Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Herbie Hancock (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Tallinna Reaalkool
HERBIE HANCOCK
Jazz -referaat
Koostanud Robert Parelo
9B klass
Õpetaja Heli Roos
Tallinn 2011
Sisukord
Varajane elu 3
Karjäär (60-ndad) 3
Karjäär (70-ndad) 4
Karjäär (80-ndad) 4
Kärjäär (90-ndad kuni tänapäev) 5
Kasutatud kirjandus 6

Varajane elu


H Joonis 1 Herbie Hancock kontserdil Nice Jazz festivalil 2010
erbert Jeffrey "Herbie" Hancock on sündinud Chicagos, Illinoisis aastal 1940. 7-aastaselt hakkas ta õppima klassikalist muusikat ja tema talent avastati varakult. 11-selt mängis ta esimese osa Mozarti “Piano Concerto No. 5”-st noortekontsertil koos Chicago Sümfooniaga. Teismeeas ei olnud Hancockil oma jazzi õpetajat ning ta hakkas ise arendama oma muusikalist kuulmist. Aastal 1960, kui Herbie oli 20-ne aastane, kuulis ta Chris Andersoni mängimas ja anus temalt, et too võtaks ta enda õpilaseks. Sealt saigi alguse Hancocki karjäär ning ta pidevalt nimetab Andersoni olevat tema harmooniline guru.

Karjäär (60-ndad)


60-ndatel lahkus Hancock Grinneli kolledźist, kolis Chicagosse ning hakkas koostööd tegema Donald Byrdi ja Coleman Hawkinsiga. Samal ajal võttis ta tunde Roosevelti ülikoolis. Sel kümnendil õppis Herbie lühikest aega ka kompositsiooni Vittorio Gianninilt. Aastal 1962 lindistas ta oma esimese sooloalbumi Takin’ Off. Selle albumiga teenis ta Miles Davise tähelepanu, kes just sel ajal pani kokku uut ansamblit . Mais, aastal 1963 ühineski Hancock pianistina Davise bändiga ja kogus sellega suurel hulgal tähelepanu.
Samal ajal, kui Hancock mängis Davise ansamblis, leidis ta ka oma isikliku tee pianistina. Ta mitte ainult ei leidnud uusi viise, kuidas kasutada tuntud akorde, vaid ta ka võttis kasutusele sellised akordid , mida varem ei olnud keegi jazz-muusikas kasutanud. Bändi ajal lindistas ta tuhandeid lugusid Blue Note ’i jaoks, kas oma nime all või kõrvalosalisena.
Tema albumid Empyrean Isles (1964) ja Maiden Voyage(1965) on nimetatud kui kõige kuulsamad ja mõjukamad LP- plaadid 60-ndatel. Kokku väljastas Hancock 60-ndatel 5 albumit. Hoolimata esialgsest vastumeelsusest, hakkas Hancock õppima mängimist elektiklaveril ning harjus sellega ruttu.
Pärast Brasiilias mesinädalatel käimist, vallandas Davis oma bändist Hancocki, kes peale seda moodustas 1968. aasta suvel oma seksteti. Hiljem oli teda siiski kuulda Miles Davise plaatidel veel mõned aastad.

Karjäär (70-ndad)


Hancock lahkus Blue Note’ist ja kehtestas lepingu Warner Bros. Recordsiga. Sellest hetkest alates hakkas ta rohkem tegelema filmide tunnusmuusika komposeerimisega ja alustuseks tegi tunnusmuusika multifilmile “Fat Albert and the Cosby Kids”.
Peale seda tegi Hancock esimesed sammud elektroonilisse muusikasse koos 5 mehega, kes moodustasid seksteti. Hancock oli üks esimesi mehi, kes kasutas jazz-muusikas elektrilist klaverit . Sekstetile lisandus Gleeson ja see septett väljastas viis albumit: Mwandishi ( 1971 ), Crossing (1972), Sextant (1973), Realization ja Inside Out.
Pärast kõrge elektroonilise-jazzi mängimist, oli Hancockil kindel soov proovida rohkem vabamat ja funky’mat muusikat. Kuna eelnevad albumid ei olnud kõige edukamad , olid Hancockil nii finantsprobleemid kui ka muusikalised rahutused. Samuti segas teda tõsiasi, et inimesed ei mõistnud elektroonilist muusikat.
Ta pani kokku uue bändi, mille nimeks sai The Headhunters. Nende album väljastati aastal 1973 ja see oli eepiline hitt ning see jõudis ka pop- muusika kuulajaskonnani kuigi sai palju kritiseerida jazzi fännidelt. Tema järgmised jazz- funk albumid 70-ndatel olid Man- Child (1975) ja Secrets(1976).
Hilistel 70-ndatel tuuritas Hancock koos oma V.S.O.P pundiga, milles olid kõik Davise bändi liikmed, välja arvatud Davis ise. Oli tugev lootus, et Davis tahab nendega kunagi taasühineda, aga ta ei teinud seda kunagi. V.S.O.P väljastas 70-ndate lõpus mõned live -albumid nende seas VSOP (1976) ja VSOP: The Quintet (1977).

Karjäär (80-ndad)


80-ndate alguses hakkas Hancock lindistama jazzist inspireeritud disko ja pop muusikat, alustades Sunlight albumiga. Hilisemad albumid said palju kriitikat ja olid vähe teretulnud. Peale seda hakkas Hancock rohkem lindistama klassikalist jazzi.
Aastal 1983 oli Hancocki põhiline ja ka Grammy auhinnaga pärjatud singel “Rockit” albumilt Future Shock. Ilmselt tänu sellele, et see oli esimene laul, milles kasutati scratchingut ja laulul oli ka animeeritud muusikavideo . Video võitis 5 erinevat auhinda MTV muusikaauhindadegaalal.
Selle perioodi vältel, hakkas suurenema Hancocki tuntus ja ta käis laval mitmete kuulsate artistidega nagu Stewie Wonder ja Howard Jones kuulsa süntesaatori-jamiga. Sellest ajast pärinevad ka natuke vähem tuntud albumid.
1986, Hancock osales ja näitles filmis “Round Midnight”. Sellele filmile kirjutas ta ka tunnusloo, mis võitis järjekordselt auhindu.

Kärjäär (90-ndad kuni tänapäev)


Columbiast tagasi pöördudes, tegi Hancock pausi. Siis, koos sõprade Ron Carteri , Tony Williamsi, Wayne Shorteri ja Wallace Roney’ga lindistasid albumi A Tribute to Miles, mis avalikustati aastal 1994.
Oma järgmise albumi, Dis Is Da Drum -iga naases Hancock acid-jazzi(funk, disco, hip-hop).
T Joonis 2 Hancock mängimas XM Sonic laval
erve 90-ndad oli Hancockil väga kiire ja tihe periood, kui ta väljastas mitmeid albumeid ning tegi Maailma- tuuri Gershwini Maailma aitamiseks ja kaitsmiseks.
21-se sajandi algus läks samamoodi edasi kuni aastal 2006 ostis Sony BMG Music Entertainment Hancocki Columbia Recordsilt ära. Sel aastal lasi ta välja kaheplaadilise retrospektiivi The Essential Herbie Hancock. See oli esimene plaat, mis kajastas Hancocki parimaid töid Warner Brosis, Blue Notesis, Columbias ja Verve/Polygramis.
Ta üks viimastest suurematest töödest on koostöö Kanye Westiga, laul “RoboCop”.
Viimasel ajal on käinud Hancock paljudel festivalidel ja gaaladel esinemas ning võttis vastu Alumni auhinna . Tema uusim album on 2010 juunis avaldatud The Imagine Project.

Kasutatud kirjandus


Tekst

Pildid

6
Herbie Hancock #1 Herbie Hancock #2 Herbie Hancock #3 Herbie Hancock #4 Herbie Hancock #5 Herbie Hancock #6
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-04-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 19 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor robertparelo Õppematerjali autor
Jazz-referaat

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Jazzmuusika lähiminevikus
2
doc

Jazzmuusika lähiminevikus

aastate keskel, kui džässartistid hakkasid kasutama elektroonilisi pille ning souli ja RnB rütme. Jazzi ja rocki ühtesulamist hakkasid üritama ühelt poolt noored rockmuusikud, kes olid vaimustunud jazzist, teisalt aga uuendustele altid jazzmuusikud. Samuti oli suur mõju jazz fusioni arengule Miles Davise 1968. aasta plaadil "Miles in the Sky", kus Davis kasutab esmakordselt elektroonilisi instrumente. 2) Kokkuvõte artisti elu- ja loometeest, muusikast. Herbie Hancock. Herbert Jeffrey "Herbie" Hancock on sündinud Chicagos, Illinoisis 1940 aastal. 7-aastaselt hakkas ta õppima klassikalist muusikat ja tema talent avastati varakult. Teismeeas ei olnud Hancockil oma jazzi õpetajat ning ta hakkas ise arendama oma muusikalist kuulmist. Aastal 1960, kui Herbie oli 20-ne aastane, kuulis ta Chris Andersoni mängimas ja anus teda, et too võtaks ta enda õpilaseks. Sealt saigi alguse Hancocki karjäär. Aastal 1962 lindistas ta oma esimese sooloalbumi Takin’ Off

Jazzmuusika
Tiit Lauk humanitaar
414
pdf

Tiit Lauk humanitaar

TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 ƒ DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor

Muusika ajalugu



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun