Diktatuur ja Demokraatia 1920-1930 (0)

Demokraatia tunnused
Demokraatia on rahva võim, rahval on võimalik valida, rahval
on võimalik olla valitud.
Demokraatia tugevad ja nõrgad küljed
+ Võrdsed demokraatlikud vabadused ja inimõigused
+ Majanduslikult piiramatu
+ Demokraatia tagab rahvale vabaduse ja majandusliku heaolu.
+ Arenguvõimalus
___________________________________________________
- Demokraatia on äraostetav
- Kuna demokraatia on enamuse võim vähemuse üle, siis alati jääb vähemus alla
- Valida saavad ka poliitikast mittehuvitatud inimesed
Demokraatia laienemine 1920.aastal
Suurendati valimisõiguslike kodanike arvu peaaegu kolm korda.
Valima lubati kõik mehed al. 21 eluaastast, sõltumata sellest, palju neil vara on.
Anti valimisõigusi ka naistele.
Miks tekkisid diktatuurid ?
Inimesed lootsid demokraatiale , kuid kui see ei aidanud, hakkasid nad pooldama mittedemokraatllikke liikumisi , lootes nii kiiremini oma probleemidele lahendust leida.
Demokraatlikud liikumised
Liberalism- suund, mis lähtub kõigi inimeste vabadusest ja õigustest, mida kaitseb riik
Konservatism - suund, mis tugineb traditsioonilistele väärtustele
Sotsialism - suund, mis pooldab abivajajate aitamist ja väikest ebavõrdsust
Mittedemokraatlikud liikumised
Fašism- ideoloogia, mis taotleb rahvuslikele, kultuurilistele, rassistilistele tunnustele tugineva, ühe isiku juhtimise all olevat sõjaliselt tugevat riiki
Kommunism - ühiskonna klass, kus ei ole eraomandit ega sotsiaalseid klasse
Natsionaaldemokraadid- filosoofia, mis ühendab omas rahvuslust ja sotsialismi
Diktatuuri tunnused ja selle erivormid: autoritarism ja totalitarism .
Ühepartei süsteem, juhikultus ,demokraatia piiramine,inimese allutamine võimule ning julgeoleku organite piiramatu võim.
Autoritarism- riigi või organisatsiooni valitsemise vorm, kus võimul olijad otsustavad valitsetavate küsimuste üle ilma, et need, kelle üle valitsetakse saaksid oma arvamust avaldada.
Totalitarism- poliitiline süsteem, kus režiim või riik püüab kontrollida peaaegu kogu isiklikku , majanduslikku ja poliitilist elu.
Demokraatlikud riigid: Suurbritannia ja Prantsusmaa: probleemid ja saavutused.
Suurbritannia probleemid- suur tööpuudus, võlg USA-le, tehnika oli vananenud, söe kasutamine muutus liiga kalliks.
Prantsusmaa probleemid- riik sai küll maailmasõjas tugevasti kannatada ning välisvõlg oli üsna suur, kuid tänu võidule liideti riigiga uusi alasid.
Suurbritannia saavutused- Briti tööstusettevõtted kasutasid võõramaiseid tooraineid. Nende hinna langus alandas ka Suurbritannias toodetud kaupade hindu. Tänu sellele said britid oma toodangut võrdlemisi edukalt müüa maha ka kriisiaastatel . Tänu sellele sai Suurbritannia jälle jalad alla.
Prantsusmaa saavutused- majandust aitasid edendada reperatsioonimaksud, põllumajandusmaa hakkas arenema võimsaks tööstusriigiks, kiiresti arenesid ka uuemad tööstusharud.
Rahvarinde valitsuse reformide tugevad ja nõrgad küljed
Tugevad küljed- suur tähtsus majanduskriisi ületamisel
Nõrgad küljed- majanduse elavnemisega suudeti küll siseriiklik diktatuurioht kõrvaldada, kuid 1930.a lõpul tekkis suur välisoht, see oli Hitleri Saksamaa
USA sispoliitika, keeluseadus ja maffia .
Sisepoliitika- toimis kaheparteisüsteem, vabariiklik süsteem. Juhtivad erakonnad olid Vabariiklik ja Demokraatlik Partei.
Keeluseadus- alkohoolsete jookide valmistamine, müüki ning sisse- ja väljavedu keelav seadus.
Maffia- suurlinnades tekkisid kuritegelikud rühmitused ja isegi rühmituste ühendused
Roosevelti reformid
Uus kurss oli igati julge ja edukas ettevõtmine. Majanduselu hakkas liikuma ülespoole. Peagi asusid suurettevõtjad nõudma selle lõpetamist, kuna see piiras vabamajandust.
Isolatsionism välispoliitikas
Ehk Euroopa konfliktidesse mittesekkumise poliitika.
Türa, rohkem ei oska midagi välja tuua, vaata õpik lk. 41.
Kommunistliku Nõukogude Venemaa/ NSVL kujunemine, kodusõda, sõjakommunism, NEP, Stalini järk-järguline esilekerkimine
Kommunistliku Nõukogude Venemaa/NSVL kujunemine- kujunemine algas 1917.a bolševikute võimule tulekuga.
1917.a moodustati esimene nõukogude valitsus, Rahvakomissaride Nõukogu, ning valiti kõrgeim seadusandlik võimuorgan, Kesktäitevkomitee.
Kuid tegelikuks võimukeskmeks kujunese kommunistlik partei.
1918.a kuulutati üheparteiline süsteem, võeti vastu põhiseadus.
Kodusõda- mitmel pool ei oldud rahul enamlaste võimuletulekuga. Paljus välisriigid toetasid enamlaste vastaseid. 1918.a kevadel saatsid välisriigid oma väed Venemaale, et aidata. Seda nim. interventsiooniks. Enamlased aga suutsid vastu hakata Punaarmeega.
Sõjakommunism- kehtestati toiduainete riigle andmise kohustus, kehtestati üldine sunduslik töökohustus, enamik tööstusettevõtteid riigistati.
NEP- kaotati toiduainete riigile andmise kohustus ning asendati see kindlaksmääratud maksuga, taastai kauplemise vabadus, lainedati ettevõtete tegevusvabadust
Stalini järk-järguline esilekerkimine- 1924.a suri Lenin. See tugevdas üha-enam varem alanud võimuvõitlust. Peale jäi 1922.a peasekretäriks saanud Stalin. 1927.a suutis ta kõik konkurendid kõrvale tõrjuda ja end lõplikult võimul kindlustada.
Industrialiseerimine , kollektiviseerimine
Industrialiseerimine- suurtööstuse eelisareng, loobuti Venemaal NEP-i poliitikast, see pidi muutma Venemaa lühikse ajaga tööstusriigiks.
Kollektiviseerimine- ehk kolhoseerimine , mis tähendas seniste eraomandustele tuginevate talumajapidamiste vägivaldset ühendamist ühismajanditesse, ehk kolhoosidesse.
GULAG
Laiaulatuslik vangilaagrite süsteem, kus 1940.a kandis karistust 1,7 miljont vangi.
Maailmarevolutsiooni idee.
Mässuliikumise õhutamine erinevates riikides ja üksikute kommunistlike parteide rahalist toetamist.
Mussolini õpetus ja tema pääs võimule
Kõige parem asi oli klassivõitlus vaeste ja rikaste vahel Mussolini arvates. Tähtsaimal kohal oli rahvus. Natsionalistlikku õpetust järgis Mussolini.
Pääs võimule- tekkis rühmitus Võitlusliit, mille liikmeid kutsuti fašistideks, rühmituse etteotsa sai Mussolini. Varsti oli Mussolinil sadu tuhandeid toetajaid. Sai võimule 1922.a peaministrina.
Fašistlik diktatuur Itaalias
1925.a kehtestati üheparteisüsteem ning algas fašistliku diktatuuri kinnistamine . Loodi salapolitsei ja rajati vangilaagrid.
Võeti vastu seadused, mis andsid Mussolinile võrdsed õigused kuningaga ning piiramatu võimu.
Ettevõtteid kontrollis riik, tööandjad ja töövõtjad koos moodustasid, korporatsioone, mille tegevust kontrollis fašistlik valitsus.
Weimari Saksamaast Kolmandaks riigiks
Natside ridadesse tuli üha uusi liikmeid. Suurenes ka valijate arv, kes hääletasid natside poolt. 1933.a jaanuaris nimetas Saksamaa riigipresident vabariigi viieteistkümnendaks kantsleriks Hitleri. Weimari vabariik asendati aegamööda natsliku Saksamaaga.
Hitleri pääs võimule ja diktatuuri kehtestamine
Hitler pääses võimule 1933.a riigikantslerina.
Kehtestati 1933.a üheparteisüsteem, keelatud olid ametiühingud, parlament kaotas oma tähtsuse, demokraatlikult valitud võimuorganid asendati keskvõimu poolt määratud juhtidega, rassiline puhtuse tagamine.
Rassipuhtuse jälgimine
Natsid väitsid, et kõik pangad , kaubandus on juutide käe all, juute süüdistati selles, et nad sepitsesid kommunistidega vandenõu ning soovivad Saksamaa maha müüa.
Igatahes, juudid on pahad, ja nad tuleb hävitada.