Demokraatia
ja diktatuurid .
1.Eluolu pärast Esimest maailmasõda - Kuidas muutus eluolu.
Otsingud ja saavutused. Ameerika mõjutused.
Pärast sõda muutusid inimesed ning kultuur kergemeelsemateks. Tänu
kolme range keisrikoja (Saksa, Vene, Austria-Ungari) kadumisega
liberaliseerisid kombed. Aadel ja õukond säilisid vaid Rootsis ning
Inglismaal, kuid ka seal mindi uuendusmeelsemateks. Uuenes kunst ,
kirjandus ja mood- kergemeelsus . Kleidiserv kerkis põlvedeni, naised
võisid õlgu ning käsivarsi paljastada. Tänavatele ilmus järjest
rohkem autosid, Euroopas olid need küll kallid, kuid ameeriklastel
ei käinud need nii väga üle jõu. Levima hakkas džässmuusika,
mille arengule aitas kaasa lisaks grammofonile raadio
väljakujunemine. Kultuurielu oli saavutusterohke. Šveitsist sai
alguse kunstivool dadaism , mis levis üle Euroopa. Kirjandusvooluna
hakkas levima sürrealism, mis väljendas vaenulikkust, karmust,
maailmas võõraks jäämist. Samal aastakümnel avastati maailma
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2019-03-13
Kuupäev, millal dokument üles laeti
15 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
ullekass
Õppematerjali autor
Enamlaste võimu laienemine 1917-1918 Surmaohtu enamlastele kujutas peagi valitav Asutav Kogu. Ülekaaluka edu said esseerid, kuid 6.jaanuaril 1918 saatsid enamlased valitsuse laiali. Esseeride juhid lasti maha. Kehtestati üheparteisüsteem Bresti rahu 1917.a. novembris alustasid enamlased rahuläbirääkimisi Saksamaa ja tema liitlastega Brest-Litovski kindluslinnas. Sakslaste tingimused olid rängad ja sinna alla kuulusid ka Poola ja Ukraina eraldamine Venemaast. Pärast sakslaste rünakut 17.veebruaril läksid enamlased paanikasse ning nõustusid kõikide tingimustega. 3.märtsil 1917 sõlmiti Bresti rahu. Sellega loovutati sakslastele alad, kus elas ligi veerand Vnm rahvastikust, neljandik tööstusest, kolmandik põllumajanduslikust maast. Paljud pidasid lepingu sõlmimist reetmiseks. Maailm esimese maailmasõja järel Pinged säilivad
Impeeriumite lagunemine ja uute riikide tekkimine Kesk- ja Ida-Euroopas. Venemaast - Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Rumeenia Saksamaast - Elsass-Lotring Prantsusmaale, Poola, Leedu, Taani, Belgia, Tsehhoslovakkia Austria-Ungari - Poola, Tsehhoslovakkia, Austria, Ungari, Rumeenia, Jugoslaavia, Itaalia Ingismaa loovutas enda küljest Iirimaa Türgi - Süüria-Liibanon, Iraak, Transjordaania, Palestiina Missugused vastuolud ja pinged tekkisid või jäid pärast Esimese maailmasõja lõppu püsima maailma, eriti Euroopa riikide vahelistesse suhetesse? Kas ja kuidas oleks neid saanud vältida või lahendada? Ainsaks selgeks võitjaks jäi Ameerika Ühendriigid - Euroopa riigid jäid Ameerikale võlglasteks. Saksamaa oli kaotanud kõige rohkem, Verssailes´ rahuleping oli nende jaoks ebaõiglane, nt sakslastega asustatud alad tuli loovutada naabritele. Ungari pidi loovutama enamiku oma senisest territooriumist
2. Ameerika majandusbuum; majanduse areng ebaühtlane Rahvusvahelised suhted Euroopas 1920. aastatel 1. 1925 locarno konverents (Inglismaa, prantsusmaa, itaalia, belgia, poola, tsehhoslovakkia, saksamaa) Reini tagatispakt (läänepiir SM-le) 2. 1928 Briand'i-Kelloggi pakt patsifistlike unistuste kulminatsioon; kohustuti loobuma sõjast kui rahvusliku poliitika vahendist ning lahendama kõik konfliktid rahumeelselt (15 riiki kirjutas alla, hiljem +48) ei hoidnud uut maailmasõda ära Ülemaailmne Majanduskriis 1. Kriisinähud põllumajanduses (ületootmine, hinnad langesid, teraviljaturg varises kokku) 2. Ebakindlus ühendriikide aktsiaturul 3. 1929 29. okt New Yorgi börsi turul paanika: hakati müüma väärtpabereid, hinnad langesid kohutava kiirusega, miljonid inimesed kaotasid varanduse, varises kokku pangandus, pankrottide laine tööstuses, tööta jäid miljonid inimesed, elanikkonna ostujõud
Kõige rängem USAs. Majanduse kokkuvarisemise tagajärjel kaotati kodud ja varandus, millele järgnes vaesumine. Vähenes kaupade nõudlus, mis põhjustas veel tööpuuduse kasvu. Inimestele tundus, et nad ei saa ise oma elukorraldamisega hakkama, vajavad riigi ja valitsuse abi. Riik hakkas sekkuma majanduse korraldamisse. Arvati, et probleemid laheneks, kui riigi etteotsa valitaks tugev juht, kes kindla käega probleemid lahendaks ja tööd annaks. Demokraatia levik I ms järgsed aastad olid demokraatia võidukäigu ajaks. Dem. riikide arv suurenes sõja järel järsult. Vabadused laienesid, valimisõigust laiendati. Kuid dem. ei osutunud paljudes riikides jätkusuutlikuks. Põhjuseks dem. traditsioonide nõrkus, poliitiliste erakondade arenematus, vead põhiseadustes ja valimisseadustes. See nõrgestas dem. rahva silmis ning tekitas igatsust ,,kõva käega" valitsuse järele. Dem. ideoloogiad 19. saj peamised poliitilised ideoloogiad olid liberalism ja konservatism, 20.saj olukord muutus
Siis sõlmiti Briand'iKelloggi pakt, milles kohustati loobuma sõjast kui rahvusliku poliitika vahendist ja lahendama kõik konfliktid rahumeelselt. Patsifism- on püüd vägivalda ja sõjalisi vahendeid iga hinna eest vältida, antimilitarism. Diktatuur- on autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. Demokraatia- rahva võim 2. Demokraatlikud riigid kahe maailmasõja vahel. Demokraatia levik (riigiti, valimisõiguse laienemine)- Kuna sõjas olid peale jäänud demokraatlikud riigid (Inglismaa, Prantsusmaa, USA), tõstis see demokraatliku riigikorra autoriteeti ja rahva usaldust. Seetõttu tõusiski demokraatlike riikide arv. Demokraatlike vabaduste laienemine nt. 1918. aastal võeti Suurbritannias vastu uus valimisseadus, mis suurendas valimisõiguslike kodanike arvu kolmekordselt. Valimisõiguse said ka naised.
Diktatuurid Lääne-Euroopas. Itaalia ja Saksamaa Põhjused Paljud rahvad peale I ms lootsid, et demokraatlik riigikorraldus toob kaasa ühiskonna kiire arengu ja õitsengu. Kuna aga majanduslikku heaolu ja poliitilist stabiilsust ei saavutatud, levis enamikus Euroopa maades demokraatia kriis. Kujunesid välja mittedemokraatlikud liikumised, mis süüdistasid kõikides hädades demokraatliku riigikorraldust ning nõudsid diktatuuri, mis hävitaks vaenlased ning see viiks neid majanduslikule õitsengule Esimenena kujunenud kommunislik liikumine soovis kehtestada töölisklassi diktatuuri ning tahtis hävitada kodanluse
Pidi tunnistama Austria, Tsehhoslovakkia ja Poola iseseisvust Saksamaa loovutas kõik oma asumaad, mis jagati hiljem Rahvasteliidu vahel välja. (nt. Jaapan sai Vaikse ookeani põhjapoolkera saared) Ungari ja Türgi: Kaotasid suured territooriumid võitjariikidele Pariisi rahukonverentsil sõmitud lepingutes oli väga palju ebaõiglust. Probleemide lahendamise asemel tekkis probleeme juurde, mis paarikümne aasta pärast viisid uue maailmasõjani. 3. Rapallo leping (Saksamaa ja Venemaa leping Versailles' süsteemi vastu, et koostööd teha omavahel) 16.aprillil 1922 Itaalias, eeslinnas nimega Rapallos, Venemaa ja Saksamaa Weimari vabariigi vahel sõmitud rahvusvaheline leping, millega loobuti sõjakahjude nõudmisest, taastati riikide vahel diplomaatilised suhted. Leping nägi ette Saksamaa sõjatööstuse ja
Ajaloo kordamine - §11-14 Maailm kahe maailmasõja vahel 1. Poliitiline kaart pärast I maailmasõda (uued riigid) Austria-Ungari laguneb Austria, Ungari ja Tsehhoslovakkia. Serbia ja Tsernogooria piirkonnad liitusid Serbia-Horvaatia-Sloveeni (hiljem Jugoslaavia) kuningriigiks. Venemaast eraldusid Poola, Leedu, Läti, Eesti, Soome. Uued riigid veel Ukraina, Valgevene ja Taga-Kaukaasia. 2. Rahvusvahelised suhted 1920ndatel: Pariisi rahukonverents, Versailles'i rahu tingimused, reparatsioonide küsimused, Rahvasteliidu asutamine, Ruhri okupeerimine, Dawesi plaan,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid