Arutlus ülemaailme majanduskriis (0)

Ülemaailmne majanduskriis  
arutlus 
 
 
SISSEJUHATUS: 
Majanduskriis   ehk  Suur   Depressioon   sai  alguse  aastal  1929  kui  USAd  tabas  börsikrahh,  mis  levis  kiiresti 
kõikidesse majandusvaldkondadesse ning jõudis kiiresti ka euroopasse. 1929 - 1933 kestnud Suur D
  epressioon 
oli suuresti tingitud ületootmisest (toodeti rohkem, kui nõudlust oli). Sõjajärgne m
  ajanduskasv tõi k
  aasa usu, et 
kasv  kestab   igavesti ,   laene   anti  kergekäeliselt  ning  ettevõtted  investeerisid  suuri  summasid  moodsatesse 
tööstusharudesse,  mille  toodangule  ei  jätkunud   tarbijaid .  Kriisi  oli  süvendanud  ahelreaktsioon  ehk  lahti 
seletatuna  jäi  kaup  seisma,  mistõttu  ei  saanud  tootja  oma  raha  tagasi  ning  oli  sunnitud  koondama  töötajaid. 
Sellega langes ka elenike ostujõu langus, mis tõi kaasa veel suurema kriisi süvenemise.  
 
PÕHJUSED: 
Kuigi   konkreetsemalt   pole  majandusteadlased  ja  ajaloolased  tänini  üksmeelele  jõudnud,  mis  just  täpselt 
põhjustas  Suure  Depressiooni.  Üheks   suuremaks   põhjuseks  peetakse  ületootmis​kriisi.  Nimelt  kapitalistlik 
majandus toodab kasumi saamise eesmärgil võimalikult rohkem kaupa, et need t arbijaile maha müüa. T
  arbijate 
ostuvõime  on  aga  piiratud,  mistõttu  täitub   turg   ühel  hetkel  ja  oma  toodangut  ei  suudeta enam turustada. See 
põhjustab  tootmismahtude  vähendamist  (kui  ei  osteta,  ei  ole  mõtekas  ka toota) ning töötajate vallandamist ja 
tööpuuduse järsku kasvu. Tööpuuduse k
  asv tähendab aga r
  ahva ostuvõime kahanemist, mis omakorda tähendab, 
et tootmismahte tuleb veel vähendada, kuna toodangule ei ole piisavalt  ostjaid . Mõnede majandusteadlaste arust 
oleks  saanud  kriisi  vältida,  kui  uutesse  tööstusharudesse  oleks  vähem  raha  investeeritud,  sest  uute  toodete 
(autod,   masinad   ja  elektrotehnika)  jaoks  polnud  piisavalt  ostjaskonda,  kuna  tööviljakus  kasvas  palkadest 
kiiremini.  Valeks  peetakse  ka  1920-ndate  aastate  majanduspraktikat,  mis  kohati  andis  ruttu  kasumit,  kuid 
pikemas  perspektiivis  viis  majanduse  kaosesse.  Selle  puhul  mõeldakse  kõige  enam  investorite  sõltuvust 
laenudest.  
 
EESTI MAJANDUS 
Piiramata  vabaduse  ja  liberaalse  turumajanduse  tingimustes  muutusid  ühistud  üksteisega  ja  mitmete 
vahendusfirmadega  konkureerides  nõrgaks.  Nõrgad  ühistud  aga  muutusid  koormaks  niigi  raskes  seisundis 
olevatele taludele. Paljud Eesti talud sattusid v
  äga s
  uurtesse võlgadesse j a üpris suur osa neist pankrotistus. R
  iik 
oli sunnitud vastu võtma rea talude ja ühistute majanduslikku a
  rengut s
  oodustavaid s
  eadusi. Resoluutselt piirati 
eraettevõtete tegevust, põhiliste põllumajanduskaupade  eksport  k
  oondus k
  eskühistute kätte. Majanduskriisini oli 
pearõhk  karjamajandusel,   kriisiaastatel  hakati üha rohkem rõhku  panema  viljakasvatusele. 1932. aastaks kattis 
teraviljasaak juba Eesti aastase teraviljavajaduse, kuid loomapidamisest saadud t  ulud  vähenesid 1932/33. aastal 
võrreldes 1927. aastaga peaaegu poole võrra (66,8 miljoni kroonini ehk 4,2 miljonit eurot).  
 
 
 
SAKMAA MAJANDUS 
Saksama  läks kriisifaasi järk järgult ja s
  uhteliselt varakult. Nimelt 1927. aastal vähenes Saksamaal tarbeesemete 
tootmine ja järgmisel aastal ka t ootmisvahendite valmistamine. Kui USA o
  li 1929. a
  astal Saksamaalt oma r
  ahad 
välja  tõmmanud,  sattus  Saksamaa  majandus  katastroofi  äärele.  Saksa  valitsus  otsustas  rahvusliku   valuuta  
ostuvõimet  iga  hinna  eest  hoida,  sõltumata  tööpuuduse  tasemest.  Valitsus  nägi  väljapääsu  deflatsioonis 
(ringluses  oleva  paberraha  hulga  vähendamises).  Sellega  loodeti  tõsta  raha  väärtust,  mis  omakorda  pidi 
vähendama  palku  ja  tekitama  uusi  töökohti,  kuid  tegelikult  andis  see  otse vastupidise tulemuse: palgatase jäi 
samaks  ja vähenenud rahahulk mõjus pärssivalt kogu majandusele, mis sundis tööstureid töökohti vähendama. 
1931 .  aastal   Austriast   alguse  saanud  pankade  pankrotilaine  haaras  peagi  ka  Saksamaad, mille tulemusena nii 
mõnigi  Saksa  suurpank  läks  pankrotti,  mis  tõi  kaasa  hoiustajatele  rahakaotuse.  1932.  aastal  aastal  õnnestus 
Saksamaal  küll  vabaks  saada  reparatsioonidest,  kuid  Saksamaa tööpuuduse tase ulatus siiski  30%-ni. 1932. 
aastal,  kui  oli  kriisi  kõige  sügavam  punkt,  siis  oli  ligi   seitse   miljonit  inimest  tööta,  aga  kui  arvestada 
leibkondadena, s
  iis o
  li tuluallikata 15-20 miljonit i nimest. S
  elleks a
   jaks  oli t ööstustootmise maht l angenud 1929. 
aasta tasemega võrreldes 40,2% võrra. Eriti valusasti kannatasid r
  asketööstusharud (metallurgia, mäekaevandus 
ja  masinaehitus).  Näiteks  terasetoodang  langes  kolme  aastaga  (1929.  aastast  1932.  aastani)  ligi  kolm  korda. 
Kogu rahvuslik tulu vähenes 40% võrra. Saksamaa tööstusesse investeeriti kriisi aastatel üle poole vähem, kui 
1924-1928. Langes ka marga väärtus, mis tõi k
  aasa kapitali väljaveo piiri taha. Saksa valitsus oli sunnitud tagasi 
astuma   ja  1932.  aasta  sügisel toimunud valmistel sai parlamendis ülekaalu natsionaalsotsialistlik partei. Adolf 
Hitleri  juhitud  natsionaalsotsialistlik partei muutis Saksamaa totalitaarseks riigiks.  
 
PRANTSUSMAA MAJANDUS 
Prantsusmaal ei andnud 1929. aastal USA-s alanud majanduskriis algselt eriti tunda. Alles 1931. aasta s
  ügisest 
hakkas  Prantsusmaa  majandus  allamäge  minema. Majanduskriis kestis see-eest 1935. aastani. Tihti vahetuvad 
valitsused  üritasid  lahendada  olukorda  kulude  vähendamisega  avalikus  sektoris  ja  muude  läbiproovitud 
vahenditega,  kuid  need  ei  andnud  erilisi  tulemusi.  Tööstustoodangu  indeks  oli  1935.  aastaks  langenud  32,6 
protsendi võrra 1929. aasta tasemest. Tööstuskriis põimus väga tihedalt p
  ikaajalise põllumajanduskriisiga.  Mindi  
tagasi frangi devalvatsioon poliitikale, kuid ka see ei avaldunud olulist mõju majandusolukorra parandamisele. 
Kui  algselt  hoidis  Prantsusmaa  oma  valuutat  ülehinnatuna  (teised  riigid  devalveerisid,  aga  Prantsusmaa  ei 
devalveerinud), siis kahjustas see Prantsusmaa eksporti. Paljud viisid oma raha Prantsusmaalt välja, k
  artuses, et 
lõpuks frank siiski devlaveeritakse ja n
  ad  kaotavad  raha. Järelikult Prantsus​maa finants​poliitika p
   igem  s
  üvendas 
kriisi Prantsusmaal, kui leevendas seda. 
  
 
 
 
JAAPNI MAJANDUS 
Juba  1927.  aastal  hakkasid   Jaapanis   tunda  andma  ületootmiskriisi  tunnused  nagu  pangakrahhid.  Seoses 
põllumajanduskriisiga hakkasid  langema  põllu​majandus​saaduste hinnad. Tegelik m
  ajanduskriis algas aga i kkagi 
1929. aastal.  
  
Tööstustoodangu  väärtus  langes  ligi  30%  alates 1929. aastast kuni 1931. aastani. Kriis oli äärmiselt raske ka 
talupoegadele, põllumajandussaaduste väärtus langes 47% võrra. Tunduvalt vähenes ka väliskaubanduse k
  äive. 
Tööstustegevuse  vähenemisega  kaasnes  tööpuuduse  suurenemine.  1931.  aastal  oli  riigis  peaaegu  3  miljonit 
töötut.  
 
SUURBRITANNIA  MAJANDUS 
Suurbritanniat  mõjutas  kriis  vähem,  kui  USA-d  või  Saksamaad,  sest  inglastel  olid   toeks   asumaad.  Tänu 
asumaadest  sisseveetava   tooraine   hindade  langusele muutusid odavamaks ka Inglismaal toodetud  kaubad , mis 
tõstsid nende konkuretnsivõimet. Kuid ka seda s
  uurriiki vaevas üha k
  asvav töötus. 1931. aasta suveks oli t öötuid 
juba  2,8  miljonit  (28%  töö​võimelisest  elanikonnast).  Alates  kriisi  algusest  (1929) kuni languse lõpuni (1933. 
aastani)  vähenes  riigis  tööstustootmine  18%.  Osad  tööstusharud,  näiteks  malmitootmine,  olid  väga  suures 
languses (malmitoodang langes 53% võrra) ja laevaehituses vähenes tööde maht 12 korda. P
  õllumajanduses o
  li 
olukord samuti raske. Nimelt põlumajandussaaduste hinnad l angesid keskmiselt 3
  4%. H
  indade langus põhjustas 
paljude   farmerite   laostumise.  Oma  majanduse  päästmiseks  loobus  Suurbritannia  naelsterlingi kullastandardist 
( naela   väärtuse  tagamisest  kullaga)  ning  kehtestas  seinisest  rangemad  tollibarjäärid  Briti  impeeriumi  ja  muu 
maailma vahele. 
 
TAGAJÄRJED 
Paljude  riikide  valitsused  ei  suutnud  leida  pikka  aega  tõhusaid  meetmeid,  mis  oleksid   toonud   murrangu 
paremuse  poole.  Seoses  sellega  tekkis  eeldus   diktatuuride   tekkeks,  sest  majanduskriis  tekitas  pettumust 
demokraatias  ja selle võimalustes tagada rahvale head elu. Paljud arvasid, et olukorda võis päästa kõvakäeline 
võim.  Sellele  arvamusele  andis  hoogu  juurde,  et  NSV  Liit  oli  ainuke  riik,  mis  pääses  majanduskriisist. 
Majandusraskuste  tõttu  oli  kerge  võita  rahvamasside  poolehoidu  demagoogiaga,  mistõttu  enamik  riike  ei 
suutnudki sälitada demokraatiat.   1930-ndail aastal muutusid enamus Euroopa riike autoritaarseteks. 
 
Majanduslikult tõi Suur D
  epressioon k
  aasa ka muutusi.  Riigiaparaat  h
  akkas rohkem sekkuma majandusse p
  ärast 
Suurt Depressiooni . 1933. a
  astast saadi langusest j agu, kuid kiiret tõusu ei järgnenud. Põllumajanduskriis kestis 
veel  edasi,  mistõtttu  olid  tööstus​tootmise  kasvu​võimalused  veel  piiratud.  1937.  aastaks  oli  tööstustoodangu 
üldindeks  tõusnud  vaid  22%  võrra 1913. aastast. 1937. aasta teisel poolel algas uus majanduslik allakäik, mis 
küll ei hõlmanud n
  eid riike, k
  es o
  lid o
  ma majanduse viinud sõjarööbastele (Saksamaa, Itaalia, N
  õukogude L
  iit j a 
Jaapan),  kuid  paljusid  teisi  tabas  uus  majanduslik  langus.  Täielikult  ei  suudetud  kriisist üle saada kuni Teise 
maailmasõja   alguseni .  Näiteks  1936.  aastal  valmistati  Prantsusmaal  ainult  79,3%  1929.  aasta  toodangust. 
Majandus ei taastunud enamikes riikides 1929. eelsele  tasemele  enne Teise maailmasõja algust.  
 
 
Allikad: 
Ajalooõpik  
https://www.taskutark.ee/m/majanduskriis-pohjused-levik-ja-moju-roosevelti-uus-kurss/ 
https://et.wikipedia.org/wiki/Ülemaailmne_majanduskriis 
https://et.wikipedia.org/wiki/Ülemaailmne_majanduskriis 
https://www.thebalance.com/the-great-depression-of-1929-3306033