Lennart Meri (0)

CARL ROBERT JAKOBSONI NIMELINE GÜMNAASIUM
Lennart - Georg Meri
Referaat
Koostaja: Karel Kübar
8b . klass
Juhendaja : Tiina Kungla
Viljandi 2008
SISUKORD
Sisukord.................................................................................. 2
Sissejuhatus............................................................................ 3
Elulugu................................................................................... 4
Loominguline tegevus............................................................ 5
Tunnustused , aumärgid, liidud, ühingud............................. 6-7
Perekond................................................................................. 8
Poliitika.................................................................................. 9
Kokkuvõte............................................................................ 10
Kasutatud kirjandus............................................................. 11
Sissejuhatus
Lennast- Georg Meri oli Eesti kirjanik, produtsent , diplomaat ja poliitin ning Eesti president aastatel 1992- 2001. Lennart meri on õppinud Berliinis, Pariisis, Jaranskis ja Tallinnas ning paljudes teistes koolides. 1953. aastal lõpetas Meri Tartu Ülikooli diplomiga, erialaks oli ajalugu.
Elulugu
(1929- 2006)
Lennart Meri vanemad olid Eesti diplomaat ja hilisem William Shakespeare 'i tõlkija Georg Meri ning Alice- Brigitta Engmann, kellel olid eestirootsi juured.
Isa viibis diplomaadiameti tõttu pidevalt välislähetustel, seetõttu pidi ka ka poeg lapsepõlve peamiselt välismaal veetma . Lennart õppis mitmes Saksamaa ja Prantsusmaa koolis. Sellest tulenes ka tema hea keelteoskus .
Pärast Eesti okupeerimist küüditati Georg Meri perekond kui punavõimude jaoks vaenulik element 1941 Siberisse. Sealt naasid nad 1946. aastal. Lennart Meri oli vahepeal õppinud mitmes venekeelses koolis, Eestis astus ta Tartu Ülikooli.
Aastal 1953 lõpetas ta Tartu Ülikooli ajaloo eriala cum laude , kuid ajaloolasena ei lubatud tal töötada. Ta leidis tööd "Vanemuises" dramaturgina ning seejärel Eesti Raadios kuuldemängude toimetajana . Enne seda oli ta lühikest aega ajalooõpetaja.
Aastal 1992 valiti Lennart Mesri presidendiks. Lennart oli president kuni 2001. aastani. Pärast presidendiametist loobumist jätkas Lennart Meri aktiivset ühiskondliku tegevust: pidas loenguid ja kõnesid, suhtles nii välisriikide esindajate kui ka lihtsate Eesti kodanikega. 2001. aastal valiti Lennart Meri Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks.
Ta valdas saksa, prantsuse, inglise, soome ja vene keelt.
Lennart Meri suri ajuvähki 14. märtsil 2006 ja on maetud Metsakalmistule.
Loominguline tegevus
Lennart Meri on kirjanik ja on ka aidanud filmide tegevusel.
Ameteid on Lennartil väga palju:
* 1953–1955 Vanemuise teatri kirjanduslik toimetaja
* Tartu Kunstikooli õppejõud
* 1955–1961 Eesti Raadios kuuldemängude produtsent, toimetaja
* 1963–1968 Tallinnfilmi stsenarist
* 1968– 1971 ning 1986–1988 Tallinnfilmi produtsent
* 1985–1987 Eesti NSV Kirjanike Liidu välissuhete sekretär
* 1980. aastatel tegutses Eestimaa Rahvarindes ja Eesti Muinsuskaitse Seltsis
* 1986–1988
* 1988–1990 Eesti Instituudi asutaja ja direktor
* 1990–1992 Eesti Vabariigi välisminister
* 1992 aprillist oktoobrini Eesti Vabariigi suursaadik Soomes
* 1992–2001 Eesti Vabariigi president kaks ametiaega järjest (tagasi valitud 1996).
* Eesti Vabariigi valitsuse esindaja Euroopa Konvendis.
Lennart on kijrutanud raamatuid näiteks:
# 1959 – "Kobrade ja karakurtide jälgedes" ( reisiraamat Kesk-Aasiast)
# 1961 – "Laevapoisid rohelisel ookeanil" (reisiraamat Siberist)
# 1964 – "Tulemägede maale" (reisiraamat Kamtšatkast)
# 1974 – "Virmaliste väraval" (reisiraamat Kaug-Põhjast)
# 1976 – "Hõbevalge"
# 1977 – "Lähenevad rannad " (teose "Tulemägede maale" poole võrra mahukam uusväljaanne)
# 1984 – "Hõbevalgem"
# 1989 – kogumik "1940 Eestis. Dokumente ja materjale" kaasautor
# 1995 – "Tulen maasta, jonka nimi on Viro" ("Tulen maalt, mille nimi on Eesti"; ilmus soome keeles)
# 1996 – "Presidendikõned" (2. trükk 2005)
# 2001 – "Riigimured" (kõnedevalimik, "Presidendikõnede" järg)
# 2007 - "Poliitiline testament " (2. trükk samal aastal). Tartu: Ilmamaa .
# 2008 - "Hõbevalge", 2., täiendatud ja parandatud trükk (sellega on liidetud ka "Hõbevalgem").
Filmid on Lennartil:
* 1970 – "Veelinnurahvas"
* 1977 – " Linnutee tuuled"
* 1986 – " Kaleva hääled"
* 1989 – "Toorumi pojad"
* 1997 – "Šamaan"
Tunnustused, Aumärgid, Liidud, Ühingud
Tunnustused:
* 1974 – Juhan Smuuli preemia raamatu "Virmaliste väraval" eest.
* 1977 – Juhan Smuuli preemia raamatu "Hõbevalge" eest
* 1977 – New Yorgi filmifestivali hõbemedal filmi "Linnutee tuuled" eest
* 1979 – Eesti NSV teeneline kirjanik
* 1982 – Soome Kirjanike Liidu auliige
* 1985 – Eesti NSV riiklik preemia raamatute "Hõbevalge" ja "Hõbevalgem" eest
* 1986 – Helsingi Ülikooli audoktor
* 1989 – Euroopa Teaduste, Kunsti ja Kirjanduse Akadeemia kirjavahetajaliige
* 1996 – Coudenhove -Kalergi fondi Euroopa auhind 1996
* 1996 – Ida-Lääne Vabaduse auhind, Ida-Lääne Uuringute Instituut, New York
* 1998 – Aasta eurooplane (Prantsusmaa nädalaleht La Vie)
* 1998 – Krakówi Jagiełło Ülikooli hõbemedal
* 1999 – Lapi ülikooli audoktor
* 1999 – Liberaalse Internatsionaali vabaduse auhind
* 1999 – Saksamaa Pagendatute Liidu kõrgeim aumärk
* 2000 – Saint Olafi Ülikooli (USA) audoktor
* 2000 – Turu Ülikooli audoktor
* 2000 – Batlineri Instituudi Väikeriikide auhind
* 2001 – Eesti Teaduste Akadeemia liige
* 2001 – Max Schmidheiny Vabaduse auhind (Sankt Galleni ülikool, Šveits)
* 2004 – Surrey Ülikooli audoktor
* 2004 – F. D. Roosevelti Sõnavabaduse Auhind
Aumärgid:
* Jordaania Taassünni ordeni suurpael ja suurtäht 1993
* Taani Elevandi ordeni suurpael ja suurtäht 1994
* Soome Valge Roosi ordeni suurrist ketiga 1995
* Rootsi Serafimi ordeni kett 1995
* Mehhiko Asteegi Kotka orden 1995
* Läti Kolme Tähe teenetemärgi suurrist ketiga 1996
* Ungari Vabariigi Teeneteordeni suurrist 1997
* Sloveenia Vabariigi Vabaduse Kuldtähe teenetemärk 1997
* Itaalia Vabariigi Teeneteordeni suurrist 1997
* Leedu Vabariigi Vytautas Suure teenetemärk 1997
* Poola Vabariigi Valge Kotka orden 1998
* Islandi Vabariigi Hauka teenetemärk 1998
* Norra Kuningriigi Püha Olafi ordeni suurrist 1998
* Kreeka Vabariigi Lunastaja teenetemärgi suurrist 1999
* Saksamaa Liitvabariigi Teeneteordeni suurristi erijärk 2000
* Malta Vabariigi Auliidu teenetemärgi kett 2001
* Prantsuse Auleegioni suurrist 2001
Liidud, ühingud:
* Eesti Kirjanike Liidu liige 1963
* Eesti Kinoliidu liige 1966
* Kalevala Seltsi (Soome) välisliige 1975
* Soome Kirjanduse Seltsi kirjavahetajaliige 1976
* Soome- Ugri Seltsi kirjavahetajaliige 1977
* Soome Kirjanike Liidu auliige 1982
* Eesti PEN-klubi liige 1989
* Euroopa Teaduste ja Kunstide Akadeemia juhatuse liige 1993
* Kommunismiohvrite Mälestusfondi rahvusvahelise nõukogu juhatuse liige 1995
* Parlamentidevahelise Antisemitismivastase Nõukogu liige 1997
* Soome Kodukandi Liidu auliige 1999
Perekond
Lennart Meri oli abielus kaks korda. Esimene abikaasa Regina Meri (neiuna Ojavere, sündinud 1932) emigreeris 1987 Kanadasse ning naasis Eestisse 2003. aastal. Nende pojad on Mart Meri (1959) ja Kristjan Meri (1966).
Teine abikaasa Helle Meri (neiuna Pihlak , sündinud 1949) töötas aastani 1992 Tallinna Draamateatris näitlejana. Neil on tütar Tuule Meri (1985).
Hindrek-Peeter Meri on Lennart Meri noorem vend (sündinud 21. märtsil 1934 Berliinis).
Poliitika
Aastal 1990 sai Lennart Merist Edgar Savisaare valitsuses välisminister. Ta taastas kontaktid Läänega ning kohtus mitmel korral sealsete kõrgete riigitegelaste, sealhulgas ka USA presidendi George H. W. Bushiga. Ta suutis saavutada Eesti Vabariigi peakonsuli Ernst Jaaksoni heakskiidu Eesti valitsuse tegevusele. Aastal 1992 lahkus Lennart Meri välisministri ametikohalt ja sai lühikeseks ajaks Eesti Vabariigi suursaadikuks Soomes. Sama aasta sügisel kandideeris ta Eesti presidendiks. Ta kaotas esimeses voorus suurelt Arnold Rüütlile, ent pääses teise vooru ning osutus seal valituks. Temast sai esimene demokraatlikult valitud Eesti president. Aastal 1996 valiti ta teiseks ametiajaks tagasi. Presidendina tegi ta väga palju ära Eesti tutvustamiseks ning aitas riigis stabiilset demokraatiat kehtestada. Ta sai tuntuks teravmeelsete ütluste ja humoorikate tegudega, mis hiljem talletati raamatus "Meie Lennart".
15. juulil algatati Lennart Meri, kes oli Eesti Vabariigi Suursaadik Soome Vabariigis ja Arnold Rüütli, kes oli Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimees; 21. juulil Jaks Lankotsi ja Uno Ruusi; 24. juulil Lagle Pareki, kes oli ÜE "Fööniks" juhatuse liige; 27. juulil Miina Hindi ja 3. augustil 1992. Rein Taagepera, kes oli California ülikooli professor , ülesseadmine Vabariigi Presidendi kandidaadiks. 6. augustil teatas loobumisest Miina Hint, 11. augustil Jaks Lankots. Tähtajaks nõutavat 10 000 toetusallkirja ei suutnud koguda Uno Ruus . Esimese valimise võitis Arnold Rüütel, teised aga Lennart Meri ning Lennart Meri saigi Eesti Presidendiks.
Esimene hääletusvoor leidis Riigikogus aset 26. augustil 1996. Taaskord omavahel Lennart- Georg Meri ning Arnold Rüütel. Lennart Meri võitis mõlemad parlamendi valimised ning 20. septembril 1996. aastal sai Lennart Meri teiskordselt Eesti presidendiks.
Kokkuvõte
Lennart- Georg Mere kohta referaadi kirjutamine andis mulle temast väga palju uut ja huvitavat infot. Ta oli väga hea Eesti Vabariigi teine president, seepärast ka kaks valitsemis aastat.
Kasutatud kirjandus
http://et.wikipedia.org/wiki/Lennart_Mer i