Lennart Meri (2)

C. R. Jakobsoni Gümnaasium
Lennart Meri
Referaat
Viljandi 2008

Sisukord

Sisukord 1
1
1. Sissejuhatus 2
2. Elulugu 3
3. Haridus 4
4. Perekond 5
5. Ametikohad 6
6. Raamatud 7
7. Filmid 8
8. Tunnustused 9
9. Liidud ja ühingud 10
10. Aumärgid 11
11. Kokkuvõte 13
12. Kasutatud kirjandus 14
1. Sissejuhatus 2
2. Elulugu 3
3. Haridus 4
4. Perekond 5
5. Ametikohad 6
6. Raamatud 7
7. Filmid 8
8. Tunnustused 9
9. Liidud ja ühingud 10
10. Aumärgid 11
11. Kokkuvõte 13
12. Kasutatud kirjandus 14

1. Sissejuhatus

Lennart Meri täispikk nimi on Lennart-Georg Meri. Ta oli Eesti president 2 ametiaega. Ta oli Eesti kirjanik, produtsent , diplomaat ja poliitik . Lennart sündis 29. Märtsil 1929. aastal ning suri 14. Märtsil aastal 2006. President Lennart Meri andis ametivande Riigikogu ees 6. oktoobril 1992 ning President Lennart Meri andis tagasivalimise järel ametivande 7. oktoobril 1996.

2. Elulugu

Lennart Mere isa oli kuulus diplomaat Georg Meri ning ema Alice -Brigitta Engmann . Tema isa pidi viibima pidevalt tema diploomaadilistel põhjustel välismaal ning seetõttu õppis Lennart mitmes Saksamaa ja Prantsusmaa ülikoolis. 1941 aastal küüditati Lennart Meri koos perega Siberisse ning nad naasesid sealt aastal 1946. Siberis õppis Lennart mitmes venekeelses koolis ning Eestise tulles läks ta Tartu Ülikooli. Aastal 1953 lõpetas ta Tartu Ülikooli ajaloo eriala, kuid ajaloolasena ei lubatud tal töödata. Ta läks tööle teatrisse Vanemuine . Seal ta töötas dramaturgina ning peale seda Eesti raadios kuuldemängude toimetajana . Lennart Meri esimene raamat oli „Kobrade ja karakurtide jälgedes“, mis jutustas tema reisist Kesk- Aasiasse aastal 1958. 1963. Aastal võeti Lennart Meri Eesti kirjanike liidu liikmeks. Lennart Meri film „ Linnutee tuuled“ sai New Yorki filmifestivalil Hõbemedali. Aastal 1990 läks Lennart Meri Edgar Savisaare valitsusse tööle välisministrina. Ta taastas Eesti kontaktid Läänega ning kohtus mitmel korral sealsete kõrgete riigitegelastega, sealhulgas ka USA presidendi George H. W. Bushiga. Ta suutis saavutada Eesti Vabariigi peakonsuli Ernst Jaaksoni heakskiidu Eesti valitsuse tegevusele. Augustiputši ajal oli Lennart Meri Soomes ning tegutses seal Eesti Vabariigi taastunnustamise nimel. Aastal 1992 lahkus Lennart Meri välisministri ametikohalt ja sai lühikeseks ajaks Eesti Vabariigi suursaadikuks Soomes. Sama aasta sügisel kandideeris ta Eesti presidendiks. Ta kaotas esimeses voorus suurelt Arnold Rüütlile, aga ta pääses teise vooru ning osutus seal valituks. Temast sai esimene demokraatlikult valitud Eesti Vabariigi president. Aastal 1996 valiti ta teiseks ametiajaks tagasi presidendiks. Lennart Meri tutvustas Eestit väga palju välismaal ning aitas riigis stabiilset demokraatiat kehtestada. Ta sai tuntuks teravmeelsete ütluste ja humoorikate tegudega, mis hiljem talletati raamatus „Meie Lennart“. Aastal 1998 valis Prantsusmaa ajaleht La Vie Lennart Mere aasta eurooplaseks ning Aastal 2001, oma viimasel ametisolekuaastal, jagas president kunagistele poliitvangidele ja küüditatutele üle kogu Eesti Murtud Rukkilille märke. Pärast presidendiametist loobumist jätkas Lennart Meri aktiivset ühiskondliku tegevust: pidas loenguid ja kõnesid, suhtles nii välisriikide esindajate kui ka lihtsate Eesti kodanikega. 2001. aastal valiti Lennart Meri Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks. Lennart Meri valdas saksa, prantsuse, inglise, soome ja vene keelt.

3. Haridus

Lennart Meri on käinud koolis Berliinis, Pariisis, Jarnskis ja Tallinnas. Tal on 1953. Aastal saadud Tartu Ülikooli diplom cum laude , ajaloo erialal.

4. Perekond

Lennart Meri oli abielus kaks korda.Esimene abikaasa Regina Meri (neiuna Ojavere, sündinud 1932)emigreeris 1987. Aastal Kandasse ning naases Eestisse 2003. aastal. Nende pojad on Mart Meri ja Kristjan Meri. Teine abikaasa Helle Meri (neiuna Pihlak,sündinud 1949)töötas aastani 1992 Tallinna draamateatris näitlejana. Neil on tütar Tuule Meri. Hindrek-Peeter Meri on Lennart Meri noorem vend.

5. Ametikohad

1953–1955 Vanemuise teatri kirjanduslik toimetaja
1955–1961 Eesti Raadios kuuldemängude produtsent, toimetaja
1963–1968 Tallinnfilmi stsenarist
1968–1971 ning 1986–1988 Tallinnfilmi produtsent
1985–1987 Eesti NSV Kirjanike Liidu välissuhete sekretär
1980. aastatel tegutses Eestimaa Rahvarindes ja Eesti Muinsuskaitse Seltsis
1986–1988 Tartu Kunstikooli õppejõud
1988–1990 Eesti Instituudi asutaja ja direktor
1990–1992 Eesti Vabariigi välisminister
1992. aprillist oktoobrini Eesti Vabariigi suursaadik Soomes
1992–2001 Eesti Vabariigi president kaks ametiaega järjest (tagasi valitud 1996).
Eesti Vabariigi valitsuse esindaja Euroopa Konvendis

6. Raamatud

1959 – "Kobrade ja karakurtide jälgedes" ( reisiraamat Kesk-Aasiast)
1961 – "Laevapoisid rohelisel ookeanil" (reisiraamat Siberist)
1964 – "Tulemägede maale" (reisiraamat Kamtšatkast)
1974 – "Virmaliste väraval" (reisiraamat Kaug-Põhjast)
1976 – "Hõbevalge"
1977 – "Lähenevad rannad " (teose "Tulemägede maale" poole võrra mahukam uusväljaanne)
1984 – "Hõbevalgem“
1989 – kogumik "1940 Eestis. Dokumente ja materjale" kaasautor
1995 – "Tulen maasta, jonka nimi on Viro" ("Tulen maalt, mille nimi on Eesti"; ilmus soome keeles) 1996– "Presidendikõned" (2. trükk 2005)
2001 – "Riigimured" (kõnedevalimik, "Presidendikõnede" järg)
2007 - "Poliitiline testament " (2. trükk samal aastal). Tartu: Ilmamaa .
2008 - "Hõbevalge", 2., täiendatud ja parandatud trükk (sellega on liidetud ka "Hõbevalgem").

7. Filmid

1970 – " Veelinnurahvas "
1977 – "Linnutee tuuled1986 – " Kaleva hääled“
1989 – "Toorumi pojad"
1997 – "Šamaan"

8. Tunnustused

1974 – Juhan Smuuli preemia raamatu "Virmaliste väraval" eest.
1977 – Juhan Smuuli preemia raamatu "Hõbevalge" eest
1977 – New Yorgi filmifestivali hõbemedal filmi "Linnutee tuuled" eest
1979 – Eesti NSV teeneline kirjanik
1982 – Soome Kirjanike Liidu auliige
1985 – Eesti NSV riiklik preemia raamatute "Hõbevalge" ja "Hõbevalgem" eest
1986 – Helsingi Ülikooli audoktor
1989 – Euroopa Teaduste, Kunsti ja Kirjanduse Akadeemia kirjavahetajaliige
1996 – Coudenhove -Kalergi fondi Euroopa auhind 1996
1996 – Ida-Lääne Vabaduse auhind, Ida-Lääne Uuringute Instituut, New York
1998 – Aasta eurooplane (Prantsusmaa nädalaleht La Vie)
1998 – Krakówi Jagiełło Ülikooli hõbemedal
1999 – Lapi ülikooli audoktor
1999 – Liberaalse Internatsionaali vabaduse auhind
1999 – Saksamaa Pagendatute Liidu kõrgeim aumärk
2000 – Saint Olafi Ülikooli (USA) audoktor
2000 – Turu Ülikooli audoktor
2000 – Batlineri Instituudi Väikeriikide auhind
2001 – Eesti Teaduste Akadeemia liige
2001 – Max Schmidheiny Vabaduse auhind (Sankt Galleni ülikool, Šveits)
2004 – Surrey Ülikooli audoktor
2004 – F. D. Roosevelti Sõnavabaduse Auhind

9. Liidud ja ühingud

Eesti Kirjanike Liidu liige 1963
Eesti Kinoliidu liige 1966
Kalevala Seltsi (Soome) välisliige 1975
Soome Kirjanduse Seltsi kirjavahetajaliige 1976
Soome-Ugri Seltsi kirjavahetajaliige 1977
Soome Kirjanike Liidu auliige 1982
Eesti PEN-klubi liige 1989
Euroopa Teaduste ja Kunstide Akadeemia juhatuse liige 1993
Kommunismiohvrite Mälestusfondi rahvusvahelise nõukogu juhatuse liige 1995
Parlamentidevahelise Antisemitismivastase Nõukogu liige 1997
Soome Kodukandi Liidu auliige 1999

10. Aumärgid

Jordaania Taassünni ordeni suurpael ja suurtäht 1993
Taani Elevandi ordeni suurpael ja suurtäht 1994
Soome Valge Roosi ordeni suurrist ketiga 1995
Rootsi Serafimi ordeni kett 1995
Mehhiko Asteegi Kotka orden 1995
Läti Kolme Tähe teenetemärgi suurrist ketiga 1996
Ungari Vabariigi Teeneteordeni suurrist 1997
Sloveenia Vabariigi Vabaduse Kuldtähe teenetemärk 1997
Itaalia Vabariigi Teeneteordeni suurrist 1997
Leedu Vabariigi Vytautas Suure teenetemärk 1997
Poola Vabariigi Valge Kotka orden 1998
Islandi Vabariigi Hauka teenetemärk 1998
Norra Kuningriigi Püha Olafi ordeni suurrist 1998
Kreeka Vabariigi Lunastaja teenetemärgi suurrist 1999
Saksamaa Liitvabariigi Teeneteordeni suurristi erijärk 2000
Malta Vabariigi Auliidu teenetemärgi kett 2001
Prantsuse Auleegioni suurrist 2001
Lennart Meri

11. Kokkuvõte

Ma sain teada seda, et Lennart Meri on kohtunud George H. W. Bushiga. Veel sain teada seda, et Lennart Meri on väga palju kolinud ning õppinud väga paljudes koolides ja sealhulgas õppinud suure hulga erinevaid keeli, näiteks saksa, prantuse, inglise, soome ja vene.

12. Kasutatud kirjandus

http://vp1992-2001.vpk.ee/est/vp/Elulugu.asp

http://et.wikipedia.org

ENE
14