2.maailmasõda kontrolltöö vastused (0)

1. Hispaania kodusõda:1.sõda pärast I ms Euroopas.Toimusid valimised 1936,võitsid kommunistide ja sotsialistide Rahvarinne.Ühiskond polariseerus, kuulujutud et H saab proletariaadi dik.1936 jul puhkes kolooniavägedes Marokos ülestõus. Vastuhaku juht kindral F. Franco .Kehtestati mittevahelesegamispoliitika, dik eirasid.S ja Itaalia toetasid Francot, NSVL rahvarinnet(suurendas oma mõju tgelt).1939 lõppes,keh Franco dik.
2.Austria anšluss: Hitleri positsioon S ja maailma poliitikas tugev, sai alustada maailma vallutamisega.1938 esitas Austriale ultimaatiumi nõudes vangistatud natside vabastamist ning nende juhi nim valitsuse etteotsa. A alistus (ei suudetud vastu seista ja natsid meeldisid)13.märts marssisid S väed A ja teatati A liitmist S.Selle kinnitamiseks korraldati aprillis rahvahääletus salapolitsei kontrolli all(A rahva toetus).Lääne riigid ei protesteerinud A kadumist.
3. Müncheni sobing ja Tšehhoslovakkia häving: A liitmine S tekitas demo riikides ärevust.Hitlerit ei peatatud,lääs oli sõjaväe arendamise hooletusse jätnud(polnud sõjaks valms). Hitler tahtis Tšehhoslovakkiat,kasutas ettekäänet Sudeedimaal elvaid sakslasi kiusavad tšehhid .H soovis Sudeedimaa loovutamist ähvardades sõjaga. Aga T kuulutas välja mobilisatsiooni, EU oli sõja lävel. Lääneriigid tahtsid Hi kokkuleppida.1938 sõlmisid UK, Pran ,Ita ja S Münchenis kokkuleppe, mis kohutas Ts loovutama Sudeedimaa,kuid ülejäänud Tš pidi jääma puutumata.Tšehhid alistusid lepingule.Hitler võttis aga lepet Lääne nõrkusena.23.märts 1939 esitas S ultimaatumi Leedule ja viis väed Klaipedasse. 15.mä hõivasid S ja Ungari väed Tšehhoslovakkia. Järg tahtis Hi Poolat, aga UK ja Prant hakkasid vastu Hi plaanidele. Inglased hakkasid valmistuma sõjaks. Hi oli keerulises olukorras(ähvardas sõda 2l rindel).Hi vajas kindlalt seljatagust( Stalin )
4. MRP: 23.aug 1939 sõlmitud Mittekallaletungileping S ja NSVl vahel.Lubasid 10 a jooksul üksteist mitte rünnata ega osaleda teisele poolele vaenulikus sõjalises liius.Lepingu salajane lisaprotokollis jagati Ida-EU S ja NSVL vahel ära.NSVL pidi Eesti,Soome,Läti ja Bessaaraabia saama, Poola jagati ära. Kuna S vallutas rohkem Poolat, andis ta vastutasuks NSVL ka Leedu. Uus maailmasõda võis alata .
5. Poola purustamine ja kummaline sõda: 1.sep 1939 ründas Hi Poolat.3.sept kuulutasid UK ja Prants S sõja, tgelt sõtta ei mindud.Poola ratsaväe vastu paisati tankid ,Poola lennuvägi hävitati juba essal päeval.S õhujõud pommitasid ühendusteid ja tagalat. Poola üritas taanduda idasse, uid 17.sept tungis sealt kallale NSVL.6.okt sõjategevus lõppenud. S paikas väed läände.Sõjategevus soikus,algas nn kummaline sõda e kumbki pool aktiivsust ei näidanud.Merel üritas S laevastik läbi lõigata inglise varustusteid(ei õnnestunud).Et laevastikul oleks rohkem vabadust hõivas S Taani ja ründas Norrat(N võitles vastu, kuid S sai kiirelt enamiku N)Põhja-N maabus Ingl-Pran dessant , mistõttu jätkus äge lahing 1940ni suveni,kuid lõpuks N alistuti(kui dessantlased evakueeriti)
6. Välksõda läänes ja lahing Inglismaa pärast 1940: 10.mai 1940 ründas S Belgiat ja Hollandit(kasutas langevarju üksusi,soomusjõude toetas lennuvägi. Prant ja UK polnud1940 suveks sõjaks valmis(soomusjõud,lenuvägi nõrk).12-13 mai ületas S Maasi jõe ja murti prantslaste kaitsest läbi.Inglased said enamiku vägedest Prants välja, aga varustus jäi sakslastele. 22.jun 1940 sõlmiti ttas Compiegne’i metsas S ja Pran vahel rahu.2/3 Prants sattus S okupatsiooni alla.Vastupanu jätkas UK.16.jul 1940 andis Hi käsu UK Luftwaffe jõududega põlvili suruda(S edus kindel) UK puudu pilootidest,seetõttu kaotused suuremad.UK pani vastu hävituslenniku Spitfire’ga.S oli kandnud suuri kaotusi,Hitleri andis käsu sept dessant UK edasi lükata. Esimene tõsisema tagasilöök Hi.
7. Baaside leping, baasid, Talvesõda :NSVL kogus väed E ja Läti piirile.E oli ilmselt teadlik MRP lisaprotokollist, kuid mobilisatsiooni poldud korraldatud(leppinud olukorraga) NSVL blokkis E merelt laevastikuga. Nõuti sõlmida NSVLga vastastikuse abistamise leping, mille alusel luuakse E alale NSVL sõjaväebaasid (ähvardati jõuga)E juhtkond nõudmised vastu(ei küsitud abi naabritelt)Nüüd aga loodi uued nõudmised süüdistades E matallist kaubalaeva põhjalaskmises.NSVL tahtis E paigutada 35000 punaväelast, E polnud nõus ja hakati sõjaks valmistuma. Stalin vähendas 25000ni.E nõustus ja 28.sept 1939 kirjutati baaside lepingule alla,18.okt alustati Punaarmee üksuste paigutamist E.2.okt nõuti Lätilt analoogset lepingut.Ilma E polnud Lätil erilist võimalust vastu hakata,5okt kirjutas Läti alla, juhtus sama nagu E(baasid,30000meest).Leedule pakuti tagasi sada Vilniuse piirkond,kui nõustub sarnase lepinguga. 10.okt kirjutati leping.Tgelt leedulased võitsid Vilniuse,kaotasid Leedu.Sama lepingut taheti ka Soomega.Soome oli vastu,üritati venitada.NSVL süüdistas S ründamises,30nov 1939 aglas talvesõda.NSVL arvas, et sõda kestab mõni nädal, tglt oli S tugevam.NSVl ei suutunud Mannerheimi liinist läbi tungida . Külm ilm,NSVL üksused hävitati. S vastupanu jätkus ka peale NSVl lisajõudude saabumist. Ing ja Pra valmistusid S abivägesid saatma ,Stalin loobus S vallutamisest.12,mär sõlmiti rahu, S pidi loobuma Karjala maakitsus ,kuid iseseivus jäi.
8. Balti riikide okupeerimine ja annekteerimine:ssodne hetk balti riikide annekt. Saabus 1940,kui S sissetung Prant oli tähelepanu endale tõmmanud.E blokiti maalt,merelt,õhust.NSVL tahtis sisse tuua Leetu veel üksusi ja moodutada valitsust,Le nõustus,15.jun okupeeriti. 16.jun samad nõudmised Lä,E-nõustuti.Punavägi võttis enda kontrolli alla lennuväljad,sadamad,raudteejaamad,postkontorid, omavalitsused .17 jun balti okupeeritud. Stalin saatis erivolinikud,kes pidid hõivamise lõplikult vormistama. 21.jun toimus organiseeritud’’töörahva meeleavaldus’’pidi legaliseerima okupatisooni.Sama toimus ka teistes B riikides.Lavastati parlamendivalmised ja nukuparlamendid palusid B riigid liita NSVL.3-6aug NSVL liitis Briigid koosseisu.Lääs luges seda ikkagi okupatsiooniks.
9. Sõjategevuse algus Saksamaa ja NSV Liidu vahel:22.jun 1941 ülatasid S väed NSVL piiri.Saksa armeel 3 väegruppi: Nord ,Mitte, Süd .Koos S alustas sõda ka Rumeenia .Ita,Soome,Slovakkia,Ungari liitusid hiljem.Alguses läks S jaoks plaanipäraselt,paljud punaväelased alistusid.1941 sügiseks olid S vallutanud baltikumi,valgeve ja osa ukrainast. Moskva ründamise asemel rünnati Kiievit. Leningrad võeti piiramisrõngasse S poolt(suri 640000nälga)Sept lõpul alustas S Moskvale pealetungi(vaevaline-läbimatud teed, talvekülmad )Stalin kuulutas sõja Suureks Isamaasõjaks,kuna M ei saanud mitte mingil juhul ära anda.Stalin paiskas erakordselt palju üksusi M alla.Vastupealetungiga ja ilma tõttu kandsid S kaotusi,löödi tagasi.
10. Jaapani sõttaastumine: 1941 avanes maailmas lisaks idarindele veel uus sõjatannes.7dets ründas Jaapan ootamatult USA mereväebaasi Hawail.J saavutas ülekaalu Vaiksel ookeanil.S ja Ita teatasid ka et on USAga sõjas. Poole a suutis J hõivata kõik tähtsamad tugipunktid Kagu-Aasias.Läänele raske kaotus Filipiinid ,Tai, Singapuri .
11. Stalingradi lahing:1942 nov oli enamik Stalingradist S kontrolli all.Punaarmee alustas pealetungiga,kuid Hi vaimustusest pimestatuna ignoreeris hoiatust. 19.nov alustasid Punaväed pealetungi ning piirasid S armee sisse. Hi ei lubanud üksustel piiramisrõngast välja murda,lubades neid õhust varustada. See ebaõnnestus ning lahingud lõppesid 2.veeb 1943. S kaotasid 300000meest ning sõjatehnikat.
12.Punaarmee suurpealetung 1944. Aastal:1944 murti Põhjas läbi Leningradi blokaad,Narva all edasitung peatati. Ukrainas edu Rumeenia piirini.22.jun algas NSVL pealetung sakslaste tsentri vastu.Punased tungisid Poola,liikudes Varssavi.Poola alustas vastupanuliikumise ülestõusu(seada oma rahvuslik valitsus)kuid see suruti maha.S pidi Baltikumist taganema. NSVL ründas Soomet, aga sõjajõud jäid purutamata,sept sõlmiti rahu,soome väljus sõjast.Sügisel okupeeris Punaarmee Rumeenia,Bulgaaria, Jugoslaavia .Sõjast üritas väljuda Ungari, kuid S okupeeris.
13. Normandia dessant: S pidi kogu 1944 hoidma suure osa üksustest Prant, oodates liitlasvägede dessanti.6.jun maabusid lääneriikide sõjajõud Põhja-Prant Normandias.S väejuhatus ei suutnud invasioonile piisavalt kiiresti reageerida,kaitse varises suve lõpus kokku.25.aug vabastasid liitlasväed Pariisi.
14. Hitleri-vastase koalitsiooni kujunemine:ametlikult tugines Hi-vastane koa. Aug 1941 Roosevelti ja Churchilli poolt alla kirjutatud Atlandi hartale,milles lubati taastada kõigi sõjas okupeeritud riikide iseseisvuse.(NSVL suutis väljapressida, et see põhimõte ei laieneks MRP tulemusel liidetud riikidele.1943 toimunud Teherani konverantsil tegid lääneriigid Stalinile järelandmise,tunnustades NSVL 1941.a piire (B riigid Moskva võimu all) 1945 veeb toimus Musta mere ääres Jalta konverents ,millel osalesid Stalin,Churchill ja Roosevelt .Otsustai,et sama aasta kevadel asutatakse San Franciscos Ühinenud Rahvaste Organisatsioon .
15. Berliini vallutamine :Jaanuaris 1945 läks Punaarmee pealetungile ja lõikas läbi ühenduse S ja Ida-Preisi vahel.Ida- Preisimaal peeti lahinguid aprillini,mil Königsbergi garnison oli sunnitud kaituleeruma. S pinnale jõudnud punavägi käitus inimestega metsikult,S sõdurid võitlesid erakordselt vapralt(lasi elanikel läände põgeneda)S vastupanu läänerindel muutus passiivsemaks. Berliini vallutamine oli lubatud Stalinile,24.aprill jõuti Berliini.Hitler andis käsu B viimase võimaluseni kaitsta(tänavalahingu,mobiliseeritud poisikesed)Punaarmee tungis aga edasi,2.mai berliini kapituleerus.Punaarmee juhtkond lubas oma vägedel linnas mitu päeva rüüstata(vägistamine,tapmised)
16. Saksamaa alistamine. Potsdami konverents:1944 aprill varises S vägede kaitse kokku ka teistes rindelõikudes.Punaarmee vallutas Viini, sakslased andsid alla Ita.7.mai 1945 teatas Saksa väejuhatus vastupanu lõpetamisest ning 8.mai kirjutati alla S täieliku kapituleerumise aktile.17.jul-2.aug toimus Potsdamis võitjariikide konverents,millel kiideti lõplikult heaks Ida- Preisimaa põhjaosa loovutamise NSVL ning s elanike sundevakueerimise võitjatele antud territoorimidelt.S jaotati Briti,Pran,Usa ja NSVL vahel.
17. Jaapani purustamine:kuigi Jaapan oli kadnud raskeid kaotusi 1944,jätkati vastupanu.USA alustas rünnakut J saartele.Okinawa vallutamine võimaldas ameeriklastele rajada sinna lennuväebaase,kust hakati J pommitama.J vastu astus sõtta ka NSVL,kuid J ikka ei alistunud. Sõja lõpetamiseks lasi USA käiku tuumapommi. 6.aug 1945 heideti pomm Hiroshimale ning 9.aug Nagasakile.Hukkus 300000 .See murdis J vastupanu,alustati rahuläbirääkimisi ja 2.sept allkirjastati J tingimusteta kapitulatsiooni akt.
18. Pariisi rahukonverents, Nürnberg , Teise maailmasõja tagajärjed:üldist rahulepingut ei sõlmitud.10.veeb 1947 kirjutati rahulepingud alla võitjariikide ning S EU-liitlaste vahel. S rahulepingut ei sõlmitud,küll aga hakati sisse nõudma reparatsioone.Jaapaniga sõlmiti rahu 8.sept 1951.1945 nov alustas rahvusvaheline tribunal Nürnbergis kohtumõistmist natlike partei-,riigi- ja sõjaväejuhtide üle. Neid süüdistati kuritegudes inimsuse vastu.Vastutus sõja vallapäästmise eest pandi seejuures erandidult S juhtkonnale.II ms tagajärjed; purustused ,kaotused, hukkunud (60milj sõdurid ja tsiviilelanikud),B riigid jäid NSVL võimu alla,kommunistliku bloki teke,maailma lõhestumine,külma sõja algus.