Ajaloo kordamisküsimused §3-8 (0)

Ajalugu §3-8
1. Nimeta demokraatlike riikide tunnuseid. Too konkreetseid näiteid Suurbritanniast, Prantsusmaast ja Ameerika Ühendriikidest.
Kehtib võimude lahususe põhimõte, rahva iseseisvus , mitme partei süsteem, riigivõim kuulub rahvale, mitu ideoloogiat, vaba ajakirjandus, puudub juhikultus, võim on rahvale lähedal, valitsemine toimub rahva poolt valitud saadikute kaudu, eksisteerib trüki- ja sõnavabadus.
2. Miks säilis osades riikides demokraatia, teistes aga mitte?
Sõjast väsinud inimesed lootsid , et demokraatlikud valitsused suudavad kiiresti ületada sõjajärgsed majandusraskused ja poliitilise segaduse ning tagavad rahvale heaolu. Kuna aga majanduslikku õitsengut koheselt ei tulnud pettuti demokraatias. Mittedemokraatlikud liikumised väitsid, et on vaja kehtestada diktatuur, mis loob korra majja. Vanad demokraadid jätkasid endiselt demokraatidena.
3. Võrdle Suurbritanniat ja Prantsusmaad kahe sõja vahel.
Pärast I maailma sõda polnud Suurbritannia enam juhtiv rahandus - ja tööstusriik. Muret tekitas suur tööpuudus ja sõja-aastail tekkinud võlg USA-le. UK muutus tööstus- ja kaubandusmaaks. 1920 algas UK majanduslik tõus, mille katkestas ülemaailma majanduskriis . Kriis ei mõjunud küll Suurbritanniale nii rängalt kui teistele maailma riikidele. Seal toimis põhiseaduslik esindus monarhia . Konservatiividele tõusis tõsiseks vastaseks Tööerakond. Valitsused vahetusid üsna tihti. Briti impeerium . Prantsuse majandus arenes 1920 soodsamates tingimustes kui UK oma. Riigil oli küll suur välisvõlg, aga rahulepinguga võideti tagasi varem saksamaale kaotatud alad. Majandust aitasid edendada ka Saksamaa pool makstavad reparatsioonimaksud. Keskmiselt kaks valitsust aastas. Kehtis vabariik. Kirev poliitiline elu. Üritati kehtestada diktatuuri, see aga kukkus läbi tänu Rahvarindele, kuhu koondusid pahempoolsed erakonnad . Edendati seaduseid.
4. Iseloomusta Ameerika Ühendriike kahe sõja vahel: parteid, demokraatia ohustajad USAs, Roosevelt ja Uus Kurss , isolatsioonipoliitika.
USA poliitiline elu oli mõnevõrra sarnane UK omaga – mõlemas toimis kahepartei süsteem , kuid USAs oli vabariiklik kord, mitte monarhia. Seaduseid võttis vastu Kongress ning riigipeaks oli neljaks aastaks valitav president . Juhtivateks erakondadeks olid Vabariiklik ja Demokraatlik partei. 1920 võidutses USAs vabaturg. Vähendati seaduseid, riik astus majandusest välja. Järsult elavnesid ehitustegevus , lennundus ja teisigi. Kongressi liikmeid hakati süüdistama võimu kuritarvitamises ja altkäemaksu võtmises. Suurlinnades suurenes kuritegevus . Kehtestati keeluseadus (alkoholi valmistamist , müüki ning sisse- ja väljavedu keelav seadus). Tekkisid maffiarühmitused, mis tegelesid mitte ainult alkoholi salamüügi, vaid ka väljapressimiste, tapmiste ja narkokaubandusega. Eriti kuulsaks mafioosoks/ristiisaks sai Al Capone Chicagos. 1933 uus programm ’’Uus kurss’’ Kiideti heaks mitmeid Roosevelti valitsuse tähtsaid ettepanekuid , mis parandasid tavainimeste olukorda. Põllumajandustootjatele olid olulised maa viljakuse taastamise kavad, mis muutusid eriti vajalikuks peale pikka põuda ja tolmutorme. Tähtsaks uuenduseks sai ka pensionikindlustusseadus. Isolatsionism ehk Euroopa konfliktidesse mittesekkumise poliitikat aeti USAs juba 19 sajandi esimesel poolel. Osavõtt I maailma sõjast, aga katkestas selle. Seda poliitikat järgis USA kuni teise maailmasõjani. Roosevelt tunnistas, et neutraliteediseaduse vastuvõtmine oli viga ning tahes-tahtmata osutus see kasulikus sõjakatele riikidele, jättes ohvrid vajaliku abita .
5. Iseloomusta diktatuuririike NSVL , Saksamaa ja Itaalia näitel.
Diktaatoritel on erinevad ideed ja eesmärgid, selle vaatamata on neil ühised jooni. Mitte üheski diktatuuririigis ei kehtinud demokraatiale iseloomulik mitmeparteisüsteem ega võimude lahususe põhimõte. See oli asendatud juhikultuse, ühepartei ja ideoloogiaga. Lihtinimese eeskujuks pidi olema juht, keda tuli igati imetleda. Saksamaal oli selleks führer Adolf Hitler , Itaalias duce Benito Mussolini , NSVL aga voždj narodov Jossif Stalin . Juhti tuli igal võimalusel ülistada. Juht toetus valitsevale või ainsale lubatud parteile. Saksamaal oli selleks natsionaalsotsialistlik, Itaalias fašistlik ja NSVL kommunistlik partei. Rahva endale allutamiseks hirmutati seda pidevalt ümbritsevate vastastega, puuduva ohu korral mõeldi see välja (nt. juudid , mustlased või slaavlased ). Natsi-Saksamaal oli juutide tagakiusamine ning hävitamine riikliku poliitika osa, NSVLis tehti seda mitteametlikult. Kommunistliku riigimasina ametlikeks vaenlasteks kuulutati esialgu kõik varakad inimesed, kes tuli hävitada, et nad kehtivat korda ei ohustaks. Kui nendega oli lõpetatud, hakati hukkama, surmalaagritesse saatma ning küüditama kõiki, keda vähegi taheti. Põhimõttega hoida rahvast pideva hirmu all. Valitsevale korrale igasuguse vastupanu mahasurumiseks loodi võimsaid sala- ja julgeolekuteenistused (näiteks Saksamaal Gestapo , NSVL-is GPU, hiljem NKVD). Totalitaarsetel riikidel oligi iseloomulik inimeste meelsuse pidev töötlemine ehk propaganda . Selleks seati sisse erilised ametid, nagu näiteks haridus - ja propagandaministeerium eesotsas J. Goebbelsiga Saksamaal.
6. Mõisted:
domioon – Briti rahvaste ühenduse autonoomne liikmesriik, millel on oma parlament valitsus kohtusüsteem ja seadusandlus .
majanduslik liberalism – seisukoht, mille järgi riigi kontroll majanduse üle tuleb viia miinimumi
maffia – organiseeritud kuritegevus
isolatsionism – eraldumise ja erapooletuse taotlus välispoliitikas
autoritaarne diktatuur – valitsemisvorm , kus võim on koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte
totalitaarne diktatuur – valitsemisvorm, kus rahvas on muudetud võimuloleva rühmituse tööriistaks, sunnitakse tegutsema täpselt kindlaksmääratud viisil, riik kontrollib kõike nii inimeste eraelu kui ka tööalaseid suhteid, kehtib range tsensuur
propaganda – uudised, teave ja kihutustöö, mille eesmärgiks on panna inimesed omaks võtma mingit kindlat arvamust
sõjakommunism - oli Nõukogude riigi majanduspoliitika kodusõja ajal 1918 - 1920. Kehtestati kõigi töövõimeliste töökohustus, kõigi töötasu peaaegu võrdustati. Talupojad pidid kogu vilja, mida nad ei vajanud isiklikuks tarbeks, loomasöödaks ega seemneks, riigile müüma. Sõjakommunism oli majanduslikust laosaest põhjustatud ajutine abinõu. Pärast kodusõja lõppu asendati sõjakommunism uue majanduspoliitika NEP'ga.
industrialiseerimine – suurtööstuse arendamine
plaanimajandus – majanduse plaanipärane arendamine ja suunamine riigi poolt
kollektiviseerimine – talude vägivaldne ühendamine ühismajanditeks ehk kolhoosideks
fašism – äärmuslik diktatuurivorm Itaalias, mida iseloomustas juhikultus, militarism ja rassism
duce – juht Itaalias
führer – juht Saksamaal
natsism – äärmuslik liikumine ja õpetus Saksamaal, taotles aaria rassi väidetavale erandilikkusele
SS – natside partei sõjaväestatud organisatsioon
Gestapo – sala- ja julgeolekuteenistused saksamaal
7. Kes olid ja millega on ajalukku läinud need isikud:
Franklin Delano Roosevelt – USA 32. president, lõi ’’New Deal’’ ja tõi maailma majanduslangusest välja
Adolf Hitler – oli saksamaa poliitik/ diktaator ja Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) juht.
Vladimir Lenin – oli Venemaa bolševike juht, Oktoobrirevolutsiooni läbiviija, NSVL esimene valitsusjuht ja leninismi rajaja.
Jossif Stalin – oli Nõukogude Liidu diktaator.
Benito Mussolini – oli Itaalia peaminister ja diktaator 1922-1943, seejärel juhti Saksamaa marionettvõimuna Itaalia Sots. Vabariiki.