Slideshow Maailm esimese maailmasõja järel (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

11

doc

Kõik diktaatoritest ja diktatuuridest 20-da sajandi algul

Noorte kasvatamine toimus noorsooliidu Hitlerjungend kaudu. Nii sai riik sekkuda ka inimeste eraellu. Üheks ametliku poliitika osaks sai juutide tagakiusamine. Juute süüdistati kommunistidega vandenõu sepistamises ning soovis Saksamaa maha müüa võõrriikidele. 1935. aastal võeti vastu seadus, millega piirati juutide poliitilisi ja kodanikuõigusi. Väga paljud juudid olid sunnitud Saksamaalt lahkuma, ja need kes veel Saksamaale jäid, saadeti surmalaagritesse. Teise maailmasõja ajal muutus juutide olukord eriti raskeks, sest SS asus juute hävitama mitte ainult Saksamaal, vaid ka vallutatud aladel. S.o. Poolas, Prantsusmaal, Hollandis, Venemaal, Ukrainas, Valgevenes, Baltimaades jm. Juute hävitati mitmel viisil. 1941. aasta suvel asusid natside juhid välja töötama kava ,,juuni küsimuse lõplikuks lahendamiseks" mille taha peideti kohutav eesmärk: hävitada kõik juudid kogu Euroopas.

Ajalugu

10

doc

DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL

1) Massidemokraatia kujunemine (üldise valimisõiguse kehtestamine) 2) Varasema demokraatia kogemuse puudumine või vähesus (eriti Venemaa puhul; Saksamaal ja Itaalias oli see olemas). See andis võimaluse karismaatilistele ja populistlikele poliitikutele võita rahvahulkade poolehoid. 3) Riikide sõjaline nõrgenemine I maailmasõjas, mis aitas kaasa sisepoliitilisele ebastabiilsusele. 4) Majanduse langus (Venemaal ja Itaalias I maailmasõja tõttu; Saksamaal suur majanduskriis, mida süvendab reparatsioonide maksmine). 5) Seoses majanduskriisiga ja sellest tuleneva rahva rahuloematusega valitsuse poliitikaga kasvas äärmusparteide populaarsus (Venemaal enamlased e. bolsevikud e kommunistid; Itaalias fasistid; Saksamaal natsionaalsotsialistid e natsid). 6) Kasvas rahva soov / ihalus "tugeva käe poliitika" järele. Populistlikud (rahvale

Ajalugu

4

docx

Maailm kahe maailmasõja vahel

Maailm kahe maailmasõja vahel 1919-1939 Maailm Esimese maailmasõja järel · Pinged suurriikide vahel säilivad · Tulemused rahuldasid väheseid (ainuke otsene võitja oli USA) · Suurim pettumus oli Saksamaal (ebaõiglased Versailles´ rahulepingu tingimused) · Sõjatulemustega polnud rahul ka Jaapan ja Itaalia · Venemaa ja Saksamaa alustavad sõjatööstuse arendamist Sõjajärgne majanduskriis · Eriti keeruline majanduslik olukord oli Saksamaal ja USAs (inflatsioon-tööpuudus-

Ajalugu

11

doc

Ajalugu demokraatiad ja diktatuurid

Venemaad,Ukrainat, Valgevenet ning Taga Kaukaasiat. 11Kodusõda venemaal: .aeg- 1918 põhjus- Võimule tulid enamlased ja nõukogude võimu ümberkorraldustega polnud rahul. Algas avalik võitlus nõukodude võimu vastu. Teised riigid läksid venemaale ja sekkusid siseasjadesse. sündmused- Lisaks sõjale kannatasid elanikud terrorit ja vägivalda. Tapeti Nikolai I koos perekonnaga. Julm ja ohvriterohke 12.Ülemaailmne revolutsioon- võit kodusõjas süvendas enamlaste veendumust, et kogu maailm on võimalik kommunistlikuks muuta. Moskvas loodeti, et enamlaste võit on algtõukeks revolutsioonile. 13.Komitern- Kommunistlik Internatsionaal, rahvusvahelise kommunistliku liikumise keskne organisatsioon, mis asutati 1919. aastal 14. Sõjakommunism- 15.NEP- Uus majandus poliitika Tunnused: · Kaotati toiduainete riigile andmise kohustus. · Talupoed võis viia vilja turule · Taastati kauplemise vabadus · Laiendati ettevõtete tegevusvabadust 16

Ajalugu

6

doc

AJALUGU KORDAMINE: diktatuurid ja demokraatlikud riigid

AJALUGU KORDAMINE MAAILM ESIMESE MAAILMASÕJA JÄREL Pinged säilivad 1. Ainsaks selgeks võitjaks Ameerika ühendriigid ­ territoorium jäi sõjast puutumata, maj. võimsus kasvas, enne I ms oli Euroopa riikide võlglane, nüüd vastupidi 2. Suurim pettumus Saksamaal- Versailles' rahulepingu tingimustega poldud rahul, sakslastega asustatud alad tuli loovutada 3. Ungari pidi loovutama peaaegu kogu oma territooriumi 4. Venemaa pidas ka end kaotajaks, eesmärgiks maailm uuesti ümber jagada 5

Ajalugu

5

docx

Diktatuurid Euroopas & EV 1920-1940

ULATUSLIK PROPAGANDA Totalitaarne riik · Võimul üks partei ja üks ideoloogia. · Rahva hirmutamine sise- ja välisvaenlasega. · Suur võim sala- ja julgeolekuorganitel. · Propaganda ja tsensuur. · Majandus riigi kontrolli all. · Valmistumine sõjaks ja uute territooriumite hõivamine. · Demokraatlike vabaduste ja inimõiguste piiramine -> repressioonid. · Juhikultus. Kommunistlik Venemaa Miks? · Sõja mõju ­ Vene-Jaapani sõja kaotus. I maailmasõja inimakotused ja majandusraskused. Inimesed harjunud karmikäelise võimuga. · Majanduslikud raskused ­ I maailmasõja majandustegevus allutatud sõjaliste vajaduste rahuldamiseks. Toidunappus. · Terav riigisisene võimuvõitlus ­ 1917 aastaks oli kujunenud Venemaal kaksikvõim ­ valitsus vs. bolsevikud. Kuidas? · Peale bolsevike võimuletulekut 1917. aastal moodustati esimene nõukogude valitsus (Rahvakomissaride Nõukogu) ja valiti kõrgeim seadusandlik võimuorgan

Ajalugu

7

doc

Demokraatia ja diktatuuririigid kahe maailmasõja vahel

1. Millised Euroopa riigid läksid 1920.-30.aa üle diktatuurile, millistes säilis demokraatia? Mis põhjustel? Millised on demokraatliku, autoritaarse ja totalitaarse valitsemise tunnused. Demokraatia: · Iirimaa · Suurbritannia · Prantsusmaa · Holland · Taani · Norra · Rootsi · Soome · Austria · Sveits · Tsehhoslovakkia Põhjused/eeldused · Paljud I maailmasõja võitjariigid v neutraalsed. Pikk demokraatia traditsioon, majanduskriisist saadi kergemini üle jm Tunnused · Sõna- ja trükivabadus, vabad valimised, parlament, mitme partei konkurents, juhtide vahetumine. Diktatuur: · 1917 Venemaa - Lenin · 1922 Itaalia ­ Mussolini · 1926 Poola, Leedu, Portugal · 1933 Saksamaa - Hitler · 1934, Eesti, Läti · 1939 Hispaania- Franco Põhjused · Tugevate äärmusparteide teke (kommunistid, natsionalistid)

Ajalugu

3

doc

Saksamaa 1920.-1930. aastatel

II Hitler teel võimule Adolf Hitler (1889­1945) Sündis Braunau linnas, tol ajal Austria-Ungari keisririigi koosseisus. Isa tolliametnik. Isa isa oli tõenäoliselt juut. Hitleri ema ja isa olid lähisugulased. Nooruses tahtis Hitler saada kunstnikuks, kuid ei saanud Viini Kunstiakadeemiasse sisse. Elas Viinis, elatus vanemate pärandusest ja joonistuste müügist. 1913 läks Saksamaale ja maailmasõja algul astus vaimustusega Saksa sõjaväkke. Sai kapraliks.Sõja lõpul sai gaasimürgituse, sattus haiglasse, vabanes alles peale sõja lõppu. Jäi edasi sõjaväeteenistusse. Sai ülesandeks kõneleda rindelt tagasipöörduvaile sõdureile (et need ei muutuks "punaseks"). Ilmnes Hitleri sõnaosavus. Peale 1918. aasta revolutsiooni tekkis Saksamaal palju uusi parteisid, teiste seas ka NSDAP. Sümbolvärv ­ pruun. 1919 sattus Hitler juhuslikult ühele selle partei

Ajalugu

Meedia

Kommentaarid (0)