Üliriigid (0)

Üliriigid
USA
Läänemaailma võimasamaks riigiks tõusis USA. Suutsid kiirelt taastada rahuaegse majanduse ja demobiliseerida armee , selle tulemusel toimus majanduse kiire areng ja elatustaseme tõus, mis tõstis USA positsiooni veelgi kõrgemaks.
USA hakkas looma liite teiste riikidega, lootes sel teel peatada kommunismi levikut.
1950 oli kommunismi peatamine USA-s sise-ja välispoliitika peamiseks eesmärgiks. Sisepoliitikas väljendus see nn makartismina- kujutas endast senaator Joseph McCarthy algatatud kampaaniat kommunistide ja nendega seotud isikute kõrvaldamiseks avalikest ametitest. Peagi kasvas see üle nõiajahiks, mille tagajärjel pidi ebameeldivusi taluma tuhandeid inimesi. 1954. mõistis senat Joseph McCarthy tegevuse hukka ning kommunistide tagakiusamiskampaania lõpetati.
Sõjajärgsetel aastatel olid võimul demokraadid . Pärast Roosevelti surma 1945 sai liidriks Harry Truman , osutus võimekaks ja kaugelenägevaks poliitikuks. Loobus kandideerimast ja presidendiks sai vabariiklane Eisenhower, kes kritiseerid Trumani doktriini passiivseks ning lubas ikestatud rahvaste vabastamiseks aktiivseid samme astuda.
John Kennedy, valiti 1960 presidendiks, kuulutas välja uute rajajoonte poliitika. („Ära küsi, mida riik saab teha sinu jaoks, vaid küsi, mida sina saad teha oma riigi heaks“) uute rajajoonte poliitika- ameeriklased peavad taas rajama õiglasema ühiskonna, kaotama vaesuse, jõudma kosmosesse- nihutades niiviisi enda kui ka kogu ühsikonna rajooni .
Gagarini kosmoselend ja Berliini müüri ehitamine olid USA jaoks suured pettumused . See andis motivatsiooni juurde ja 1969. aastal Ameerika astronautide jõudmine Kuule .
1970 oli lääne ühiskond küllaltki vastuoluline . Teaduse ja tehnikarevolutsioon oli jõudnud igapäevaellu. Teadus ja tootmine kasvasid kokku. Samuti tabaid majandust ka atgasilöögid, eeskätt energia ja toorainekriisis. Nafta hind maailmaturul tõusis.
Stagflatsioon- tööpuudus, stagnatsioon ja inflatsioon - oli selge, et nii enam edasi minna ei saa.
Läänemaailma majanduslangus tõi kaasa pessimismi ja vaimse surutise.
Roland Reagan- majanduspoliitika aluseks arusaam, et sotsiaalsete probleemide lahendamine kärbib majanduse arengut. Alandada makse. Mõne aastaga taastus Ameerika Ühendriikide majandus. Vähenes inflatsioon, tööpuudus langes, sissetulekud suurenesid.
Taksitas uue gaasijuhtme rajamist Siberist euroopasse, kuna see oleks kujunenud suureks sissetulekuallikaks. Usa majandussõda viis NL nö pankrotti . Reagan alustas võidurelvastumist kõrgtehnoloogias, siin ei suutnud NSVL sammu pidada. Tähtede sõda ristitus programm- Maa orbiidile paigutatud relvasüsteemide kaitsekilp.
1980.aastate lõpuks oli selge, et USA on võidurelvastumise võitnud.
NSVL
Kommunismi mõjuvõimu laienemise tulemuseks oli terve maailmasüsteem, mida võib ka idaplokiks nimetada. Idaplokki kuulusid Poola, Jugoslaavia , Rumeenia , Saksa DV, Tsehhoslovakkia , Ungari, Bulgaaria , Albaania, Hiina, Põhja- Vietnam , Põhja-Korea ja Mongoolia. Kõik nad allusid Moskva diktaadile.
Iseloomulikud joone:

• Võim koondunud ühe isiku kätte, kommunistliku partei kätte. Kodanikel puudusid demokraatlikud vabadused ja õigused.
  
• Partei alla oli allutatud kogu elu riigis. Partei kontrollis nii riigiaparaati kui ka ühiskondlike organisatsioone.
  
• Tohutu võim oli julgeolekuorganeil.
  
• Majandus, nii tööstus kui kaubandus, oli valdavalt riigistatud. Kehtis käsumajandus.
  

Pärast sõja lõppu loodeti, et kommunistliku süstemmi liberaliseeritakse, kui vastupidi. Inimesi hoiti tahtlikult hirmu all. Jätkusid küüditamised.
GULAG - vangilaagrite võrgustik- majanduse käigushoidmiseks.
Stalini käsul suunati peamised ressursid tööstusesse, eelkõige sõjatööstusesse. Rahva elatustase oli madal ning esmatarbekaupu nappis.
Ajutine Valitsus, kus jõuministeeriumid anti kommunistidele. Tehti maareform , ja natsionaliseerimine. Valimised, kus võimule jäid kommunistid.
1949 kulutati välja Saksa Demokraatlik Vabariik, kuna ta ei suutnud allutada kogu Saksamaad.
Pärast Stalini surma oli riigis nn sula periood. Hakati normaliseerima NSVL suhteid teiste välisriikidega (Hruštšovi)
Kosmonautika kuldajastu 1957-1969- Juri Gagarin kosmoselend.
Seitseaastak- toidu- ja tarbekaupade küllus ning saanud maailma rikkamaks maaks.
Brežnev, kelle juhtimisel jõudis nsvl lõplku mandumiseni.
Stagnatsiooni süvenemine 1970datel. Majandust arendati ekstensiivselt- loodi töökohti ja laiendati loodusvarade kasutuselevõttu olukorras. Kadus uuenduslikkud, kuna käsumajanduses ei soositus rahva algatust. Nõukogude majandussüsteem oli ennast ammendanud. Avastati naftamaardlad- naftadollarite eest osteti tarbekaua ja toiduaineid, sealhulgas teravilja. Säilis majnduslik satbiilsus, kuid sisuline mahajäämus vaid suurenes. Täisvõimsusel töötas vaid sõjatööstus.
Stagnatsioon e seisak ei piirdunud majandusega, kajastus ka vaimuelus ja poliitikas.
Elatustaseme langus ja üldine mahajäämus tekitas rahulolematust. Kaupade puudus e defitsiit oli muutunud püsivaks. Pahameelt julgesid väljendada vaid dissidendid . Nende liikumine süvenes.
Juri Andropov, kes üritas karmide administratiivsete võtetega arengule uut hoogu anda, mõsistmata, et käsumajandus oli end ammendanud.
Lõpuks oli nõukogude majandus pankrotis , relvastus neelas tohutuid ressursse ja mahajäämus USA-st oli suur.
Suurbritannia
Pärast sõda näis olema oma võimsuse tipus, saavutanud võidu Saksamaa üle. Säilisid koloniaalimpeeriumid.
Säilis kaheparteisüsteem, võimul olid kord konservatiivid, kord leiboristid . Leiboristid vasakpoolsed ideed, konservatiivid parempoolsed .
Parlamentaarne monarhia , kus troonil elisabeth II. Koloniaalimpeeriumite järk-järguline kaotamine.
Majandus kasvas ja heaolu kasvas, ehkki mitte nii suurte sammudega kui Saksamaal. Suur ülemereturg.
Konservatiivne revolutsioon haaras kaasa esimesena inglased . 1979 peaministriks Margaret Thatcher , kes lubas lõpu teha sotsialismi võimutsemisele Suurbritannias. Viis oma otsused elu karmi käega ning vastuseisust hoolimata, teenides seetõttu nime Raudne Leedi.
Kuulutas välja kokkuhoiupoliitika, kärpis sotsiaalprogramme ning kõikvõimalikke toetusi. Need muudatused tekitasid rahutusi ja ta muutus ebapopulaarseks. Tema edu põhjuseks karmide reformide positiivsed tagajärjed. Inflatsioon vähenes ja raha väärtus stabiliseerus. Tööstuse struktuur muutus, arenes kõrgtehnoloogiline tootmine jne. Majandus hakkas kiiremini kasvama, mis omakorda vähendast tööpuudust ja tõstis rahva elujärge.
Samuti oli edukas ka väispoliitika. Arendas tihedat koostööd USAga. Falklandi kriis 1982 – Sbr liideti Falklandi saared Argentina poolt. Thatcher saatis sinna sõjalaevad ja brittide dessant vallutas territooriumi tagasi.
Prantsusmaa
Sõjajärgne riik kasvas välja vastupanuliikumistest, mille eesotsas kindral Charles de Gaulle, kes moodustas Ajutise Valitsuse.
1946 sai Prantsusmaast põhiseaduse kohaselt parlamentaarne vabariik. Majanduspoliitika muutus suhteliselt vasakpoolseks. Gaulle oli Pranstusmaa põhiseaduse vastu . see osutuski ebakindlaks: 12 aasta jooksul vahetus Pariisis 22 valitsust. Lõpuks said Prantsusmaal võimule tsentristlikud erakonnad , kes olid nii kommunismi kui ka gaullide vastased, suutmata samas riiki tõhusalt juhtda.
1958. kuulutati välja Prantsusmaa V Vabariik. 1960ndad olid erakordselt edukad- majanduskasv kiirenes.
Prantsusmaa isepäisus- lahkus 1966 NATO-st. 1968- puhkesis norterahutused Pariisis.
Saksamaa LV
Saksamaa purustati sõjas põhjalikult ning jagati NSVL, Ameerika ÜR, Inglismaa ja Prantsusmaa vahel okupatsioonitsoonideks.
Algus oli majanduslik seis väga raske, raha oli kaotanud väärtuse ja õitses must turg . Kantsleriks Konrad Adenauer.
Kristlik-demokraatlik valitsus alustas radikaalset majandusreformi, mis sai tuntuks turumajanduse all. Riik ei pea majandust vahetult reguleerima, küll aga kehtestama reeglid, mida ettevõtjad peavad järgima. Valitsus vabastas kontrolli alt hinnad ja toetas vaba konkurentsi, millega kaasnesid avatud turg, eraomand , stabiilne raha. 1948- uus rahareform - saksa mark. Majandus hakkas kiiresti arenema- saksa majandusime .
Ludwig Erhard - majandusreformi algataja
Sakslaste eneseusk taastus.
Ei tunnustatud saksa DV- peeti ajutiselt okupeerituks.