Vastus leiad õppematerjalist: TEINE MAAILMASÕDA

TEINE MAAILMASÕDA (0)

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Milline sündmus toimus Euroopas samal ajal?
Millised riigid kaotasid II maailmasõja käigus iseseisvuse?
Millised riigid kaotasid Teise maailmasõja?
Mis on külm sõda?

Kordamiseks
II ms

Nimetage riigid, kes sattusid Saksamaa võimu alla enne Hitleri kallaletungi NSV Liidule (2p) Kahe riigi puhul iseloomustage lähemalt, kuidas toimus vallutamine (6p). Millega võib seletada Saksamaa esialgset edu? (3p)
Poola, Norra, Taani, Holland , Belgia, Prantsusmaa, Ungari, Rumeenia , Bulgaaria , Jugoslaavia , Kreeka
Taani vallutamise plaani järgi pidid riiki tungima kaks mehhaniseeritud kolonni, mis pidid sõitma kuni Jüüti poolsaare põhjatipuni. Samal ajal maabusid Taani saartel ja rannikul mere- ja õhudessandid, mis pidid enda valdusesse võtma saartevahelised sillad ja neid hoidma, kuni kohale saabuvad maaväed. Taani alistus 9. aprillil 1940.
Saksamaa plaanis vallutada Prantsusmaa löögiga läbi Hollandi, Belgia ja Luksemburgi. Prantsusmaa koondas oma parimad väeosad Belgia piiri äärde, kuid Saksamaa suutis murda läbi Somme’i jõe rinde ja piirasid sisse Belgia piiri äärde jäävad Prantsuse väeosad. Saksa väed sisenesid lahinguteta Pariisi, vaherahu sõlmiti 24. juunil 1940 Compiegne ’i metsas.
Saksamaa oli sõja algul edukas, kuna oli juba pikka aega sõjaks valmistunud. Samas võib põhjus olla ka selles, et Inglismaa ja Prantsusmaa ei võtnud rindel midagi otsustavat ette, kummagi ühiskond ei tahtnud sõdida ega olnud valmis tooma võiduks vajalikke ohverdusi. Samuti ei pidanud Saksamaa sõja algul muretsema NSVL pärast, kellega tal oli tehtud sõprusleping.

Iseloomustage Atlandi hartat. (3p) Millised punktid olid vastuolus NSV Liidu huvidega , Miks? (3p). Milliseid lootusi said hartast okupeeritud rahvad ? Kas need lootused täitusid? Põhjendus oma vastusele. Näiteid! (3p)
Atlandi harta oli Roosevelti ja Churchilli poolt algatatud leping, mis deklareeris Saksamaaga võitlusse astunud riikide eesmärgid ja põhimõtted. Harta eeldas loobumist territoriaalvallutamist ja rahvaste enesemääramisõiguse austamist. Sellega liitus kokku 15 riiki, k.a. NSVL.
NSVL huvidega vastuolus oli rahvaste enesemääramisõiguse austamine, kuna NSVL oli okupeerinud Baltikumi, mis tähendas, et seda punkti ta ei järginud. Samuti oli huvidega vastuolus punkt, mis nägi ette loobuda territoriaalvaldustest, kuna Nõukogude Liit taotles maailmarevolutsiooni, mis nägi ette kõikide rahvaste ühendamist. Samuti oli Atlandi hartas kirjas see, et alla kirjutanud riigid ei taotle mitte mingisugust omakasu.
Okupeeritud rahvad arvasid, et sõja lõppedes nõuavad Lääneriigid, et NSVL lahkuks okupeeritud aladelt ja nad saaksid taastada oma iseseisvuse. Näiteks kõik Balti riigid, kes lootsid oma iseseisvust tagasi saada.

Miks oli Eesti sunnitud alla kirjutama vastastikuse abistamise paktile NSV Liiduga? (3p) Milline sündmus toimus Euroopas samal ajal? (2p)
Kuna eestil jätkunuks sõjavarustust vaid paariks kuuks ning selle juurdevedu olnuks raskendatud. ja Eesti oli sattunud välispoliitilisse isolatsiooni, mis tähendas, et loota oli vaid oma jõududele. Samalajal vallutas Saksamaa Poolat ja maailma tähelepanu oli suunatud sellele sündmusele.

Iseloomustage NSV Liidu tegevust agressorriigina Teises maailmasõjas. Dateerige see periood. (5p)
Agressorriigiks sai ta 17. septembril 1939. aastal rünnates Poolat. 1939.-1940. aasta talvel toimus Talvesõda Soome ja NSVL vahel, mille küll Soome kaotas, aga ta suutis jääda iseseisvaks erinevalt Baltikumist, mille NSVL juunis 1940 okupeeris. NSVL agressorriigi periood lõppes 22. juunil 1941, kui Saksamaa ründas NSVL-i.

Dateerige:

Antikominterni pakti sõlmimine
25. november 1936

Saksamaa kallaletung NSV Liidule
22. juuni 1941

USA sõttaastumine
7. detsember 1941

Itaalia kapituleerumine
3. september 1943

Kurski lahing
Juuli-august 1943

Saksamaa kapituleerumine
8. mai 1945

Talvesõda
30. november 1939 – 13. märts 1940

Stalingradi laghing
14. juuli 1942 – 2. veebruar 1943

Eesti okupeerimine
17. juuni 1940

Vastastikuse abistamise pakt Eesti ja NSV Liidu vahel
28. september 1939

Juunipööre Eestis
21. juunil 1940

Täitke tabel!
Sündmus
Dateering
Osalejad /Isikud
Potsdami konverents
17juuli-2august 1945
NSV Liidu esindaja- Stalin
USA president - Truman
Suurbritannia peaministrid- Churchill ,Attlee
Jalta konverents
4-11veb.1945
NSV Liidu esindaja-stalin
USA president- Roosevelt
Suurbritannia peaminister -Churchill
II maailmasõda
1.sept 39-2.sept1945.
NSV Liidu sõjavägede ülemjuhataja, valitsuse juht, ÜKP juht-Stalin
USA presidendid -Roosevelt, Truman
Suurbritannia peaministrid-Churchill, Attlee
Atlandi harta
sõlmimine
14aug.1941
Osalejad riigid-USA,Suurbritannia,hiljem NL.Liitus üldse 15 riiki.

Nimetage 2 sündmust, mis aitasid kaasa II maailmasõja puhkemisele. Põhjendage oma valikuid .

MRP ja sellega kaasnevate salaprotokollide sõlmimine NSVL ja Saksamaa vahel, kuna sellega jagasid Hitler ja Stalin Euroopa mõjusfääridesse, mis tähendas kindlalt seda, et sõda on tulekul ning mõlemad hakkavad endale maid vallutama.

Saksamaa vägede viimini reini demilitariseeritud tsooni. Lääneriigid vaatasid sellele läbi sõrmede ja lootsid, et tehes Hitlerile järeleandmisi rahuneb ta maha, kuid tegelikult sai Hitler sellest vaid motivatsiooni juurde.

Millised riigid kaotasid II maailmasõja käigus iseseisvuse? Miks?
Poola (hiljem taastati ), Eesti, Läti, Leedu, sotsialismimaad, mis olid pmst NSVL kontrolli all: Ungari, Bulgaaria, Tsehho-Slov., Rumeenia, Jugoslaavia, Albaania , Saksa DV
Lääneriigid ei tahtnud NSVL-ga nende riikide pärast tülli minna, kuna oli oht, et puhkeb järjekordne sõda, mis oleks liig old, kuna riikide majandused olid niigi laostunud, ettevõtteid alles taaskäivitati ja inimesed ei oleks sõda toetanud.

Selgitage lähemalt.

Atlandi harta
Selle väljakuulutamisega algas Hitleri-vastase koalitsiooni kujunemine.Sellele kirjutasid alla Roosevelt ja Churchill 14.aug 1941.a.See oli Hitleri-Saksamaaga võitlusse astunud suurriikide eesmärkide ja põhimõtete deklaratsioon.Harta eeldas loobumist territoriaalvallutustest ning rahvaste enesemääramisõiguse austamist.

lend-lease
USA abistas sõjas osalenud liitlasriike ning selle seaduse järgi ei tulnud saadud abist hiljem hüvitada seda, mis sõjas hävis või ära kasutati.

V-1, V-2
Esimesed uut liiki raketid , kasutati ligi 4000 sellist raketti, mis tapsid umbes 10000 inimest.

Kapitulatsioon
Alla andmine

Kvisling
Isikud, kes tegid okupantidega koostööd (kollaboratsionistid, reeturid)

Barbarossa plaan
1940. aastal Saksamaal väljatöötatud välksõjaplaani koondnimetus, mis oli mõeldud Leningradi, Moskva ning Donetsi söebasseini vallutamiseks.

Operatsioon „Merelõvi”
Saksamaa plaan sundida Suurbritannia sõjast välja astuma . Loodeti, et GBR murdub, kuna selle plaani ajal oli ta ainuke liitlasriik, kes veel sõjas oli. USA ei olnud veel sõtta astunud ja Prantsusmaa oli äsja kapituleerunud. GBR väljalükkamiseks kasutati tema linnade pommitamist, mis kestis 1941. aastani, kuid tulemusi sellel ei olnud

Kummaline sõda
Prantsusmaa-Saksamaa vaheline sõda, mis soikus, kumbki pool aktiivsust ei näidanud, istuti kaevikutes ja harva toimus tulevahetus.

reparatsioon
sõja kaotanud riikide hüvitised ja kahjutasud võitjariikidele

Millised riigid kaotasid Teise maailmasõja? Milliste riikidega sõlmiti Pariisis rahuleping ?
Kaotajad olid Saksamaa, Itaalia ja Jaapan.

Millised alad pidi loovutama NSV Liidule:

Soome
Petsamo sadam ja Karjala alad.

Jaapan
Põhjaterritoorium (4 saart , mille ümbruses on palju kala, naftat, gaasi ja mineraale)

Saksamaa
Ida- Berliin ja Kirde-Saksamaa

Poola
Ida-Poola alad

Mis on külm sõda?
„Tegevusetu“ sõda kahe üliriigi, USA ja NSVL vahel. Alguseks loetakse Berliini blokaadi. 1948 blokeeris Nõukogude pool Berliini läänesektoreid Saksamaa läänetsoonidega ühendavad raud-ja maanteed . Berliini blokaad kestis kuni 1949, kui moodustati NATO . Sõja võimsaim relv oli tuumapomm . „Sõjategevuses“ kasutati luuramist, õõnestustegevust, endale liitlaste hankimist jne. Esines mitmeid konflikte ja kriise , mis oleksid võinud vallandada uue maailmasõja, näiteks Vietnami sõda ja Korea sõda. Üks tähtsamaid märksõnu on võidurelvastumine- mõlemad riigid üritasid üksteisest paremad olla, arendati tohutult sõjatööstus, eriti NSVL, kes üritas muule maailmale näidata, et riik tuleb hästi toime, kuigi inimesed elasid vaesuses , põhirõhk oligi sõjatööstusel ja selle arendamisel.

Saksamaa Esimese ja Teise maailmasõja järel. Milliseid erinevusi ja sarnasusi leiate?
Sarnasused
Erinevused

Kaotas nii 1. kui ka 2. maailmasõja
Kaotajariigid pidid maksma reparatsioone
Tekkisid ülemaailmased organisatsioonid , mis taotlesid maailmarahu

Peale Teist maailmasõda jagati Saksamaa okuptasioonitsoonideks, millest arenesid välja kaks eraldi riiki
Peale Esimest maailmasõda muutus Weimari vabariik Saksamaaks.
Kui I ms sõlmiti üldine rahuleping (Versailles’ süsteem), siis II ms sõlmisid võitjariigid kaotajatega eraldi rahulepinguid.

Isikud

Hitler

Saksamaa juht

Stalin

NSVL juht, Kommunistliku Partei peasektretär

Churchill

Suurbritannia peaminister

Roosevelt

USA president

Truman

USA president

Attlee

Suurbritannia peaminister

Thatcher

Suurbritannia peaminister, kes suutis riigi majanduse tõusuteele suunata. Valitses 3 ametiaega

De Gaulle

Autoriteet prantslaste seas, suutis lepitada patrioodid ja demokraadid , hiljem valiti presidendiks, lõpetas sõja Alzeerias

Tief

1944. aastal iseseisvusmiskatse ajal ametisse määratud valitsusjuht

Uluots

Viimane Eesti iseseisvusaegne peaminister, kes määras 1944. aastal ametisse uue valitsuse, lootuses taastada Eesti iseseisvus

Vares

Okupeeritud Eesti esimene peaminister

.DOC Laadi alla originaalfail 5 lk · .doc · 51 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-02-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti

51 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Raudo Õppematerjali autor

Sisukorras esitatud küsimustele põhjalikud vastused.

teine maailmasõda churchill stalin roosevelt truman kommunism natsionaalsotsialistid natsid kommunistid hitleri-vastane koalitsioon teljeriigid liitlasriigid allies axis külm sõda

Sarnased õppematerjalid

docx

II MS küsimused

Loodeti, et Suubritannia murdub, kuna selle plaani ajal oli ta ainuke liitlasriik, kes veel sõjas oli. Suurbritannia väljalükkamiseks kasutati tema linnade pommitamist, mis kestis 1941. aastani, kuid tulemusi sellel ei olnud Kummaline sõda - Prantsusmaa-Saksamaa vaheline sõda, mis soikus, kumbki pool aktiivsust ei näidanud, istuti kaevikutes ja harva toimus tulevahetus. Maginot` liin -kaitseliin, mille Prantsusmaa rajas pärast Esimest maailmasõda Elsass-Lotringi aladele Saksamaa piiri juurde. Kaitseliin sai nime Prantsusmaa sõjaministri André Maginot' järgi. Vichy valitsus- prantsusmaa lõuna osa ei okupeeritud ja seda asus juhtima Vichy valitsus, mis moodustati 1940. Aastal, eesotsas Petainiga Katõni sündmused -Katõni massimõrv Nõukogude võimude korraldusel 1940.a. tapeti Poola sõjaväelasi ja tsiviilisikuid. Avastati Katõni metsas 1943 aastal.

Ajalugu

doc

Teine maailmasõda kordamiseks

iseseisvaks erinevalt Baltikumist, mille NSVL juunis 1940 okupeeris. NSVL agressorriigi periood lõppes 22. juunil 1941, kui Saksamaa ründas NSVL-i. 4. Suur murrang Teises maailmasõjas Saksamaa õnn hakkas pöörduma 1943.aastal. Idarindel oli sakslaste suurim ebaõnnestumine Stalingradi lahing. Umbes 300 000 Saksa sõdurit sattus venelaste piiramisrõngasse ning verised lahingud lõppesid sakslaste lüüasaamisega. Kurski lahing lõppes samuti Saksa vägede lüüa saamisega. 5. Teine rinne 6.juunil 1944 avati Normandias teine rinne Saksamaa vastu. Vägede juhiks kindral Eisenhower. Vabastati Prantsusmaa ja sakslased taganesid Saksamaa piirile. Saksamaa vallutati mõlemalt poolt. Sakslaste vastupanu Punaarmeele oli palju tugevam kui lääneriikide vastu. Päris sõja lõpus eelistati alistumist Lääneriikidele mitte Punaarmeele. 25.aprillil kohtusid NSVL väed ja USA väed Elbe jõel. Berliin alistus 2.mail ja Saksamaa kapituleerus 8.mail. 30.

Maailmasõjad

docx

Teine maailmasõda konspekt

Teises maailmasõjas hukkus ligikaudu 55 miljonit inimest, haavata sai 35 miljonit ning ligikaudu 3 miljonit inimest jäi teadmata kadunuks. 2. Sõja ohvrite hulgas kasvas tsiviilelanike osakaal (põhjuseks massirepressioonid, holokaust, strateegiline pommitamine, aatomipommirünnakud jne). 3. Sõjakulusid on hinnatud 1500 miljardile dollarile. 4. Kiirenes teaduslik-tehniline areng. 5. Muutus Euroopa poliitiline kaart – likvideeriti enne Teist maailmasõda eksisteerinud riike (nt Eesti, Läti, Leedu) ning nihutati oluliselt riigipiire Euroopas ja teistel mandritel. 6. USA majanduslik ja poliitiline positsioon maailmas tugevnes. USA muutus demokraatliku läänemaailma liidriks. 7. Vastavalt 1945 San Franzisco konverentsi otsustele loodi ÜRO (Ühinenud Rahvaste Organisatsioon), mille ülesandeks sai rahu kindlustamine maailmas (vt ka õpik lk.36). 8

11.klassi ajalugu

docx

Teine maailmasõda konspekt 1

Kategoriseerimata

docx

Teine maailmasõda konspekt 1

Kategoriseerimata

docx

Teine maailmasõda konspekt 1

11.klassi ajalugu

doc

Külm sõda

- Saksamaa ja NSVL lubasid ksteist 10 aasta jooksul mitte rünnata ega osaleda teisel pool vaenulikus sõjalises liidus - Saksamaa saavutas endale Poola lääneosa ja Leedu Mida kujutas endast Saksamaa maharahustamise poliitika? - Lääneriigid olid saksamaa ja itaalias suhtes tegevusetud, lootes, et saavutatud edu järel diktaatorid rahunevad. usuti, et diktatuure on võimalik üksteise vastu välja mängida. Kas II maailmasõda oleks saanud ära hoida? 2. Kuidas likvideeriti Poola, Eesti, Läti ja Leedu omariiklus? Poola - Hitler tungis poola 1. Sept 1939 sõda kuulutamata,mille tulemusel kuulutas Prantsumaa ja suurbritannia saksamaale sõja, kuid tegelikult sõtta ei sekkunud. - Saksa väed kasutasid võimalust kohe ära, nende armee oli poola armeega võrreldes palju suurem ja parem.

Ajalugu

docx

II maailmasõda ja külm sõda

1. Molotov-Ribbentropi pakt 1939 2. Teise Maailmasõja algus 1.september 1939 3. Nõukogude Liit tungin Poolale kallale 17. september 1939 4. Viiakse läbi esimene küüditamine Eestis 14. juuni 1941 5. Saksamaa tungib kallale NSV Liidule 22. juuni 1941 6. Põhja-Prantsusmaal avatakse Teine Rinne 6. juuni 1944 7. Saksamaa kapituleerus, lõppes sõda Euroopas 8. mai 1945 8. Jaapan alistus, lõppes Teine Maailmasõda 2. september 1945 ISIKUD:  STALIN- NSV Liidu partei- ja riigijuht, osales Teherani, Jalta ja Potsdami konverentsidel.  HITLER- Saksamaa füürer, raamatu ''Mein Kampf'' autor.  CHAMBERLAIN-Briti poliitik, Müncheni kokkuleppe sõlmija.

Ajalugu

Rohkem sarnaseid