50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-11-17
Kuupäev, millal dokument üles laeti
5 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
A A
Õppematerjali autor
TEEMA 5 Maailma sõdadevaheline aeg: demokraatia areng USA, Inglismaa ja Prantsusmaa näitel õ. pt. 11, 12 demokraatia tunnused, poliitiline süsteem, majandus, ühiskonnaelu; ülemaailmne majanduskriis, maffia USA-s, Westminsteri statuut. DEMOKRAATIAD JA DIKTATUURID Demokraatiad Diktatuurid I maailmasõja lõpp, demokraatia laienemine Valimisõiguse laienemine (naised, töölised) Sotsiaaldemokraatia mõju tugevnemine DEMOKRAATLIKUD RIIGID mõõdukad sotsiaaldemokraadid DIKTATUURIRIIGID radikaalsed jõud (kommunistid, fašistid, natsionaalsotsialistid)
1 III. DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL I: Kahe maailmasõja vaheliste sündmuste kronoloogia: Aast Olulisemad sündmused a 191 Eesti iseseisvuse väljakuulutamine (24.02.); Vabadussõja algus 8 (28.11.). Valimisreformiga Suurbritannias kaasnes valijaskonna ulatuslik laienemine 191 Pariisi rahukonverentsi algus. 9 Versailles rahulepingu sõlmimine Saksamaaga. 192 Eesti esimese põhiseadusega kehtestati demokraatlik
IV. MAAILMAMAJANDUS JA DEMOKRAATLIKUD RIIGID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL: 1. MAAILMAMAJANDUS 1920-1930. AASTATEL: 1* Maailmamajandus on 20.sajandil arenenud tsükliliselt- igale majanduskasvu perioodile järgneb mingi aja pärast majanduskriis. 2* Sellest protsessist jäi kahe maailmasõja vahelisel ajal välja NSVL, kus ületootmiskriise ei puhkenud (pigem vastupidi- tegu oli pideva defitsiidiga; riigi majandus ei suutnud käsu- ja plaanimajanduse tingimustes rahuldada elanikkonna vajadusi). 1.1. Majanduse areng 1920-ndatel: 3* I maailmasõjale järgnes aastatel 1918-1923 peaaegu kogu maailmas majanduslik tõus. 4* Selle põhjused: 1* Euroopa riigid taastasid oma majandust sõjapurustustest. 2* Sõdade järel kasvab alati tarbimine = vaja rohkem toota. 3* Taastus sõja tõttu soikunud kaubavahetus riikide vahel. 1* Majanduskriis 1923.a.-1924.a: 2* 1923.a
päästa oma investeeringud. Kuna paljud pangad olid oma raha investeerinud nig selle kaotanud, hakkasid pangad üksteise järel sulgema. (Stock...) 1.2. Kuldsed kahekümnendad Kuldsed kahekümnendad oli rikkuse ja liigsuse aeg. See järgnes esimesele maailmasõjale ning oli üheks peamiseks ajendiks 1929. aasta Wall Streeti börsikrahhile. (Wall...) Toetudes esimese maailmasõjajärgsele optimismile, immigreerusid paljud Ameerika maaelanikud 1920ndatel aastatel suurematesse linnadesse suurtes hulkades lootuses leida jõukamat elu üha kasvavasja laienevas Ameerika tööstussektoris. Kui Ameerika linnad õitsesid, tekitas põllumajandussaaduste ületootmine laiaulatuslikku rahalist meeleheidet tootjate vahel kogu kümnendi jooksul. Seda saab süüdistada kui üht olulisimat tegurit, mis viis 1929. aasta börsikrahhini. (Wall...) 1929.-1933. aasta majanduskriisi tekkele aitas olulisel määral kaasa ka valitsev
ja Kreekale. Venemaast eraldusid Poola, Leedu, Läti, Eesti ja Soome. · Rahvasteliit on rahvusvaheline organisatsioon riikidevaheliste konfliktide rahumeelseks lahendamiseks. · Wilsoni 14 punkti sõjajärgse maailma ümberkorraldamise kava, mis nägi ette sõja lõpetamise ilma kahjutasu nõudmise ja maade äravõtmiseta ning koloniaalvalduste avaliku ja erapooletu lahendamise. · Patsifismi ajastu tähendab sõdade vältimist. See oli populaarne, kuna I maailmasõja koledused jätsid sügava jälje inimeste teadvusesse. · Kuna Saksamaal oli majanduskriis, oli tal raskusi reparatsioonide maksmisega. Vastutasuks tungisid Prantsuse ja Belgia väed Ruhri tööstuspiirkonda, sõja ärahoidmiseks koostati Dawesi plaan (Saksamaale anti reparatsioonide maksmiseks laenu ning pikendati maksmise tähtaega), mis asendati hiljem uuega ning lõpuks vabastati riik reparatsioonide maksmisest (Dawesi plaan = USA sekkumine uue sõja kartuses) · 1925. a
· Tähtsaimaks tegelaseks oli USA president Wilson, kes esitas oma rahuprogrammi, "Wilsoni 14 punkti". · Selles oli esitatud sõjajärgse maailma ümberkorraldamise kava, mis nägi ette sõja lõpetamise ilma kahjutasu nõudmise ja maade äravõtmiseta ning koloniaalvaidluste avaliku ja erapooletu lahendamise. Wilsoni "14 punkti" 1. Lõpetada saladiplomaatia. 2. Meresõidu vabadus. 3. Vaba kauplemine riikide vahel. 4. Relvastuse vähendamine. 5. Koloniaaltülide lahendamine, arvestades kolooniates elavate inimeste huve. 6. Vägede väljatoomine Venemaa territooriumilt. 7. Belgia suveräänsuse taastamine. 8. Prantsusmaale tuleb tagastada Alsace ja Lorraine. 9. Itaalia piir peab kulgema rahvuspiiri mööda. 10. Austria-Ungari territooriumil elavatele rahvastele anda enesemääramisõigus. 11. Balkani riikidele anda enesemääramise õigus ja rahvusvaheline garantii. 12
DEMOKRAATLIKUD IDEOLOOGIAD. Konservatiivid : hakkasid tegelema majandusküsimustega, et kaitsta vaba turgu, ning pooldada riigi mittesekkumist majandusellu, meelitades liberaalseid valijaid. Nad keskendusid ka üksikisiku vabadusele ja traditsioonide hoidmisele kiiresti muutuvas maailmas. Sotsiaaldemokraadid: kaitsesid tööliskonna huve, toetasid riigi suuremat sekkumist majandusellu ning kõrgemaid makse, et aidata abivajajaid, nende eesmärgiks on ühiskond, kus elanike vahel ei ole ebavõrdsust. AMEERIKA ÜHENDRIIGID. Arenes kiiresti, kasvas kodanike jõukus, alkoholi tarbimine keelati, maffia tootis salaja alkot ja rikastus seeläbi, tuhande võimaluse maa, seda toetas vabariiklaste poliitika, mis piiras riigi osalemist majanduselus ning rõhutas ettevõtluse tähtsust(herbert hoover), seda valusam oli ameerikale majanduskriis, 1932 Roosevelt, kes lubas maa suurendamisel kriisidt
Vähendati relvastust ja tehnikat. Reini vasakkallas ja 50 km laiune paremkallas kuulutati demitaliseeritud tsooniks 4 )reparatsioonid: Määrati sissemakseks 20 miljardit dollarit kullas, mille tähtaega pikendati, kuid ka see ostus ebareaalseks. 2. 1923. a. Kriis euroopas · 1923.a. algas esimene sõjajärgne majanduskriis ja tegemist oli suhteliselt väikese kriisiga. · Kuna maailma riikide majandus oli omavahel juba tihedalt seotud, siis hõlmas kriis peaaegu kõiki riike (st. levis riigist riiki). · Tegu oli kapitalistlikele tööstusriikidele iseloomuliku ületootmiskriisiga - toodeti rohkem kui tarbida suudeti, seejärel algas tööpuuduse kasv, mis omakorda mõjutas tarbimise vähenemist jne. Kriisi põhjused: · Venemaa eemaldumine turumajandusest ja ülemaailmsest majandussüsteemist.
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid