9.klassi kontrolltöö pt.1-2A (0)

1. Compiegne `i vaherahu - vaherahu,mille sõlmisid sõdivad pooled 18.nov.1918ja millega lõppes sõjategevus
Pariisi rahukonverents- konverents , mis töötas välja püsivad rahulepingud Versailees`s lossis ja mis töötas rohkem kui aasta
Reparatsioon-kahju täielik või osaline hüvitamine sõja võitjale.
Versaille`s süsteem-Pariisi rahukonverentsil loodud uus poliitiline korraldus,nimetati ka Versaille`s diktaadiks .
Rahvasteliit-Pariisi rahukonverentsil loodud organisatsioon ,mille eesmärgiks oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine ning rahvusvaheline koostöö.
Diktatuur-mitte milleski piiratud, seadusega kitsendamatu, jõule toetuv võim.
Wilssoni 14 punkti-Võidujoovastuses Antandi riigid soovisid igati saksamaad ja tema litlasi aladada ning neile kätte maksta. See ei langenud küll kokku usa presidendi W.Wilssoni rahukavaga, mille ta esitas 1918 a jaanuaris ning mida hakati nimetama wilsoni 14. punktiks.
Agressor- Sõjaalgataja ka vallutaja.
Versailles ´ rahuleping - Antandi riikide ja Saksamaa vahel sõlmitud rahuleping 28.juuni.1919
Natsionaalsotsialistlik töölispartei- partei, mis tuli võimule 1933 ja mida juhtis Hitler , eesmärgiks oli tühistada „ebaõiglane ja Saksamaad alandav ” Versailles´ leping
Fašistid- inimesed, kes kehtestasid riigis diktatuuri ja kuulutasid oma eesmärgiks muuta Itaalia sama võimsaka nagu seda oli vanaaja Rooma keisririik
Punaarmee- Nõukogude Liidu sõjavägi
Berliin -Rooma telg - 1936. aasta sügisel sõlmitud Berliinis Saksamaa ja Itaalia sõjalis-poliitiline liit.
Kommmunistlik Internatsionaal- rahvusvaheline kommunistlik organisatsioon
Komiterni vastane pakt-Saksa juhid allkirjastasid kokkuleppe Jaapaniga.Selle eesmärk oli võitlus Moskvas loodud ja Moskvast juhitud rahvusvahelise kommunistliku organisatsiooni (Komiterni) vastu.
New Deal-uus kurss - Suur, mitme aasta peale jagatud tegevuskava.
Hispaania kodusõda- rahvusvaheline sõjaline kokkupõrge, mis kestis aastatel 1936-1939
Börs- väärtpaberite hulgituru
United Cigar- suurim firma tollel ajal
Börsikrahh- börsi must päev, mis toimus 24.10.1929 a. New Yorgis
Krahh- kokkuvarisemine
Suur depressioon -börsikrahhile järgnenud võimas majanduskriis 1929. a.
2. 1914-pandi tööle esimene konveier
1917 sügis-võimule tulid enamlased ehk kommunistid
1917 sügis- Venemaal kehtestati Nõukogude võim
11.nov 1918 - Sõlmisid sõdivad pooled Compiegne`i vaherahu.
18.jan 1919 - Pariisi konverentsi avamispäev. Samal päeval 48 aastat tagasi kuulutati välja Saksa keisririik.
28. juuni 1919 - Sõlmiti Versaille`s rahuleping Antandi riikide ja Saksamaa vahel.
1920- Türgi ja Antandi riigid sõlmisid rahulepingu
1918-1920- Venemaa kodusõda, mille võitsid punased
1922-sõlmiti Nõukogude Venemaa ja Saksamaa vahel majanduleping
1928-1929- kiire majanduslik tõus USA-s
1929 - Sel aastal puhkes ülemaailmne majanduskriis, mis kestis mitu aastat .
24.10.1929-börsi must päev New Yorgis
29.10.1929- müügipaanika üle kogu riigi
1930-ndate algus- jaapanlased ründasid Hiinat
1933 - Astus Saksamaa Rahvasteliidust välja, kuna Inglismaa,Prantsusmaa ja veel mõned riigid olid olid vastu Saksamaa piiramatule relvastumisele.
1933- suure ülemaailmse majanduskriisi lõpp
1935-Saarimaal toimus rahvahääletus
1935-fašistlikud väed tungisid Etioopiasse
1936-Saksa väed marssisid Reinimaale
1936 sügis- sõlmiti Berliini- rooma telg
1936-1939 - Neil aastail oli Hispaania kodusõda.
1939-algas teine maailmasõda
3. Woodrow Wilson - USA president , kes osales Pariisi rahukonverentsil.Tähtsamad otsused olid paljugi tema otsustada.
Adolf Hitler - Ta juhtis Natsionaalsotsialistlik Töölisparteid. Ta teatas oma kavatsusest tühistada ,, ebaõiglane ja Saksamaad alandav`` Versailles` rahuleping.
Benito Mussolini - Oli Fašistide eesotsas. Tema ja fašistide kehtestasid riigis diktatuuri ning kuulitasid oma eesmärgiks muuta Itaalia sama võimsaks, nagu seda oli vanaaja Rooma keisririik.
Fransisco Franco - Juhtis sõjaväelaste mässu. Mäss kasvas kodusõjaks, mis Rahvasteliidu pingutustele vaatamata muutus peagi rahvusvaheliseks sõjaliseks kokkupõrkeks.
Winston Churchill - Üks vähestest Lääne-Euroopa poliitikutest, kes 1930. aastatel mõistis ohtum mjida demokraatlikele riikidele kujutavad diktatuuri ja tugevnev Natsi-Saksamaa, oli sir Winston Leonard Spencer Churchill.
Franklin Roosevelt - Ta valiti 1931. aastal USA presidendiks.Ta innustas oma rahvast tegutsema selle nimel, et elu paremaks läheks. Roosevelti ümberkorraldused kandsid vilja. 1933. aastal hakkas Ameerika majanduse olukord paranema,kuigi lõplikult toibuti ülemaailmse kriisi tagajärgedest alles pärast Teist maailmasõda.
Georges Clemenceau - Prantsusmaa peaminister , kes võttis osa Pariisi rahukonverentsist
Mustafa Kemal- Türgi president, kes alustas koos rahvaga ülestõusu, et tühistada leping
David Lloyd George- Suurbritannia peaminister, kes osales Pariisi rahukonverentsil
Miklos Horthy- Ungari valitseja
Josiff Stalin - NSV liidu liider
4. 1) Maailm pärast esimest maailmasõda - Pärast esimest maailmasõda soovisid Antandi riigid Saksamaad ja tema liitlasi alandada ja neile kätte maksta. Korraldati Pariisi rahukonverents.Esialgu arutati seal rahulepingute eelnõusid suure kümne ehk USA,Itaalia,Prantsusmaa,Suurbritannia ja Jaapani esindajatest koosnenud nõukogu istungitel.Sinna kuulusid paljud tähtsad mehed nagu näiteks W.Wilsson ja V. Orlando .
2)Pariisi rahukonverents - See korraldati, et saavutada sõja lõpetamine ja ,, võitjateta`` rahu sõlmimine. Pariisi rahukonverentsi avamispäev oli 18.jaanuar 1919. kaotajaid konverentsile ei kutsutud.Sinna kuulusid USA president W.Wilson , Prantsusmaa peaminister G.Clemenceau, Suurbritannia peaminister S.Lloyd George ja Itaalia peaminister V.Orlando.Versailles` rahuleping Antandi riikide ja Saksamaa vahel sõlmiti 28.juunil 1919. aastal. Rahutingimused: 1) territoriaalsed piirangud: saksamaa pidi loobuma paljudest oma piirialadest a) Meemeli piirkond anti Leedule
b) Lääne-Preisimaa e Pommerimaa anti Poolale c) Sudeedimaa anti Tšehhoslovakkiale
2) sõjalised piirangud: a) Saksa sõjavägi saadeti laiali b) Saksamaal tohtisid olla ainult piirivalve väed ja sisekaitse väed c) seal ei tohtinud olla lasekrelvi:piirikindlused,laevastik, tangid ,lennuvägi, laske suurtükid d) Reini jõe paremal kaldal loodi 50 km laiune relvavaba tsoon
3) majanduslikud piirangud: a) Saksamma pidi hüvitama kõik sõjakahjud b) tema kolooniad jagati võitjate vahel
3) 1939ndate aastate sõjakolded - Kõige suurem ,,sõjakolle`` oli 1939ndalal aastal alanud Teine maailmasõda, mis tekitas maailmas uue majandusliku olukorra. Sel aastal lõppes ka Hispaania kodusõda vabariiklaste lüüasaamisega.Nagu näitasid järgnevad sündmused, osutus Hispaania kodusõda Teise maailmasõja eelmänguks.
Aasias-Jaapan 1931- eesmärk tugevdada oma mõjuvõimu Aasias; sissetung: Kirde-Hiina; tagajärg:moodustati Jaapanist sõltuv riik ja Jaapan astus Rahvasteliidust välja. Euroopas: Itaalia 1935; Rooma impeeriumi taastamine; Etioopiasse; etioopia vallutati ja Itaalia astus Rahvasteliidust välja. Hispaania kodusõda 1936-1939; vabariigi kukutamine; kodusõda vabariiklaste ja fašistide vahel; Franco diktatuur
4) Maailma majandus kahe maailmasõja vahel - Kahe sõja vahel oli majanduse seis väga hea. Majanduslik tõus tähendas ka elutingimuste paranemist. Inimesid ostsid rohkem,lihtsalt oldi võimelised rohkem osta. Muutus tarbekaupade tootmine.Kõige kiiremini arenes USA majandus. Paljud arvasid, et on käes majandusliku õitsengu ajastu ning, et see kestab igavesti. Iga Ameeriklane lootis peagi osta endale korteri,külmkapi ja sõiduauto Ford T.
Seevastu 1929ndal aastal saabus maailma suur ülemaailmne majanduskriis.Väga paljud tehased lõpetasid töötamise.Senine õitseng oli läbi.Majanduskriisis sai eriliselt kannatada Saksamaa.
5) Ülemaailmse majanduskriisi põhjused – kaupade ületootmine, ebamajanduslik käitumine ehk lõhki laenamine, riik ei soovinud sekkuda majanduse juhtimisseTagajärjed Suur tööpuudus, nälg,mässude oht mässudele, sotsiaalsed probleemid.
6) Suur depressioon Ameerika ühendriikides - 1929.aasta börsikrahhile järgnenud võimast majanduskriisi on nimetatud ka Suureks depressiooniks.Üsna kiiresti levis see üle kogu maailma.Tuhanded ettevõtted läksid pankrotti ,enamik tehaseid ja vabrikuid lõpetasid tegevuse kas täielikult või osaliselt. Olukorra päästmiseks kasutasid ettevõtete omanikud kõikvõimalikke vahendeid : alandasid kaupade hindu, vähendasid tootmist,vallandasid töölisi.
Roosevelti reformid : panganduses-suleti kõik pangad, ei lubatud neid taasavada loata. Avada lubati vaid elujõulisteks tunnistatud panku.
Põllumajanduses-põllumeestele tehti ettepanek vähendada tootmist ja riik maksis vähendamise eest hüvitist ja premeeris. Riik kehtestas tootmiskoodid ja nende raames kindlad hinnad.
Tööstuses-riik tegi maksusoodustusi firmadele, kes asutasid uusi töökohti. Riik korraldas hädaabi töid.
Sotsiaalhoolekandes-kehtestati töötute abivahendid. Hakati maksma vanaduspensioni. Vaestele peredele hakati maksma toetusi.