Tallinna
Reaalkool
HERBIE HANCOCK Jazz -referaat
Koostanud Robert Parelo
9B
klass
Õpetaja Heli Roos
Tallinn 2011
SisukordVarajane elu 3
Karjäär (60-ndad) 3
Karjäär (70-ndad) 4
Karjäär (80-ndad) 4
Kärjäär (90-ndad kuni tänapäev) 5
Kasutatud kirjandus 6
Varajane elu
H
Joonis 1 Herbie Hancock kontserdil Nice Jazz festivalil 2010erbert Jeffrey "Herbie" Hancock
on
sündinud Chicagos, Illinoisis aastal 1940. 7-aastaselt hakkas ta
õppima
klassikalist muusikat ja tema talent avastati varakult.
11-selt mängis ta esimese osa Mozarti “Piano Concerto No. 5”-st
noortekontsertil koos
Chicago Sümfooniaga. Teismeeas ei olnud
Hancockil oma
jazzi õpetajat ning ta hakkas ise arendama oma
muusikalist kuulmist. Aastal 1960, kui Herbie oli 20-ne aastane,
kuulis ta
Chris Andersoni mängimas ja anus temalt, et too võtaks ta
enda õpilaseks. Sealt
saigi alguse Hancocki karjäär ning ta
pidevalt nimetab Andersoni olevat tema
harmooniline
guru. Karjäär
(60-ndad)
60-ndatel lahkus Hancock Grinneli
kolledźist, kolis Chicagosse ning hakkas koostööd tegema Donald
Byrdi ja Coleman Hawkinsiga. Samal ajal võttis ta tunde Roosevelti
ülikoolis. Sel kümnendil õppis Herbie lühikest aega ka
kompositsiooni
Vittorio Gianninilt. Aastal 1962 lindistas ta oma
esimese sooloalbumi
Takin’
Off. Selle albumiga teenis
ta
Miles Davise tähelepanu, kes just sel ajal pani kokku uut
ansamblit . Mais, aastal 1963 ühineski Hancock pianistina Davise
bändiga ja kogus sellega suurel hulgal tähelepanu.
Samal ajal, kui Hancock mängis Davise
ansamblis, leidis ta ka oma isikliku tee pianistina. Ta mitte ainult
ei leidnud uusi viise, kuidas kasutada tuntud akorde, vaid ta ka
võttis kasutusele sellised
akordid , mida varem ei olnud keegi
jazz-muusikas kasutanud. Bändi ajal lindistas ta tuhandeid
lugusid Blue Note ’i jaoks,
kas oma nime all või kõrvalosalisena.
Tema albumid
Empyrean Isles (1964) ja
Maiden Voyage(1965) on nimetatud
kui kõige
kuulsamad ja mõjukamad LP-
plaadid 60-ndatel. Kokku
väljastas Hancock 60-ndatel 5 albumit. Hoolimata esialgsest
vastumeelsusest, hakkas Hancock õppima mängimist elektiklaveril
ning
harjus sellega ruttu.
Pärast Brasiilias mesinädalatel
käimist, vallandas
Davis oma bändist Hancocki, kes peale seda
moodustas 1968. aasta suvel oma seksteti. Hiljem oli teda siiski
kuulda Miles Davise plaatidel veel mõned aastad.
Karjäär
(70-ndad)
Hancock lahkus
Blue
Note’ist ja kehtestas
lepingu Warner Bros. Recordsiga. Sellest hetkest alates hakkas ta
rohkem tegelema filmide
tunnusmuusika komposeerimisega ja alustuseks
tegi tunnusmuusika multifilmile “Fat
Albert and the Cosby Kids”.
Peale seda tegi Hancock esimesed
sammud
elektroonilisse muusikasse koos 5 mehega, kes moodustasid
seksteti. Hancock oli üks esimesi mehi, kes kasutas jazz-muusikas
elektrilist
klaverit . Sekstetile lisandus Gleeson ja see
septett väljastas viis albumit:
Mwandishi
( 1971 ), Crossing (1972), Sextant (1973),
Realization
ja
Inside Out.
Pärast kõrge elektroonilise-jazzi
mängimist, oli Hancockil kindel soov proovida rohkem vabamat ja
funky’mat muusikat.
Kuna eelnevad albumid ei olnud kõige
edukamad , olid Hancockil nii
finantsprobleemid kui ka muusikalised rahutused. Samuti segas teda
tõsiasi, et inimesed ei mõistnud elektroonilist muusikat.
Ta pani kokku uue bändi, mille nimeks
sai The Headhunters. Nende album väljastati aastal 1973 ja see oli
eepiline hitt ning see jõudis ka pop-
muusika kuulajaskonnani kuigi
sai palju kritiseerida jazzi fännidelt. Tema järgmised jazz-
funk albumid 70-ndatel olid
Man- Child (1975) ja
Secrets(1976).
Hilistel 70-ndatel tuuritas Hancock
koos oma V.S.O.P pundiga, milles olid kõik Davise bändi liikmed,
välja arvatud Davis ise. Oli tugev lootus, et Davis tahab nendega
kunagi taasühineda, aga ta ei teinud seda kunagi. V.S.O.P väljastas
70-ndate lõpus mõned
live -albumid
nende seas
VSOP (1976)
ja
VSOP: The Quintet (1977).Karjäär
(80-ndad)
80-ndate alguses hakkas Hancock
lindistama jazzist inspireeritud disko ja pop muusikat, alustades
Sunlight
albumiga.
Hilisemad albumid said palju kriitikat ja olid vähe
teretulnud. Peale seda hakkas Hancock rohkem lindistama klassikalist
jazzi.
Aastal 1983 oli Hancocki põhiline ja
ka Grammy auhinnaga pärjatud
singel “Rockit” albumilt
Future
Shock. Ilmselt tänu
sellele, et see oli esimene laul, milles kasutati
scratchingut
ja laulul oli ka
animeeritud
muusikavideo . Video võitis 5 erinevat auhinda MTV
muusikaauhindadegaalal.
Selle perioodi vältel, hakkas
suurenema Hancocki tuntus ja ta käis laval mitmete
kuulsate artistidega nagu Stewie Wonder ja Howard
Jones kuulsa
süntesaatori-jamiga. Sellest ajast pärinevad ka natuke vähem
tuntud albumid.
1986, Hancock osales ja näitles
filmis “Round Midnight”. Sellele
filmile kirjutas ta ka
tunnusloo, mis võitis järjekordselt auhindu.
Kärjäär
(90-ndad kuni tänapäev)
Columbiast tagasi pöördudes, tegi
Hancock pausi. Siis, koos sõprade Ron
Carteri , Tony Williamsi,
Wayne Shorteri ja Wallace Roney’ga lindistasid albumi
A
Tribute to Miles, mis
avalikustati aastal 1994.
Oma järgmise albumi,
Dis
Is Da Drum -iga naases
Hancock acid-jazzi(funk, disco, hip-hop).
T
Joonis 2 Hancock mängimas XM Sonic lavalerve 90-ndad oli Hancockil väga kiire ja tihe periood, kui ta
väljastas mitmeid albumeid ning tegi Maailma-
tuuri Gershwini
Maailma aitamiseks ja
kaitsmiseks.
21-se sajandi algus läks samamoodi
edasi kuni aastal 2006 ostis
Sony BMG Music Entertainment Hancocki
Columbia Recordsilt
ära. Sel aastal lasi ta välja kaheplaadilise retrospektiivi
The Essential Herbie Hancock. See
oli esimene plaat, mis kajastas Hancocki parimaid töid
Warner
Brosis, Blue Notesis, Columbias ja Verve/Polygramis.
Ta üks viimastest suurematest töödest
on koostöö Kanye Westiga, laul “RoboCop”.
Viimasel ajal on käinud Hancock
paljudel festivalidel ja gaaladel esinemas ning võttis vastu Alumni
auhinna . Tema
uusim album on 2010 juunis avaldatud
The Imagine Project. Kasutatud
kirjandus
TekstPildid6
Kõik kommentaarid