud kestsid mitu kuud veel ja 2. veebruar 1943 sakslased kapituleerusid. Sakslased kaotasid ligi 300 000 meest ning arvukalt sõjatehnikat. Sakslased said hoobi, millest nad toibuda ei suutnud. El-Alameini lahing: nov 1942 ­ mai 1943. Suurbritannia ja USA väed sundisid Saksamaa-Itaalia väed alistuma.(Põhja-Aafrikas) Midway: 42 a teine pool, ameeriklased saavutasid võidu jaapanlaste üle, USA hakkas tasapisi vallutatud alasid tagasi võitma.( Vaikses ookeanis) Normandia dessant: 6. juunil 1944 avati liitlaste (USA, Inglismaa, Kanada, Poola) dessandiga Põhja-Prantsusmaal teine rinne. Saksa väed ei jõudnud piisavalt kiiresti reageerida ja suve lõpuks varises Saksa kaitse kokku. Koalitsiooni väljakujunemine: 14. augustil 1941 sõnastasid W. Churchill (Inglise peaminister) ja F. D. Roosevelt (USA president) Atlandi harta

    Ajalugu
    Rahvusvahelised suhted enne Teist maailmasõda
    6
    doc

    Rahvusvahelised suhted enne Teist maailmasõda

    Rahvusvahelised suhted enne Teist maailmasõda. Teine maailmasõda. Hitleri-vastane koalitsioon 1. Rahvusvahelise olukorra teravnemine 1930. aastail. Versailles rahu sätete rikkumine. 1930-ndaid aastaid iseloomustab: 1. Versaille´i rahulepingu kokkuvarisemine: Saksamaa kehtestad üldise sõjaväe kohustuse (1935), Inglise-Saksa mereväe kokkulepe (1935), Saksamaa sõjaväe viimine Reini demilitariseeritud tsooni (1936) 2. Sõjakollete kujunemine maailmas:

    Ajalugu
    Teine maailmasõda-põhjalik kokkuvõte
    5
    doc

    Teine maailmasõda, põhjalik kokkuvõte

    TEINE MAAILMASÕDA 01.sept. 1939 ­ 02.sept. 1945 1. Teise maailmasõja põhjused: 1) Esimene mailmasõda ei lahendanud riikidevahelisi vastuolusid ja seetõttu peetakse Teist maailmasõda Esimese jätkuks. 2) Hitleri-Saksamaa agressiivne poliitika, taotlus eluruumi laiendamisele. 3) Lääneriikide lepitus-ja järeleandmispoliitika (kokkuleppepoliitika). 4) Nõukogude Liidu maailmarevolutsiooni idee elluviimise kava 5) Ülemaailmse majanduskriisi mõjud 6) Totalitaarsete reziimide teke, nende agressiivne välispoliitika, äärmuslike ideoloogiate mõju 7) Müncheni sobing ja MRP leping soodustasid sõja alustamist 8) ...... 2. Sõja algus: 1)1939.a

    Ajalugu
    II Maailmasõda
    6
    doc

    II Maailmasõda

    · Stalin Nõukogude Liidus arendas sõjatööstust · Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust) Ideoloogilised eeldused · Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi. Suur-Saksamaa loomine · Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände. Hitleri eesmärgiks oli Suur-Saksamaa loomine. Seda plaani hakkas ta jõudsasti rakendama. Esimeseks sammuks oli 1936. aastal Reini jõeäärse ala liitmine Saksamaaga. Teine samm toimus 1938. aastal, kui Austria liideti Saksamaaga (ansluss). Hitleri plaanid sellega aga ei piirdunud ning juba võttis ta eesmärgiks vallutada Tsehhoslovakkia ning Poola. Tsehhoslovakkia valmistus sõjaks Saksamaa vastu Prantsusmaa kutsus sõjaväkke reservväelased ja Suurbritannia seadis valmis sõjalaevastiku, ettevalmistusi saabuvaks sõjaks tehti ka Saksamaal. Lahenduse olukorrale leidis aga Suurbritannia peaminister Neville Chamberlain, kes pakkus

    20. sajand maailmas
    KT II maailmasõda
    8
    doc

    KT II maailmasõda

    · Kamikazed. Jaapan keeldus kapituleerumast. · NSVL tungis Hiinasse ja lõi puruks Jaapani armee Mandzhuurias. · President Trumani otsustas säästa USA sõdureid ja lõpetada sõja kiiresti. · 6. ja 9. aug USA tuumapommid Hiroshimale ja Nagasakile · Hukkus u 300 tuh inimest (põletus, varingud, kiiritushaigus, verevähk) · Jaapan kapituleerus 15. aug 10. Millised olid II maailmasõja tagajärjed? Kuidas muutusid Euroopa riikide piirid pärast II maailmasõda? Kuidas muutus riigikord? Riigipiirid · Taastatakse Saksamaa 1937. a piirid · Saksamaa idapiir Poolaga läheb mööda Oderi ja Neisse jõge · Ida-Preisimaa läheb N Liidule · Sakslased deporteeritakse oma etnilisele kodumaale · N Liidu poolt 1940. a hõivatud alad jäävad talle (Eesti, Läti, Leedu, osa Karjalast, Ida-Poola, Bessaraabia) Territoriaalsed muutused · Pariisi rahulepingud teljeriikidega: Saksamaa, Ungari, Bulgaaria, Rumeenia,

    Ajalugu
    KT II maailmasõda
    8
    doc

    KT II maailmasõda

    Seepeale otsustas USA kasutada tuumapommi, mis heideti kahele Jaapani linnale ­ Hiroshimale ja Nagasakile. 260 000 inimest sai surma ning jaapanlaste vastupanu oli murtud. Nõukogude väed tungisid Mandzuuriasse ja Koreasse, purustades Jaapani miljonilise armee. Pärast seda olid juhid nõus tingimusteta alla andma ning 2. septembril 1945 allkirjastasid Jaapani ning USA esindajad Ameerika sõjalaeva Missouri pardal Jaapani kapitulatsiooniakti. Teine maailmasõda oli ametlikult lõppenud. 12. Millised olid II maailmasõja tagajärjed? Kuidas muutusid Euroopa riikide piirid pärast II maailmasõda? Kuidas muutus riigikord? Territoriaalsed muutused · Pariisi rahulepingud teljeriikidega: Saksamaa, Ungari, Bulgaaria, Rumeenia, Soomega 1947 · Kaotajariigid maksavad reparatsioone rahas, toiduainetes, tööstuskaubana, tehaste sisseseadena · Kaotajariikide territooriumi kärpimine sõjaeelsele tasemele või veel rohkem.

    Ajalugu
    Teine maailmasõda
    48
    pptx

    Teine maailmasõda

     2. Majanduslikud eeldused, mis seisnesid natsireziimi sõjatööstuste väljaarendamises ning teisalt ka Nõukogude Liidu Punaarmee ülesehitamises. Mõlemad riigid rakendasid oma majanduse eelseisvate sõjaliste vallutuste rakkesse.  3. Ideoloogilised eeldused, mis seisnesid Hitleri põhiidees Saksa rahva eluruumi laiendamises. Stalin aga unistas kommunismi mõjuvõimu laiendamisest läände. Põhjused: II maailmasõja põhjuste suhtes ollakse erimeelt. Teist maailmasõda peetakse ka I ms. jätkuks. Kindel on aga see, et  II maailmasõja vallandas Hitleri ja Stalini sobing MRP ning mõlema riigi vallutusplaanid Euroopas ning lääneriigid üritasid suurt sõda viimase hetkeni ära hoida. Teise m aailm asõja sõdivad pooled ja sõjatandrid  Kolmikpakti riigid: Saksamaa, Itaalia, Jaapan Ungari, Rumeenia, Bulgaaria (kokku 11 riiki)  Liitlased (liitlasriigid): Inglismaa, Nõukogude Liit, USA,

    Ajalugu




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun