II maailmasõda (0)

Põhjused- poliitilised eeldused: rahvasteliit ei tulnud oma ül toime, sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada , sõlmiti mrp; versailles süsteem osutus ebapüsivaks. Maj eeldused: hitler arendas sõjatööstust, ka stalin , hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust); ideoloogilised : hitleri põhiidee oli, et saksa rahvas vajab eluruumi, stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada lääne. It soovis muuta vahemere sisemereks ja taastada it antiikse võimsuse, jp soovis kontrollida ida- aasia maj. Saks valmistus sõjaks- Tšehhi alade liitmine 1939. a. märtsis Suur-Saksamaaga puhas agressioon, ning sellisena seda Suurbritannias ka nähti. Saksamaa liitis Tšehhi alad, tuues ettekäändeks sealse sisemise ebastabiilsuse. Hitleri eesmärgiks oli Suur-Saksamaa loomine ning sellega tegi ta algust 1938, okupeerides Austria. Austerlased vastupanu ei osutanud ning riigist sai Saksamaa osa. Saksamaa tungis NSVL territooriumile, ennetades NSVL rünnakut kahe nädala võrra (22jn41). Sõdivad r-d- teljeriigid ( kolmikpakt ): saks, it, jp, soome, ungari, rum, bul, slovak; liitlased: ingl, pr, nl, usa. Kolmikpakt- Kolmikpakt oli Jaapani, Saksamaa ja Itaalia vaheline pakt, mis sõlmiti 27. septembril 1940. aastal Berliinis. Veel liitusid : ungari, rumeenia , bulgaaria(teljer-d). Sõjaplaanid- Barbarossa plaan on 1940. aastal Saksamaal väljatöötatud välksõjaplaani koondnimetus. Saksa väe edasitungimine pidi toimuma kolme kontrolljoone saavutamise kaupa. Aasta lõpuks oli plaanis vallutada Moskva , Leningrad ja Nõukogude Liidu tööstuslik süda; 1944. aasta juunikuus oli kaks kolmepäevalist perioodi, kus mõõnaaeg langes varahommikule. Et halva ilma puhul kõik järgnevad kuupäevad varuks jääksid, planeeris Eisenhoweri staap Normandia dessandi alguse esmaspäevaks, 5. juuniks. Staabipaberitel kandis see dessant koodnime „ Overlord ”, kuid et merel tõusis torm ja ilmateade lubas tugevat tuult , madalat pilvisust ja vähest nähtavust ka 5. juuni hommikuks, andis Eisenhower käsu operatsiooni „Overlord” algus edasi lükata. Eisenhower- usas 2. rinde ülemjuhataja, rommel - saks väejuht, võitles af-s, de gaulle - pr sõjaväelane, juhatas soomusdivisjoni, zukov- punaarmee väejuht, tema juhtimisel purustati jp vägi, paulus- saks kindral- leitnant . Okupeeritud r-d: saks poolt- aust, tn, pl, nr, hl, luks, belg, pr, kre, jugo, tšeh, albaa. Atlandi harta -14. augustil 1941. aastal sõjalaeva Atlandi ookeanil USA presidendi Roosevelti ja Suurbritannia peaministri Churchilli vahel sõlmitud kokkulepe, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. Atlandi hartas lubati mitte taotleda uusi territooriume ega nõustuda territooriumide muutmisega ning austada rahvaste õigust valida endale ise valitsemisvorm . Ühinenud Rahvad (ÜRO)- 26. juunil 1945. aastal San Franciscos loodud 51 riigi poolt moodustatud rahvusvaheline organisatsioon , mille eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine ja majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. Teherani konverents - 28. novembrist 1. detsembrini 1943 Iraani pealinnas Teheranis toimunud kolme suurriigi tippkohtumine( nl, am, suurb). Teherani konverentsil nõudsid Stalin, Roosevelt ja Churchill Saksamaalt tingimusteta kapitulatsiooni ning leppisid kokku edasises sõjapidamises. Stalin nõudis lääneriikidelt teise rinde avamist , mida nood lubasidki. NSV Liit nõustus pärast sõja lõppu Euroopas alustama sõjategevust Jaapani vastu. Jalta konverents- toimus Krimmis 4. kuni 11. veebruar 1945, kus NSVL, USA ja Suurbritannia jaotasid ära Teise Maailmasõja järgse Euroopa ja Aasia. Potsdami konverents- 1945 16- juulist 2. aug potsdamis. 2ms kolm võitjariiki (am, nl, suurb) saks sõjajärgse korraldamise küsimusi, määrasid kindlaks poliitikud ja maj põhimõtted saks sõjaaegsete liitlaste kontrollimiseks. Talvesõda oli sõda Nõukogude Liidu ja Soome Vabariigi vahel, osa Teisest maailmasõjast. Sõda algas kui nl ründas soomet 30.nov 39. Sõja tagajärjel loovutas Soome 13% oma territooriumist ja suuruselt teise linna Viiburi Nõukogude Liidule. Sõda leidis aset sajandi külmimal talvel, mistõttu sõda peeti eriti Nõukogude poole jaoks väga rasketes tingimustes. Punaarmee kaotused olid soomlastega võrreldes mitu korda suuremad. Jätkusõda oli sõda Nõukogude Liidu ja Soome vahel 25. juunist 1941 kuni 19. septembrini 1944. Kummaline sõda- 1939-1940 Poola kiire purustamine vapustas lääneriike, kuid ei sundinud neid Saksamaaga rahu sõlmima. Saksamaa paiskas oma väed kiirelt läände, kus mõlemad pooled kindlustasid Prantsuse-Saksa piirile rajatud Maginot´ ja Siegfriedi kaitseliinil. Sõjategevus soikus, algas nn kummaline sõda, kus kumbki pool erilist aktiivsust ei ilmutanud. Stalingradi lahing oli lahing Teises maailmasõjas, mis peeti 21. augustist 1942 2. veebruarini 1943 Saksa ja nõukogude vahel. Kasutades olukorda, et Euroopas ei olnud 1942. aastal teist rinnet, võttis Saksa kindralstaap ette pealetungi Idarinde lõunaosas ning koondas sinna 2 väegruppi. Midway lahing oli 4. juunist kuni 7. juunini 1942 Vaikse ookeani Midway saartel USA ja Jaapani vahel toimunud heitlus, mis lõppes jaapanlaste lüüasaamisega. Tulemused- Teine maailmasõda ületas oma ulatuselt ja purustustelt Esimese maailmasõja. Sõjas mobiliseeriti 110 miljonit inimest, neist sai surma 27 miljonit. Kokku Teises maailmasõjas hukkus 50-55 miljonit inimest. Eesti rahvastik vähenes ligi 200 000 inimese võrra. Molotovi-Ribbentropi pakt- oli mittekallaletungi pakt saks ja nsvl vahel. Väga palju tähelepanu on pälvinud lepinguga kaasa kuuluvas salajased lisaprotokollid. Esimene salaprotokoll jaotas vahe-euroopa nsvl ja saks huvipiirkonnaks. Salaprotokolli tagajärjel algas 2ms, kuigi sel ajal nimetati seda niimoodi ainult moskvas. Pakt kaotas oma kehtivuse saks kallaletungiga nsvl-le. Holokaust - hakati kasutama 2ms ajal kui saksamaa pani juutide vastu genotsiidi. Holokausti käigus hukkus väga palju inimesi, kuni 6,2 miljonit. Holo toimumises kahtlustatakse palju riike: pr, belg, sak, aus, iist, lee, pool. Holo mälestuspäeva on tähistatud 1990. aastatest saadik. Mälestuspäeval mälestatakse holokausti juudi rahvusest ohvreid.
Juudid - kõige jõhkramini käitusid juutidega sakslased. Poolas, valgevenes, ukr elanud juudid suleti kohe getodesse. Wannasees toimunud nõupidamisel otsustati kõik euroopa juudid itta transportida, kus nad hävitati. Wallenberg üritas hukkamisele määratud juute sakslaste käest päästa, ellu jäi tuhandeid inimesi. Kokku hukkus ligi 6 miljonit inimest.