Ajalugu 1930-1945 (0)

01/01/1934
Hitleri tulek võimule
1930.aastate algul tabasid Saksamaad majanduslikud probleemid. Saksamaa varises täielikult. Hitler ,aga pidas kõnesid lubades rahvale kõikide probleemide lahendamist.Inimesed lootsid Hitleri abil näljast ja puudusest pääseda. 1933.a sai Hitler Saksmaaa valitsusjuhiks ehk kantsleriks.1934.aastal aga suri Saksamaa president Hindenberg,uusi presidendivalimisi enam ei korraldatud ja Hitler kuulutati saksa rahva juhiks.
10/25/1936
Berliini- Rooma telg
Berliini-Rooma telg on 25. oktoobril 1936 sõlmitud sõjalis-poliitiline liit Saksamaa ja Itaalia vahel.
11/25/1936
Komiterni-vastane pakt
Komiterni-vastane pakt- leping Saksamaa ja Jaapani vahel võitluseks kommunismiga (oli suunatud peamiselt Nõukogude Liidu vastu) 1937. aastal liitus sellega Itaalia ning 1939. aastal tegid sama Ungari, Hispaania .
03/13/1938
Austria Anšluss
1938. aastaks olid Hitleri positsioonid nii Saksamaal kui ka rahvusvahelises poliitikas sedavõrd tugevnenud, et ta võis asuda ellu viima oma maailmavallutuskava. Hitleri esimeseks ohvriks sai Austria.1938. aasta veebruaris esitas Hitler Austriale ultimaatumi, nõudes vangistatud natside vabastamist ning nende juhi nimetamist valitsuse etteotsa . Austria ei suutnud vastu seista ning alistus.Saksamaa liitis Austria oma riigiga ning Austria hakkas eksisteerima Saksamaa liidumaana Ostmargi nime all.
09/29/1938
Müncheni kokkulepe
Müncheni kokkulepe- Inglismaa,Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia vahel sõlmitud kokkulepe, millega Sakslased said loa Sudeedimaa okupeerimiseks.29. septembril 1938 sõlmisid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ning Saksamaa Münchenis kokkuleppe, mis kohustas Tšehhoslovakkiat loovutama Sudeedimaa, kuid tagas ülejäänud Tšehhoslovakkia puutumatuse. Üksi jäetud tšehhid ei söandanud suurriikide diktaadile vastu hakata ning alistusid.
03/23/1939
Hitleri viib väed Klaipedasse
23. märtsil 1939 esitas Saksamaa ultimaatumi Leedule ja viis oma väed Klaipedasse.
08/23/1939
Molotovi-Ribbentropi pakt
MRP- Saksamaa ja NSV Liidu mittekallaletungileping (10 aastaks). NSV Liit sai loa Soome, Eesti, Läti, Bessaraabia anastamiseks, Poola pidi jagatama pooleks. Hiljem lisaprotokolle sõlmides sai NSV Liit Saksamaalt ka Leedu ning andis vastu temale jäänud Poola osa.
09/01/1939
NSVL tungib Poolale kallale
1.09.1939 tungib Hitler Poolale sõda kuulutamata kallale. Kuna Saksa armee oli paremini varustatud ja suurem, purustati Poola mõne päevaga. Juba 17.09.1939 tungis Poolale kallale NSV Liit, kes hõivas Ida-Poola. 6.10.1939 oli sõjategevus lõppenud- Poola ei eksisteeri enam. Saksamaa kallaletungi Poolale loetakse ka Teise maailmasõja alguseks.
09/28/1939
Baaside leping
Baaside leping ehk Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt, sõlmiti 28. septembril 1939 aasta keskööl Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahel Moskvas. Baaside lepingut peetakse tänapäeval Molotovi-Ribbentropi pakti kõrval teiseks põhjuseks, miks Eesti Vabariik NSV Liidu osaks sai.
11/30/1939
Soome talvesõda
Algas 30.11.1939, mil Punaarmee ületas sõda kuulutamata Soome piiri.Soome osutas palju suuremat vastupanu kui oli arvatud, ei suudetud tungida läbi nn Mannerheimi liinist. Selleks ajaks kui see õnnestus, oli maailm kaldunud väikese Soome peale. UK ja Pr valmistus abivägesid saatma. Stalin oli sunnitud Soome vallutamise kavast loobuma . 12.03.1940 sõlmiti Moskvas rahu, millega Soome pidi andma ära Karjala maakitsus ning Hankos sõjaväebaasi.
04/09/1940
Taani ja Norra okupeerimine
9. aprill 1940 alustab Saksamaa operatsiooni ''Weserübung'' Norra ja Taani vallutamiseks. Taani alistus kiiresti. Norras kestsid lahingud 10.juunini. Norrakad osutasid sakslastele ägedat vastupanu, mis võimaldas kuningaperekonnal Norrast lahkuda. Siiski õnnestus Sakslastel küllaltki kiiresti enamik Norrast enda kätte saada.
05/10/1940
Belgia ja Hollandi okupeerimine
10.mail 1940 ründasid sakslased Belgiat ja Hollandit, kasutades selleks laialdaselt langevarjuüksusi, mis ootamatu löögiga vallutasid piirikindlused.
05/10/1940
Prantsusmaa okupeerimine
10. mai 1940 operatsioon '' Fall Gelb'', eesmärgiks purustada Prantsusmaa. 22.juuni 1940 Prantsusmaa alistus, Compiegne'i metsas sõlmiti vaherahu . Kaks kolmandikku Prantsusmaast läks Saksa okupatsiooni alla, ülejäänud osas saksasõbralik valitsus.
09/27/1940
Kolmikpakt
Kolmikpakt oli Jaapani, Saksamaa ja Itaalia vaheline pakt, mis sõlmiti 27. septembril 1940. aastal Berliinis.Sellele kirjutasid alla Jaapani saadik Saksamaal Saburo Kurusu, Saksamaa juht Adolf Hitler ja Itaalia välisminister Galeazzo Ciano . Kolmikpaktiga tõotati üksteist toetada. 20. novembril 1940 liitus paktiga Ungari, 23. novembril 1941 Rumeenia ja 1. märtsil 1941 Bulgaaria.Kolmikpaktiga liitunud riike nimetatakse Teljeriikideks.
06/25/1941
Jätkusõda
Jätkusõda oli sõda Nõukogude Liidu ja Soome vahel 25. juunist 1941 kuni 19. septembrini 1944. Soome ajalookäsitluses loetakse seda sõda Talvesõja jätkuks.Tulemuseks Nõukogude Liidu võit; Moskva vaherahu.
07/05/1941
Saksa okupatsioon Eestis
Saksa okupatsioon Eestis oli Eesti ala okupeerimine Saksamaa vägede poolt Teise maailmasõja käigus. Esimesed Saksa väed ületasid Eesti lõunapiiri 5. juulil 1941 ning viimasena lahkusid Saksa väed Ruhnu saarelt 15. detsembril 1944.1941. aasta septembrist 1944. aasta oktoobrini oli Eesti okupeeritud Saksamaa poolt ning (peale Viru Ingeri, mis jäi sõjaväe haldusse) liidetud Ida maa-ala Riigikomissariaadi koosseisu kui Eesti kindralkomissariaat.
08/14/1941
Atlandi harta
Atlandi harta oli 14. augustil 1941. aastal sõjalaeva pardal Newfoundlandi lähedal Atlandi ookeanil USA presidendi Franklin D. Roosevelti ja Suurbritannia peaministri Winston Churchilli vahel sõlmitud kokkulepe, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. Atlandi hartas lubati mitte taotleda uusi territooriume ega nõustuda territooriumide muutmisega ning austada rahvaste õigust valida endale ise valitsemisvorm .
09/08/1941
Leningradi blokaad
Leningradi blokaad oli Leningradi linna piiramine Saksa sõjaväe poolt. Piiramine sai alguse 8. septembril 1941 ning kestis 27. jaanuarini 1944. See oli Teise maailmasõja üks kõige ohvriterohkemaid aktsioone. Blokaadi kestel suri nälga üle 640 000 inimese.Kui Leningrad oli ümber piiratud, rööviti linna tsiviilelanikkond hoolimatult paljaks, et varustada linna kaitsvaid Nõukogude väeosi vajalike elamistarvetega. Tulemuseks Nõukogude võit.
12/06/1941
Moskva lahing
Moskva lahing – september 1941 alustavad Saksa väed pealetungi Moskvale jõudes detsembri alguseks mõnekümne km kaugusele pealinnast. Edasiliikumine aga järjest vaevalisem, sest poldud arvestatud talveoludega (läbimatud teed, külm, mootoriõli jäätus) ning sõja algul pea kaotanud Stalin kuulutas käimasoleva Suureks Isamaasõjaks. 6.12.1941 alustas Punaarmee vastupealetungi, halva ilma tõttu sakslased kandsid suuri kaotusi. Hitleri välksõda oli läbi kukkunud.
12/07/1941
Pearl Harbor
Pearl Harbor – 7.12.1941 ründab Jaapan ootamatult USA mereväebaasi Havail. Ameeriklased kannavad raskeid kaotusi ning jaapanlased saavutavad ülekaalu Vaiksel ookeanil. See viis Ameerika Ühendriikide astumiseni Teise maailmasõtta.Pearl Harbor tähistas uuelaadse meresõja algust.
06/07/1942
Midway merelahing
Teise maailmasõja ajal Jaapani ja Ühendriikide vahel peetud meresõja pöördelahing 1942. aastal.Midway lahingus said Ühendriigid esimest korda võimaluse Pearl Harbori eest kätte tasuda.Jaapani lahingulaevad said Ameerika lennukite käest põhjalikult sugeda. USA-le oli see otsustav võit, mis andis märku, et nüüd hakkavad ameeriklased üle Vaikse ookeani edasi tungima. Midway lahing näitas, et Ühendriigid on uuel lennukikandate ajastul võimelised Jaapanile vastulööki andma.
07/17/1942
Staliningradi lahing
Staliningradi lahing – novembriks 1942 oli enamik Staliningradist sakslaste all, punastel kaldariba Volga ääres. Punaarmee valmistus ründama ning kuigi luure andis sellest Hitlerile teada, ignoreeris ta neid vallutustuhinas. 19. 11.1942 piirasid Nõukogude väed sisse Saksa 6. armee, Hitler ei lasknud neil piiramisrõngast välja murda, lubades õhust varustada, kuid see ebaõnnestus. Lahingud kestsid veel 2 kuud ning 2.02.1943 sakslased kapituleerusid (kaotasid u 300000 meest ja palju tehnikat).
07/05/1943
Lahingud Kurski kaarel
KURSKI LAHING -Ida-Euroopas valmistusid vaenuväed uueks suureks kokkupõrkeks. 5.juulil 1943. a. algas sakslaste pealetung Kurski kaarel. Vastamisi olid 2,25 miljonit meest. 50 päeva kestnud lahing lõppes Punaarmee võiduga.Kurski kaare lahinguga läks initsiatiiv idarindel Moskva kätte. Sakslane taganes. 6.november jäeti maha Kiiev ning Punaarmee jõudis peagi välja NSV Liidu sõjaeelsetele piiridele.
12/01/1943
Teherani konverents
Teherani konverents oli Teise maailmasõja ajal 28. novembrist 1. detsembrini 1943Teheranis toimunud kolme suurriigi tippkohtumine.Nõukogude Liit,Ameerika Ühendriigid,Suurbritannia. Churchill ja Roosevelt andsid Stalinile vabad käed Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tšehhoslovakkia ja Rumeenia okupeerimiseks.Teherani konverentsil nõudsid Stalin, Roosevelt ja Churchill Saksamaalt tingimusteta kapitulatsiooni ning leppisid kokku edasises sõjapidamises. Stalin nõudis lääneriikidelt teise rinde avamist .
06/06/1944
Normandia dessant
Normandia dessandiks kutsutakse 6. juunil 1944. aastal USA, Suurbritannia, Kanada ja teiste liitlasriikide relvajõudude maabumist Saksamaa poolt okupeeritud Normandias. Tulemuseks liitlasvägede võit. Oluline osa oli LR õhujõududel: 500 Saksa lennuki vastu 11 000 LR oma. 25.08.1944 vabastavad liitlasväed Pariisi.
02/04/1945
Jalta konverents
Jalta konverents ehk Krimmi konverents toimus NSV Liidus Krimmis Livaadia palees 4. kuni 11. veebruar 1945, kus NSVL , USA ja Suurbritannia jaotasid ära Teise Maailmasõja järgse Euroopa ja Aasia .Konverentsist võtsid osa riikide delegatsioonid Winston Churchill, Franklin Delano Roosevelt ja Jossif Stalin juhtimisel.
05/07/1945
Saksamaa kapituleerumine
1945 aasta kevadtalvel alustati Saksamaa lõplikku purustamist . Selleks ajaks oli riik jäänud ilma liitlastest ning võimsad õhurünnakud purustasid Saksa linnu. Aprillis alistusid Itaalias viimased Saksa üksused.7.-8.mai 1945 kirjutasid Saksa ülemjuhatuse esindajad alla Saksamaa tingimusteta kapituleerumise aktile.Saksamaa jagati Suurbritannia,Prantsusmaa, USA ja Nõukogude Liidu vahel okupatsioonitsoonideks.
07/16/1945
Potsdamin konverents
Potsdami konverents toimus 1945. aasta 16. juulist 2. augustini , Potsdamis. Konverentsil arutasid Teise maailmasõja kolm võitjariiki -- Ameerika Ühendriigid, Nõukogude Liit ja Suurbritannia Saksamaa sõjajärgse korraldamise küsimusi, määrasid kindlaks poliitilised ja majanduslikud põhimõtted Saksamaa sõjaaegsete liitlaste kontrollimiseks, saavutasid kokkuleppe anda sõjaroimarid rahvusvahelise kohtu alla ning esitasid Jaapanile ultimaatiumi tingimusteta kapituleerumise nõudega.
08/06/1945
Tuumapomm Hiroshimale
Esimesena rääkisid sellisest pommist inglased 1939 a, juulis 1945 katsetati pommi New Mexico osariigi kõrbes, katse õnnestus ning juba 6. augustil 1945 heitis USA tuumapommi Hiroshimale. Hukkus u. 300 000 inimest, suurem osa radioaktiivse kiirguse tagajärjel. Tuumapomm murdis Jaapani vastupanu, 10.08.1945 alustas Jaapan rahuläbirääkimisi ning 2.09.1945 allkirjastas kapitulatsiooni akti.
08/09/1945
Tuumapomm Nagasakile
Esimesena rääkisid sellisest pommist inglased 1939 a, juulis 1945 katsetati pommi New Mexico osariigi kõrbes, katse õnnestus ning juba 9.08.1945 heideti tuumapomm Nagasakile. Hukkus 300 000 inimest, suurem osa radioaktiivse kiirguse tagajärjel. Tuumapomm murdis Jaapani vastupanu, 10.08.1945 alustas Jaapan rahuläbirääkimisi ning 2.09.1945 allkirjastas kapitulatsiooni akti.
09/02/1945
Jaapani kapituleerumine
Tuumapommide heitmine Jaapani linnadele-Hiroshimale ja Nagasakile murdis Jaapanlaste vastupanu. Nõukogude väed tungisid Mandžuuriasse ja Koreasse, purustades Jaapani miljonilise armee. Pärast seda olid juhid nõus tingimusteta alla andma. 2.septembril 1945 allkirjastasid Jaapani ja USA esindajad Ameerika sõjalaeva Missouri pardal Jaapani kapitulatsiooniakti .