Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Slideshow Maailm esimese maailmasõja järel (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks oli Saksamaa majandus nii oluline?
  • Mis sarnasusteks?
  • Mille sai endalekes?
  • Mis sellega kaasnes?
  • Mida selleks tehti?
  • Mida tehti uute investeeringutega?
  • Mida tegi NSDAP edasi sisepoliitikas?
  • Kuidas see kulges?
Maailm Esimese maailmasõja
järel
Õp Priit Dieves
Sõja võitjad ja kaotajad
· Võitja: USA
· Kaotajad: Saksamaa, Ungari, Nõukogude
Venemaa, Itaalia, Jaapan. Mida keegi
kaotas?
· Saksamaa ja NSV Liidu lähenemine?
Sõjajärgne majanduskriis
· Pärast sõda ei suutnud Euroopa majandus
enam taastuda ja tsiviiloludega kohaneda.
Eriti raske oli Saksamaa olukord ränkade
reparatsioonimaksete tõttu. Lisaks sellele
okupeeriti 1923. aastal Prantsusmaa ja
Belgia poolt Ruhri tööstuspiirkond. Nüüd
algas Saksamaal hüperinflatsioon.
· Miks oli Saksamaa majandus nii oluline?
Äärmusliikumised
· Kommunistlik liikumine -> Komintern (1919)
01.12.1924?
· Fasistlik liikumine -> fasistid (1922)
· Natsionalistlik liikumine ->
natsionaalsotsialistid (1933)
· Miks valisid paljud riigid ,,karmi käe"
poliitika?
· Mis on nende äärmusliikumiste erinevusteks
ja mis sarnasusteks?
Uus majanduslik tõus ja poliitika
1920ndatel
· Dawesi plaan ­ olemus ja tagajärg?
· Locarno konverents
· Briand´i ­ Kelloggi pakt
Suur majanduskriis 1929-1933
· Põhjused (3)?
· Majanduskriisi käik ja tulemus?
Arutlus ajaloos
· Tähtaeg: 01.12.2011
· Kontakt: [email protected]
· Teemad:
1. Enamlaste tõus Venemaa etteotsa ­ kas juhus
või paratamatus?
2. Võimu kindlustamine enamlaste moodi ­ kas
ainuvõimalik viis?
· Abimaterjalid: arutluse kirjutamise juhend
eKoolis, Internet (guugelda ,,arutluse
kirjutamine").
· Pikkus: 1-2 lk A4 formaat, reavahe 1, kirja
suurus 12!
Demokraatlikud riigid kahe
maailmasõja vahel
· Demokraatia levik ­ Esimese maailmasõja
võitsid demokraatlikud riigid (millised?),
mistõttu saabus demokraatia võidukäik
Euroopas. Demokraatia tugevnes ka
siseriiklikult (kuidas?). Siiski jäi paljudes
riikides demokraatia nõrgaks (miks?).
· Demokraatlikud ideoloogiad:
1. Liberalism;
2. Konservatism;
3. Sotsiaaldemokraatia.
· Ameerika Ühendriikide areng oli väga kiire,
kasvas nii riigi väline võimsus kui ka kodanike
jõukus. Ameeriklased arvasid, et nad on
kõikvõimsad ­ kehtestasid nn kuiva seaduse.
(Mis sellega kaasnes?)
· Mida sümboliseeris president Herbert
Hoover?
· Suur depressioon (1929-1933) ehk..., millega
kaasnes ameeriklaste massiline vaesumine.
· F. D. Roosevelti New Deal ja selle sisu?
· USA välispoliitika?
· Cinderella man ehk näide sellest kuidas...?
Küsimused:
1.Milles seisnes demokraatia tugevus ja
nõrkus pärast Esimest maailmasõda?
2.Miks oli sotsiaaldemokraatia 1920.
aastatel edukas?
3.Nimeta USA parteid ja nende logod.
· Inglismaa võitis küll Esimese
maailmasõja, kuid kaotas juhtriigi koha
maailmas, mille sai endale...(kes?)
Raskeks läks Inglismaal ka
majanduslikult. Süsi asendati järk-järgult
naftaga ja tekstiilitööstust mõjutas moe
muutumine. SB osa maailmamajanduses
kahanes!
· Mis oli Inglismaa peamiseks probleemiks
ja mis sellega kaasnes?
· Demokraatia tugevnemine SB näitel?
· SB sisepoliitiline olukord jäi siiski
stabiilseks, tänu millele suutsid inglased
palju edukamalt toime tulla Suure
majanduskriisiga. SB väljus
majanduskriisist kiiremini kui teised
Euroopa riigid. Mida selleks tehti?
· Inglismaa välispoliitika?
· Prantsusmaa majandus tugevnes, sest
sai endale suured tööstuslikud piirkonnad
(millised?).
· Mida tehti uute investeeringutega?
· Sisepoliitika? Välispoliitika?
Fasistlik Itaalia (1922-1939)
Fasismi mõiste?
Fasismi tekke põhjused: 1) Solvumine Antantis,
eelkõige SB-s; 2) nõrk keskvalitsus; 3)
sotsiaalsed pinged.
Fasismi algus: tekkis rühmitus nimega
Võitlusliit, kuhu kuulusid endised
sõjaväelased ja töötud. Rühmitusse
kuuluvaid inimesi hakati kutsuma
fasistideks. Edasi sai Võitlusliidust
Rahvuslik Fasistlik Partei, mida hakkas
juhtima Benito Mussolini.
Rahvas uskus Mussolinisse: 1) lööb korra majja;
2) aitab majandusel tõusta; 3) Itaaliast saab
niisama võimas riik nagu oli Rooma Impeerium.
Fasistid kogusid toetust, kandsid musta värvi
särki, korraldasid kokkupõrkeid
kommunistidega ning võitlesid kurjategijatega.
Fasistliku diktatuuri algus Itaalias: 1921. a
parlamendivalimised, mille fasistid võitsid.
(Mussolini tahtis peaministri kohta, olles valmis
mustsärklastega Rooma marssima!) 1922. a
saigi B. Mussolinist peaminister. 1925. a
kehtestati Itaalias üheparteisüsteem ja sellega
algas diktatuuri kinnistamine.
Võimu kinnistamiseks: 1) üheparteisüsteem;
2) võitlus poliitiliste vastastega
(salapolitsei ja koonduslaagrid); 3)
seadused, mis tegid Mussolinist duce
Fasistliku Itaalia majandus?, välispoliitika?
Natsionaalsotsialistlik
Saksamaa (1933-1939)
Natside võimuletulek
Saksamaal tekkis kommunismivastane liikumine
nimega Saksa Töölispartei, mis loodi
vastukaaluks Saksamaa Kommunistlikule
Parteile (1919). Adolf Hitler liitus esimese
liikumisega. 1920 toimus nimevahetus: Saksa
Töölisparteist -> Natsionaalsotsialistlik Saksa
Töölispartei (NSDAP). 1921. a sai Hitlerist selle
juht. Natsid lõid relvastatud rünnakrühmad, kes
ründasid juute ja kaklesid kommunistidega
(põhivaenlased).
1920ndate algul toetasid Hitlerit töösturid,
sõjaväelased ja keskklass. 1923 toimus nn
Õlleputs (s. o Hitleri katse haarata võim kogu
Saksamaal), mis kukkus läbi. Hitler jt tähtsad
natsionaalsotsialistid pandi vangi. NSDAP
lagunes.
Vangist vabanedes hakkas A. Hitler kiirelt
tegutsema. Ta taastas partei 1925. aastal ning
kogus rahva poolehoidu tehes propagandat.
Suures osas tänu Suurele Majanduskriisile
(millal?) said parlamendis üle 1/3 kohtadest.
1933. aasta algul nimetati A. Hitler Saksamaa
kantsleriks. Algas poliitilise reziimi vahetus!
Totalitarismi kujunemine Saksamaal
Totalitarismi aluseks oli Hitler ja tema teos
,,Mein Kampf" (selle põhisõnum?)
1933, pärast Riigipäevahoone põlengut:
kehtestati Saksamaal üheparteisüsteem;
keelati ametiühingud; parlament kaotas
oma tähtsuse.
Pärast president Hindenburgi surma võttis
Hitler ka selle koha endale. Temas sai
füürer.
Edasi: keskvõim määras juhid
võimuorganitesse; ettevõtete juhtide võim
kasvas (neile mitteallumine võrdus
riigireetmisega); sõna- ja
kodanikuvabadused kaotati; inimeste
meelsust hakati kontrollima ehk kehtestati
totaalne kontroll indiviidi üle...(kuidas?)
Saksa totalitarismi sisu
Mida tegi NSDAP edasi sisepoliitikas?;
majanduses?; välispoliitikas?
Kommunistlik diktatuur
Venemaal (1917-1939)
Pärast Oktoobripööret algas bolsevikel
võimu kindlustamine, mis kestis u. 5
aastat. Riigi nimetused: 1) Nõukogude
Venemaa (1918-1922); 2) Nõukogude Liit
(1923-1991) ­ 1923. a esimene
põhiseadus ja seadustekogu.
NEP?
Pärast Lenini surma, 1924. aastal, algas
võimuvõitlus Lev Trotski ja Jossif Stalini
vahel. Kuidas see kulges?
Jossif Stalin (1927-1953) ja tema ,,suur
murrang" 1928-1932: 1)
industrialiseerimine; 2) kollektiviseerimine;
3) terror ­ a) otsene hävitamine; b)
GULAG.
Nõukogude ühiskonna kolm traumat: 1)
sundkollektiviseerimine; 2) repressioonid;
3) Teine maailmasõda.
Enamlased ehk kommunistid, eesotsas
Lenini ja Staliniga tahtsid luua uut, täielikul
võrdsusel põhinevat, kommunistlikku
ühiskonda. Selleks oli vaja ühiskonda
algul tugevalt ,,raputada" (vt. esimest ja
teist traumat) ja alles seejärel sai alustada
kommunismi ülesehitamisega.
,,Raputamised" said aga kommunismile ja
N Liidule saatuslikuks. Viimane lagunes
juba 74 aastat peale moodustumist.
Nõukogude Liidu sümboolika
Töö lisatekstiga: Õpik lk 97 lugeda ja
küsimustele vastata.
Vasakule Paremale
Slideshow Maailm esimese maailmasõja järel #1 Slideshow Maailm esimese maailmasõja järel #2 Slideshow Maailm esimese maailmasõja järel #3 Slideshow Maailm esimese maailmasõja järel #4 Slideshow Maailm esimese maailmasõja järel #5 Slideshow Maailm esimese maailmasõja järel #6 Slideshow Maailm esimese maailmasõja järel #7 Slideshow Maailm esimese maailmasõja järel #8 Slideshow Maailm esimese maailmasõja järel #9 Slideshow Maailm esimese maailmasõja järel #10 Slideshow Maailm esimese maailmasõja järel #11 Slideshow Maailm esimese maailmasõja järel #12 Slideshow Maailm esimese maailmasõja järel #13 Slideshow Maailm esimese maailmasõja järel #14 Slideshow Maailm esimese maailmasõja järel #15 Slideshow Maailm esimese maailmasõja järel #16 Slideshow Maailm esimese maailmasõja järel #17 Slideshow Maailm esimese maailmasõja järel #18 Slideshow Maailm esimese maailmasõja järel #19 Slideshow Maailm esimese maailmasõja järel #20 Slideshow Maailm esimese maailmasõja järel #21 Slideshow Maailm esimese maailmasõja järel #22 Slideshow Maailm esimese maailmasõja järel #23 Slideshow Maailm esimese maailmasõja järel #24
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 24 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-04-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 19 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor arlutt Õppematerjali autor
Leiab infot maailma olukorra kohta pärast esimest maailmasõda

Sarnased õppematerjalid

Kõik diktaatoritest ja diktatuuridest 20-da sajandi algul
11
doc

Kõik diktaatoritest ja diktatuuridest 20-da sajandi algul

Noorte kasvatamine toimus noorsooliidu Hitlerjungend kaudu. Nii sai riik sekkuda ka inimeste eraellu. Üheks ametliku poliitika osaks sai juutide tagakiusamine. Juute süüdistati kommunistidega vandenõu sepistamises ning soovis Saksamaa maha müüa võõrriikidele. 1935. aastal võeti vastu seadus, millega piirati juutide poliitilisi ja kodanikuõigusi. Väga paljud juudid olid sunnitud Saksamaalt lahkuma, ja need kes veel Saksamaale jäid, saadeti surmalaagritesse. Teise maailmasõja ajal muutus juutide olukord eriti raskeks, sest SS asus juute hävitama mitte ainult Saksamaal, vaid ka vallutatud aladel. S.o. Poolas, Prantsusmaal, Hollandis, Venemaal, Ukrainas, Valgevenes, Baltimaades jm. Juute hävitati mitmel viisil. 1941. aasta suvel asusid natside juhid välja töötama kava ,,juuni küsimuse lõplikuks lahendamiseks" mille taha peideti kohutav eesmärk: hävitada kõik juudid kogu Euroopas.

Ajalugu
DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL
10
doc

DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL

1) Massidemokraatia kujunemine (üldise valimisõiguse kehtestamine) 2) Varasema demokraatia kogemuse puudumine või vähesus (eriti Venemaa puhul; Saksamaal ja Itaalias oli see olemas). See andis võimaluse karismaatilistele ja populistlikele poliitikutele võita rahvahulkade poolehoid. 3) Riikide sõjaline nõrgenemine I maailmasõjas, mis aitas kaasa sisepoliitilisele ebastabiilsusele. 4) Majanduse langus (Venemaal ja Itaalias I maailmasõja tõttu; Saksamaal suur majanduskriis, mida süvendab reparatsioonide maksmine). 5) Seoses majanduskriisiga ja sellest tuleneva rahva rahuloematusega valitsuse poliitikaga kasvas äärmusparteide populaarsus (Venemaal enamlased e. bolsevikud e kommunistid; Itaalias fasistid; Saksamaal natsionaalsotsialistid e natsid). 6) Kasvas rahva soov / ihalus "tugeva käe poliitika" järele. Populistlikud (rahvale

Ajalugu
Maailm kahe maailmasõja vahel
4
docx

Maailm kahe maailmasõja vahel

Maailm kahe maailmasõja vahel 1919-1939 Maailm Esimese maailmasõja järel · Pinged suurriikide vahel säilivad · Tulemused rahuldasid väheseid (ainuke otsene võitja oli USA) · Suurim pettumus oli Saksamaal (ebaõiglased Versailles´ rahulepingu tingimused) · Sõjatulemustega polnud rahul ka Jaapan ja Itaalia · Venemaa ja Saksamaa alustavad sõjatööstuse arendamist Sõjajärgne majanduskriis · Eriti keeruline majanduslik olukord oli Saksamaal ja USAs (inflatsioon-tööpuudus-

Ajalugu
Ajalugu demokraatiad ja diktatuurid
11
doc

Ajalugu demokraatiad ja diktatuurid

Venemaad,Ukrainat, Valgevenet ning Taga Kaukaasiat. 11Kodusõda venemaal: .aeg- 1918 põhjus- Võimule tulid enamlased ja nõukogude võimu ümberkorraldustega polnud rahul. Algas avalik võitlus nõukodude võimu vastu. Teised riigid läksid venemaale ja sekkusid siseasjadesse. sündmused- Lisaks sõjale kannatasid elanikud terrorit ja vägivalda. Tapeti Nikolai I koos perekonnaga. Julm ja ohvriterohke 12.Ülemaailmne revolutsioon- võit kodusõjas süvendas enamlaste veendumust, et kogu maailm on võimalik kommunistlikuks muuta. Moskvas loodeti, et enamlaste võit on algtõukeks revolutsioonile. 13.Komitern- Kommunistlik Internatsionaal, rahvusvahelise kommunistliku liikumise keskne organisatsioon, mis asutati 1919. aastal 14. Sõjakommunism- 15.NEP- Uus majandus poliitika Tunnused: · Kaotati toiduainete riigile andmise kohustus. · Talupoed võis viia vilja turule · Taastati kauplemise vabadus · Laiendati ettevõtete tegevusvabadust 16

Ajalugu
AJALUGU KORDAMINE-diktatuurid ja demokraatlikud riigid
6
doc

AJALUGU KORDAMINE: diktatuurid ja demokraatlikud riigid

AJALUGU KORDAMINE MAAILM ESIMESE MAAILMASÕJA JÄREL Pinged säilivad 1. Ainsaks selgeks võitjaks Ameerika ühendriigid ­ territoorium jäi sõjast puutumata, maj. võimsus kasvas, enne I ms oli Euroopa riikide võlglane, nüüd vastupidi 2. Suurim pettumus Saksamaal- Versailles' rahulepingu tingimustega poldud rahul, sakslastega asustatud alad tuli loovutada 3. Ungari pidi loovutama peaaegu kogu oma territooriumi 4. Venemaa pidas ka end kaotajaks, eesmärgiks maailm uuesti ümber jagada 5

Ajalugu
Diktatuurid Euroopas & EV 1920-1940
5
docx

Diktatuurid Euroopas & EV 1920-1940

ULATUSLIK PROPAGANDA Totalitaarne riik · Võimul üks partei ja üks ideoloogia. · Rahva hirmutamine sise- ja välisvaenlasega. · Suur võim sala- ja julgeolekuorganitel. · Propaganda ja tsensuur. · Majandus riigi kontrolli all. · Valmistumine sõjaks ja uute territooriumite hõivamine. · Demokraatlike vabaduste ja inimõiguste piiramine -> repressioonid. · Juhikultus. Kommunistlik Venemaa Miks? · Sõja mõju ­ Vene-Jaapani sõja kaotus. I maailmasõja inimakotused ja majandusraskused. Inimesed harjunud karmikäelise võimuga. · Majanduslikud raskused ­ I maailmasõja majandustegevus allutatud sõjaliste vajaduste rahuldamiseks. Toidunappus. · Terav riigisisene võimuvõitlus ­ 1917 aastaks oli kujunenud Venemaal kaksikvõim ­ valitsus vs. bolsevikud. Kuidas? · Peale bolsevike võimuletulekut 1917. aastal moodustati esimene nõukogude valitsus (Rahvakomissaride Nõukogu) ja valiti kõrgeim seadusandlik võimuorgan

Ajalugu
Demokraatia ja diktatuuririigid kahe maailmasõja vahel
7
doc

Demokraatia ja diktatuuririigid kahe maailmasõja vahel

1. Millised Euroopa riigid läksid 1920.-30.aa üle diktatuurile, millistes säilis demokraatia? Mis põhjustel? Millised on demokraatliku, autoritaarse ja totalitaarse valitsemise tunnused. Demokraatia: · Iirimaa · Suurbritannia · Prantsusmaa · Holland · Taani · Norra · Rootsi · Soome · Austria · Sveits · Tsehhoslovakkia Põhjused/eeldused · Paljud I maailmasõja võitjariigid v neutraalsed. Pikk demokraatia traditsioon, majanduskriisist saadi kergemini üle jm Tunnused · Sõna- ja trükivabadus, vabad valimised, parlament, mitme partei konkurents, juhtide vahetumine. Diktatuur: · 1917 Venemaa - Lenin · 1922 Itaalia ­ Mussolini · 1926 Poola, Leedu, Portugal · 1933 Saksamaa - Hitler · 1934, Eesti, Läti · 1939 Hispaania- Franco Põhjused · Tugevate äärmusparteide teke (kommunistid, natsionalistid)

Ajalugu
Saksamaa 1920 -1930-aastatel
3
doc

Saksamaa 1920.-1930. aastatel

II Hitler teel võimule Adolf Hitler (1889­1945) Sündis Braunau linnas, tol ajal Austria-Ungari keisririigi koosseisus. Isa tolliametnik. Isa isa oli tõenäoliselt juut. Hitleri ema ja isa olid lähisugulased. Nooruses tahtis Hitler saada kunstnikuks, kuid ei saanud Viini Kunstiakadeemiasse sisse. Elas Viinis, elatus vanemate pärandusest ja joonistuste müügist. 1913 läks Saksamaale ja maailmasõja algul astus vaimustusega Saksa sõjaväkke. Sai kapraliks.Sõja lõpul sai gaasimürgituse, sattus haiglasse, vabanes alles peale sõja lõppu. Jäi edasi sõjaväeteenistusse. Sai ülesandeks kõneleda rindelt tagasipöörduvaile sõdureile (et need ei muutuks "punaseks"). Ilmnes Hitleri sõnaosavus. Peale 1918. aasta revolutsiooni tekkis Saksamaal palju uusi parteisid, teiste seas ka NSDAP. Sümbolvärv ­ pruun. 1919 sattus Hitler juhuslikult ühele selle partei

Ajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun