Depressioon poliitikas (0)

Referaat
Poliitika ja depressioon
Sisukord
Mis on depressioon ? 2
Depressiooni sümptomid 3
Depressiooni tüübid 4
Depressioon poliitikas 5
Kokkuvõte 6
Mis on depressioon?
Depressioon on meeleoluhäire, mida iseloomustab ennekõike alanenud meeleolu, huvideringi kitsenemine ja elurõõmu kadumine ning energia vähenemine. Depressioon on levinud meeleoluhäire, seda esineb umbes 15%l rahvastikust. Naistel esineb depressiooni kaks korda sagedamini. Selle põhjuseks arvatakse hormonaalset erinevust, sünnituste mõju naise organismile, naiste ja meeste erinevaid igapäevaelu stressoreid. Depressiooni esineb igas vanuses inimestel.
Depressiooni all mõeldakse pikaajalist, rohkem kui kaks nädalat kestvat põhimeeleolu langust, mille puhul esineb tavalisest kurbusest sügavam ja kestvam meeleolulangus.
Kurbus võib tekkida ilma välise põhjuseta ja olla sügavam, kui selleks põhjust võiks olla. Depressiivsete häirete puhul on suur enesetapurisk, endalt võtab elu ligikaudu 15% depressiooni alla kannatavatest inimestest. Adekvaatse raviga on siiski võimalik suitsiidi vältida. Depressioon on niivõrd laialt levinud, et seda on nimetatud psühhiaatria külmetushaiguseks. Igal konkreetsel ajahetkel kannatab 15-20% täiskasvanuist depressiooni sümptomite all, neist 12%-il on depressioon nii sügav, et vajab teatud eluetapil ravi. 75% psühhiaatriliste hospitaliseerimisjuhtude põhjuseks on depressioon. Depressiooni all kannatavate naiste arv on ligi kaks korda suurem kui meeste oma. Samas mehed võtavad endalt kolm korda sagedamini elu kui naised.
Depressiooni sümptomid
Depressiooni kehalised sümptomid
Unehäired (Kui inimene ei suuda öösel korralikult magada, ärkab tihti üles ja on pidevalt väsinud.)
Söögiisu muutus, söömishäired(On nii neid inimesi, kes hakkavad tohutult sööma, kui ka neid, kelle söögiisu väheneb)
Sugutungi kadumine
Väsimus ja energia kadumine
Võimetus tunda rõõmu
Alkoholi kuritarvitamine ja sõltuvus
Depressiooni psüühilised sümptomid
Kurvameelsus ;
Elurõõmu, aktiivsuse ja energia vähenemine,
Stressi taluvuse langus,
Ärritatavuse tõus,
Impulsiivne käitumine, kalduvus kaotada enesekontrolli , Agressiivne ning vägivaldne käitumine,
Otsustusvõimetuse teke igapäevaolukordades,
Kärsitus, rahutus , ebamugavustunne,
Tühjustunne, läbipõlemissündroom.
Depressiooni tüübid
Depressiooni saab liigitada kahte suurte alaliiki, samamoodi nagu sümptomeid, nendeks alaliikiteks on psühholoogiline ja bioloogiline depressioon.
Psühholoogilisi depressioone võib defineerida kahel moel. Esiteks vallandavad neid psühholoogilised või emotsionaalsed sündmused. Depressiooni psühholoogiline vallandaja võib olla äkiline ja ilmne või järkjärguline ja varjatum.
Psühholoogilise depressiooni teine tunnus on see, et sümptomid on puhtalt psühholoogilised/emotsionaalsed. Inimese bioloogilisele funktsioneerimisele puhtpsühholoogiline depressioon tavaliselt mõju ei avalda
Teine suurem kategooria on bioloogiline depressioon, mille vallandab mingi füüsiline muutus organismis, mitte aga elumuutus või valus kogemus. Lisaks psühholoogilistele sümptomitele iseloomustab bioloogilist depressiooni terve rida füüsilisi sümptomeid, mida põhjustab keemiline valekäitumine närvisüsteemis.
Depressioon poliitikas
Poliitikas kohtame me depressiooni igal sammul . Suurem osa mineviku ja oleviku tipp-poliitikutest on mõnel ajahetkel kogenud kliinilist depressiooni(depressioon, mida liigitatakse tegelikult haiguse alla ja mis vajab professionaalset sekkumist) Nagu öeldud sai, on kliinilist depressiooni kogenud väga suur osa poliitikutest ja ka näiteks muidu tippjuhte. Siinkohal väike loend nendest tipp-poliitikutest(juhtidest).
USA Mereväe staabiülem Frank Brooda, kes kannatas maniakaal-depressiivse depressiooni all ja mis lõppes Brooda enesetapuga.
Järgmiseks kuulsaks depressiooni all vaevlejaks on Ameerika Ühendriikide üks kuulsamaid presidente Abraham Lincoln . See on üldse üks raskemaid dokumenteeritud depressioone üleüldse. Varem arvati, et Lincolni depressiooni taga oli tema väga karmi käega naine, kuid tegelikult oli tegemist bipolaarse maniakaal-depressiivse sündroomiga. Bipolaarne maniakaalne -depressioon on psüühikahäire, mille puhul vahelduvad kõrgenenud meeleolu, aktiivsuse ja energiaga perioodid ning meeleolu, aktiivsuse ja energia alanemine.
Ameerika Ühendriikide presidenti Theodore Roosevelti loeti oma ajastu vaimukaimaks ja põnevaimaks meheks. Kuigi tegelikult oli selle põnevuse näol tegemist hoopis hüperaktiivsusega. Kui täpne olla, siis oli Rooseveldil näol Ühendriikide presidendiks saanud bipolaarne hüsteeriks.
Mandri-Euroopast on üks tuntumatest kliinilist depressiooni põdenud poliitik Winston Churchil, kes oli tuntud suure sigari ja viski armastuse poolest. Sir Winston Churchillil ei olnud peaaegu mitte ühtegi kainet päeva. Churchilli probleem oli see, et töötas füüsilise ülekoormuse piiril ja põdes samal ajal ka kliinilist depressiooni. Tal vedas, kuna tal olid ka inimesed ja asjad, mis tasakaalustasid teda näiteks tasakaalustas ta poliitiline konkurent David Lloyd George.
On hämmastav, kui noorelt on surnud paljud geeniused: Mozart (36-aastaselt), Schubert (31-aastaselt), Chopin (39-aastaselt), Bizet (37-aastaselt), Poe(40-aastaselt), Puškin (37-aastaselt), Lermontov (26-aastaselt) jne. Surmade põhjused on olnud näivalt erinevad (enesetappudest alates ja tiisikusega lõpetades), tegelikult aga on tegemist olnud depressiooniga. Võttes näiteks kasvõi näiliselt vägivaldse juhtumi nagu kahevõitlus(selle tõttu suri näiteks Puškin). Tegelikult oli aga tegemist depressiivse enesetapuga. Kuna näiteks oli ta oma elu viimasel pooleteiselaastal esitanud juba kaks väljakutset, millest mõlemast keelduti. Puškin ei jätnud seda nii ja esitas ka kolmanda väljakutse, kuna depressiivne tunne otsis aga endistviisi väljundit. Ning kui lõpuks Puškin kahevõitluses hukkus ei olnud ta enam mitte naistelemmik ja laulik vaid sügavalt löödud, ängistuste ja hirmude all piinlev haige inimene.
Palju on neidki juhtumeid, kus inimese füüsiline elu kestab kaua, kuid aktiivne loominguline faas jääb üürikeseks. Helilooja Gilinka elas 54-aastaseks, aga peale 38. eluaastat ei kirjutanud ta enam ühtegi teost. See oli jälle tänu kliinilisele depressioonile, mis lihtsalt tekitas üleväsimust ja heliloojal kadus isu kirjutada muusikat. Näited on veelgi, näiteks keemik H. Davy , kes avastas kaaliumi , naatriumi, baariumi ja magneesiumi lõpetas tegevuse 33-aastaselt. 20 ülejäänud eluaasta jooksul kirjutas ta vaid kaks brošüüri, millest üks oli õpetus kuidas õngitseda kalu. Veel on oma karjääri vara lõpetanud saksa keemik Liebich, kes viis oma elutöö lõpule juba 30. eluaastaks.
Kokkuvõte
Kokkuvõtteks niipalju, et see fakt peaks juba ära olema tõestatud, et nii mineviku, kui ka olevik tipp-poliitikutest või loominguliste aladega tegelevatest inimestest on oma mingil eluhetkel põdenud kliinilist depressioon. Võib isegi öelda, et on võimatu lüüa läbi tipp-poliitikas kui sa ei ole parajalt peast hull. Seda tõestasid nii Abraham Lincoln, Theodore Roosevelt , Winston Churchil, Bill Clinton, Jesse Ventura, George Washington, John F. Kennedy. Loominguga tegelevate inimeste seas on asi veel hullem, nendest on kindlasti suurem enamus depressiooni all kunagi vaevlenud, näiteks: Puškin, Lermontov, Mozart jne jne.
Kasutatud kirjandust
Igor Gräzin, Poliitika kui depressioon ja enesetapp, Tänapäev 1999
http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/Programm/ravi/ps-ravi/depr-ravi.htm#Psühhofarmakoteraapia
http://www.nycomed.ee/ee/Menu/Tervis/Tervis/Depressioon/
http://et.wikipedia.org/wiki/Depressioon
http://www.jyritk.ee/index.php?page=80
http://www.depnet.ee/universe1/depression/clinical_depression/
http://www.pcpages.com/madis/
http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=168841