Uusaja ajalugu (2)

Saksamaa
Uus ajastu preisimaal .
Psüühiliselt haige kuningas Fiedrich Wilhelm IV valitses Saksamaad koos oma venna Wilhelmiga.Loodi Saksa Rahvusliit,mille eesmärgiks oli Saksamaa ühendamine( preisimaa juhtimisel,ilma austriata).
1861.aastal sai kuningaks Wilhelm I,sest ta vend suri,keda ühiskond usaldas..
Bismarci ''raua ja vere'' poliitika.
Ühiskonna ja kuninga vahes usaldus murenes Preisi armee ümberkorraldamise kavaga.Selle alusel pidi armee kahekordistuma, tegevteenistus pikenema ja sõjaväe ülalpidamiseks raha täiendus.Maapäev jättis aga heaskiidu andmata,kuid kuningas seda ei arvestanud .Ta kutsus valitsusjuhiks Otto von Bismarcki .Bismarcki ja Wilhelmi vahel kujunes ka liit.Nad ei arvestanud sageli maapäeva arvamusega.
Saksamaa Ühendamine.
Bismarcki peamine eesmärk oli Saksamaa ühendamine.Kaotati Saksa Liit ja 1867.aastal moodustati selle asemel Põhja-Saksa Liit,mis koosnes 19 Saksa riigist.Põhja-Saksa Liidu kõrgeimaks võimuorganiks oli Riigipäev.Põhja-Saksa Liidu loomisega hakkas Saksamaa poliitiline ja majanduslik ühtlustamine.Sellega suurenes Bismarcki toetajaskond .
Prantsusmaale see ühendamine muidugi ei meeldinud ja slp puhkes Saksa-Prantsuse sõda.Prantsusmaa aga alistati.
Saks keisririigi väljakuulutamine.
Lõuna-Saksa riikid ühendatigi Põhja-Saksa Liiduga edukalt.Saksa keisririik kuulutati 1871.aastal pidulikult Prantsusmaal välja.Wilhelm, I sai ühendatud Saksamaa keisriks.Ja rahvusriigi loomine andis hea võimaluse erinevaks arenguks.
Riigikord .
Saksa Keisririik oli liitriik ,kuhu kuulusid 4 kuningriiki,6 suurhertsogkonda,12 hertsogkonda,3 vabalinna ja eraldi veel Elsass-Lotringi piirkond.Keisririigis teostati välis-,tolli-,rahandus-,kaitse- ja seadusandlusalast poliitikat.Keisri kõrval tegutses seadusandliku organina parlament ,mis koosnes Liidunõukogust ja Riigipäevast.Keisri kõrval oli tähtis ka riigikantsler,kelleks sai muidugi Bismarck .
Wilhelm II uus kurss .
Peale Wilhelm I surma sai troonile Wilhelm II,kes ei soovinud kellegiga oma võimu jagada ja vabastas Bismarcki ametist.Wilhelm II eesmärgiks oli Saksamaa loomine väga suureks riigiks.Tugevdati armeed,lubati taas Saksamaa Sotsialistliku Partei tegevus.Kehtestati ka kohustuslik puhkepäev ja naistele 11-tunnine tööpäev ja alla 13.aastased lapsed ei võinud enam töötada.
Suund maailmapoliitikale.
Tänu Bismarckile oli loodud Euroopas liitude süsteem,mis kindlustas Saksamaa välispoliitilisi positsioone.Bismarcki erru mineku järel hakati orienteeruma maailmapoliitikale.See tähendas aga sekkumist kõigi maailmajagude asjadesse.See poliitika viis Saksamaa maailmasõtta.
Koloniaalimpeeriumi loomine.
Saksa koloniaalpoliitika paistis silma julmusega.Nõrgemad maad allutati ja sealsed väljaastumised suruti veriselt maha.Esimene Saksa koloniaalvaldus hõivati Edela-Aafrikas.
Prantsusmaa
Teine keisririik ja Napoleon III.
Prantsusmaa keisririigi keistiks sai Louis Bonaparte Napoleon III nime all.Tal puudus suur toetajaskond.Ta pööras tähelepanu majanduse arendamisele ja välispoliitikale.Välipoliitikas toimusid tõsisemad tagasilöögid,kui Napoleon III teravnesid suhted teise Euroopa riikidega,kes ei soovinud Prantsusmaa liigset tugevnemist.
Sõda Saksamaaga.
Prantsusmaa oli muidugi Saksamaa lõpliku ühendamise vastu.Ja see oli ka Saksamaale takistuseks.Mõlemad pooled otsustasid üksteise vastu sõtta asuda .
Sõda Prantsusmaa ja Preisimaa vahel puhkes 1870.aastal.Prantsusmaa armee oli aga halvasti ette valmistatud ja Sedani all nad lõplikult kaotasidki,Napoleon III läks vangi.
Sissepiiratud Pariisis puhkes ülestõus ja Prantsusmaa kuulutati taas vabariigiks.Pariis oli sissepiiratud ja Prantsusmaa pidi alistuma.1871.a kirjutati alla rahuleping.
Pariisi kommuun.
Rahvas nõudis Saksamaaga sõja jätkumist ja hakkas organiseerima pealinna kaitseks rahvurkaarti.Valitsus aga püüdis rahvuskaarti relvituks teha,selle tagajärjel puhkes aga valitsusvastane ülestõus.Pariis sai ülestõusnute kontrolli alla.Võim läks omavalitsuse Pariisi Kommuuni kätte.Kommunaarid hakkasid tööliste olukorra parandamiseks tegema ümberkorraldusi.
Võitlus vabariigi eest.
Vabariiklik riigikord jäi Prantsusmaal püsima.Põhiseaduse järgi teostas täidesaatvat võimu 7 aastaks valitud president .Vabariiklased tegid mitmeid ümberkorraldusi.Kehtestati kodanikuõigused,püüti vähendada kiriku mõju koolis,alustati moraaliõpetusega,sunduslik tasuta algharidus,hümniks kinnitati Marseljees.
Majanduslik areng.
Sõjakahjude hüvitamine Saksamaale pidurdas Prantsusmaa majanduslikku arengut.Teised riigid olid Prantsuse põllumajandusest edukamad .Ja enam ei vajatud ka endistes kogustes Prantsuse veine ,sest rahvas eelistas odavat ja kanget.Ka tööstusel oli Prantsusmaa langenud neljandaks tööstusmaaks maailmas.Prantsusmaal oli ka suur hulk rantjeesid,kes ei tegelenud tootmise ega äriga vaid elatusid oma varanduselt saadud protsentidest.
Välis ja koloniaalpoliitika.
Prantsusmaa välispoliitika eesmärk oli Saksamaa sõjaline purustamine ja loovutatud alade tagasi saamine.Hakati pöörama suurt tähelepanu armee tugevdamisele.Prantsusmaa liitlasteks said Venemaa ja Inglismaa,millega oligi Kolmikliidu vastu suunatud liit loodud.
Prantsusmaa tegeles ka aktiivselt koloniaalpoliitikaga,temast sai koloniaalvalduste poolest suuruselt 2 riik.
Inglismaa
Kuningavõim.
Kuninganna Victoria oli väga armastatud valitsejanna.Ta ei sekkunud riigiasjadesse.1901.aastal ai kuningaks Edward VII,tal oli hea haridus ja suhtlemisoskus ning ta sekkus ka oma emast rohkem riigiasjadesse,eriti välispoliitikasse.
Liberaalid ja konservatiivid .
Võimu pärast konkureerisid Liberaalid ja konservatiivid.Kuni 1870.aastateni olid juhtival kohal liberaalid.Nende ajal kehtestati kohustuslik algharidus,anti ametiühingutele tegevusvabadus ,anti valimisõigus ka maatöölistele.Siis said enamasti võimule konservatiivid.Siis tulid võimule jällegi liberaalid ja nii kordamööda.
Majanduslik areng.
Inglismaa oli 19.sajandil juhtiv tööstus-,rahandus- ja kaubanduskeskus maailmas.Inglise majandusliku edu aluseks oli teistes riikides toimunud tööstuslik pööre ja üleminek vabrikutootmisele. Kaubad vedas üle maailma laiali võimas kaubalaevastik.Inglise raha oli maailma usaldusväärseim valuuta.Põllumaad vähenesid ja kasvasid karjamaad.
Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa arengutempo aga kiirenes ja Inglismaa langes kolmandaks tööstusmaaks.
Ametiühingud.
Töölised hakkasid looma ametiühinguid kuhu kuulusid esmalt just väljaõppinud töölised.Ametiühingute eesmärk oli üksteise abistamine ja majandusliku olukorra parandamine.Nad nõudsid tööpäeva lühenemist ja palgatõusu.Tööliste võitlusvahent streik ,oli aga seadustega keelatud.Seepärast hakkasid nad nõudma,et ka töölised saaksid parlamenti valituks,see saavutatigi.Töölised said parlamenti ja said nüüd kaasa rääkida oma olukorra parandamise eest.
Tööerakonna loomine.
Väljaõppimatta tööliste seas aga tekkisid tööpuudused.Nemad polnud ametiühingutes ja slp hakkasid nad oma ühinguid moodustama.Loodi tööliste huve kaitsev Tööerakond e. Labor Party .Leiboristig e tööerakondlased muutusid lühikese ajaga tähtsaks ka poliitikas.
Iirimaa iseseisvuspüüdlused.
1860.aastal algas Iirimaal feenide liikumine,mille eesmärk oli Inglismaast vabaks saada võitlusega.Feenidel aga ei õnnestunud iirlasi mässule õhutada.1914.aastal võeti pikkade vaidluste järel vastu omavalitsuse seadus,kuid Esimese maailmasõja puhkemise tõttu lükati see edasi.
Briti koloniaalimpeerium,
Inglismaast kujunes 19.sajandil maailma suurim koloniaalriik .Inglismaad ja tema kolooniaid hakati nimetama Briti impeeriumiks.Vallutatud kolooniad nt Austraalia ,Uus- Meremaa ,Suessi kanal (hea ühendustee Indiaga),osa Aafrikast ja Kanada olid eelkõige odava tooraine allikaks järjest kasvavale tööstusele.Kogu Briti impeerium moodustas ühtse turu.
Välispoliitika.
Inglismaa oli 19.sajandi keskel oma majandusliku võimsuse tipul .Saareriigil oli tugevaim sõjalaevastik,mis oli kaitseks igasuguse väliskallaletungi eest.Inglismaa soovis tegutsega eraldatult mis õnnestus ja seda poliitikat nimetati hiilgavaks isolatsiooniks ( oldi isoleeritult).
Saksamaa tugevnes väga oluliselt ja osutus Ibglismaale suureks ohuks .Saksa-Inglise vastuolud viisid lõpuks Esimese maailmasõja puhkemiseni.
Ameerika Ühendriigid
Kodusõja algus.
Orjapidajate positsioonid tugevnesid,19.sajandi keskpaik sisepoliitiline kriis seoses orjandusega.
Presidendiks sai Abraham Lincoln .Teda hinnati kui ausat ja orjusevastast riigimeest.See oli lõunaosariikidele suur poliitiline löök.Nad eraldusid ja lõid Ameerika Osariikide Konföderatsiooni.Algas kodusõda.Põhjaosariigid olid paremad elanikkonna arvu ja tööstusliku arengutaseme poolest.Sõjategevuse algusel olid juhtival positsioonil aga lõunaosariigid.Neil oli soodne geograafiline asend ,sõjalised traditsioonid ja võimekad väejuhid.
Lincolni reformid ja kodusõja lõpp.
Sõjalise ebaedu tagajärjel viis Lincoln läbi mitmed ümberkorraldused.Konföderatsiooni osariikides kaotati orjus ja seadustati neegrite värbamine föderaalvägedesse.Iga Ühendriikide kodanik võis lääneosas endale vabalt maad saada.Pärast 5-aastast maaharimist sai ta selle endale.Põhi hakkas tugevnema ja Lõuna lõigati ära Lääne põllumajanduspiirkondadest,mis peagi tõi endaga kaasa toiduainete puuduse konföderatsiooni osariikides. Verine kodusõda lõppes Põhja võiduga.
14. aprillil 1865 tapeti teatris president Lincoln.
Ümberkorraldused lõunas.
1865.aasta lõpul kaotati lõplikult Ühendriikidest orjus.Vabakslastud neegerorjadele tuli aga anda perekonnanimed ja õpetada tsiviilelu.Neegrite vabastamisega kaasnesid massilised röömised ja vargused.
Lõunas ei lepitud orjade vabastamisega.Lõuna organisatsioonide eesmärk oli valgete eelisseisundi kindlustamine.
Tööstuslik tõusuaeg.
Ühendriikide tööstus arenes kiiresti,sest oli palju maavarasid ja arvukalt sisserännanud tööjõudu.Võeti kasutusele tehnilised uuendused.Ühendriikidel puudusid ka suured sõjalised kulutused.Ehitati raudteed .Ühendriigid said 1890.aastal juhtivaks tööstusriigiks.
Monopolide teke.
Loodi suuri majandusühendusi e. suurettevõtteid monopole ,mida nim trustideks.Trustides oli ühendatud nii tootmine,varustamine kui ka turustamine.
Lääne lõplik alistamine.
Põllumajanduse areng oli suur,sest võeti kasutusele uusi sorte ,mis suurendas saagikust ja uute maade kasutuselevõtt Läänes.Rajati kauboide eluasemeid ehk rantšosid.Tühjad maad olid enamik kasutusele võetud ja Metsik Lääs oli alistatud.Indiaanlased asustati ümber reservaatidesse,see oli raske ja põhjustas palju rahutusi.
Sotsiaalsed olud.
Väikestest küladest said kiiresti linnad ja nendest suurlinnad .Probleemiks said korterikitsikus ja olmetingimuste ja vabrikutööliste elutingimuste halvenemine.Tööliste palk oli aga väike ja töötingimused halvad,kasutati ka naisi ja lapsi tööjõuna.ületootmine viis aga sageli laostumiseni.
Töö olukord aga paranes kui tekkisid ametiühingud.Lõuna jäi ka pärast kodusõda lõhestatud piirkonnaks .
Reformide ajastu.
Presidendiks sai Theodore Roosevelti ja ta tugevdas järelvalvet trustide ja raudteede üle.Kaitses ka loodusvarasi, arendas maaparandust.
Muudatused välispoliitikas.
Ühendriikide välispoliitika peamine eesmärk oli ülemvõimu kehtestamine läänepoolkeral. Hispaania -Ameerika sõja käigus liideti viimased Hispaania koloniaalvaldused Vaiksel ookeanil .
Aktiivsemalt tegutsesid Ühendriigid ka Ameerika mandril sekkudes naaberriikide siseasjadesse.
Venemaalt osteti Alaska.