USA ja Itaalia kahe maailmasõja vahel (0)

1 Hindamata

Kordamine kontrolltööks
Teema: USA ja Itaalia kahe maailmasõja vahel.

Võrrelge USA ja Itaalia majanduslikku ja poliitilist olukorda pärast Esimest maailmasõda .
http://www.syg.edu.ee/oppematerjalid/ajalugu/merje_oopkaup/fashitaalia.html
2.Ülemaailmne majanduskriis 1929 – 1933:
- põhjused
- muutused majanduses, sisepoliitikas, rahva eluolus
- keinsianism ja selle teooria rakendamine USA -s (F. D. Roosevelt ja „uus kurss “)
3. Fašismi tekkimine Itaalias:
- põhjused
- millele toetus fašistlik ideoloogia
- fašistliku diktatuuri olemus
- Mussolini võimuletulek ja valitsemine
4. USA ja Itaalia välispoliitiline orientatsioon kahe maailmasõja vahel.

Suur majanduskriis 1929-1933

Ületootmine (rohkem toodeti, kui suudeti osta)
Vale majandamine (palju laene , mis muutusid suureks)
Valitsuse vead kriisi ajal (loobumine vabakaubanduse põhimõttest, riik ei sekkunud riiklikku reguleerimisse)
Struktuurne kriis.
USA süüdistas Euroopat ja vastupidi, laskumata põhjustesse sügavamalt.
Vale rahvastikupoliitika USA-s.

Keinsianism kujutas endast Keynesi soovitusi , mis olid aluseks kolmekümnendate aastate majandusteaduslikule suunale. Pärast kriisi hakkasid riigid sekkuma majanduselle rohkem kui iial varem. Kriisi kaks peamist tulemust olid

tootmise langus;

enneolematult suur tööpuudus .
Esmaseks nõudeks kriisist ülesaamiseks oli esile kutsuda inflatsioon . Trend: mida varem mingi riigi valitsus taipas esile kutsuda inflatsiooni, seda kiiremini sai ta kriisist üle. Taani viis inflatsiooni läbi juba aastal 1931 , kui Euroopas puhkesid pangakrahid. Tuli kriisist välja peaaegu valutult. Rahvusvahelises plaanis ei keelanud keegi sel ajal inflatsiooni teele asuda . 1936. aastal selline kokkulepe sõlmiti. Suurbritannia kutsus samuti inflatsiooni kiiresti esile. Eesti elas kriisi üle valuliselt. Eesti kroon devalveeriti alles 1933. aasta juunis. Asjaga venitajaks oli Jaan Tõnissoni valitsus.
Inflatsiooni esilekutsumise all pidas Keynes silmas kontrollitavat inflatsiooni. Teised vahendid kriisist ülesaamiseks:

erakapitalile madalaprotsendilise krediidi võimaldamine, kodumaise tootmise stimuleerimine;

riiklike kapitalimahutuste tegemine eelkõige strateegilistesse majandusharudesse;

erapankade riiklikule kontrollile allutamine.
Näide riigi sekkumisest majandusellu oli Roosevelti Uue Kursi poliitika USAs. Riik sekkus praktiliselt kõigisse majandusharudesse.
Keynes ütles, et tema mudel on kriisipoliitika. Pärast kriisist ülesaamist tuleb läbi viia deflatsioon.
Keinsianistlik majanduspoliitika .

USA-s võimul olnud Vabariiklik Partei esialgu majanduskriisi lahendamiseks midagi ette ei võtnud .
1932.a. valimised võitis Demokraatliku Partei kandidaat F.D.Roosevelt loosungiga “Uus kurss” (New Deal´i poliitika”).
New Deal`i poliitika omakorda põhines majandusteadlase J.M.Keynes´i teoorial = keinsianism (majanduse riikliku reguleerimise põhimõtted); selle sisuks on:
- riik peab majandusse rohkem sekkuma.
- riigi ülesanne on elavdada kriisi ajal tootmist; selleks kasutada riiklikke kapitalimahutusi, anda riiklikke tellimusi ja laene, organiseerida ühiskondlikke töid, laiendada tarbimist läbi toetuste ja abirahade.
- kriisi ajal võib koostada negatiivse eelarve (ehk kulud ületavad tulud).
- suurenenud riiklike kulutuste katteks makse tõsta ei tohi, sest see vähendaks tarbimist.
- riigieelarves puudujääv raha trükitakse juurde (tekitatakse inflatsioon).
- selle tulemusena raha väärtus langeb, ent kriis leevendub ja majandus areneb edasi.

NB! Loe keinsianismist Lähiajalugu XII klassile; lk 64-65.

Valdavalt keinsianistlikke põhimõtteid kasutades väljusid maailma riigid 1933-1934.a. jooksul majanduskriisist.
Järgnes uus majanduskasv , millele kaudselt aitas kaasa ka võidurelvastumine.

Demokraatia ja diktatuurid.
Diktatuur- (hirmuvalitsus)- mitte millestki piiratud, seadustega kitsendamatu jõule toetuv võim.
Olemus:

Totalitaarne riigikorraldus

Võimu koondumine ühele juhile

Kontroll inimeste mõtteavalduste, tegevuse ning üldse kogu elu üle.

Demokraatlikud õigused ja vabadused on piiratud.

Poliitiliste erakondade piiramine.

Rikutakse inimõigusi

Olulisel kohal on propaganda .

Sala- ja julgeolekupolitsei
Diktatuuri tekke põhjused:

Pettumine Versailles’s

Pettumine demokraatlikus riigikorralduses.

Majanduslikud raskused

Uute rahvakihtide paiskamine oliitilisse ellu.
Demokraatia- rahva võim
Olemus:

Rahvas osaleb valmistel
Regulaarselt toimuvad ausad valmised
Sõnavabadus
Inim- ja kodanikuvabadused
Võimude lahusus .

Itaalia (fašistlik diktatuur)
Toimusid valimised, mille võitis Itaalia sotsialistlik partei
1914 eraldus Itaalia sotsialistlikust parteist Benito Mussolini (1883-1945) ja moodustatakse Itaalia Fašistlik Partei, mille eesotsa saab Mussolini.
1922 „marss Rooma “ andis Itaalia kuningas Vittorio Emanuele III Mussolinile võimaluse luua valitsus.
Fašistid said võimule. Demokraatia likvideeritakse. Saavutatakse kontroll kogu riigi üle. 1943 kukutati Mussolini ja 1945 poodi ta üles.
USA (parlamentaarne demokraatia)
Riik peab sekkuma majandusellu. Tuleb soodustada tarbimise kasvu. Elanike sissetulekute suurendamine . Riik toetas uute töökohtade loomist. Kehtestati miinimumtöötasu ja maksimaalne tööpäeva pikkus.
Suurendati ametiühingute õigusi. Riik hoolitses abivajajate üle. Riik reguleeris põllumajandust. Samuti kontroll panganduse üle. Ning negatiivne riigieelavrne oli lubatud, siis lihtsalt trükiti raha juurde.
Välispoliitikas ajasid ühendriigid maailmasõdade vahel taga eraldatust ja püüdes maailmas toimuvast eemal olla.

VÄLISPOLIITIKA

Ameerika Ühendriigid

President W. Wilson (DP) viis USA maailmapoliitikasse:

esimese presidendina lahkus ta USA-st rahvusvahelisele konverentsile Pariisi, kus pakkus välja nn 14.punkti, mille alusel tulnuks sõlmida demokraatlik ja õiglane rahu (seda ei tehtud)
algatas Rahvasteliidu

Isolatsionistlik välispoliitika 1920´-1930´.

USA Senat ei ratifitseerinud Rahvasteliidu põhikirja ja USA viljeles edasi isolatsionismi - hoiduti poliitilistest liitudest, mis oleks sisaldanud sõjalisi kohustusi.
Tegelikust isolatsionismist rääkida ei saa, sest:
- USA realiseeris oma välispoliitilisi huve Euroopas majanduspoliitika kaudu kontrollides Euroopa rahandussüsteemi ( Dawesi plaan)
- USA huvid olid suunatud eelkõige Aasia ja Vaikse ookeani regiooni
Roosvelt jätkas isolatsionismi kuni Ameerika astumiseni II maailmasõtta (7.12.1941)
- majanduskriisi ajal 1932 keelduvad Euroopa riigid tasumast USAle sõjavõlgu (va Soome, kes maksab kõik ära 1976.aastaks, Soome võlg oli suhteliselt väike võrreldes kasvõi Balti riikidega)
- 1934 sõlmitakse diplomaatilised suhted NSVL -iga
- 1935 neutraliteediseadus - keeld müüa või saata relvi sõdivatele riikidele, tühistatakse 1939

3) Poliitika Ladina-Ameerikas: VP üritas oma mõju Ladina-Ameerika riikide üle suurendada sekkudes nii majanduslikult kui ka sõjaliselt ja poliitiliselt, DP aga vähendada (Roosvelt toob vägesid väja, lubab mitte sekkuda riikide siseasjadesse)

.DOC Laadi alla originaalfail 4 lk · .doc · 7 allalaadimist

USA ja Itaalia kahe maailmasõja vahel #1

USA ja Itaalia kahe maailmasõja vahel #2

USA ja Itaalia kahe maailmasõja vahel #3

USA ja Itaalia kahe maailmasõja vahel #4

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-01-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti

7 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Talvistu Õppematerjali autor

Hea ülevaatega konspekt, mis aitab kiirelt selgeks saada tähtsamad aspektid. Paar teemat konspekti sisust:
Suur majanduskriis 1929-1933
Demokraatia ja diktatuurid.
Keinsianistlik majanduspoliitika.
Itaalia (fašistlik diktatuur)
USA (parlamentaarne demokraatia)
Välispoliitika

Tallinna 32. keskkool ajalugu USA kahe maailmasõja vahel välispoliitika maailmasõja ajal maailmasõda

Sarnased õppematerjalid

docx

Suurriigid 20. saj algul, kriisid, I maailmasõda, II maailmasõda, suur majanduskriis

partei(lõuna) ja (toorid) ja Liberaalne Paljuparteilisus(üle võimuga. Vabariiklik partei(põhja)) partei (viigid) 10ne partei) Alamkojas 10-12 Vastuolud erinevate 1906 uus partei Tugevad parteid, sotsiaalsete ja Tööerakond(Leiboristli paremäärmuslased iseloomulikud rahvusgruppide vahel k partei) (nt. monarhid) ja koalitsioonivalitsus (neegrid, uued pahempoolsed ed. immigrandid) väikekodanlikud Liiduriik , milles Aktiivne töölisliikumine. parteid (radikaalid, domineeris sotsialistid)

Ajalugu

docx

MAAILM KAHE MAAILMASÕJA VAHEL

IV. MAAILMAMAJANDUS JA DEMOKRAATLIKUD RIIGID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL: 1. MAAILMAMAJANDUS 1920-1930. AASTATEL: 1* Maailmamajandus on 20.sajandil arenenud tsükliliselt- igale majanduskasvu perioodile järgneb mingi aja pärast majanduskriis. 2* Sellest protsessist jäi kahe maailmasõja vahelisel ajal välja NSVL, kus ületootmiskriise ei puhkenud (pigem vastupidi- tegu oli pideva defitsiidiga; riigi majandus ei suutnud käsu- ja plaanimajanduse tingimustes rahuldada elanikkonna vajadusi). 1.1. Majanduse areng 1920-ndatel: 3* I maailmasõjale järgnes aastatel 1918-1923 peaaegu kogu maailmas majanduslik tõus. 4* Selle põhjused: 1* Euroopa riigid taastasid oma majandust sõjapurustustest.

Ajalugu

doc

Lähiajalugu, konspekt

TEEMA 5 Maailma sõdadevaheline aeg: demokraatia areng USA, Inglismaa ja Prantsusmaa näitel õ. pt. 11, 12 demokraatia tunnused, poliitiline süsteem, majandus, ühiskonnaelu; ülemaailmne majanduskriis, maffia USA-s, Westminsteri statuut. DEMOKRAATIAD JA DIKTATUURID Demokraatiad Diktatuurid I maailmasõja lõpp, demokraatia laienemine Valimisõiguse laienemine (naised, töölised) Sotsiaaldemokraatia mõju tugevnemine DEMOKRAATLIKUD RIIGID mõõdukad sotsiaaldemokraadid DIKTATUURIRIIGID radikaalsed jõud (kommunistid, fašistid, natsionaalsotsialistid)

Ajalugu

docx

Demokraatia ja diktatuurid kahe maailmasõja vahel

1 III. DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL I: Kahe maailmasõja vaheliste sündmuste kronoloogia: Aast Olulisemad sündmused a 191  Eesti iseseisvuse väljakuulutamine (24.02.); Vabadussõja algus 8 (28.11.).  Valimisreformiga Suurbritannias kaasnes valijaskonna ulatuslik laienemine 191  Pariisi rahukonverentsi algus. 9  Versailles rahulepingu sõlmimine Saksamaaga. 192  Eesti esimese põhiseadusega kehtestati demokraatlik

Ajalugu

doc

Maailm peale Esimest maailmasõda

diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Konverents lükkas tagasi Ameerika presidendi Wilsoni laiahaardelise rahuplaani ning keskendus peamiselt Prantsusmaa ja Inglismaa huve arvestavate rahulepingute koostamisele. Kaotanud riikide esindajad kutsuti Pariisi alles rahulepingute allakirjutamiseks. · Compiegne'I vaherahu- 11 novembril 1918 kirjutas Saksa delegatsioon Compiegne'I vaherahule mis lõpetas Esimese Maailmasõja. Vaherahu tingimused oli Saksamaale väga rasked. Ta pidi oma väed välja viima, mitte ainult kõigilt okupeeritud territooriumitelt vaid ka Reinimaalt ning 1871. aastal annekteeritud Elsassist ja Lotringist. Sakslastel tui liitlastele üle anda oma sõjavarustus, kaasaarvatud allveelaevastik ja ookeanilaevastik. 2) Majandus 20-ndad kuni suure majanduskriisini · kergendati Sakslaste reperatsiooni koormat.

Ajalugu

doc

Demokraatlikud riigid

Iirimaa) pidi jääma Suurbritannia koosseisu. 1937. Aasta põhiseadusega kuulutati Iirimaa vabariigiks, mille riigipeaks oli valitav president. Prantsusmaa Majandus: Peale I ms toimus majanduse, eelkõigu tööstuse ülikiire areng, mille tulemusel Pr-st sai industriaalriik. Sisepoliitilist elu iseloomustasid: mitmeparteilisus ja sellest tingitud koalitsioonivalitsused. Kuna koalitsiooni kuulusid mitu parteid, kelle vahel esines sageli erimeelsusi, siis olid tavalised valitsuskriisid ja valitsuste vahetused. 1919-1939 oli Prantsusmaal 41 valitsust; ühe valitsuse kestvus oli keskmiselt pool aastat. · Seoses suure majanduskriisiga kasvas äärmusparteide (kommunistid, fasistid) populaarsus. Analoogselt diktatuuririikidele nõudsid need parteid nn. tugeva käe poliitikat.1934 jaanuaris toimusid Prantsuse fasistide demonstratsioonid Pariisis eesmärgiga haarata võim, kuid nad ei saavutanud edu

Ajalugu

docx

Maailm kahe maailmasõja vahel

rabeleda ning kellest sai lihtrahva ebajumal, kuna ta andis lootust ka teistele, et elus hakkama saada. 1922 fasistide võimuletulek Itaalias, 1933 (30.01) Hitleri võimuletulek Saksamaal (vabariigi kantsler), 1929 1933 (29.10, New Yorgi börsihoone Wall Street´il) suur majanduskriis, 1933 1945 (04.03 12.04) F. D. Roosevelti valitsusaeg USA-s, 1922 (31.10) B. Mussolini sai Itaalia peaministriks. Briandi-Kelloggi pakt (1928) algul 15 riigi poolt allakirjutatud pakt, millega kohustati loobuma sõjast kui rahvusliku poliitika vahendit ning lahendama kõik konfliktid rahumeelselt, Rapallo leping (1922) Saksamaa ja Venemaa Versailles´ süsteemi vastane leping, mille kohaselt Saksamaa asus Venemaa sõjatehaseid ja armeepolügoone kasutades arendama oma sõjatööstust ja taas looma ning välja õpetama armeed, Locarno

Ajalugu

odt

Kahe maailmasõja vaheline periood

·Kõik see nõrgendas mõnedes riikide demokraatia autoriteeti rahva silmis. ·Demokraatia ideoloogiad : 1) konservatism hakkasid rohkem tegelema majanduslike küsimustega, et kaitsta vaba turgu ning pooldada riigi mittesekkumist majanduslikku ellu. Hoidsid kinni traditsioonidest. 2) sotsiaaldemokraatia pahempoolsed, toetasid riigi suuremat sekkumist majanduslikku ellu ning kõrgemate maksude kehtestamist, et aidata abivajajaid. Eesmärgiks on ühiskond, kus elanike vahel pole olulist ainelist ebavõrdsust 3) liberealism liberaalid, majanduse arendamisel vabameelsed, riik pidi nende arvates teatud küsimustes majandusellu puutuma. 4. Ülevaade Ameerikast kahe sõja vahel. ·Arenes sõjajärgsel aastakümnel kiiresti. ·Kuigi kehtestati nn kuiv seadus, ei loobutud siiski alkoholist. ·Alkoholi valmistamise ja levitamise võttis enda peale maffia, rikastades salaalkoholi teel ja mõju suurenes. ·Rõhutati vabaettevõtluse tähtsust .

Ajalugu

Rohkem sarnaseid