Rahvusvaheline olukord 1918-1939 (0)

I Maailmasõda *
1914-1918
Antantid (Inglismaa, Prantsusmaa ja Venemaa) ning Kolmikliit (Saksamaa, Austria-Ungari ja Itaalia).
Antantid võitsid ning otsustasid Euroopa üle. Saksamaa pidi kaotuse tõttu hakkama reparatsiooni Inglismaale ja Prantsusmaale maksma.
Hispaania kodusõda *
1936-1939
Sõda tekkis, kui Hispaanias võitsid üldvalimised Rahvarindeks ühinenud vasakpoolsed erakonnad , millega sõjaväelased ei olnud rahul.
Vabariiklased (toetasid: Nõukoguderiik) ning Sõjaväelased (juht: Franco , toetajad: Saksamaa, Itaalia ja Portugal ).
Vabariiklased kaotasid ning riigis kehtestati Franco diktatuur.
Versaille leping *
1. Saksamaa pidi loobuma paljudest oma piirialadest.
2. Saksamaal ei tohtinud olla ka sõjamasinaid.
3. Prantslased tahtsid saada Saksamaalt Reinimaad, vältimast Saksamaa rünnakut Prantsusmaad (seal ei tohtinud olla sõjaväge ega -varustust).
4. Lubatud oli 100 000 elukutselist vabatahtlikku maa- ja 15 000 mereväelast.
5. Saksamaa pidi maksma suuri sõjamakse ehk reparatsioone.
Saksamaa valmistumine uueks sõjaks *
1. Saksa juhid nõudsid, et nende riik saaks teiste riikidega samavõrdsed õigused.
2. Hitler ja tema abilised asusid looma võimast sõjaväge.
3. Inglismaa sõlmis Saksamaaga merekokkuleppe (Saksamaa sai tunduvalt suurendada sõjalevade arvu). Samuti koostöö Jaapani ja Itaaliaga.
4. 1935. aastal toimus Saarimaa rahvahääletus, kus enamik sealsetest elanikest olid Saksamaa taasühinemise poolt.
5. Järgmisel aastal sisenesid Saksa väed Reini piirkonda, kus Prantsusmaa ei hakanud neile vastu.
(Saatanlikud kolmekümnendad) *
* Sakslasi ajas vihale Versailles rahuleping ning see, et prantslased ja inglased ei tahtnud Saksamaad suurriigina tunnustada. Üleskutse see leping tühistadaning sõjakaotus tasa teha leidis Saksamaal suurt poolehoidu.
* Antandi poolel sõdinud Jaapan ja Itaalia olid solvunud, kuna nad ei saanud maailmasõjas osalemise eest piisavalt asumaid. Seetõttu otsustasid nad seda jõuga haarata.
* Pärast I maaimasõda kehtestatud uued riigipiirid põhjustasid rohkesti pingeid. Mitmes riigis arvati, et neile kuuluvad alad on ebaõiglaselt saanud naaberriik ning need tuleks tagasi võtta.
* Rahvasteliit polnud võimaline lahendama kriise , kui nendes osalesid suurriigid .
Majanduskriis
1929. aasta oktoober ~ 1933
Põhjused:
* maailmamajanduse kohanematus : I maailmasõjast oli jäänud hulgaliselt lahendamata majandusprobleeme.
* kaupade ületoomine: kaupu toodeti rohkem, kui inimesed suutsid neid osta.
* vale majandamine: riigi toetusel võeti palju laene, et nende abil kiiresti rikastuda või osta tarbekaupu, kuid ühel hetkel muutus laenukoormus üleliia suureks.
Üsna pea jõudis kriis ka Euroopasse, kuna nende majandus sõltus Ameerika omast (eriti sai kannatada Saksamaa, kuna ta oli tihedalt seotud majanduslikult USA-ga).
Kriis tõi esile mitmeid probleemid:
* Uutele tootmisviisidele ei jätkunud piisavalt tarbijaid .
* Suur tööpuudus, mis põhjustas nälja, mässe ning muid sotsiaalseid probleeme.
* Kriis kestis väga kaua (5 aastat) ning seetõttu oli vaja riigipoolset sekkumist (riik pidi rakendama erilisi meetmeid, et suunata majandust tõusuteele).
1932. aastal valiti uueks USA presidendiks Roosevelt, kes innustas oma rahvast tegutsema selle nimel, et elu paremaks läheks. Riigipea asus korraldama enneolematuid ümberkorraldusi ehk reforme (see tõi uusi töökohti ning seetõttu majanduskriis hakkas taanduma). Nendes riikides, kus demokraatia oli nõrk, asendus see diktatuuriga. Kogu maailma jaoks osutus saatuslikuks Hitleri ja natsionaalsotsialistide võimulepääs Saksamaal. Nad saavutasid sellega alguses majandusele elavnamise, kuid nende poliitika tõi hiljem Euroopa rahvastele palju kannatusi.
Kuna väärtpaberite pakkujaid oli palju, siis langesid hinnad järsult ja seda iga päev. Aktsiaomanikud üritasid päästa, mis päästa annab, ning müüa väärtpabereid ükstapuha mis hinna eest. Väärtpaberiteturgu oli tabanud krahh ehk kokkuvarisemine .
Börsujrahhile järgnenud suurt majanduskriisi on nimetatud ka Suureks deperessiooniks. Selle tagajärjel läksid tuhanded ettevõtted pankrotti ning paljud tehased ja vabrikud jäid seisma. Ettevõtte omanikud kasutasid kõikvõimalike vahendeid: alandasid kaupade hindu, vähendasid tootmist, vallandasid töölisi. Need kes tööle jäid pidid leppima väiksema palgaga.
Roosevelti reformikava (kriistist väljumise kava):
* Kehtestati kontroll panganduse üle (suleti kõik pangad . Avada lubati vaid elujõulisteks tunnistatud panku).
* Riik hakkas reguleerima põllumajandust (põllumeestele tehti ettepanek vähendada tootmist, mille eest riik maksis hüvitist ja nii suudeti tõsta põllumajandussaaduste hindu ning ka põllumeeste sissetulekud hakkasid kasvama).
* Tööstuste elavdamiseks võeti vastu seadus, mille alusel üritati luua uusi töökohti, reguleerida tööjaotust, sissetulekuid jms.
* Riik hakkas hoolitsema abivajajate eest (töötutele hakati maksma abiraha , vanuritele pensione).
Suur ülemaailme kriis lõppes umbes 1933. aastatel. Riikides, kus kriisiaastatel valitses või kehtestati diktatuur, võttis riik majanduse juhtimise täielikult enda kätte (seal oli majanduse elavnemine suuresti seotud sõjaks valmisumisega). 1939. aastal alanud II maailmasõda tekitas maailmas uue majandusliku olukorra.
Demokraatlikud ja mittedemokraatlikud liikumised
Demokraatlikud liikumised:
1. Liberalism ( liberaalid olid uuendustele vastuvõtlikumad, kaitsesid isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust).
2. Konservatism (konservatiivide arvates oli parem see, mis oli juba ajaloos läbi proovitud, st otsisid tuge mineviku kogemustest)
3. Sotsialistid
4. Sotsiaaldemokraadid
Mittedeomkraatlikud liikumised:
1. Kommunistlik (Venemaa, vasete tööliste võitlus rikastega, kus kasutati vägivalda)
2. Fašism (Itaalia)
3. Natsionaalsotsialism (Saksamaa)
Inglismaa, Prantsusmaa, USA
Inglismaa:
Peale I maailmasõda ei olnud enam Briti rahandus - ja tööstusriik. Oli suur tööpuudus ja pidi tasuma veel võla USA-le. Nad vedasid välja vaid masinaid, riiet ning kivisütt. Sisse veeti aga toiduaineid, kuna nende põllumajandus saak oleks väga ruttu otsa saanud. Tehnika oli samuti seal vananenud. Briti tööstusettevõtted kasutasid võõramaiseid tooraineid. Nende hinnalangus alandas ka Suurbritannias toodetud kaupade hindu, mille tõttu saadi oma toodangut edukalt müüa ka kriisiaastatel.
Britis toimis monarhia. Riigipeaks oli kuningas või kuninganna, kes esindas vaid kuningriiki tähtsatel üritustel. Seadusi võttis vastu parlament , eesotsas peaministriga. Valimisõiguste laiendamisele tuli peamiseks erakonnaks Tööerakond. Kahel korral saavutasid nad võidu parlamendivalimistel ning juhtisid ka valitsust, kuid enamus aja juhtisid riiki siiski konservatiivid. Valitsused vahetusid tihti.
Kanada, Lõuna-Aafrika, Austraalia ja Uus- Meremaa olid dominioonid .
Prantsusmaa:
Tänu võidule liideti riigiga uusi alasid. Majandust aitasid edendada ka reparatsioonimaksud. Kiiresti hakkas arenema tööstusriigiks. Arenesid uued tööstusharud: masinate, autode ja keemiakaupade tootmine. Samuti oli palju kalureid.
Prantsusmaa oli vabariik. Demokraatlik kord oli üsna tugev. Tegutses palju parteisi. 1930. aastate keskpaigani hoidsid riigitüüri enamasti paremerakondade valitsused. Krahhi kriis laienes ka Prantsusmaale. Riigivõimu suutmatus majanduskriisi ületada innustas neid, kes soovisid Prantsusmaal diktatuuri, mille tõttu korraldasid äärmuslased Pariisis meeleavalduse, kus üritati hõivata parlamendihoone , mis suudeti politsei poolt maha suruda. Diktatuuriohuga võitlemiseks loodi Rahvarinne , kuhu koondusid mitmed erakonnad. Parlamendivalimistel saavutas Rahvarinne ülekaaluka võidu ning moodustas valitsuse. Võeti vastu rohkem kui sada seadust, mille tõttu üritati inimestele pakkuda väärikamat elu. See püsisi kuni 1938. aasta sügiseni, mil ta sisevastuolude tõttu lagunes . Rahvarinde tegevusel oli suur tähtsus majanduskriisi ületamisel. Suudedi dktatuurioht kõrvaladada, kuid tekkis suur välisoht, milleks oli Hitleri Saksamaa.
Mõisted
reparatsioon - sõjamaks
patsifism - püüd vältida vägivalda ja sõjalisi vahendeid iga hinna eest
Rahvasteliit - võitlus rahu eest
diktatuur - ühe isiku ainuvõim
Berliin- Rooma telg - sõjalis-poliitiline liit
Kominterni-vastane pakt - võitlus Moskvas loodud ja Moskvast juhitud rahvusvahelise kommunistliku organisatsiooni vastu
demokraatia - rhavavõim
sufražetid - naisõiguslased
Briti impeerium - moodustis Suurbritannia ja temast sõltuvatest aladest
dominioon - Briti Rahvaste Ühenduse autonoomne liikmesriik, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus
EV teke - 24. veebuar 1918