Ajalugu - I ja II MA, diktaktuurid Hispaanias, Itaalias, Saksamaal, majanduskriis, külm sõda, sotsialismileeri lagunemine (0)

AJALOO TASEMETÖÖ

• I maailmasõda
  
• Majanduskriis – kus ja millal algas?
  
• Diktaktuur – Saksamaal, Itaalias ja Hispaanias. Miks tekkisid?
  
• II maailmasõda – Millal algas ja lõppes? Leerid . Milliseks kujunes peale II maailmasõda maailm, eriti Euroopa?
  
• Külm sõda ja selle lõpp
  
• Sotsialismileeri lagunemine
  

I maailmasõda
I maailmasõda algas 1914. aastal ning kestis veidi üle 4 aasta.1914. aastal tappis Serbia salaorganisatsioon Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi, see oli ka sõja puhkemise otseseks põhjuseks. Suurriikide eesmärgiks oli sõja abil oma positsioonide kindlustamine maailmas. Sõja algul toimusid suures muutused majanduses, sest sõda pööras segamini senised majandusnormid ja tootmiskorralduse sõdivates riikides. Teravnesid ka sotsiaalsed probleemid, sest mobilisatsioonid ja tohutud inimkaotused mõjutasid tuntavalt rahvastiku arengut ja teravdasid äärmuseni sotsiaalseid probleeme.
Suurimad lahingud I maailmasõjas olid näiteks Marne ’i laging 1914, Juuti merelahing 1916 ning Somme’i lahing 1916. Ilmasõda arendas tunduvalt ka sõjapidamist, näiteks võeti kasutusele gaas ja kuulipilduja , sõda muutus kolmemõõtmeliseks, tekkisid uued väeliigid. Sõja lõpetamiseks hakati rahutingimusi välja töötama juba siis, kui rinnetel käisid veel lahingud. Ametlikult lõppes sõda 11. nov 1918, kui sõdivad pooled sõlmisid Compiegne’i rahu. Sellega lõppes otsene sõjategevus, kuid püsivate rahulepingute väljatöötamiseks kutsuti kokku Pariisi rahukonverents, mille istungeid peeti Versailles ’ lossis. Seetõttu nimetatakse seda ka Versailles’ rahukonverentsiks. Kõige raskemate tingimustega pidid nõustuma sakslased (nad tahtsid tulevikus ka oma kannatuste eest võitjariikidele kätte maksta). Sõja lõppedes olid Antandi riigid Suurbritannia ja Prantsusmaaga saavutasid võidu Keskriikide üle (Saksamaa, Austria-Undari, Türgi ja Bulgaaria ). Lisaks nõudis sõda miljoneid inimelusid ning jäi inimestele pikaks ajaks meelde. Seetõttu ei tahetud enam korrata läbielatud sõjakoledusi. Selle vältimiseks sõlmiti palju kokkuleppeid ja organisatsioone, et riikidevahelisi tülisid rahumeelselt lahendada. Muutused toimusid ka kaardil, näiteks kadusid kaardilt Saksa, Austria-Ungari, Türgi ja Vene keisririik .Venemaa osast tekkisid Eesti, Läti, Leedu, Soome ja Poola.
Austria-Ungarist tekkisid Austria, Ungari, Tšehhoslovakkia ja Jugoslaavia . See andis väiksematele riikidele võimaluse iseseisvumiseks.
Majanduskriis
Majanduskriis sai alguse 1929. aasta oktoobris USAs. Tuhanded tehased ja vabrikud lõpetasid tegevuse, miljonid inimesed jäid tööta ja kaotasid sissetuleku. Kriisi tekkimisel oli mitmeid põhjuseid:

maailmamajanduse kohanematus – I maailmasõjast oli jäänud hulgaliselt lahendamata majandusprobleeme.

Kaupade ületootmine – Kaupu toodeti rohkem, kui inimesed suutsid neid osta.

Vale majandamine – Riigi toetusel võeti palju laene , et nende abil kiiresti rikastuda või osta tarbekaupu, kuid ühel hetkel muutus laenukoormus liiga suureks.

Riik ei soovinud sekkuda majandusellu.
Kriis ei piirdunud ainult USAga ja varsti levis see ka teistesse riikidesse, kuna nende majandus sõltus osati Ameerika omast. Eriti kannatas näiteks Saksamaa, Aasia , Aafrika ja Austraalia. Kriis kestis 5 aastat ja oli senistest kõige hirmsam. Tööta jäämisega kaasnes nälg, mässude oht ja muud sotsiaalses probleemid. Majanduskriisist aitas väljuda riigi sekkumine majandusellu ja regormide alfatamine. Näiteks 1932. aastal USAs presidendiks valitud Roosevelt hakkas riigis teostama reforme(ümberkorraldused). Te,a üritused kandsid vilja, USA majandus hakkas paranema. Roosevelti poliitikat üritasid jälgida ka teised riigid. Osades riikides asendus demokraadia diktaktuuriga. Toidukaupade hindade tõstmiseks hakati vilja jt toiduaineid ka hävitama. Majanduskriisi lõpuks loetakse 1933. aastat. Siis hakkas USA majandus taastuma ning tema järel ka teiste riikide majandus.
Diktaktuur
Diktaktuurid jagatakse:

Autoritaarsed – kogu võim ühe isiku või väikese rühma käes. Seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi, rahvas ei osale riigi juhtimises. (Enamik Euroopa riike ning ka Eesti 1920-1930 aastatel)

Totalitaarne – võim koondunud ühe isiku või rühma kätte. Kontrollitakse inimeste mõtteavaldusi ja väljendamisvõimalusi. Kaasnesid inimõiguste rikkumine ja hirmu all hoidmine. (nt Saksamaa ja NSVL )
Diktaatorlikes riikides leidis aset juhikultus , juhti pidi igal võimalusel ülistama. Juht toetus ühele parteile (nt Itaalias fašistlik). Selleks, et rahvas oma tahtele alluks, hirmutati teda pidevalt vaenlastega. Kui vaenlast ei olnud, mõeldi ta välja. Välisvaenlasteks olid teised riigid, sisevaenlasteks teisest rahvusest pärit inimesed(nt juudid , mustlased , Natsi-Saksamaal hävitati ka juute ). Vastupanu mahasurumiseks olid loodud sala- ja julgeolekuteenistused (Saksamaal Gestapo , NSV Liisud NKVD ). Samuti piirati demokraatlikke vabadusi ja inimõigusi (Saksamaal sunniti mujale elama).
Venemaa – kommunistlik. Diktaktuur kehtestati 1917. a sügisel. Välispoliitiliseks eesmärgiks oli NSVL mõjuvõimu laiendamine ning tulevikus ülemaailme kommunism .
Itaalia – Fašistlik. Diktaktuur kehtestati 1922. aastal. Välispoliitika eesmärgiks oli Vahemere muutmine Itaalia sisemereks, nagu see oli Vana- Rooma ajal.
Saksamaa – Natsionaalsotsialistlik. Diktaktuur kehtestati 1933. aastal. Välispoliitika eesmärgiks oli Versailles’ süsteemi tühistamine ning Suur-Saksa riigi loomine teiste rahvaste vallutamise arvelt.
II maailmasõda
II maailmasõjal on mitmeid põhjuseid:

Poliitilised eeldused – Versailles’ süsteem osutus ebapüsivaks, Rahvasteliit ei saanud oma ülesannetega hakkama ning Saksamaa tahtis oma I maailmasõja kannatuste ja alanduse eest kätte maksata.

Majanduslikud eeldused – Hitler tahtis Saksamaa majanduskriisist väljumiseks arendada sõjatõõstust ning ootas edukaid vallutussõdu. Ka Nõukogude Liidu eesmärgiks oli tugeva sõjaväe loomine, mis vajas samuti sõjalist rakendust.

Ideoloogilised eeldused - Hitler tahtis saksa rahvale eluruumi juurde saada, Stalin tahtis aga kommunismi mõjuvõimu laiendada.
I maailmasõda sai alguse 1. septembril 1939. aastal, kui Saksamaa tungis Poolasse.17. septembril tungis sinna ka Stalini armee . Prantsusmaa ja Suurbritannia kuulutasid Saksamaale küll sõja, kuid aktiivset sõjategevust ei alustatud. Poola vallutati ja riik jagati Saksamaa ja NSVL vahel. Edasi laienes sõjategevus ka mujale. NSVL ründas 1939. a Soomet (Talvesõda), 1940 a okupeeris Baltimaad ja Bessaraabia.1940. a kevadel asus Saksamaa Euroopa riike vallutama. Lühikese ajaga vallutati Prantsusmaa, Belgia, Norra, Kreeka, Holland , Taani, Luksenburg jt riigid. Ainsaks Saksamaa vastu võitlevaks riigiks jäi Suurbritanna, keda ei suudetud esialgu vallutada. Hiljem hakati natside vallutatud aladel ka juute hävitama. Itaalia ja Jaapan lõid 1940. a sügisel Saksamaaga Kolmikpakti NSVL vastu, millega liitusid ka mõned teised riigid. Leping kohustas neid üksteist igati toetama. 1941. aasta 22. juunil tungisid saksa väed NSVL aladele .Sakslased hõivasid suurema osa NSV Liidu Euroopa osast (sh Baltimaad). 1941. a toimunud lahing Moskvas sundis sakslased NSVL alalt taganema. Jaapan kasutas ära, et sõja tähelepanu oli Euroopas ja ründas 7. detsembril 1941. aastal USA mereväebaasi. Suurbritannia, NSVL ja USA moodustasid Hitleri-vastase koalitsiooni, hiljem liitus sellega ka teisi riike. Sõjalise koostöö arendamiseks sõlmiti mitmeid kokkuleppeid (Atlandi harda, Washingtoni deklaratsioon jt) nind sõjaküsimusi arutati konverentsidel kolme riigijuhi osavõtul (Teheranis, Jaltas, Potsdamis). Alates 1942. a hakkas sõjaõnn pöörduma Hitleri-vastase koalitsiooni kasuks. Saksa, Itaalia ning Jaapani väed said lüüa mitmes tähtsas lahingus. Saksamaal ei õnnestunud 1943. a alustada Venemaale uut pealetungi. 1944. a avati Prantsusmaal II rinne. Saksamaa purustati 1945. aasta mais ja 2. septembril purustati Jaapan. II maailmasõda oli lõppenud.
Eesti olukord: 1939. a septembris sundis NSVL sõlmima Eestiga baasilepingu, mille alusel loodi siia Punaarmee baasid. 1940. a juunis okupeeris Venemaa Eesti. Edaspidi allutati ühiskondlik ja kultuurielu rangele korrale. Ettevõtted riigistati. Rahareformi ja järsu elatustaseme tõusuga tekkisid toidu- ja tarbekaupade puudused. 1941. a vallutas Saksamaa Eesti. Eestlased ei saanud tagasi iseseisvust ja pidid varustama Saksa armeed. Seati sisse range kontroll kõigi eluvaldkondade üle. Hiljem tuli punaarmee taas tagasi, paljud eestlased põgenesid välismaale.
Külm sõda
Külm sõda leidis aset USA ja NSV Liidu vahel, haarates kaasa ka teisi riike. Sõda sai alguse 1947. aastal, kui USA president Harry Truman avaldas oma Trumani doktoriini. Üheks sõja põhjuseks oli kindlasti ka Berliini blokaadi. Sõda kestis üle 40 aasta. Kuid see ei olnud tavaline sõda, kus sõditi rindel. See oli kõikehaarav poliitiline sõda, kus sõdisid kahe vastandliku maailmavaate esindajad. Vaenutsevad pooled üritasid üksteist üle trumbata paljudes valdkondades, näiteks relvade tootmises, majanduse arendamises, mõjuvõimu laiendamises, propagandas, teaduselus jne. Mõjuvõimu laiendamiseks toetasid nii USA kui ka NSVL teisi sõdivaid riike, tekitades erinevaid kriisikoldeid.1950-1980 aastatel sai üheks peamiseks valukõsimuseks võidurelvastumine. Nii USA kui NSVL kartsid vastase võimalikku rünnakut, kuid üritasid samal ajal vastast hirmu all hoida. Eriti suur tähelepanu pandi massihävitusrelvade tootmisele, kuid arenes ka tavarelvastus (tangid, kahurid , lennukid jms). Külma sõja ajal kulutati raha paljudele ebavajalikele asjadele. Lisaks kasvas tuumapeade arv nii suureks, et elu maal oleks saanud mitu korda hävitada. Kulutatud rahaga oleks võinud inimeste elujärge parandada.
Sotsialismileeri laghunemine
Sotsialismileeri lagunemist põhjustasid paljud asjad. 1985. aastal sai NSVL juhuks Mihhail Gorbatšov. Kuna riigi areng oli ummikus, pidi Gorbatšovi uuendustekava tagama majandusliku arengu kiirenemise. Riigis leidis aset avalikustamine ning välispoliitikas tehti suuri muudatusi. Suhted lääneriikidega paranesid. Mitmest riigist tõi NSVL oma armee välja ja lõpetas seal sõja (nt Afganistaan ). Samuti vähendati kontrolli Ida-Euroopas ja kehtestati nn vabade käte poliitika. See viis kommunismi kokkuvarisemiseni Ida-Euroopas. Enamikes Moskva kontrolli all olevates riikides toimus see rahulikul teel, kui mõningates mitte (näiteks Rumeenia diktaator Ceausescu ja ta naine tapeti verisel viisil). Perestroika ajal toimusid muutused ka kommunistlikus parteis . Taheti kehtestada presidentaalne valmissüsteem. Kõik need sõndmused ja kommunistliku partei mõjuvõimu vähenemine ei meeldinud vanameelsetele. Kuna NSVL oli oma aja ära elanud, tahtis Gorbatšov luua liidulepingu, et hoida endine suurriik koos. Selle sõlmimist alustati 1990 aastal. Päev enne liidulepingule allakirjutamist, 19. augustil 1991. aastal, sulegi Gorbatšov Krimmis koduaresti. Venemaa demokraatlikud jõud astusid augustiputši vastu välja ning segadus riigis likvideeriti. Riigipöördekatse läbikukkumine kiirendas NSVL lagunemist. Mitmed riigid keeldusid liidulepingust ja kuulutasid oma iseseisvuse välja, sealhulgas ka Eesti. 1991. a septembris tunnistas NSVL Balti riikide iseseisvust ja detsembris moodustati Sõltumatude Riikide Ühendus. Peale Gotbatšovi loobumist presidendiametist 25. detsembril 1991, saadeti järgmisel päeval NSVL laiali.