Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Maailm kahe maailmasõja vahel (9)

4 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • KES OLID JA MIDA TEGID?
Ajaloo kordamisküsimused
MÕISTED
1. Valge terror -
2. Sõja kommunismmajanduspoliitika , millega kogu majandus allutati riigikontrollile.
3. Rapallo leping – Saksamaa ja Venemaa vaheline 1922.a. sõlmitud Versailles ’ süsteemi vastane leping.
4. Hüperinflatsioon – raha väärtuse kadumine kiiremini kui seda jõutakse trükkida.
5. Komintern - maailma kommunistlike parteisid ühendav Kommunistlik Internatsionaal. Loodi Moskvas 1919.a.
6. Dawesi plaan – USA laenas Saksamaale raha. Saksamaa maksis reparatsioone Inglismaale ja Prantsusmaale, kes omakorda maksis ära oma võlad USAle .
Laenas raha

USA SAKSAMAA


Maksis reparatsioone
Maksis ära
võlad

INGLISMAA JA PRANTSUSMAA


7. Briand ’i – Kelloggi pakt – kohustati loobuma sõjast ja lahendama kõik konfliktid rahumeelselt. Autorid olid Prantsuse välisminister ja USA riigisekretär.
8. Börsi krahh – väärtpaberite hinnad langesid kohutava kiirusega. Algas 29.okt.1929.a. Miljonid inimesed kaotasid mõne päevaga suurema osa oma varandusest.
9. Maffia – organiseeritud kuritegevus. Hakkas valmistama ja müüma alkoholi USAs kuiva seaduse ajal.
10. New Deal – ehk uus kurss . Roosevelti reformikava. Tugines arusaamisel , et tuleb suurendada inimeste sissetulekut, sest siis suureneb tarbimine.
11. Isolatsionismipoliitika – Ühendriikide välispoliitika. Üritati maailmas toimuvast eemale hoida.
12. Westminsteri statuut – võeti vastu 1931.a. Briti parlamendi poolt. Muutis senised dominioonid sise- ja välispoliitiliselt täiesti suveräänseks, pannes seega aluse Briti Rahvaste Ühendusele.
13. Rahvarinne – sõlmiti prantsuse kommunistide ja sotsialistide vahel 1934.a. Pidi hoidma ära äärmusliikumiste tõusu võimule. Avas võimaluse koostööks kodanlike erakondadega.
14. Autoritaarne diktatuur – riigis enamik võim on koondatud ühe isiku või isikute väikese rühma kätte. Rahval puudub võimalus oma juhtide otsuseid mõjutada. Tähtsad on konservatiivsed väärtused ning vägivalda ei propageerita.
15. Totalitaarne diktatuur – võim ühe isiku ja tema sõltlaste käes. Kontroll kogu inimeste elu üle. Hirmuvalitsus . Näiteks Hitleri diktatuur Saksamaal ja Stalini diktatuur NSV Liidus.
16. Fašism - autoritaarne liikumine ja ideoloogia, mis valitses Itaalias 1922–1943 Benito Mussolini juhtimisel.
17. Duce – fašistide juht. Mussolini Itaalias.
18. Natsionaalsotsialism – oli Hitleri ideoloogia.
19. Füürer – Saksamaa diktaator . Hitler .
20. “Mein Kampff” – Hitleri kirjutatud raamat. Hitleri programmi tutvustav teos.
21. NEP – uus majanduspoliitika Venemaal. Kehtestati kindla suurusega maks. Talupoeg võis oma toodangu ülejääke turul müüa. Taastati raha väärtus. Eraettevõtlus võis hakata taas tegutsema. Enamik majandusest jäi riigikontrolli alla. Majandus hakkas taastuma, eriti põllumajandus.
22. Isikukultus – Stalini lõputu ülistamine.
23. Industrialiseerimine – suurtööstuse eelisarendamine.
24. Kollektiviseerimine – talupoegade vastu käivitatud vägivallakampaania. Tähendas talumajapidamiste ühendamist ühismajanditesse. Jõukamad talupojad kuulutati kulakuteks ja saadeti Siberisse või sunnitöölaagritesse. Algas 1920. aastal kui tekkisid raskused viljavarumisega ja talupojad polnud enam huvitatud jääkide müümisest.
25. Punane ehk suur terror – 1934.a alustas Stalin vägivallakampaaniat, et oma võimule tulekut enne uut maailmasõda kindlustada oma võimuletulek. Stalin hakkas puhastama Venemaad oma vastastest.
26. GULAG – ülemaailmne sunnitöölaagrite süsteem.
27. Lapua liikumine – 1920. aastal tekkinud rahvuslik-parempoolne liikumine, mis tekkis kommunistlike põhimõtteid toetavatele erakondadele.
28. Konstrutimism – film sai juurde sünkroonse heli. Muusikal ja dokumentaalfilm jõudsid kinolinale. Arhitektuuris ehitati palju suuri ilmetuid karpmaju. Pooldati vasakpoolseid ideid. Leiutati tsellofaan ja nailon . Ületati lennukiga Atlandi ookean.

KES OLID JA MIDA TEGID?


1. Benito Mussolini - oli Itaalia peaminister ja diktaator aastail 1922–1943. Juhtis fašistide liikumist.
2. Herbert Hoover – USA president . Tõusis lihtfarmeri perest Ameerika üheks rikkamaks meheks.
3. Frnaklin De. Roosevelt – demokraat , kes valiti 1932. aastal USA presidendiks. Koostas kava, mille nimi on New Deal ehk uus kurss.
4. John Meynard Keynes – Inglise majandus teadlane . Tema arvates võiks New Deal’i nimel tasakaalust välja lasta riigieelarve ning sallida mõõdukat inflatsiooni.
5. Adolf Hitler – oli Austriast pärit Saksamaa poliitik. Ta oli Saksamaa füürer ehk juht. Ta juhtis Natsionaalsotsialistlikku Saksa Töölisparteid. Kirjutas raamatu “Mein Kampf ”.
6. Lev Trotski - oli juudi päritolu Vene revolutsionäär ja marksismi teoreetik. Ta rajas Punaarmee.
7. Stalin – oli Venemaal partei peasekretär. Ta kehtestas kontrolli kompartei liikmete üle. Tõrjus eemale tugevamad konkurendid ja sai võimule.
8.Vljatšeslav Molotov – Stalini truu toetaja. Oli Nõukogude Liidu valitsusjuht. Sõlmis Molotov – Ribbentropi pakti.
9. Gustav V – Rootsi kuningas. Ta oli vastu demokraatlikele liikumistele ja tööliste õiguste suurendamisele. Ta pooldas mõlema maailmasõja ajal sakslasi.
10. Jozef Pilsudski – Poola riigijuht . Käskis okupeerida Vilniuse ja ümbruskonna, et viia Poola piir Lätini.
11. Karlis Ulmanis – Läti peaminister. Teostas riigipöörde, mille järel hakkas kehtima tema autoritaarne võim.
12. Antanas Smetona – Leedu president. Teostas Leedus riigipöörde.
13. Mustafa Kemal ehk Atatürk – oli Türgis president. Asus Türgit moderniseerima: suurendas naiste õigusi lubades käia neil ilma näokatteta ja keelas haaremid. Keelati traditsiooniline peakate fess. Võeti kasutusele ladina tähestik ja moderniseeriti seadusandlus .
14. Jawaharlal Nehru – oli India kongressis radikaalse tiiva eesotsas.
15. Mahatma Gandhi – Indias kõige tähtsam rahvajuht. Pooldas iseseisvuse saavutamist vägivallatul teel. Algatas protesti inglaste soolamonopoli vastu.
16. Sun Yatsen – Hiina rahvuslik-kodanlike jõudude liider. Asus riiki ühendama. Moodustas Lõuna-Hiinas Kantonis valitsuse ja lasi end Hiina presidendiks kuulutada.
17. Chiang Kaishek – Hiina kindral , kes jätkas peale Sun Yatseni surma tema tööd. Alustas sõjapealike vastu kodusõda.
18. Mao Zedong – Hiina Kommunistliku Partei juht. Osales revolutsioonilises võitluses. Otsustas sotsiaalse ja poliitilise käitumise üle moraalsete ja ideoloogiliste kavatsuste, mitte tegelike tulemuste põhjal.
19. Haile Selassie – Etioopia keiser .
20. Oswald Spengler - oli saksa kultuuri- ja ajaloofilosoof . Andis välja raamatu “Õhtumaa allakäik”
21. Coco Chanel – oli prantsuse moelooja. Tõi moodi väikese musta kleidi ja lõi parfüümi Chanel no. 5.
22. Chralie Chaplin - oli inglise komöödiafilmilavastaja, -stsenarist, -näitleja ja produtsent. Tõi maailma tummfilmi.
23. Rainer Maria Rilke - juudi päritolu Austria kirjanik. Rikastas Saksa poeesiat.
24. Kafka - üks 20. sajandi silmapaistvamaid kirjanikke. Kirjutas romaanid “Protsess” ja “Loss”.
25. Salvador Dali – oli Hispaania maalikunstnik. Maalis tontlike maale, näiteks “Sulanud aeg” ja “Pehme kellad”.
26. Le Corbuseir – oli šveitsi arhitekt. Projekteeris Pariisi ülikoolilinnaku šveitsi paviljoni.
Maailm kahe maailmasõja vahel #1 Maailm kahe maailmasõja vahel #2 Maailm kahe maailmasõja vahel #3 Maailm kahe maailmasõja vahel #4
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-11-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 165 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 9 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Maren Lindmäe Õppematerjali autor
Mõisted ja inimesed - kes olid ja mida tegid

Sarnased õppematerjalid

Ajaloo KT 3 - Maailm kahe sõja vahel
5
docx

Ajaloo KT 3 - Maailm kahe sõja vahel

Majandus ei suutnud rahuaja tingimustega kohaneda, maailmakaubandus ei taastunud oodatud kiirusega, ebakindel oli olukord rahanduses, kasvas tööpuudus, mis oli eriti kõrge suur sõjast naasnud meeste seas. Saksamaal algas hüperinflatsioon, mille käigus raha kaotas väärtust kiiremini, kui seda jõuti trükkida. Saksamaa majandusliku nõrkuse tõttu oli tööpuudus ja inflatsioon teisteski riikides. Võimalus äärmusliikumise levikuks. 2. Demokraatlikud riigid kahe maailmasõja vahel Demokraatia levik Demokraatlikud vabadused laienesid. 1918. a. Suurbritannias vastu võetud uus valimisseadus suurendas valimisõigluslike kodanike hulka peaaegu 3 korda. Demokraatlikute traditsioonide nõrkus, poliitiliste erakondade arenematus. Demokraatia autoriteedi nõrgestamine. Peamised ideoloogiad Konservatiivid - majandusküsimused, et kaitsta vaba turgu ning pooldasid riigi mittesekkumist majandusellu, kesekendusid üksikisiku vabadustele ning traditsioonidele

Ajalugu
Maailm kahe ilmasõja vahel
5
doc

Maailm kahe ilmasõja vahel

Ajalugu kordamine kontrolltööks: maailm kahe ilmasõja vahel · Mõisted: hüperinflatsioon-raha väärtuse langemine kiiremini kui trükkida jõuti, keskklass kaotas seetõttu kõik säästud komintern ehk kommunistlike parteisid ühendav Kommunistlik Internatsionaal, mis loodi Moskvas 1919 Dawesi plaan-Ameerika Ühendriikide rahandusminister andis loa pikendada sakslaste maksetähtaegu, ning andis neile laenu, mis aitaks majanduskriisist väljuda. Maffia- organiseeritud kuritegevus, Ühendriikides hakkas tegutsema peale kuiva seaduse vastu võtmist

Ajalugu
Ajaloo KT kokkuvõte
3
rtf

Ajaloo KT kokkuvõte

Kordamine. Isikud ja sündmused : Komitern- 1919.aastal moodustati Moskvas maailma kommunistlikke parteisid ühendav Kommunistlik Internatsionaal ehk Komitern. isolatsionism- Ameeria Ühendriigid ajasid maailmasõdade vahel isolatsionismipoliitikat, püüdes maailmas toimuvaste eemale hoida. Westminsteri statuut- 1931.a võttis Briti parlament vastu Westminsteri statuudi, mis muutis senised dominioonid siseja välispoliitiliselt täiesti suveräänseks, pannes seega aluse Briti Rahvaste Ühendusele. J.M.Keynesi teooria- Inglise majandusteadlase teooria järgi võis uue kursi nimel tasakaalust välja lasta riigieelarve ning sallida mõõdukat inflatsiooni ehk raha ostujõu langust.

Ajalugu
Maailm kahe maailmasõja vahel-Eesti ja maailm
8
docx

Maailm kahe maailmasõja vahel. Eesti ja maailm.

Maailm kahe maailmasõja vahel.Eesti ja maailm.  Rahvasteliit.  Pärast IMS-da loodud org. - eesmärk olla ühisorg, mis hoiab ära edasised sõjad. Ameerika idee, kuid ei liitunud. Rahvasteliit ei toiminud, sest sinna ei kuulunud suurriigid, polnud sõjaväge. Versailles süsteem. I MS võitjad kutsuti kokku Versailles’ lossi rahutingimuste väljatöötamiseks, Saksamaa ja tema liitlased lubati läbirääkimistele alles pärast lepingu valmimist. Saksamaa kaotab 10% maast ja peab maksma reparatsioone(sõjahüvitised). Prantsusmaa saab Elsass-Lotringi, Reinimaa demilitariseeritakse, sõjasüüdlased anti kohtu alla, Saksamaa ja A-U ühinemine keelati. Rapallo leping.  16. aprillil 1922 Itaalias sõlmitud rahvusvaheline leping Vene SFNV ja Saksamaa Weimari vabariigi  vahel, millega taastati riikide vahel diplomaatilised suhted, loobuti sõjakahjude nõudmistest ning lepiti  kokku kaubandus­ ja majandussuhete arendamises enamsoodustuse põhi

Ajalugu
AJALUGU KORDAMINE-diktatuurid ja demokraatlikud riigid
6
doc

AJALUGU KORDAMINE: diktatuurid ja demokraatlikud riigid

MAAILM ESIMESE MAAILMASÕJA JÄREL Pinged säilivad 1. Ainsaks selgeks võitjaks Ameerika ühendriigid ­ territoorium jäi sõjast puutumata, maj. võimsus kasvas, enne I ms oli Euroopa riikide võlglane, nüüd vastupidi 2. Suurim pettumus Saksamaal- Versailles' rahulepingu tingimustega poldud rahul, sakslastega asustatud alad tuli loovutada 3. Ungari pidi loovutama peaaegu kogu oma territooriumi 4. Venemaa pidas ka end kaotajaks, eesmärgiks maailm uuesti ümber jagada 5. 1922 SM ja VM Rapallos Versailles' vastane koostööleping (sõjatööstus, armee) 6. Antandi poolel vähem rahul Itaalia ja Jaapan ­ jäeti ilma territooriumitest ja kolooniatest, mida enda omaks peeti, ei saanud mingit kasu sõjast; Itaalia kandis raskeid kaotusi Sõjajärgne majanduskriis 1. Tavaliselt maj elavnes, nüüd seda ei juhtunud ­ maailmakaubandus ei taastunud oodatud

Ajalugu
Maailm kahe maailmasõja vahel
2
docx

Maailm kahe maailmasõja vahel

inflatsioon ­ rahaühiku ostujõu vähenemine ja langus, komintern ­ e Kommunistlik Internationaal, rahvusvaheline kommunistlik organisatsioon, mille eesmärgiks oli proletariaali e töölisklassi diktatuur ning kehtestada kommunistlik kord kogu maailmas, patsifism ­ maailmavaade, mis eitab igasugust sõda, uus kurss (New Deal) ­ USA presidendi F. D. Roosevelti reformikava, mille kohaselt pidi ta maa riiklikku sekkumise suurendamisega riigi kriisist välja viia (1932), suur majanduskriis ­ ülamaailmne majanduskriis, kui New Yorgi börsil puhkes paanika ning väärtpaberite hinnad langesid kohutava kiirusega (1929 - 1933), westminsteri statuut ­ Briti parlamendi poold vastu võetud seadus, mis muutis senised dominioonid sise- ja välispoliitiliselt täiesti suveräänseks, panne aluse Briti Rahvaste Ühendusele, rahvarinne ­ prantsuse kommunistide ja sotsialistide koostööleppe ning idee, mis avas võimaluse koostööks kodanlike erakondadega, autoritaarne diktatuur ­ riigikor

Ajalugu
Maailm kahe maailmasõja vahel
7
pdf

Maailm kahe maailmasõja vahel

Venemaast - Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Rumeenia Saksamaast - Elsass-Lotring Prantsusmaale, Poola, Leedu, Taani, Belgia, Tsehhoslovakkia Austria-Ungari - Poola, Tsehhoslovakkia, Austria, Ungari, Rumeenia, Jugoslaavia, Itaalia Ingismaa loovutas enda küljest Iirimaa Türgi - Süüria-Liibanon, Iraak, Transjordaania, Palestiina Missugused vastuolud ja pinged tekkisid või jäid pärast Esimese maailmasõja lõppu püsima maailma, eriti Euroopa riikide vahelistesse suhetesse? Kas ja kuidas oleks neid saanud vältida või lahendada? Ainsaks selgeks võitjaks jäi Ameerika Ühendriigid - Euroopa riigid jäid Ameerikale võlglasteks. Saksamaa oli kaotanud kõige rohkem, Verssailes´ rahuleping oli nende jaoks ebaõiglane, nt sakslastega asustatud alad tuli loovutada naabritele. Ungari pidi loovutama enamiku oma senisest territooriumist. Venemaa pidas end ka kaotajaks ja seadis eesmärgiks maailm

Ajalugu
Maailm kahe maailmasõja vahel
6
doc

Maailm kahe maailmasõja vahel

Maailm kahe ilmasõja vahel §11-15;17 1. Maailm I ilmasõja järel. Põhjused, miks riigid polnud rahul I maailmasõja tulemustega.- Kuna osad riigid pidid osad oma asustatud alad naabritele loovutama. Saksamaa polnud rahul Versailles' lepingu tingimustega, ja veel pidid loovutama oma aladest naabritele. Ungari pidi loovutama enamiku oma senisest territooriumist. Venemaa kaotas ka oma asustatud alasid. Kõige vähem sõjatulemustega jäid rahule Itaalia ja Jaapan, kuna mneid jäeti ilma territoorimuidest ja kolooniatest, mida nad enda omaks pidasid. Ei saanud nad kumbki mingit kasu.

Ajalugu




Kommentaarid (9)

preilimann profiilipilt
Maris Savik: Enamvähem, sobib mahukama konspekti kirjutamise aluseks, sest tähtsamad asjad on välja toodud.
17:25 19-10-2009
carmenkivisild profiilipilt
carmenkivisild: sisaldab inimesi ja mõisteid. Mulle ei meeldi
16:48 13-12-2009
kristiina139 profiilipilt
kristiina139: Üli hea kõik mis vaja sai teada
22:33 24-11-2008



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun