Esimese maailmasõja järgne aeg (1)

Ajaloo kontrolltöö küsimused
1.Milised olid esimese maailmasõja tulemused?
Rahulepingutega vähendati kaotanud riikide territooriumi ning pandi neile majanduslikke, poliitilisi ja sõjalisi kohustusi. Sõja tagajärjel Austria-Ungari lagunes , tema alal tekkisid Austria, Ungari ja Tšehhoslovakkia. Serbia , senised Austria-Ungari lõunaslaavi piirkonnad ja Tšernogooria liitusid Serbia -Horvaatia-Sloveenia (hiljem Jugoslaavia) kuningriigiks. Venemaast eraldusid Poola, Leedu, Läti, Eesti ja Soome. Saksamaa kaotas osa territooriumi asumaad ja suurriigiseisundi. Briti impeerium saavutas oma suurima ulatuse. Itaaliast sai suurriik . Märgatavalt tugevdas oma seisundit USA: sõja tagajärjel hakkasid Euroopa riigid temast majanduslikult sõltuma. Esimeses maailmasõjas ei lahendatud seda põhjustanud vastuolusid. Versailles lepingute süsteemiga loodud poliitikas peitus uue maailmasõja alge.
2. Pariisi rahukonverents ja Versaiiles'i rahuleping.
- tähtsamad sätted
Rahulepingu tingimused valmistati ette Pariisi rahukonverentsil (18. jaanuar 1919 – 21. jaanuar 1920), mille kutsusid kokku sõja võitnud Antandi riigid. Rahukonverentsist võttis osa 27 riiki. Nõukogude Venemaad rahukonverentsile ei kutsutud. Saksamaa ja tema liitlased lubati rahuläbirääkimistele alles pärast lepinguprojektide valmimist. Tähtsamad küsimused otsustati Pransusmaa , Suurbritannia ja USA juhtide salajastel läbirääkimistel. Vastavalt rahulepingule loovutas Saksamaa piirialad ning riigi territoorium vähenes seetõttu kaheksandiku võrra. Okupeeriti Reini tsoon. Saksamaa pidi tunnistama Austria, Tšehhoslovakkia ja Poola iseseisvust. Saksamaal kaotati sõjaväekohustus ja tal ei tohtinud olla suuri sõjalaevu, allveelaevu, lahingulennukeid, tanke ega raskeid kahureid. Saksamaa armee tohtis olla kuni 100 000 meest, vabatahtlikke kuni 15 000 meest. Saksamaa kuulutati sõjasüüdlaseks ja pidi teistele riikidele maksma sõjakahjude eest reparatsioonimakse.
- õiglane või ebaõiglane
3. Rahvusvahelised suhted 1920. aastatel.
Kaotajate soov oli sõjakaotus tasa teha. Eri riikide vahel tekkisid tõsised vastuolud. Tekkis oragisatsioon – rahvasteliit , kuhu võisid kuuluda kõik maailma riigid omal vabal tahtel. Esimese maailmasõja kaotanud riigid pääsesid rahvasteliitu hiljem. Üks maailma võimsamaid riike Usa jäi aga sellest liidust välja kuna keeldusid tunnustamast Rahvasteliidu põhikirja. Väikeriikide tülisid hoiti ära Rahvasteliiduga.Saksamaa ei suutnud enam maksta reparatsioone ning ta oli ka suurriikide hulgast välja jäetud. Venemaa küsimuseks oli maailmarevolutsioon , kommunistide võimul olek ja poliitiline isoleeritus .
4. Rahvusvahelised suhted 1930. aastatel.
1929. aastal algas ülemaailmne majanduskriis ning teravnesid ka riikidevahelised vasuolud. Tekkisid mitmed sõjakolded. Demokraatia varises kokku ning valitsema hakkas diktatuur. Diktaatorid lahendasid tülisid sõjajõuga. Rahvasteliidu tähtsus langes. 1933. aastal Saksamaal võimule saanud Hitler alustas võitlust Versailles` rahulepingu tingimuste tühistamise eest. Tema eesmärk oli taastada Saksamaa võimsus. Rahvasteliit ei suutnud muud kui vaid humanitaarabi saatmist korraldada. Jaapan ja Itaalia polnud rahul sellega et nad ei saanud piisavalt asumaid. Tekkis kodusõda Hispaanias mis osutus teise maailmasõja eelmänguks.
5. Kuidas muutusid Euroopa riigid peale esimest maailmasõda?
Austria-Ungari keisririik lakkas olemast. Selle asemel moodustus kolm uut riiki: Austria vabariik, Ungari kuningriik ja Tšehhoslovakkia vabariik. 1918. Aastal Austria-Ungari küljest lahutatud lõunaslaavi alad hakkasid Jugoslaavia Kuningriigi nime kandma.
- Venemaa küsimus
1917. aasta sügisel tulid venemaal võimule kommunistid . Nad sõlmisid saksamaaga enne eraldi rahu, kui saksamaa alistus atandi vägedele. Nõukogude venemaad pariisi rahukonverentsile ei kutsutud, kuna lääneriigid ei tahtnud tunnistada kommunistide võimu venemaal. Mitmed vene impeeriumi kuulunud rahvad otsustasid soodsa võimaluse ära kasutada ning iseseisvuse välja kuulutada. Iseseisvus õnnestus säilitada Eestil, Lätil, Leedul , poolal ja Soomel , kuid nad pidid seda ikkagi relvaga kaitsma. Nende riikide vastupanu kommunistidele nurjas nende plaani allutada nõukogude korrale kogu Euroopa.
- Hispaania kodusõda
Hispaaia kodusõjasse sekkusid ka võõrriigid, kuna rahvusvaheline olukord oli liiga teravaks muutunud. Sõja põhjuseks oli see, kui Hispaanias võitsid üldvalimised Rahvarindeks ühinenud vasakpoolsed erakonnad . Sõjaväelased ei olnud Rahvarinde valitsusega rahul. 1936 aasta suvel puhkes sõjaväelaste mäss, mille juhiks oli Franco . Mäss kasvas kodusõjaks, mis peagi muutus rahuvsvaheliseks sõjaliseks kokkupõrkeks.vabariiklasi saus toetama nõukogude liit, kuid saksamaa, itaalia ja portugal toetasid Franco mässulist valitsust. Välisriigid kasutasid kodusõda uute relvade katdetamiseks. Kodusõda lõppes 1939 aasta kevadel vabariiklasete lüüasaamisega. Riigis kehtestati Franco diktatuur.
6. Maailmamajandus 1920. aastatel.
Ülemineks sõjaolukorralt rahuaja majandamisele oli vaevaline ja pikaldane. Tänu saksamaa reparatsioonimaksudele dai Prantsusmaa kiiremini jalad alal kui teised riigid. Britid kaotasid juhtpositsiooni. USA-le tõi sõda aga majanduslikult kasu ning 1920 oli ta maailmamajanduses juhtriik. Ameeriklased tarnisid sõdivatele riikidele sõjavarustust ning andsid laene ja muutus ka võlausaldajateks. USA-st sõltus ka teiste riikide majanduslik käekäik. Jõudsalt arenes autode, elektri- ning keemiakaupade tootmine. Tehastes hakkati laialdaset kasutama konveiereid. Elanikkonna tulud jaotusid ebaühtlaselt. Vaesemad inimesed ei suutnud osta kõike neile vajalikke asju ning seda hakkati korvama laenudega mis aga hiljem valusalt kätte maksis.
7. Suur majanduskriis
1929 aasta oktoobris tabas USA majandust võimas tagasilöök. Algas majanudskriis ning tuhanded tehased ja vabrikud suleti ning miljonid inimesed jäid töötuks. Õitseaeg oli lõppenud.
- kriisi põhjused
Põhjusedi oli mitmeid kuid tähtsamateks peetakse neid kolme: maailmamajanduse kohanematus, Esimesest maailmasõjast oli jäänud hulgaliselt lahendamata majandusprobleeme. Kaupu toodeti rohkem, kui inimesed suutsid neid osta. Vale majandamine, riigi toetusel võeti palju laene, et nende abil kiiresti rikkastuda, kuid hiljem muutusid laenukoormused liiga suureks. Põhjuseks on pakutud ka seda, et riik ei soovinud sekkuda majanduse juhtimisse. Sellepärast sai väike osa inimesi suurema osa tuludest. Ülejäänudel ei olnud võimalik kaupu osta. Ameeriklased süüdistavad kriisis eurooplasi, eurooplased ameeriklasi.
- milles kriis avaldus
Kuna Euroopa majandus sõltus USA omast jõudis kriis väga kiiresti ka Euroopasse. Tuhanded ettevõtted läksid pankrotti, enamik ettevõtteid jäi täielikult või osaliselt seisma. Ettevõttete päästmiseks vähendati tootmist ja vallandati töölisi. USA-s jäi 13 miljonit inimest tööta, Saksamaal 6mil. Need, kes jäid tööle, pidid leppima väiksema palgaga. Inimesed ei suutnud enam endistviisi osata sellepärast levis ületootmine kõikidesse majandusharudesse. Miljonid inmesed olid näljas, samas hävitati rongide kaupa vilja ja muid toiduaineid.
- kuidas kriisist väljuti
USA presidendi Roosevelti kriisist väljumise kava New Deal tähendas ulatuslikke reforme kogu riigis. Riik sekkus majandusse, asi mida ta varem polnud teinud. Rooseveldi kava nägi ette kontrolli kehtetust pankade üle. Lahti jäid vaid elujõulised pangad . Riik hakkas reguleerima ka põllumajandust. Väiksemat tootmist premeeriti, sellega tõsteti põllumajanduses hindu. Loodi uusi töökohti, reguleeriti tööjaotust, sissetulekuid jms. Tänu nendele meetmetele leidsid miljonid ameerklased endale rakenduse . Riik hakkas hoolitsema ka abivajajate eest, töötutele ja pensionääridele maksti ka palka. Sarnaselt Ameerikale hakati ka Euroopas majandust riigi poolt reguleerima
lk 8-29!