Kahe sõja vaheline periood

Q: Miks osa Euroopa riike ei suutnud asuda demokraatlikule teele?

Vastus leiad õppematerjalist: Kahe sõja vaheline periood

Mihklepp, Tauno

Kahe sõja vaheline periood (0)

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Miks osa Euroopa riike ei suutnud asuda demokraatlikule teele?

Kahe sõja vaheline periood

Pinged peale Esimest maailmasõda.

I MS tulemused rahuldasid väheseid, suurim pettumus oli Saksamaal, kes polnud nõus Versailles ' rahulepingu tulemustega ning sellega, et sakslastega asustatud alad tuli loovutada naabritele. Ungari pidi loovutama enamiku oma territooriumist. Kaotaja oli ka Venemaa, kelle eesmärk oli maailm ümber jaotada, mida ei juhtunud. Itaalia ja Jaapan jäeti ilma kolooniatest ja territooriumitest. Sõja lõpuga ei lõppenud ka rahvastevaheline vaen.

2. Ülemaailmne majanduskriis

Peale sõda oli alati majandus elavnenud, I MS järel seda ei juhtunud.
Majandus ei suutnud rahuaja ringimustega kohaneda, maailmakaubandus ei taastunud oodatud kiirusega, ebakindel oli olukord rahanduses. Kasvas tööpuudus.
Keeruliseim olukord oli Saksamaal, kuna Saksamaa pidi maksma Antandi riikidele reparatsioone. Saksamaa neid suuta ei maksnud – algas hüperinflatsioon, mille käigus raha kaotas väärtust kiiremini, kui seda trükkida jõuti. Saksamaa majanduslik nõrkus aeglustas kogu Euroopa majanduse arengut – tööpuudus ja inflatsioon mujalgi.
Kasvavad sotsiaalsed probleemid lõid soodsa pinnase äärmusliikumiste levikuks.

3. Miks osa Euroopa riike ei suutnud asuda demokraatlikule teele? /Nimeta ka peamised
demokraatlikud ideoloogiad./

Mitmes riigis ei osutunud demokraatia jätkusuutlikuks, peamisteks põhjusteks olid demokraatlike traditsioonide nõrkus, poliitiliste erakondade arenematus, vead noorte demokraatiate põhiseadustes ja valimisseadustes. Tihti ei suudetud tasakaalustada parlamendi võimu presidendi institutsiooniga, valimisseadus tõi parlamenti väikese toetusega erakondade esindajad ja ei võimaldanud luua stabiilset valitsust. Seega demokraatia autoriteedi nõrgestamine ja igatsus “kõva käega” valitsuse järele.
Peamised demokraatlikud ideoloogiad:
Konservatism – hakati tegelema majandusküsimustega, et kaitsta vaba turgu ning pooldama riigi mittesekkumist majandusellu. Konservatiivide arvates oli hea see, mis oli ajaloos läbi proovitud: üksikisiku vabadus ning traditsioonide hoidmine.
Sotsiaaldemokraadid / sotsialism / – toetati riigi suuremat sekkumist majandusellu, kõrgemate maksude kehtestamist abivajajate aitamiseks. Eeesmärgiks sotsialism ehk ühiskond, kus elanike vahel ei ole suurt ainelist ebavõrdsust. Eesmärke loodeti saavutada järkjärguliste seaduslike ümberkorraldustega.
Liberalism – ehk vabameelsus on suund, mis lähtub inimeste vabadustest ja õigustest, mida kaitseb riik. Pooldab võimalikult suurt vabadust turul olevale eraomandile ja võimalikult vähest valitsuse sotsiaal-majanduslikku sekkumist. Liberalismi kohaselt on kõik inimesed võrdsed. Tunnusjooned on individualism, materialism , ühetaolisus.

4. Ülevaade Ameerikast kahe sõja vahel.

Ameerika arenes sõjajärgsel aastakümnel kiiresti, kasvas Ühendriikide väline võimsus ning ka kodanike jõukus.
Tehti lõpp alkoholi tarbimisele – nn. Kuiv seadus, kuid inimesed alkoholist ei loobunud, alkoholi levitamise võttis enda peale organiseeritud kuritegevus ehk maffia .
Vabariiklaste poliitika piiras riigi osalemist majanduselus ja rõhutas vaba ettevõtluse tähtsust- sellist mõtteviisi pooldas Ameerika rikkamaks meheks tõusnud president Herbert Hoover .
1929 algas aga siiski majanduskriis ning sellega koos massiline vaesumine .
1932 valiti USA presidendiks demokraat F.D. Roosevelt , kes lubas maa riiklikku sekkumist suurendades kriisist välja viia. Reformikava sai nimeks New Deal, mis tähendab uut lepet ehk uut kurssi. Roosevelt tugines arusaamale, et majanduskasvu taastamiseks tuleb soodustada tarbimise kasvu, mis eeldab elanike sissetulekute suurendamist.
Roosevelt tõstis makse, kuid sellest ei piisanud programmide elluviimiseks, seega suurendas see hoopiski Ühendriikide riigivõlga.
Roosevelt algatas reforme: riik asus toetama uute töökohtade loomist, organiseerima hädaabitöid. Seadusega kehtestati miinimumtöötasu ja tööpäeva maksimaalne pikkus. Riik maksis töötutele abiraha , vaestele peredele toetusi, hakkas reguleerima põllumajandust, kehtestades tootmispiirangud. Selle tulemusega kasvasid põllumeeste sissetulekud.
1933 hakati kriisist üle saama (järelnähud andsid siiski veel aastaid tunda) ning Roosevelti peeti meheks, kes tõstis USA taas jalule.
Välispooliitikas ajas USA isolatsionismipoliitikat, püüdes maailmas toimuvast eemal hoida.

5. Diktatuuride teke ja liigid

Tekke põhjused: pettumine demokraatlikus riigikorralduses (valimiskünnise ja demokraatlike traditsioonide puudumine), majanduslikud raskused, pettumine Versailles' süsteemis (rahu tingimusi peeti ülekohtuseks), kergemini manipuleeritavate ehk suunatavate rahvakihtide kaasamine poliitikasse (valimisõiguse laienemine ja kogenematud valijad), demokraatia kriis.
Autoritaarne – võim ühe inimese käes, erakondade tegevus lõpetatud või piiratud, rahvas ei saa juhte mõjutada, ei propageerita vägivalda probleemide lahendusena.
Totalitaarne – diktatuur – võim juhil, kontroll inimeste kogu elu üle, hirmuvalitsus . (Näiteks Stalini diktatuur NSVL -is).

6. Faśistlik diktatuur Itaalias

Põhjused: Itaalia pettumine Pariisi rahukonverentsi tulemustes, majanduslikud raskused, tööpuudus, rahulolematus .
Kommunistide vastu astus välja faśistide liikumine, mida juhtis Benito Mussolini , kes lubas taastada riigis korra ja muuta Itaalia sama võimsaks kui kunagi oli olnud Rooma Impeerium .
Õpetuses oli tähtsaimal kohal rahvuse kui terviku heaolu.
1921. a. valimistes olid faśistid edukad , kuid enamust parlamendis ei saavutatud. Mussolini korraldas marsi Rooma .
1922 määrati ta peaministriks. Mõne aastaga likvideeriti demokraatlik riigikorraldus.
1925 kehtestati üheparteisüsteem, Mussolinile piiramatu võim.
Majandus riigi kontrolli alla.

7. Natsiaalsotsialistid Saksamaal

Maailmasõja tulemuste ja Weimari vabariigiga rahulolematud hakkasid koonduma Natsionaalsotsialistlikku Saksa Töölisparteisse (NSDAP), mida juhtis Adolf Hitler .
1923 üritas Hitler võimu haarata, kuid natside mässukatse suruti maha ja Hitler mõisteti vangi, kus ta kirjutas teose “ Mein Kampf”. Sisu: Saksamaale suur tulevik, milleks tuli tühistada Versailles' rahuleping ja laiendada sakslaste eluruumi. Tuli kehtestada uus kord, mis pidi teised kõrvaldama. Aaria rass teistest rassidest kõrgemaks ja selle puhtuse säilitamine Saksamaa suurimaks eesmärgiks.
Ülemaailmse majanduskriisie puhkemisel avanes natsidel uus võimalus. Sakslased arvasid, et “punast katku” saab peatada vaid “pruuni katkuga” - natside populaarsuse kasv.
1933 lasi Hitler ennast kantsleriks nimetada.. Peagi kogus võimu enda kätte, terroriga saavutas oma parteile enamuse. Riigipäev võttis 1933 vastu seaduse, millega parlament loobus võimus ja Hitler sai erakorralised volitused . Kehtestati üheparteisüsteem. Hitlerist sai Saksamaa diktaator ehk Füürer.
Demokraatlike vabaduste kaotamine, majandus riigi kontrolli alla. Riigi ülesandeks sai ka rassilise puhtuse tagamine.Algas juutide tagakiusamine – piirati majanduslikke, poliitilisi ja kodanikuõigusi, paljud juudid sunniti Saksamaalt põgenema.

8. Sõjakommunismi ja NEP-i poliitika võrdlus Venemaal.

Sõjakommunismipoliitika : kehtestati vilja monopol , keelati erakaubandus, seati sisse toiduainete andmise kohustus, kehtestati üldine töökohustus, tööstus allutati keskvõimule.
NEP-is asendati toiduainete riigile andmise kohustus kindla suurusega maksuga, mille asumisel võis talupoeg ülejäänud toodangu turule viia. Rahareform taastas raha väärtuse, eraettevõtlus sai loa tegutsemiseks.

9. Eesti kahe sõja vahel

Areng oli sarnane kogu Läänemaailmaga. 1920-dad möödusid otsingutes, 1930 jõudis majanduskriis, kriisile järgnes autoritaarne periood ja majanduslik edu.
1920 olid kommunistlikud meeleolud veel levinud. 1924. a. 01. detsembril tegid kommunistid mässukatse, mida dirigeeriti Moskvast.
Järgnesid edukad aastad. Marga asemele kroon, majandus asus tõusuteele. Tähtsamad riigitegelased olid Päts ja Tõnisson, riigikorraldus oli parmalentaristlik. Riigipeaks oli riigivanem , kes ühendas peaministri ja presidendi ülesandeid.
Majanduskriis ja krooni devalveerimine tekitas rahulolematust – vabadussõjalaste ehk vapside liikumine hakkas nõudma kõva kätt ja korda. Tulemus oli põhiseaduse kriis. Rahvahääletusele pandi mitu põhiseaduse projekti ja 1933 leidis vapside oma heakskiidu – see nägi ette tugeva presidendivõimu loomist.
1934.a. Riigivanem Päts sundis Riigikogu vaikivasse olekusse, keelas erakonnad ja kehtestas autoritaarse reźiimi. Järgnes nn. Pätsi aeg, mis oli leebe , vabameelne ja majanduslikult edukas.

10. Demokraatlikele riikidele iseloomulikud tunnused.

Majanduses : kapitalism, konkurents , eraomandi olemasolu, ettevõtlus, vabaturumajandus (ehk riik ei sekku).
Poliitikas : puudus oma põhimõtete vägivaldselt pealesurumine , pluralism ehk mitmekesisus .
Kultuuri ja ideoloogia vallas : erinevad ideoloogiad – konservatism, liberalism, sotsialism, vaba mõtlemine, tsensuuri puudumine, inimõiguste kehtestamine.

10.2 Diktatuuririikidele iseloomulikud tunnused.

Majanduses: plaanimajandus , majandus riigikontrolli alla, riiklik majanduspoliitika , puudub eraomand ja eraettevõtlus, sõjatööstuse arendamine.
Poliitikas ja ühiskonnaelus : üksikisiku tegevusvabaduse piiramine, poliitiliste erakondade tegevuse lõpetamine, salapolitsei, tsensuur , riigipoolne kontrollisüsteem, rahval puudub võimalus juhtide otsuseid mõjutada, valitsus surub oma tahte vägivaldselt peale, võim ühe juhi käes ning üheparteisüsteem.
Kultuuri ja ideoloogiate vallas: faśism, oma ideoloogia pealesurumiseks kasutatakse erinevaid propagandavahendeid

.ODT Laadi alla originaalfail 3 lk · .odt · 48 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-12-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti

48 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Tauno Mihklepp Õppematerjali autor

Räägib perioodist kahe maailma sõja vahel, ülevaade ka riigikordadest maailmasõdade ajal.

ajalugu esimene maailmasõda teine maailmasõda diktatuuririikidele iseloomulikud tunnused demokraatlikele riikidele iseloomulikud tunnused eesti kahe sõja vahel natsiaalsotsialistid saksamaal sõjakommunismi ja nep-i poliitika võrdlus venemaal fa?istlik diktatuur itaalias

Sarnased õppematerjalid

odt

Kahe maailmasõja vaheline periood

pooldada riigi mittesekkumist majanduslikku ellu. Hoidsid kinni traditsioonidest. 2) sotsiaaldemokraatia pahempoolsed, toetasid riigi suuremat sekkumist majanduslikku ellu ning kõrgemate maksude kehtestamist, et aidata abivajajaid. Eesmärgiks on ühiskond, kus elanike vahel pole olulist ainelist ebavõrdsust 3) liberealism liberaalid, majanduse arendamisel vabameelsed, riik pidi nende arvates teatud küsimustes majandusellu puutuma. 4. Ülevaade Ameerikast kahe sõja vahel. ·Arenes sõjajärgsel aastakümnel kiiresti. ·Kuigi kehtestati nn kuiv seadus, ei loobutud siiski alkoholist. ·Alkoholi valmistamise ja levitamise võttis enda peale maffia, rikastades salaalkoholi teel ja mõju suurenes. ·Rõhutati vabaettevõtluse tähtsust . ·Tuhande võimaluse maa ( ajalehepoisist miljonäriks) . ·Herbert Hoover, lihtfarmeri perest presidendiks ja Ameerika üheks rikkamaks meheks. ·1932 a. Valiti presidendiks F.D

Ajalugu

doc

Kahe maailmasõja vahel

Pinged säilivad Esimese maailmasõja ainsaks selgeks võitjaks osutus USA, mille alad jäid sõjast puutumata ja sõjavägi väheste kaotustega. Suurim pettumus oli Saksamaal, kes polnud rahul Versailles' rahulepingu tingimustega. Ungari loovutas osa oma aladest. Kaotajaks pidas end ka venemaa, kes seadis eesmärgiks maailm uuesti ümber jagada. 1922 sõlmisid Saksamaa ja Venemaa Rapallos Versaille' süsteemi vastase koostöölepingu. Sõjajärgne majanduskriis Pärast sõja lõppu kasvas tööpuudus ning kaubandus ei taastunud eeldatava kiirusega. Kõige keerulisemad olid probleemid Saksamaal, mille maj.olukorda raskendasid Antand riikidele makstavad reparatsioonid. Maksejõuetuse tõttu okupeeris Prantsusmaa 1923 Ruhri, mis oli Saksamaa suurim tööstuspiirkond. Saksamaal hakkas hüperinflatsioon. Eriti raskelt kannatas keskklass. Saksamaa nõrkus tõi kaasa inflatsiooni ja tööjõupuuduse mujalgi. Äärmusliikumiste tugevnemine

Ajalugu

docx

Maailm kahe maailmasõja vahel

inflatsioon rahaühiku ostujõu vähenemine ja langus, komintern e Kommunistlik Internationaal, rahvusvaheline kommunistlik organisatsioon, mille eesmärgiks oli proletariaali e töölisklassi diktatuur ning kehtestada kommunistlik kord kogu maailmas, patsifism maailmavaade, mis eitab igasugust sõda, uus kurss (New Deal) USA presidendi F. D. Roosevelti reformikava, mille kohaselt pidi ta maa riiklikku sekkumise suurendamisega riigi kriisist välja viia (1932), suur majanduskriis ülamaailmne majanduskriis, kui New Yorgi börsil puhkes paanika ning väärtpaberite hinnad langesid kohutava kiirusega (1929 - 1933), westminsteri statuut Briti parlamendi poold vastu võetud seadus, mis muutis senised dominioonid sise- ja välispoliitiliselt täiesti suveräänseks, panne aluse Briti Rahvaste Ühendusele, rahvarinne prantsuse kommunistide ja sotsialistide koostööleppe ning idee, mis avas võimaluse koostööks kodanlike erakondadega, autoritaarne diktatuur riigikor

Ajalugu

doc

AJALUGU KORDAMINE: diktatuurid ja demokraatlikud riigid

5. Tagajärjed: tööpuudus, nälg, rahulolematus, keskklass vaesus, inimesed kaotasid oma kodud ja kogu varanduse, elatustaseme langus, kaupade nõudluse vähenemine, tootmise langus, tööpuuduse uus kasv, inimesed kaotasid lootuse, inimesed mõtlesid et ei saa ise oma elu koraldamisega hakkama ja vajavad valitsuse abi 6. Inimesed uskusid et vajavad riigi etteotsa kindla käega juhti (diktatuuride tekke oht) DEMOKRAATLIKUD RIIGID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL Demokraatia levik Euroopas I ms järel 1. Sõjas olid peale jäänud demok. Riigid Inglismaa, prantsusmaa, USA ; demokraatlike riikide arv suurenes järsult 2. 1918 uus valimisseadus SBR's , naised saavad valida (Prantsusmaal naised valimisõigus alles 1944, Sveitsis 1971) 3. Demokraaia ei osutunud nmitmes riigis jätkusuutlikuks demokraatlike traditsioonide nõrkus, poliitiliste erakondade arenematus, vead noorte demokraatiate põhiseadustes ning

Ajalugu

docx

Maailm kahe maailmasõja vahel

Versailles´ rahuleping 18.01.1919 avati Pariisis rahukonverents. Konverents lükkas tagasi Wilsoni rahuplaani ning keskendus peamiselt Pr. ja Ing. Huve arvestavate rahulepingute koostamisele. Kaotanud riikide esindajad kutsuti alles allakirjutamisele. Uued riigid olid vaatleja rollis. Tähtsaim Saksaga sõlmitud V rl, kirjutati alla V lossi peeglisaalis 28.06.1919. Saksa pidi Pr. loovutama Elsassi ja Lotringi, mõned alad Belgiale ja Taanile ning sõja tagajärjel tekkinud uutele riikidele (Leedu, Poola, Tsehhoslovakkia). Tuli vähendada sõjaväge 100 000 meheni, sõjaväeteenistuskohustust ei tohi kehtestada, keelati omada lennuväge ja allveelaevu, piirangud laevastiku suurusel. Tuli hüvitada võitjariikide sõjakahjud e maksta reparatsioone. Ing ja USA leebemad. Et Saksa täidaks tingimusi, hõivasid liitlased 15 aastaks Reini jõe piirkonna, kuulutades selle demilitariseeritud tsooniks.

Ajalugu

docx

Ajaloo KT 3 - Maailm kahe sõja vahel

Majandus ei suutnud rahuaja tingimustega kohaneda, maailmakaubandus ei taastunud oodatud kiirusega, ebakindel oli olukord rahanduses, kasvas tööpuudus, mis oli eriti kõrge suur sõjast naasnud meeste seas. Saksamaal algas hüperinflatsioon, mille käigus raha kaotas väärtust kiiremini, kui seda jõuti trükkida. Saksamaa majandusliku nõrkuse tõttu oli tööpuudus ja inflatsioon teisteski riikides. Võimalus äärmusliikumise levikuks. 2. Demokraatlikud riigid kahe maailmasõja vahel Demokraatia levik Demokraatlikud vabadused laienesid. 1918. a. Suurbritannias vastu võetud uus valimisseadus suurendas valimisõigluslike kodanike hulka peaaegu 3 korda. Demokraatlikute traditsioonide nõrkus, poliitiliste erakondade arenematus. Demokraatia autoriteedi nõrgestamine. Peamised ideoloogiad Konservatiivid - majandusküsimused, et kaitsta vaba turgu ning pooldasid riigi mittesekkumist majandusellu, kesekendusid üksikisiku vabadustele ning traditsioonidele

Ajalugu

doc

Demokraatlikud riigid kahe maailmasõja vahel.

1. Likvideerida igasugune ettevõtlus, kaasaarvatud põllumajanduses 2. Võtta taas kurss maailmarevolutsioonile 3. Käivitada ulatusliku relvastusprogrammi Läänemere maad ROOTSI · Rootsi suhtus uute riikide tekkimisse ettevaatlikult · Rootsi tunnustas uusi rahvusriike 1921 · Poliitilisi suhteid ei sõlmitud (toimusid kultuuri ja kaubandus sidemed) · 1929 külastas Gustav V Eestit ja Lätit · Roostile oli sõdade vaheline ajajärk edukas · Üle maailma olid hinnatud Rootsi: 1. Masinad 2. Tööriistad 3. Puidutooted 4. Tuletikud · 1932 tulid Rootsis võimule sotsiaaldemokraadid (nende juhitud valitsus püsis 44 aastat) · Rootsi oli demokraatlik ja mitme partei süsteem SOOME · 1919 kehtestati Soomes vabariik, võeti vastu põhiseadus ja valiti esimene president · 1920-1930 sai Soomest Skandinaavia riik

Ajalugu

doc

Ajalugu §11-14

Asutati seega 1919.a. Põhieesmärgid: · Rahu- ja julgeoleku tagamine · Majandus- ja kultuurilise koostöö korraldamine rahvaste vahel Kokku oli 32 asutajaliiget. Eesti võeti RL 1921.a. Kaks tähtsamat organit: Täiskogu ja Nõukogu. Täiskogus olid kõikide riikide delegatsioonide esindajad. Nõukogus oli otsuste vastuvõtja. Sinna kuulusid 5 alalist liiget (UK, USA, FRA, ITA ja JPN) ning 4 vahelduvat liiget (vaheldus igal aastal). Ruhri okupeerimine Sõja nõudmistele vastanud majandus ei suutnud rahuaja tingimustega kohaneda, maailmakaubandus ei taastunud oodatud kiirusega, ebakindel oli olukord rahanduses. Kasvas tööpuudus, mis oli eriti suur sõjast naasnud meeste seas. Kõige keerulisemaks kujunesid majandusprobleemis Saksamaal, mille majanduslikku olukorda raskendasid Antandi riikidele makstavad reparatsioonid. Kui Saksamaa ei suutnud neid maksta, okupeeris Prantsusmaa 1923.a. Saksa suurima tööstuspiirkonna Ruhri

Ajalugu

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.ODT Laadi alla originaalfail 3 lk