Maailmne majanduskriis 1929 aastast (0)

KORDAMISKÜSIMUSED § 1-2
1. ISIKUD
GEORGES CLEMENCEAU – PR peaminister , kutsuti PR „tiigriks“. Esindas PR huve Pariisi Rahukonverentsil(SM peab kõige eest maksma ja nõrgenema), kuulus „suurde nelikusse“, mis otsustas rahulepingu tingimused.
DAVID LLOYD GEORGE – ING peaminister, kutsuti „ Walesi võluriks“. Esindas ING huve Pariisi Rahukonverentsil(SM tuleb karistada , aga mitte liiga karmilt), kuulus „suurde nelikusse“, mis otsustas rahulepingu tingimused.
WOODROW WILSON – USA president , „koolmeistrist poliitik “, I USA president, kes käis EUR-s. Esindas USA huve Pariisi Rahukonverentsil(tahtis ära hoida uut sõda, koostas selle jaoks „ Wilsoni 14 punkti“, mida jälgides oleks sõda ära hoitud), kuulus „suurde nelikusse“, mis otsustas rahulepingu tingimused.
BENITO MUSSOLINI – IT valitseja 1922–1943, fašistide juht. Kehtestas riigis diktatuuri, kuulutas oma eesmärgiks muuta IT sama võimsaks, nagu seda oli Rooma keisririik.
FRANSCISCO FRANCO – HSP noorim kindral. Peale HSP kodusõja lõppu vabariiklaste vastu, kehtestas riigis oma diktatuuri. Valitses 1939-1975.
ADOLF HITLER – 1933–1945 SM ja Natsionaalsotsialistliku Töölispartei juht. Lubas tühistada Versailles ' rahulepingu, lõi võimsa sõjaväe, rikkus rahulepingut, lahkus RL-st.
FRANKLIN DELANO ROOSEVELT – demokraat , USA president 1933-1945. Koostas tegevuskava „New Deal'i“ selleks, et majanduskriisist väljuda.
HERBERT HOOVER – vabariiklane, USA president 1929-1933. Arvas, et riik ei peaks majandusse sekkuma ja kriis lõppeb varsti. Tallinna aukodanik.
2. MÕISTED.
PARIISI RAHUKONVERENTS – 18. jaanuar – 28. juuni 1919 Pariisis toimunud konverents, kus osalesid 27 riigi esindajad, kuid lõpuks otsustas „suur nelik“. Otsustati, et SM on süüdi I MS puhkemises, ta peab vähendama oma sõjaväge ja territooriumi, maksma reparatsioone.
REPARATSIOON – kahju täielik või osaline hüvitamine sõja võitjale
WILSONI 14 PUNKTI – USA presidendi W. Wilsoni loodud punktid, mille järgimisel oleks võimalik olnud ära hoida uus sõda.
VERSAILLES' SÜSTEEM – Pariisi rahukonverentsil loodud uus poliitiline korraldus. Rahva arust oli see „noahoop selga “ ja seda võeti kui diktaati.
VERSAILLES' DIKATAAT – rahvas nimetas nii Versailles' süsteemi.
RAHVASTELIIT – Pariisi rahukonverentsil loodud organisatsioon , mille eesmärgiks oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine ning rahvusvaheline koostöö. Ei kujunenud edukaks.
BERLIIN - ROOMA TELG – 1936. a sügisel sõlmitud SM ja IT sõjalis-poliitiline liit.
KOMINTERNI-VASTANE PAKT – SM, IT ja JP loodud kokkulepe, mis võitles rahvusvahelise kommunistliku organisatsiooni vastu.
SUUR DEPRESSIOON – 1929-1933 kestnud Suur ülemaailmne majanduskriis . Kaasnesid nälg, tööpuudus, sotsiaalsed probleemid.
MUST NELJAPÄEV – 24. oktoober 1929 NY börsi must päev. Paljud soovisid aktsiaid maha müüa ja sellpärast langesid hinnad järsult väga madalale.
NEW DEAL/UUS KURSS – USA presidendi Roosevelti algatatud majanduskriisist väljumise kava, mis tähendas ulatuslikke majandusreforme. Kontrolliti pangandust, reguleeriti põllumajandust, loodi uusi töökohti, hoolitseti abivajajate eest.
3. DATEERI!
I MS - 28. juuni 1914 - 11. november 1918
PARIISI RAHUKONVERENTS – 18. jaanuar – 28. juuni 1919
HISPAANIA KODUSÕDA – 1936-1939
SUUR ÜLEMAAILMNE MAJANDUSKRIIS – 1929-1933
4. KES OLID PARIISI RAHUKONVERENTSIL PEAMISED OTSUSTAJAD JA KES MIDA SOOVIS? MIKS EI OLNUD VM? VERSAILLES' RAHULEPINGU SISU.
27 riigi esindajad(kokku 70 inimest) – võitjariigid + liitlased. Eesti esindaja – Jaan Poska .
„Suur kümme“ - USA, ING, PR, IT, JP. Lõpuks otsustas „suur nelik“:
- PR (G. Clemenceau) – SM peab kõige eest maksma, peab nõrgenema, et ta ei saaks enam kunagi PR rünnata.
- ING (D. L. George) – SM tuleb karistada, aga mitte liiga karmilt.
- IT (V. Orlando ) – Lootis, et PR ja ING peavad oma kokkuleppest kinni ja Aadria merest saab IT sisemeri. Orlando ei osanud aga inglise keelt ja sellepärast ei saanud ta rahutingimustes kaasa rääkida ja otsustati tema eest.
- USA (W. Wilson) – Tahtis ära hoida uut sõda, Wilsoni 14. punkti.
VM sõdis esialgu Antanti poolel. 1917. a võimule tulnud kommunistid sõlmisid SM-ga eraldi rahu enne, kui SM alistus Antanti vägedele(separaatrahu). Kuna lääneriigid ei tahtnud tunnistada kommunistide võimu VM-l, ei kutsutud Nõukogude VM esindajat ka konverentsile.
VERSAILLES RAHULEPINGU OTSUSED:
- SM on süüdi I MS puhkemises
- SM kaotas 1/8 oma territooriumist, sellel alal oli 54% rahvast sakslased .
- SM sõjaväge vähendati 100 000 meheni, ei tohtinud olla lennukeid, tanke, mereväge ega sõjaväekohustust
- Reini demilitariseeritud tsoon (50 km)
- SM pidi maksma võitjatele reparatsioone
5. MILLINE OLI RAHVASTELIIDU LOOMISE EESMÄRK, MIKS SEDA EESMÄRKI EI TÄIDETUD? NÄITED 30-NDATE KRIISIDE LAHENDAMISEST.
Rahvasteliidu eesmärk oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine ning rahvusvaheline koostöö. Eesmärki ei täidetud, sest:
- RL-u ei kuulunud paljud mõjuvõimsad riigid(algul vaid võitjariigid, max riikide arv 58)
- aeglane reageerimine – lepituspoliitika
- juhtivate riikide omakasupüüded ja seotus Versailles' süsteemiga
- puudusid oma relvajõud
- ühehäälsuse põhimõte
30-ndate kriiside lahendamine:
- JP & HIINA. JP soovis saada kogu Aasia valitsejaks. 1931 . a ründas JP Hiinat, Mandžuuriat, ja loodi JP sõltuv Mandžukuo riik. RL saatis sinna uurima komisjoni, kelle arvates ei saanud Mandžukuo riiki iseseisvaks pidada. RL nõudis, et JP viiks oma väed Hiinast välja. Valitsus eiras seda nõuet ja RL kuulutas JP sõjaalgatajaks ja vallutajaks. JP lahkus RL-st, kuid mitte Hiinast.
- IT. 1935. a tungisid fašistliku IT väed Etioopiasse. RL kuulutas IT tegevuse vallutussõjaks ning kutsus üles sõjaka riigi suhtes majanduslikke karistusmeetmeid rakendama. IT hakkas toetama RL-st lahkunud SM. Etioopia muudeti IT asumaaks. RL loobus IT karistamisest, Etioopiat peeti siiski iseseisvaks riigiks, mis ei sobinud IT-le ja ta lahkus RL-st.
- HSP. Sõjaväelased ei olnud rahul valitsusega, puhkes mäss ja peale seda kodusõda. Sekkusid ka teised riigid, valiti pooli, katsetati uusi relvi II MS jaoks. RL püüdis saata sõjapiirkondadesse abi korras toiduaineid, ravimeid ja riideid ning üritas meresõitu HSP vetes ohutumaks muuta.
6. MIKS TERVANES RAHVUSVAHELINE OLUKORD 30NDATEL? KRIISID !
- SM soov saada revanši Versailles' rahulepingu alandavate tingimustega
- JP ja IT solvumine ja soov saada asumaid
- rahulepingute piirid ei vastanud erinevate rahvaste soovidele
- RL ei suutnud konflikte lahendada
- Suur Depressioon
KRIISID:
- JP & HIINA. JP soovis saada kogu Aasia valitsejaks. 1931. a ründas JP Hiinat, Mandžuuriat, ja loodi JP sõltuv Mandžukuo riik. RL saatis sinna uurima komisjoni, kelle arvates ei saanud Mandžukuo riiki iseseisvaks pidada. RL nõudis, et JP viiks oma väed Hiinast välja. Valitsus eiras seda nõuet ja RL kuulutas JP sõjaalgatajaks ja vallutajaks. JP lahkus RL-st, kuid mitte Hiinast.
- IT. 1935. a tungisid fašistliku IT väed Etioopiasse. RL kuulutas IT tegevuse vallutussõjaks ning kutsus üles sõjaka riigi suhtes majanduslikke karistusmeetmeid rakendama. IT hakkas toetama RL-st lahkunud SM. Etioopia muudeti IT asumaaks. RL loobus IT karistamisest, Etioopiat peeti siiski iseseisvaks riigiks, mis ei sobinud IT-le ja ta lahkus RL-st.
- HSP. 1936 aastal sõjaväelased, eesotsas Francoga, ei olnud rahul vabariiklaste valitsusega. Puhkes mäss ja kodusõda. Vabariiklaste poolel oli Nõukogude Liit, Franco pool aga SM ja IT. PR ja ING jäid neutraalseks. Saabus võõramaiseid vägesid, vabatahtlikke, relvastust ja sõjavarustust, katsetati uusi relvi II MS jaoks. RL püüdis saata sõjapiirkondadesse abi korras toiduaineid, ravimeid ja riideid ning üritas meresõitu HSP vetes ohutumaks muuta. Sõda lõppes 1939 vabariiklaste lüüasaamisega, kehtestati Franco diktatuur.
7. KUIDAS ON OMAVAHEL SEOTUD VERSAILLES RAHU, SUUR ÜLEMAAILMNE MAJANDUSKRIIS JA HITLERI VÕIMULETULEK?
RAHU & KRIIS: Versailles' rahu üks tingimus oli, et SM peab maksma reparatsioone. SM polnud aga nii palju raha ja tekkisid majanduslikud probleemid. SM võttis USAlt laenu, kriis algas USAst .
RAHU & HITLER: 1933 a tuli SM võimule Natsionaalsotsialistlik Töölispartei Hitleri juhtimisel, kes teatas oma kavatsusest tühistada „ebaõiglane ja SM alandav“ Versailles rahuleping .
HITLER & KRIIS: Hitler sai võimule suures osas sellepärast, et 30ndate majanduskriisi tagajärjel kaotasid paljud inimesed usu demokraatliku korra võimesse taastada normaalne elu. Nendes riikides, kus demokraatia oli nõrk, asendus see diktatuuriga. Loodeti, et vaid tugevakäeline karm valitsemine suudab taastada riigis korra ning muuta elu paremaks. Natsid allutasid SM majanduse täielikult riigi kontrollile ning sõjaks valmistumiseks. Sellega saavutasid nad esialgu majanudse elavnemise.
8. NIMETA I MS JÄREL TEKKINUD UUSI RIIKE, MILLISED INMPEERIUMID LAKKASID OLEMAST?
Maailmakaardilt kadus 4 impeeriumit: SM, VM, Türgi, A-U. Uued riigid: Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tšehhoslovakkia, Austria, Ungari, Rumeenia, Jugoslaavia .
9. ISELOOMUSTA PR, ING, SM JA USA MAJANDUSE OLUKORDA PÄRAST I MS LÕPPU JA SURE DEPRESSIOONI AJAL.
PR – Peale I MS olid suured kaotused, aga taastus ruttu tänu Elsass -Lotringile ja SM reparatsioonidele.
ING – Aeglane areng. Oli juhtpositsiooni majanduses kaotanud juba enne I MS. SM kaubanduspartnerina oli nõrgestatud. Kriis avaldas vähem mõju, sest ING oli palju temast sõltuvaid riike.
SM – Katastroofiline olukord reparatsioonide pärast. 1923 – hüperinflatsioon. 1924 – Dawesi plaan – USA abi ja laenud SM-le. Majanduse elavnemine oli seotud sõjaks valmistumisega.
USA – Juhtriik majanduses ja kogu maailmas, EUR oli võlgu. 1920 – parim ajastu, majandusbuum. 1913 – konveiermeetod( Henry Ford ). Majanduselu oli tegelikult petlik – 2/3 tuludest oli 1% inimeste(rikaste) käes. Võeti palju laene ja osteti väärtpabereid. USAs sai kriis alguse.
10. SUURE ÜLEMAAILMSE MAJANDUSKRIISI PÕHJUSED, MILLISEID MEETMEID KASUTATI ERINEVATES RIIKIDES KRIISIST VÄLJUMISEKS?
- ületootmine. Inimesed ei jaksanud toodetud kaupu piisavalt osta. Raha kaupade tootmiseks oli juba kulutatud, kuid tagasi see raha toojani ei jõudnud. Edasiseks tootmiseks vahendeid aga ei jätkunud.
- ebamajanduslik käitumine. Inimesed võtsid liiga kergekäeliselt laene. Laenatud raha kasutati tarbekaupade või väärtpaberite ostmiseks . Väärtpaberite hinnad tõusid palju kõrgemale nende tegelikust väärtusest ning see viis majanduse tasakaalust välja. Kui aktsiahinnad järsult langema hakkasid, kaotasid nende omanikud suure hulga raha.
- riik ei soovinud sekkuda majanduse juhtimisse. Kui riik oleks kehtestanud rikastele suuremad maksud , oleks võinud raha kasutada vaesemate inimeste toetamiseks. Nii oleks ka vaesemate ostujõud kasvanud.
- I MS lahendamata majandusprobleemid
Kriisist väljumiseks kasutati kahte teed:
- riik hakkas sekkuma majandusse, tehti palju ümberkorraldusi(„New Deal“)
- demokraatia asendus diktatuuriga ehk majanduse elavnemine oli seotud sõjaks valmistumisega
„New Deal“:
- pangandus : USA president sulges kõik pangad ning keelas neid vastava loata avada. Avati vaid elujõulised pangad(elujõulisust kontrollis riik)
- põllumajandus. Põllumehed vähendasid tootmist, mille eest riik maksis hüvitist. Nii suudeti tõsta saaduste hindu ning põllumeeste sissetulekud hakkasid kasvama.
- loodi uusi töökohti, reguleeriti tööjaotust ja sissetulekuid. Korraldati hädaabitöid(koristustööd). See tõstis inimeste ostujõudu.
- riik hakkas hoolitsema abivajajate eest. Maksti töötute abiraha, pensione, toetati vaesemaid peresid.