Teine maailmasõda (0)

5 VÄGA HEA

Teine maailmasõda
kestis 1. september 1939 – 2. september 1945
sõdivad pooled:
teljeriigid ↔ liitlased (ka: liitlasriigid)
ka: Kolmikpakti riigid
Saksamaa Inglismaa
Itaalia Prantsusmaa
Jaapan Nõukogude Liit
Soome, Ungari, Rumeenia, USA jt.
Bulgaaria , Slovakkia jt.
kokku 11 riiki kokku 61riiki
NB! Teise maailmasõja põhjus: Esimeses maailmasõjas osalenud suurriikide vahelised lahendamata jäänud vastuolud, mida ei suutnud lahendada Versailles `-Washingtoni süsteem ega Rahvasteliit .

I Sõja algus

Meenutuseks: MRPga jagasid Nõukogude Liit ja Saksamaa Euroopa mõjusfäärideks, et neid alasid varsti vallutama asuda .
1. septembril 1939 tungis Saksamaa kallale Poolale.
3. septembril astusid Saksamaa vastu sõtta Inglismaa ja Prantsusmaa.
17. septembril okupeeris Nõukogude Liit Ida-Poola (ehk Lääne- Ukraina ja Lääne-Valgevene) → seega Poola riik lakkas olemast.
Lääne-Euroopas kujunes rinne, kus olid vastamisi ühel pool Prantsusmaa ja Inglismaa (Maginot` /mažinoo/ liin) ning teisel poolel Saksamaa ( Siegfriedi liin). Sügisest 1939 kuni kevadeni 1940 toimus nende vahel nn. kummaline sõda. See tähendab, et põhiliselt istusid vaenupooled oma kaevikutes ja harva toimus väike tulevahetus. (Ka näiteks mängiti valjusti oma muusikat või püüti muul moel vastast segada, hirmutada, ärritada jne. Surma said vähesed, kuid selline olukord mõjus raskelt närvidele.)
II Sõda Põhja- ja Lääne-Euroopas 1939-1941
Saksamaa vallutused :

aprillis 1940 vallutas Saksamaa ära Taani ja Norra

mõlemad riigid olid neutraalsed, Saksamaa põhjendas nende vallutamist vajadusega “kaitsta” nende neutraliteeti

10. mail 1940 algas Saksamaa pealetung läänerindel – alistusid Luksemburg , Holland, Belgia

14. juunil jättis Prantsusmaa valitsus Pariisi maha, 22. juunil sõlmiti (Compiègne`) vaherahu .
Saksamaa okupeeris 2/3 Prantsusmaast. Saksa-sõbralik valitsus asus Vichy /višii/ linnas (nn. Vichy valitsus)

nüüd suunas Saksamaa jõud üksijäänud Inglismaa vastu – suvel 1940 toimus nn. lahing Britannia pärast. See oli Inglismaa lõunaosa (eeskätt Londoni) tohutu pommitamine sakslaste poolt, lisandus meresõda ( dessant Inglismaale jäi siiski ära).

Septembris 1940 sõlmiti Berliinis Kolmikpakt Saksamaa, Itaalia ja Jaapani vahel. Sellega vormistus nende liit lõplikult.
(Itaalia oli astunud sõtta juunis 1940, vallutas (koos Saksamaaga) ära Kreeka ja Jugoslaavia )

Nõukogude Liidu sõjategevus:
1939. aasta novembrist 1940. aasta märtsini peeti Nõukogude Liidu ja Soome vahel Talvesõda. Sõda alustas Nõukogude Liit.
Sõja tulemusel loovutas Soome alasid Nõukogude Liidule, kuid säilitas iseseisvuse.
Sõjategevus kandus ka Põhja-Aafrikasse, kus kulges vahelduva eduga. Vastamisi olid:
Saksamaa ↔ Inglismaa
Itaalia
III Eesti 1939-1941
Kordamiseks:

MRP lisaprotokolliga 23. aug. 1939 läks Eesti NSVLi mõjusfääri
28. sept. 1939 baaside leping NSVLi ja Eesti vahel – Eestisse rajati NSVLi sõjaväebaasid – baaside ajastu kestis sügisest 1939 kevadeni 1940
baltisakslased lahkusid Eestist oktoobris 1939

* 16. juunil 1940 esitas Nõukogude Liit noodi Eestile, milles nõudis:
uut valitsust Eestile

lisavägede toomist Eestisse
Kogu maailma tähelepanu oli sel hetkel suunatud Prantsusmaale, mida Saksamaa parasjagu vallutas.
Eesti Vabariigi valitsus andis järele ja lubas NSVLi lisavägedel sisse tulla. Nõukogude Liidu väed hakkasid üle Eesti piiri tulema 17. juunil 1940 (80 000 meest, paiknesid laiali üle kogu Eesti). 17. juuni õhtuks oli Eesti sisuliselt Nõukogude liidu poolt okupeeritud.
* Nõukogude Liidu kaasabil lavastasid kohalikud kommunistid ja nende poolehoidjad 21. juunil 1940 nn. juunipöörde (=võimuvahetus. Nõukogude perioodil nimetati seda sotsialistlikuks revolutsiooniks).
Juhatas sündmusi NSVLi poolt Andrei Ždanov. Eestis moodustati uus valitsus, peaministriks Johannes Vares- Barbarus (1890-1946. Moodne luuletaja. Augustist 1940 kuni surmani oli Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees)
* 14.-15. juulil 1940 viidi läbi Riigivolikogu “valimised”.
Oli vaid üks valimisblokk, uutele võimudele kuulekas Eesti Töötava Rahva Liit (ETRL). Vastaskandidaate neil polnud (tegelikult üks oli).
* 21.-23. juulil 1940 toimus äsjavalitud Riigivolikogu esimene istungjärk. Sellel muudeti ära riigi nimi – Eesti Vabariik nimetati ümber Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks (ENSV).
K. Päts vabastati presidendi ametist, juuli lõpul küüditati ta Nõukogude Liitu. Riigivolikogu otsustas paluda Eesti vastuvõtmist NSVLi koosseisu.
* 6. augustil 1940 lülitati (ehk inkorporeeriti) Eesti Nõukogude Liidu koosseisu. Teiste sõnadega – teostus anneksioon , Eesti annekteeriti (=liideti) või ka: okupeeriti.
* korraldati ümber riigiaparaat
Parlament (endine Riigivolikogu) nimetati ümber Ülemnõukoguks.
Valitsuse nimeks sai Rahvakomissaride Nõukogu, seda juhtis kommunist Johannes Lauristin .
Linna- ja vallavalitsuste asemele tulid täitevkomiteed.
Kasvas kommunistlik partei, selle nimi oli sel hetkel Eestimaa Kommunistlik (bolševike) partei (EK(b)P). Selle juht (esimene sekretär) oli Karl Säre.
Võeti vastu uus põhiseadus, kus sätestati kommunistliku partei juhtiv osa ühiskonnas.
* korraldati ümber majandus
Tööstus, transport jne. natsionaliseeriti ehk riigistati. Taludelt võeti ära maa, mis oli üle 30 ha, selle arvelt said nn. uusmaasaajad maad. Tehti ettevalmistusi kollektiviseerimiseks (=ühismajandite loomiseks). Viidi läbi rahareform, mille tulemusel rahva elatustase langes (krooni asemele tulid rublad).
* korraldati ümber kultuurielu
Suruti peale nõukogulikku, kommunistlikku ideoloogiat . Vana kultuuri lõhuti, purustati, hävitati (mälestussambad, ideoloogiliselt “valed” raamatud jne.)
* viidi läbi repressioone (=karistamisi, hukkamisi, tagakiusamisi)
Kannatasid nii nõukogude korra vastased kui lihtsalt süütud inimesed. Arreteerimised algasid juba 17. juunil 1940. Tuhandeid inimesi vangistati ja hukati nn. esimesel nõukogude aastal (1940-41).
14. juunil 1941 küüditati nõukogude võimu poolt Venemaale u. 10 000 inimest – st. saadeti Eestist välja ilma kohtuotsuseta. Mehed viidi vangilaagrisse, naised-lapsed asumisele. Vähesed tuid tagasi.
Perioodi Eesti ajaloos 1940. aasta suvest kuni 1941. aasta suveni nimetatakse esimeseks nõukogude aastaks. (See mõjus nii, et sõja algul Eestit vallutanud sakslasi võeti vastu lilledega)
IV Sõjategevus 1941-1945
22. juunil 1941 tungis Saksamaa (sõjaväe nimetus Wehrmacht) kallale Nõukogude Liidule (Punaarmee). Nõukogude Liidule oli see Suur Isamaasõda.
Saksamaal oli NSVLi purustamiseks välksõja plaan “Barbarossa”. Sakslased liikusid esialgu edukalt edasi, sest NSVLi väed polnud sõjaks valmis. 1941. aasta lõpus toimunud Moskva lahingu aga Saksamaa kaotas (pealinn Moskvat ei suutnud ära vallutada).
Üsna kohe peale Saksamaad kuulutasid NSVLile sõja ka Rumeenia, Itaalia, Slovakkia, Ungari ja Soome.
1941-september 1944 Soome ja NSVLi vahel peetud sõda nimetatakse (Talvesõja) Jätkusõjaks.
Ida-Aasias samal ajal tugevnes Jaapan. 7. detsembril 1941 ründas Jaapan USA sõjaväebaasi nimega Pearl Harbor, mis asus Havai saarestikus.
Toimus 2 rünnakut, kokku uppus 7 sõja- ja 10 muud laeva, purunes 140 lennukit, hukkus üle 2300 inimese. USA oli seni olnud sõttaastumise vastu, kuid see “häbipäev” ( president Roosevelti väljend) pani ta meelt muutma.
8. detsembril 1941 kuulutasid USA ja Inglismaa Jaapanile sõja.
11. detsembril kuulutasid omakorda USAle sõja ka Saksamaa ja Itaalia.
Nüüd oli juba tõepoolest tegemist maailmasõjaga!
1942. aasta suvel olid teljeriigid võimsuse tipul.
Saksamaa tungis edasi NSVLis ja oli edukas Põhja-Aafrikas (väejuht E. Rommel ).
NB! 1942. aasta teisel poolel toimus Teises maailmasõjas murrang liitlasriikide kasuks.
Murranguks loetakse üldiselt Stalingradi lahingut, mis toimus novembrist 1942 veebruarini 1943. Stalingradi lahinguga peatati sakslaste edasitung.
Mõlemal poolel sõdis u. 1 miljon meest.
Nõukogude Liidu territooriumil toimus samal ajal veel üks tähtis lahing – Kurski lahing 1943. aasta suvel. See oli II maailmasõja suurim tankilahing . Punaarmee ( NSVL ) võitis.
Kestis järjest 50 päeva, osales kokku 2, 25 miljonit meest!
NSVLi tähtsuselt teine linn, Leningrad (enne ja nüüd Peterburi), oli sakslaste poolt ümberpiiratud 1941. aasta sügisest 1944. aasta jaanuarini. See oli nn. Leningradi blokaad.
1943. aasta kevadeks oli ka Põhja-Aafrikas Saksamaa ja Itaalia vastupanu murtud .
Kurski lahinguga samaaegselt tegid liitlased dessandi Sitsiiliasse. Itaalia fašistid tagandasid ise Mussolini . Septembris 1943 sõlmis Itaalia USAga ja Inglismaaga vaherahu.
6. juunil 1944 avati liitlaste (USA, Inglismaa, Kanada , Poola) dessandiga Põhja-Prantsusmaal teine rinne. (24 tunniga paisati merelt maale 250 000 meest) 1944. aasta suve jooksul vabastati Prantsusmaa Saksa okupatsiooni alt.
Samal ajal alustas suurt pealetungi Nõukogude Liit (Soomes, Baltikumis, Valgevenes). Pealetungi käigus väljus NSVL oma piiridest, tungis edasi Läände ja sai oma kontrolli alla Ida-Euroopa.
1945. aasta jaanuaris jõudsid Nõukogude Liidu väed Saksamaa pinnale. Suur pealetung algas märtsis. Samal ajal lähenesid lääne poolt Saksamaale lääneliitlased. Punaarmee ja lääneliitlaste (NSVL ja USA) kohtumine (nn. liitlaste kohtumine) toimus 25. aprillil 1945 Elbe jõe ääres.
Saksamaa pealinn Berliin alistus liitlasvägedele 2. mail ( Hitler sooritas enesetapu 30. aprillil).
NB! 8. mail 1945 Saksamaa kapituleerus (=andis tingimusteta alla).
Sõda Jaapaniga aga jätkus. USA heitis aatompommid 6. augustil 1945 Hiroshima linnale ja 9. augustil Nagasakile. (9. augustil alustas ka Punaarmee sõjategevust Jaapani vastu).
NB! Jaapani kapituleerumispalve liitlastele võeti vastu (=kirjutati alla) 2. septembril 1945. Sellega oli Teine maailmasõda lõppenud.
V Hitleri-vastase koalitsiooni kujunemine
Koalitsioon=liit

Juba 1940 kujunesid USA ja Inglismaa vahel nn. erilised suhted (USA müüs Inglismaale relvi jne.)
1941 märtsis võttis USA Kongress vastu nn. lend- lease `i /lend-liisi/ seaduse (eesti keeles: laena-rendi)

Lend-lease oli USA abiandmissüsteem neile riikidele, keda USA pidas oluliseks enda kaitse seisukohalt. (Selle raames andis USA abi 50 miljardi $ eest – relvi, lahingumoona, laevu, toidu- ja tooraineid jne. Enamus läks Briti impeeriumi maadele, aga läks ka NSVLile.)

14. augustil 1941 sõnastasid W. Churchill (Inglise peaminister ) ja F. D. Roosevelt (USA president ) Atlandi harta põhimõtted (8). (See toimus Atlandi ookeanil Kanada ranniku lähedal USA sõjalaeva pardal)

Atlandi hartas sisaldusid Saksamaa-vastase sõja ja riikide tulevikupoliitika põhimõtted. Septembris 1941 ühines hartaga ka Nõukogude Liit.

1. jaanuaril 1942 kirjutasid 26 riigi esindajad Washingtonis alla Ühinenud Rahvaste deklaratsioonile (mille aluseks oli Atlandi harta). Selle sisu: hoiduda separaatrahust (=eraldirahust) Saksamaaga, teha koostööd Saksamaa purustamiseks.

Nende sammudega oli juba kujunenud teljeriikide-vastane (ehk Hitleri-vastane) koalitsioon.

28. novembrist 1. detsembrini 1943 toimus Iraani pealinnas Teheranis Teherani konverents . Osalesid W. Churchill (Inglismaa), F. D. Roosevelt (USA) ja J. Stalin (NSVL).

Teherani konverentsil otsustati:
USA ja Inglismaa avavad teise rinde

NSVL kohustus pärast Saksamaa purustamist välja astuma Jaapani vastu

USA ja Inglismaa olid nõus tunnustama NSVLi 1941. aasta piirides (st. ka Baltikumi okupeerimist!)

põhimõtteliselt otsustati ära Saksamaa jaotamine ja Poola piirid

4.-11. veebruarini 1945 toimus Nõukogude Liidus Jalta (ka: Krimmi) konverents, osalejad jällegi Churchill, Roosevelt ja Stalin. Jaltas otsustati sõjajärgne maailma jagamine võitjate vahel (samuti Saksamaa jaotamine okupatsioonitsoonideks NSVLi, USA, Inglismaa ja Prantsusmaa vahel).
17. juulist 2. augustini 1945 toimus Saksamaa pinnal Potsdami konverents. Osalejad samad, kes Teherani ja Jalta konverentsil, vaid vahepeal surnud Roosevelti asemel esindas USAd uus president Harry Truman . Potsdamis korrati üle otsus Saksamaa jagamisest okupatsioonitsoonideks. Seal otsustati Saksamaa ka denatsifitseerida, demilitariseerida, desarmeerida.

VI Eesti 1941-1944
Meenutuseks: Eesti läks NSVLi koosseisu augustis 1940. 22. juunil 1941 algas Saksamaa ja NSVLi vaheline sõda.
7. juulil 1941 jõudsis sakslased Eestisse. Lõuna-Eesti vallutati kiiresti, seejärel rinne peatus. Toimusid lahingud hävituspataljonide (=nõukogude aktivistid ) ja metsavendade vahel. 28. augustil jõudsid sakslased Tallinna. Saartel kestsid lahingud veel septembris-oktoobris. Esimese nõukogude aasta õuduste tulemusel võtsid eestlased sakslasi vastu rõõmuga.
NB! 1941. aasta sügisest 1944. aasta sügiseni kestis Eestis Saksa okupatsioon .
Saksa okupatsiooni ajal:
* moodustati Eestist kindralkomissariaat, selle ees oli kindralkomissar sakslane Karl Sigismund Litzmann . Tema kõrval oli piiratud volitustega Eesti Omavalitsus , juht eestlane Hjalmar Mäe.
* avastati esimesel nõukogude aastal toimepandud nõukogude võimu veretööd (Tartu vanglas , Kuressaare lossis jne.). Samal ajal represseerisid sakslased nõukogude sõjavange ja siia toodud juute (Klooga, Kalevi-Liiva surmalaagrid).
* viidi Eestis läbi saksastamist ja püüti natsismi peale suruda.
* majanduses: ei tühistatud nõukogudeaegset natsionaliseerimist, tööstusettevõtted ja maad jäid riigi omandiks. Talupojad vaid kasutasid maad. Taludele määrati normid (kui palju mingeid saadusi tuli ära anda). Majandus töötas Saksamaa huvides, kuid tervikuna siiski arenes.
Eestlased Nõukogude Liidu ja Saksamaa relvajõududes:
NSVL
Saksamaa
Põhja-Eestis jõuti läbi viia sundmobilisatsioon,
Punaarmeesse võeti 33 000 meest (neist tööpataljonides suri u. 1/3)
Algul kuulusid eestlased 22. Territoriaalsesse Laskurkorpusesse. 1941. aasta lõpul formeeriti 8. Eesti Laskurkorpus (komandör kindralleitnant Lembit Pärn).
Põhisündmused – eestlased osalesid 1942/43. aasta vahetusel lahingutes Velikije Luki all.
Põhiüksus – Eesti Leegion (olid vabatahtlikud). 1944 see reorganiseeriti 20. Eesti SS-diviisiks. Selle allüksus oli kuulus Narva pataljon (ees Alfons Rebane, võitles Ukrainas).
Osa eestlasi olid nn. soomepoisid (JR 200), võitlesid Soome armee koosseisus NSV Liidu vastu.
Vabatahtlikest moodustati ka ida- ja politseipataljonid .
Jaanuaris 1944 viidi läbi üldmobilisatsioon, mis tõi kokku u. 38 000 meest. Neist moodustati 6 piirikaitserügementi.
Eesti vallutamine Punaarmee poolt:
9. märtsil 1944 toimus Tallinna pommitamine Punaarmee poolt (u. 300 lennukit). Purustati u. 4/5 linnast, peavarjuta jäi 20 000 inimest.
Juuli lõpus ja augustis 1944 hoiti Sinimägedes Punaarmeed kinni – need olid ägedaimad lahingud, mis kunagi Eesti pinnal peetud (osales seal u. 30 000 eestlast Saksa poolel).
22. septembril langes Punaarmee kätte Tallinn.
Kiiresti vallutati ka saared, kuid Sõrve poolsaarel tekkis tõrge. Lahingud Eesti pinnal lõppesid alles novembri lõpul. Eesti Laskurkorpus lõpetas oma sõjatee Lätis Kuramaal.
Saksa poolel sõdinud ja Eestist lahkunud eestlastest formeeriti 1944/45 talvel 20. Eesti diviis, kes võitles Poolas. Neist enamik langes Punaarmee kätte vangi Tšehhis.
Eesti iseseisvuse taastamise katse 1944. aastal:
Üritati kasutada valemit: sakslased juba läinud, kuid venelased polnud veel tulnud. Seekord ebaõnnestus kahe võimu vahel õige hetke tabamine. Juba 1944. aasta suvel oli moodustatud Eesti Vabariigi Rahvuskomitee, eesotsas Jüri Uluots (viimane Eesti iseseisvusaegne peaminister). 18. septembril (kui sai teatavaks, et sakslased kavatsevad oma väed siit evakueerida) määras Uluots (kes oli sel hetkel ühtlasi presidendi kohusetäitja) ametisse uue valitsuse, mille peaministriks oli Otto Tief (+ veel 10 ministrit). Admiral Johan Pitka ja soomepoisid püüdsid organiseerida Tallinna kaitset.
Pika Hermanni torni tõmmati sini-must-valge lipp. Ilmus “Riigi Teataja ” number, kus Eesti teatas, on sõjas erapooletu . Toimus ka kokkupõrkeid sakslaste ja eestlaste vahel.
Punaarmee aga lähenes ja Eesti valitsus lahkus 21. septembril Tallinnast Läänemaale. 22. septembril jõudis Punaarmee Tallinna ja taastas nõukogude võimu.
NB! Kuigi iseseisvuse taastamine sel hetkel ebaõnnestus, oli see sündmus tähtis, sest valitsuse väljakuulutamine andis võimaluse jätkata valitsuse tegevust eksiilis (ehk paguluses ). Teiste sõnadega – nii hoiti Eesti Vabariigi järjepidevust.
VII Teise maailmasõja tulemused
Teine maailmasõda ületas oma ulatuselt ja purustustelt Esimese maailmasõja.
Sõjas mobiliseeriti 110 miljonit inimest, neist sai surma 27 miljonit.
Kokku Teises maailmasõjas hukkus 50-55 miljonit inimest.
NSVLis ametlikult hukkus 20 miljonit. Tegelikult rohkem. Saksamaal üle 6 miljoni. Suhteliselt väikesed kaotused olid USAl (405 000 langenut) ja Inglismaal (375 000).
Kõik sõjakahjud ja –kulud kokku olid 4000 miljardit $.

Eesti

Teises maailmasõjas Eesti rahvastik vähenes ligi 200 000 inimese võrra:

60 000 surnut
74 000 Läände põgenenut
kümned tuhanded arreteeritud, küüditatud

Suured olid purustused Tartus, Narvas. Hävis 45 % tööstusest.
Saksamaal ja sakslaste poolt alistatud riikides pandi nn. alaväärtuslike rahvuste ( juudid , slaavlased) kallal toime genotsiid , s.o. rahvastiku täielik või osaline hävitamine rahvuslikel, usulistel vms. eesmärkidel. Juutide kallal toime pandud vägivald Teises maailmasõjas kannab nime holokaust . Selle käigus tapeti 6 miljonit juuti.
Juba enne sõda Saksamaal juute sunniti elama getodes – eraldatud linnaosades.
Koonduslaagrites tapeti üldse 11 miljonit inimest. Tuntumad koonduslaagrid: Auschwitz , Majdanek, Treblinka (Poola territooriumil).

.DOC Laadi alla originaalfail 6 lk · .doc · 20 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-04-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti

20 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

192277 Õppematerjali autor

teine maailmasõda nsvl nsvl armee nõukogude liidu nõukogude liit sakslased kommunist riigivolikogu sõjategevus teherani pealetung nõukogude aasta laskurkorpus

Sarnased õppematerjalid

doc

Teine maailmasõda - 1. september 1939 – 2. september 1945

kasuks. Murranguks loetakse üldiselt Stalingradi lahingut, mis toimus novembrist 1942 veebruarini 1943. Stalingradi lahinguga peatati sakslaste edasitung. Mõlemal poolel sõdis u. 1 miljon meest. Nõukogude Liidu territooriumil toimus samal ajal veel üks tähtis lahing Kurski lahing 1943. aasta suvel. See oli II maailmasõja suurim tankilahing. Punaarmee (NSVL) võitis. Kestis järjest 50 päeva, osales kokku 2, 25 miljonit meest! NSVLi tähtsuselt teine linn, Leningrad (enne ja nüüd Peterburi), oli sakslaste poolt ümberpiiratud 1941. aasta sügisest 1944. aasta jaanuarini. See oli nn. Leningradi blokaad. 1943. aasta kevadeks oli ka Põhja-Aafrikas Saksamaa ja Itaalia vastupanu murtud. Kurski lahinguga samaaegselt tegid liitlased dessandi Sitsiiliasse. Itaalia fasistid tagandasid ise Mussolini. Septembris 1943 sõlmis Itaalia USAga ja Inglismaaga vaherahu. 6

Ajalugu

doc

II Maailmasõda

· Stalin Nõukogude Liidus arendas sõjatööstust · Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust) Ideoloogilised eeldused · Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi. Suur-Saksamaa loomine · Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände. Hitleri eesmärgiks oli Suur-Saksamaa loomine. Seda plaani hakkas ta jõudsasti rakendama. Esimeseks sammuks oli 1936. aastal Reini jõeäärse ala liitmine Saksamaaga. Teine samm toimus 1938. aastal, kui Austria liideti Saksamaaga (ansluss). Hitleri plaanid sellega aga ei piirdunud ning juba võttis ta eesmärgiks vallutada Tsehhoslovakkia ning Poola. Tsehhoslovakkia valmistus sõjaks Saksamaa vastu Prantsusmaa kutsus sõjaväkke reservväelased ja Suurbritannia seadis valmis sõjalaevastiku, ettevalmistusi saabuvaks sõjaks tehti ka Saksamaal. Lahenduse olukorrale leidis aga Suurbritannia peaminister Neville Chamberlain, kes pakkus

20. sajand maailmas

doc

II Maailmasõda

nov 1942 alustasid Nõukogude väed pealetungi ja piirasid sisse Saksa armee. Üritused varustada armeed, toiduga õhust ja murda sisse ebaõnnestusid. Lahingud kestsid mitu kuud veel ja 2. veebruar 1943 sakslased kapituleerusid. Sakslased kaotasid ligi 300 000 meest ning arvukalt sõjatehnikat. Sakslased said hoobi, millest nad toibuda ei suutnud. El-Alameini lahing: nov 1942 mai 1943. Suurbritannia ja USA väed sundisid Saksamaa-Itaalia väed alistuma.(Põhja-Aafrikas) Midway: 42 a teine pool, ameeriklased saavutasid võidu jaapanlaste üle, USA hakkas tasapisi vallutatud alasid tagasi võitma.( Vaikses ookeanis) Normandia dessant: 6. juunil 1944 avati liitlaste (USA, Inglismaa, Kanada, Poola) dessandiga Põhja-Prantsusmaal teine rinne. Saksa väed ei jõudnud piisavalt kiiresti reageerida ja suve lõpuks varises Saksa kaitse kokku. Koalitsiooni väljakujunemine: 14. augustil 1941 sõnastasid W. Churchill (Inglise peaminister) ja F. D. Roosevelt (USA president) Atlandi harta

Ajalugu

docx

TEINE MAAILMASÕDA 1939-1945

oktoober – algas El Alameini lahing Egiptuses.  21.august – algas Stalingradi lahing (kuni 1943 veebruar). 194  4.juuli-23.august – Kurski lahing; Saksamaa viimane 3 pealetungikatse idarindel. Teine maailmasõdaLähiajalugu I – Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel Koostaja: P.Reimer 2  November-detsember – liitlaste Teherani konverents. 194  6.juuni – Normandia dessandiga avati teine rinne Prantsusmaal. 4  18.september – astus ametisse Otto Tiefi valitsus; ebaõnnestunud katse taastada Eesti iseseisvus.  November – Nõukogude väed vallutasid viimase vastupanukolde Saaremaal. 194  Veebruar – liitlaste Jalta (Krimmi) konverents. 5  30.aprill – Hitler sooritas enesetapu ümberpiiratud Berliinis.  8.mai – Saksamaa kapituleerumine; Teise maailmasõja lõpp Euroopas.

Ajalugu

docx

II maailmasõda

Demokraatia asendumine diktatuuriga. Versailles süsteemi kuid, samal ajal olles mestis ka Hitleriga. MRP(1939)-saksa ja NSV kokkuvarisemine. 1935 tühistas saksamaa ühepoolselt versailles mittekallaletungipakt. Lisaprotokolliga jaotati ida-euroopa ära. See lepingu, kehtestas sõjaväekohustuse, moodustas lennuväe ja pakt tähendas uut maailmasõda. sõjalaevastiku, lääneriigid olid järeleandlikud. Saksa oli veel nõrk -sõdivad pooled –teljeriigid ja liitlased; muudatused selles ning kui teised riigid poleks ainult protestiga piirdunud, oleksid osas; hitlerivastane koalitsioon ja konverentsid- saksa väed taandunud. Samuti astus saksamaa välja rahvaste Teheran,Jalta ja Potsdam:millal=aasta ,kes ja mida otsustati liidust ning loobus locarno lepingu täitmisest. Teine agressor oli 1

Ajalugu

docx

II maailmasõda ja külm sõda

1. Molotov-Ribbentropi pakt 1939 2. Teise Maailmasõja algus 1.september 1939 3. Nõukogude Liit tungin Poolale kallale 17. september 1939 4. Viiakse läbi esimene küüditamine Eestis 14. juuni 1941 5. Saksamaa tungib kallale NSV Liidule 22. juuni 1941 6. Põhja-Prantsusmaal avatakse Teine Rinne 6. juuni 1944 7. Saksamaa kapituleerus, lõppes sõda Euroopas 8. mai 1945 8. Jaapan alistus, lõppes Teine Maailmasõda 2. september 1945 ISIKUD:  STALIN- NSV Liidu partei- ja riigijuht, osales Teherani, Jalta ja Potsdami konverentsidel.  HITLER- Saksamaa füürer, raamatu ''Mein Kampf'' autor.  CHAMBERLAIN-Briti poliitik, Müncheni kokkuleppe sõlmija.

Ajalugu

docx

Arutlus - Versailles' süsteem kui lüüasaanute karistamine

1) 1935 Versailles' lepingu tühistamine (hakatakse jõudsalt taasrelvastuma) 2) 1935 Saarimaa referendum (Esialgu jääb Rahvasteliidu valdusesse. Rahvahääletusel oli enamik Saarimaa elanikest Saksamaaga taasühinemise poolt ning Hitler sai selle ala endale.) 3) 1936 Saksa väed Reini demilitariseeritud tsoonis (Sel hetkel poldud veel sõjaks valmis.) Konfliktikolded enne II maailmasõda: Mandzuuria, Abessiinia, Hispaania. Mandzuuria ründamine Jaapan soovis luua Aasias suure impeeriumi ning M vallutamine oli edukas Abessiinia ründamine 1935 Mussolini tahtis teha "Vahemere Itaalia sisemereks" , luua võimsa impeeriumi (Sellele sõjale maailm lõpuks reageerib, kuid Saksamaa sammudest ei tehtud enne väljagi.) Seejärel visati Itaalia Rahvasteliidust välja (see oli ka kõik, rohkem ei tehtud midagi). Lääneriigid ähvardasid ainult sõnadega. Sõda läks

Ajalugu

pptx

Teine maailmasõda

 2. Majanduslikud eeldused, mis seisnesid natsireziimi sõjatööstuste väljaarendamises ning teisalt ka Nõukogude Liidu Punaarmee ülesehitamises. Mõlemad riigid rakendasid oma majanduse eelseisvate sõjaliste vallutuste rakkesse.  3. Ideoloogilised eeldused, mis seisnesid Hitleri põhiidees Saksa rahva eluruumi laiendamises. Stalin aga unistas kommunismi mõjuvõimu laiendamisest läände. Põhjused: II maailmasõja põhjuste suhtes ollakse erimeelt. Teist maailmasõda peetakse ka I ms. jätkuks. Kindel on aga see, et  II maailmasõja vallandas Hitleri ja Stalini sobing MRP ning mõlema riigi vallutusplaanid Euroopas ning lääneriigid üritasid suurt sõda viimase hetkeni ära hoida. Teise m aailm asõja sõdivad pooled ja sõjatandrid  Kolmikpakti riigid: Saksamaa, Itaalia, Jaapan Ungari, Rumeenia, Bulgaaria (kokku 11 riiki)  Liitlased (liitlasriigid): Inglismaa, Nõukogude Liit, USA,

Ajalugu

Rohkem sarnaseid