Demokraatia ja diktatuurid (pärast I maailmasõda) (0)

Demokraatia ja diktatuurid . 
1.Eluolu pärast Esimest maailmasõda - Kuidas muutus eluolu. Otsingud ja saavutused. Ameerika mõjutused.
Pärast sõda muutusid inimesed ning kultuur kergemeelsemateks. Tänu kolme range keisrikoja (Saksa, Vene, Austria-Ungari) kadumisega liberaliseerisid kombed. Aadel ja õukond säilisid vaid Rootsis ning Inglismaal, kuid ka seal mindi uuendusmeelsemateks. Uuenes kunst , kirjandus ja mood- kergemeelsus . Kleidiserv kerkis põlvedeni, naised võisid õlgu ning käsivarsi paljastada. Tänavatele ilmus järjest rohkem autosid, Euroopas olid need küll kallid, kuid ameeriklastel ei käinud need nii väga üle jõu. Levima hakkas džässmuusika, mille arengule aitas kaasa lisaks grammofonile raadio väljakujunemine. Kultuurielu oli saavutusterohke. Šveitsist sai alguse kunstivool dadaism , mis levis üle Euroopa. Kirjandusvooluna hakkas levima sürrealism, mis väljendas vaenulikkust, karmust, maailmas võõraks jäämist. Samal aastakümnel avastati maailma vanimaks rahvaks osutunud sumerid , kes oletatavasti leiutasid ratta ning esimene hakkasid kirjutama piiblis kirjeldatud veeuputust.
Otsingud, saavutused:

• A. Einsteini üldrelatiivsusteooria (gravitatsioonijõud suudab painutada valguskiiri, päikesevarjutus)
  
• Universum paisub
  
• Aatomi tundmaõppimine
  
• Neutroni avastamine
  
• Määramatuse printsiip
  
• Keemilise sideme olemus
  
• Autode ehitus
  
• Raadio
  

2.Majandus kahe maailmasõja vahel - Majandus pärast I MS, sõjajärgne majanduskriis . Tõusu aastad. Ülemaailmne majanduskriis , selle põhjused, käik ja väljatulek.
Pärast sõda oli maailmamajanduses mõjuvõimu saavutanud Inglismaa ja Prantsusmaa asemel Ameerika Ühendriigid, kuna nad olid sõja käigus üsna palju tulu teeninud ning arenesid edasi sõja käigus, kuid Euroopa riigid langesid . Sõja käigus oldi Ameerikalt võlgu võetud, mida üritati tagasi maksta, sama juhtus ka Inglismaa, kes varasemalt oli maailmamajanduse tipus olnud. Võlgu võeti ka näljahäda leevendamiseks.
1923. a majanduskriis
PÕHJUSED:

• Hiiglaslikud laenud pankadelt, viljatutele äriplaanidele
  
• Laene ei saadud tagasi -> käibel oleva raha tõus ( inflatsioon ) + riigi kullavarude müümine
  
• Väliskaubanduse negatiivne bilanss
  
• Tollide tõstmine
  
• Ikaldus põllumajanduses
  
• Kaubandussidemete kärpimine
  

TULEMUS:

• Keskklass kaotas raha väärtuse langemise tõttu oma säästud
  
• Osteti kokku aktsiaid
  
• Tarbe tõus
  

1929. a majanduskriis
PÕHJUSED:

• Ületootmine
  
• Riik ei reguleerinud majandust
  
• Koondamised, tööpuudus
  
• Aktsiate ebaseaduslik müük ja ületootmine
  

TULEMUS:

• Keynes - riik peab sekkuma majandusse, reguleerima hädaabitöid
  
• Kunstlik inflatsioon
  
• Sotsiaalsfääri tõus ( pension , sotsiaalhüved, puhkus, lapsehooldustasu, töötu abiraha jne)
  

3.Demokraatia – Demokraatia leviku põhjused. Demokraatia põhijooned. Ameerika Ühendriigid.
Sõjad olid peale jäänud demokraatlikud riigid- Inglismaa, Prantsusmaa, USA, see tõstis nende riikide autoriteeti. Pärast sõda iseseisvusid väga paljud riigid, see tõi kaasa demokraatlikud vabadused (valimisõiguse suurendamise- naised jne).
DEMOKRAATLIKUD IDEALOOGIAD:
1) Konservatiivid (Inglismaa, USA)
- tegelesid majandusküsimustega
- kaitsesid vaba turgu
- toetasid riigi mittesekkumist majandusellu
- keskendusid üksikisiku vabadusele ning traditsioonide hoidmisele
2) Sotsiaaldemokraadid (Saksamaa, Prantsusmaa, Põhja-Euroopa riigid)
- toetasid riigi suuremat sekkumist majandusellu, kõrgemate maksude kehtestamist
- keskendusid tööliskonna huvide kaitsmisele
- elanike vahel ei ole suurt ainelist ebavõrdsust
Pärast sõda hakkas USA võimsust koguma, lisaks välisele võimsusele kasvas kodaniku jõukus. Alkoholi keelustamisega kujunesid välja maffiad, kes müüsid salaalkoholi. Oli uskumus , et Ameerika on tuhande võimaluse maa, kus kõigist võib saada miljonär. President H. Hoover oli vabariiklaste poliitika juht, mis piiras riigi osalemist majanduselus. Kuid 30.ndatel tabas USA’d majanduskriis ning presidendiks valiti F. D. Roosevelt , kes lubas USA kriisist välja tuua. Ta algatas hulga reforme, riik hakkas toetama uute töökohtade loomist ja organiseerima hädaabitöid. Seadusega kehtestati miinimumtöötasu ning tööpäeva maksimaalne pikkus. Suurendati ametiühingute õigusi, riik hakkas hoolitsema abivajajate eest, makstes töötutele abiraha, vanuritele pensioni ja vaesematele peredele toetusi, samuti hakkas riik reguleerima põllumajandust ning kehtestas tootmispiirangud. Põllumajandussaaduste hinnad ja põllumeeste sissetulekud hakkasid selle tulemusel taas kasvama. Kehtestati riigi kontroll panganduse üle, taastati suur osa inimeste hoiustest. Kui 1933. a hakkas riik majanduskriisist välja tulema , hakati Roosevelti pidama meheks, kes tõstis Ühendriigid taas jalule.
4.Diktatuurid – Diktatuuride kujunemise põhjused. Diktatuuri põhijooned. Fašistlik Itaalia. Natsionaalsotsialism Saksamaal.
PÕHJUSED:

• Demokraatia kriis- pettumus demokraatlikus riigikorralduses, majanduslikud raskused
  
• Kujunesid välja mittedemokraatlikud liikumised
  
• Nõuti diktatuuri, mis hävitaks arengu vaenlased, majanduse õitsengule viimine
  
• Versailles ’i rahulepingut peeti ebaõiglaseks
  

1) AUTORITAARSUS:
- võim koondatud üksikisiku või väikese isikute rühma kätte
- poliitiliste erakondade tegevus on keelatud või piiratud
- rahval puudub võimalus otsuseid mõjutada
- konservatiivsed väärtused
- tavaliselt diktatuuriks ei nimetata
2) TOTALITAARSUS:
- kindlasti diktatuur
- võim koondatud üksikisiku ning tema alluvate kätte
- kontroll inimeste mõtteavalduste, tegevuse ja n-ö elu üle
- hirmuvalitsus - massirepressioonid, inimõiguste rikkumine
Esimene diktatuur Lääne- Euroopas kehtestatigi Itaalias. Sõja tõttu olid riigile lasunud rasked kaotused, kaasa aitas Pariisi rahukonverentsi tulemused, mis ei tunnistanud Itaalia panust sõjas. Olukorda raskendasid majanduslikud raskused, kasvav tööpuudus ning rahva rahulolematus riigi valitsemise üle. B. Mussolini korraldas must-särklastega marsi Pariisi ning haaras võimu. Tema eesmärgiks oli Itaalia taastada Vana- Rooma impeeriumi tasemele ning tema õpetuses oli tähtsal kohal rahvuse kui terviku heaolu, klassihuvid tuli allutada. Võrreldes Stalini ning Hitleriga ei olnud Mussolini pooltki nii terroriseeriv ning agressiivne, samuti hoidis ta häid suhteid katoliku kirikuga. Majandus võeti riigi kontrolli alla, riiki organiseeriti kutsekogude ning korporatsioonide kaudu, mis pidid ära hoidma streigid ning tööseisakud. Mussolini püsis võimul tänu intensiivsele riiklikule propagandale, kuigi tegelikult ta ei suutnud Itaaliat majanduse languses aidata. Agressiivne välispoliitika ammendas Itaalia napid ressursid .
Saksamaal moodustati pärast sõda Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei (NSDAP), mille juhiks oli A. Hitler . Esialgu ei õnnestunud natsidel võimu haarata, kuid ülemaailmse majanduskriisi ajal (1929. a) avanes neile uus võimalus. Saksamaa kokkuvarisemist kasutasid ära ka kommunistid , kes kritiseerisid demokraatliku riigikorraldust ning üritasid võimu haarata. Kommunistide võimule tung oli võimalik ära hoida vaid natside võimule tõusuga. Kuigi Hitleril puudus Riigipäevas enamus, õnnestus tal 1933.a valimised võita. Hitler koondas kogu võimu enda kätte ning keelustas enamus erakondi- üheparteisüsteem. Parlament loobus võimust ning Hitler sai erakorralised volitused ning Saksamaa diktaator ehk füürer. Kaotati demokraatlikud institutsioonid ning vabadused. Majandus võeti riigi kontrolli alla, seda hakati juhtima nelja- aastaplaanide kaudu. Hitler oli seisukohal, et ainuke puhas rahvus on sakslased ise ning ülejäänud rassid tuled tappa, eesotsas juudid ning mustanahalised. Teisitimõtlejaid jälestati, nad arreteeriti ning paigutati koonduslaagritesse. Hitleri eesmärgiks oli taastada Saksamaa võimsus ning vabastada Versailles’ rahulepingu tingimustest, selleks ehitati uusi sõjatehaseid, rajati palju uusi teid. Tulemuseks oli tööpuuduse peaaegu täielik likvideerimine ning rahva elatustaseme tõus. Hitler oli välispoliitikas samuti nagu Mussolini väga agressiivne ning jultunud .
5.NSV Liit – NSV Liidu loomine. Uus majanduspoliitika , Stalini tõus võimule, NEP-i lõpp. Industrialiseerimine. Kollektiviseerimine . Terror .
Venemaal kehtestati kommunistlik diktatuur relvastatud riigipöörde ning kodusõjaga. Kehtis üheparteisüsteem ning loodi Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, kuhu kuulusid lisaks Venemaale Ukraina , Valgevene, Taga-Kaukaasia ja paljud teised. Talupojad olid kommunistidega rahulolematud- nad pidid ära andma oma toiduained. Alustati mitmeid mässe, mis suudeti maha suruda.
Tugevneva rahulolematuse tõttu olid kommunistid sunnitud 1921.a muutma majanduspoliitikat, mida nimeks sai NEP. Ennistati kauplemisvabadus, luba anti eraettevõtlusele, kuid suurtööstused jäid riigi kontrolli alla. Kommunistide jaoks oli see siiski ajutine lahendus, mis tuli esimesel võimalusel likvideerida. J. Stalini võimuletulekuga kaasnes lõputu isikukultus . Temast hakkasid igale poole ilmuma plakatid ning skulptuurid . Stalini ülistamisega tegeles riiklik propagandaaparaat. Samuti likvideeriti NEP, et saavutada täielik kontroll ühiskonna üle. Stalin võttis suuna maailmarevolutsioonile, valmistuti maailma vallutama. Tehti panus suurtööstuse eelisarendamisele- industrialiseerimisele, seega loobuti välismaistest investeeringutest ning eraettevõtlusest. Kehtestama hakati viis-aastakuplaane. Mahult oldi küll Euroopa riikidest üle (v.a USA), kuid kvaliteet jäi arenenud maadele alla. Industrialiseerimise käigus kadus tööpuudus, eelisarendati rasketööstust, sõjatehnikat, kuid turgu ei reguleeritud ja see tõi kaasa elanike vaesumise .
Kodusõja keskpaigas (1920.a) tekkisid Nõukogude Liidus raskused viljavarumisega. Viljale õiglase hinna panemise asemel, hakkas Stalin tarvitama vägivalda. Talupoegadelt võeti ära kõik viljavarud, millele järgnes mõne aja pärast nälg. Tahtlikult tekitatud näljahäda tõttu hukkus ligi 7milj inimest. Talupoegi hakati vägivallaga sundkollektiviseerima, mis tähendas kolhoose. Jõukamad talupojad saadeti sunnitöölaagritesse või Siberisse. Kokku küüditati ligi 9milj talupoega. Kollektiviseerimisega langes põllumajandus- vähenes nii teraviljasaak kui loomade arv, tootlikkus .
Võimu kindlustamiseks alustas Stalin 1934.a vägivallakampaania, mis on tuntud suure terrori nime all. Lisaks klassivaenlastele hakati tapma komparteid, julgeolekuorganeid ning armeed (ehk inimesi, kes olid aidanud Stalini poliitikat). Stalini tapmised aeti rahvavaenlaste kaela ning mõrvade eest tapeti maha n-ö süütuid inimesi. Peagi tapeti kogu Punaarmee juhtkond , keda süüdistati vandenõus Stalini vastu. Terrori ohvriks langesid ka NSV Liidu vähemusrahvad. Loodi ülemaailmne sünnitöölaagrite süsteem, kus vangid surid massiliselt ebainimlike tingimuste tõttu. Hukkunute arvuks peetakse 40milj. Erinevalt Hitlerist suutis Stalin oma kavatsusi peita, esinedes rahutooja ning ohjeldajana.
6.Eesti 1920.-30. Aastatel.