Teine maailmasõda lühiülevaade (0)

talvesõda (30.11.1939 – 12.03.1940) – Soome ja NSV Liidu vaheline sõda II maailmasõjas, mis lõppes Moskva rahu sõlmimisega (kus Soome iseseisvus jäi püsima, kuid pidi loovutama Karjala maakitsuse), baaside ajastu (baaside leping: Eesti 28.09.1939, Läti: 05.10.1939, Leedu: 10.10.1939) – baaside lepingu sõlmimine NSV Liiduga, millega NSV Liit rajab Baltimaadesse omad baasid, okupatsioon – võõra riigi territooriumi oma võimule allutamine ja selle oma valduses hoidmine ning seal enese kindlustamine, Atlandi harta (august 1941) – Roosevelti ja Churchilli poolt sõlmitud 8 punktiline kokkulepe, milles lubati taastada kõigi sõjas okupeeritud riikide iseseisvus, küüditamine – inimeste vägivaldne ümberpaigutamine, juunuküüditamine (14.06.1941) – Nõukogude okupatsiooni ajal sundasumisele saadetud ligikaudu 10000 inimest Eestist, Lend- lease `i süsteem – abiandmissüsteem, mida USA rakendas oma liitlaste suhtes II maailmasõja ajal, rendile ja laenuks anti relvi, lahingumoona, toiduaineid, kokku 50 miljardit USA dollari väärtuses, Leningradi blokaad – linna piiramis rõngasse võtmine sakslaste poolt, kus nälga suri üle poole miljoni inimese, Eesti leegion – Saksa juhtkonna poolt luba antud SS koosseisu moodustatud väeosa, Eesti laskurkorpus – punaarmee rahvuslik väekoondis, holokaust – natsionaalsotsialistlikus Saksamaal ja tema okupeeritud aladel toimunud juutide laushävitamine surmalaagrite gaasikambrites, mille tagajärjel jukkus ligi 6 mln inimest, Jalta (04 – 11. 02.1945) – 1945 a veebruaris toimunud konverents , millel osalesid Stalin , Churchill ja Roosevelt , kus otsustati, et asutatakse ÜRO, pandi paika okupatsioonid Saksamaal ning Kesk- ja Ida-Euroopa jääb Moskva meele alla, Teherani (28.11 – 01.12.1943) – 1943 a lõpus toimunud konverents , kus osalesid Stalin, Churchill ja Roosevelt, avati II rinne e rünnak Saksamaale lääne poolt, tunnustati NSV Liidu 1941 a piire ning Baltiriigid sattusid Moskva võimu alla, Potsdami (16.07 – 02.08.1945) – 1945 a juulis ja augustis toimunud võitjariikide konverents, kus osalesid Stalin, Churchill ja Thurman, kiideti heaks Ida- Preisimaa põhjaosaloovutamine NSV Liidule, saksa elanike sundevakueerimine võitjatele antud aladelt , Saksamaa jaotati Briti, Prantsuse, USA ja NSV Liidu vahel neljaks okupatsiooniks, sõjaroimarite kohtu alla andmine, määrati kindlaks Saksa reparatsioonide tasumise kord, teine rinne – Teherani konverentsil otsustatud plaan, mis tähendas Saksamaa ründamist Normandia (lääne) kaudu, lepituspoliitika – lääneriikide eesmärk vältimaks sõda, tehes järelandmise diktaatoritele, kummaline sõda – sügisest 1939 kuni kevadeni 1940 Prantsuse, Inglismaa ning Saksamaa vahel kujunenud rinne, kus mõlemad osapooled ei näidanud ülesse erilist aktiivsust, MRP – mittekallaletungileping  Saksamaa ja  NSVL  vahel, millele kirjutasid Moskvas 23. augustil 1939 alla NSVL välisminister Vjatšeslav Molotov ja Saksa välisministerJoachim von Ribbentrop, lubati 10 aasta jooksul teineteist mitte rünnata ega osaleda teisele poolele vaenulikus sõjalises liidus, salajane lisaprotokoll, millega jagati ära Ida-Euroopa, NSVL sai loa Soome, Eesti, Läti ning Bessaraabia anastamiseks ning Poole jagati pooleks, uue lisaprotokolliga müüs Saksamaa Leedu, saades ülejäänud Poolalt NSV Liidult endale.
Adolf Hitler – NSDAP juht ja Saksamaa diktaator ja riigipea , Jossif Stalin – NSV Liidu diktaator ja juht, Winston Churchill – Suurbritannia peaminister , Charles de Gaulle – Prantsusmaa sõjaväelane, kindral ja riigimees , Karl Litzmann – saksa okupatsiooni ajal Teises maailmasõjas Saksamaa Ida-alade Riigikomissariaadi Eesti kindralkomissar, Franklin Delano Roosevelt – USA 32. president , Geogri Žukov – NSV Liidu riigitegelane, väejuht ja marssal, Hjalmar Mäe – Eesti poliitik ja Eesti Omavalitsuse juht Saksa okupatsiooni ajal, Johannes Vares Barbarus – Eesti arst, poliitik, EKP liige ja valitsusjuht, Otto Tief – Eesti sõjaväelane ja poliitik ja moodustas Eesti Vabariigi Valitsuse ning peaministri asetäitja.
23.08.1939 – MRP sõlmimine, 01.09.1939 – 08.05.1945 / (Euroopa: Kesk- ja Ida-Euroopa jäid Moskva meele alla, Saksamaa jagamine okupatsioonideks, Berliini vallutamine Punaarmee poolt) 02.09.1945 ( Aasia : tuumapommid Nagasakile (09.08.1945) ja Hiroshimale (06.08.1945), mis murdis Jaapani vastupanu) – Teine maailmasõda, 1941 – 1944 – Saksa okupatsioon, 01.09.1939 – Saksa kallaletung Poolale, 17.09.1939 – NSV Liit tungis Poolale kallale, 10.05.1940 – Saksamaa ründas Hollandit ja Belgiat, 22.06.1940 – Compiehne´i vaherahu Prantsus - ja Saksamaavahel, 14.06.1940 – NSV Liidu ultimaatum Leedule ning 16.06.1940 Lätile ja Eestile, et Punaarmee saaks sissetuua täiendavaid üksus ja täitva valitsuse moodustamist, 22.06.1941 – Saksa kallaletung NSV Liidule (Punaarmee vastuhakk 6.12.1941). 07.12.1941 – Jaapani rünnak Pearl Harborile, 21.08.1942 – 02.02.1943 (19.11.1942– NSV Liidu pealetung) – Stalingradi lahing Saksa ja NSV Liidu vahel, 3.09.1943 – Itaalia sõjast väljas, Mussoliini kukutamine, 5.06.1943 – Kurski kaar, 06.06.1944 - Teine rinne ehk Normandia dessant , 02.04.1945 – Berliini kapituleerumine , 08.05.1945 – Saksamaa täielik kapituleerumine (lõpp Euroopas), 02.09.1945 – Jaapani kapituleerumine (lõpp Aasias).
eestlaste valikud – teise   maailmasõja   ajal   sõdisid   eestlased   peamiselt   kolme   riigi   relvajõududes: Soome, Saksa ja Punaarmee rindades, kuna Eesti iseseisvus ja otsustusvabadus oli väga väike, siis eestlastel polnud Teises maailmasõjas eriti   valikuid, neid   sunniti sõdima Saksa poolel ja Punaarmees, Soome armees olid  eestlased  vabatahtlikult, levinud oli ka metsavendlus, üldmobilisatsiooni  käigus  mobiliseeriti mehi vaid Põhja­-Eestist, Eestist mobiliseeritud mehed viidi Venemaale tööpataljonidesse, seal   sarnanes   olukord   sunnitöölaagritega   ning   iga neljas   tööpataljoni   suunatud   eestlane   suri, põgenemine läände või NSV Liitu, leppimine olukorraga, koostöö võimudega e kollaboratsioon.
sõja tulemus Eesti jaoks – omariiklus ei taastunud sõja lõppedes, Eesti kaotas hukkunute , küüditatute ning põgenike näol veerandi oma rahvastikust, eestlased olid sunnitud võitlema võõrvägedes, sageli teiste võõrvägedes olevate eestlaste vastu, Eesti kaotas pea kõik vähemusrahvad, maa laostatud, linnad, tööstus varemeis, transpordivõrk purustatud, pooled põllud söötis, Eesti oli üks II MS kaotajatest ning edaspidi määras tema käekäik Moskvas, uue Nõukogude okupatsiooni algusaastatel muudeti kolme Balti riigi piire, 1944. aastal eraldati Eesti territooriumist Narva jõe tagune ala ja enamik Petserimaast (koos Petseri linnaga) ning liideti Leningradi ja Pihkva oblastiga.
sõja põhjused – demokraatia nõrgenemine ning selle asendumine diktatuuridega, lääneriikide tegevusetus – rahustamispoliitika, Versailles ' süsteemi kokkuvarisemine – Saksamaa hakkas taas end sõjaliselt kindlustama ( Hitler viis väed Reini tsooni), MRP sõlmimine, Rahvasteliidu nõrkus, suurriikide vahelised vastuolud.
sõja tulemused – lääne demokraatia saavutas võidu, kuid kommunistliku diktatuuri mõju kasvas, suured inimkaotused – 60 milj inimest, suur areng sõjatööstuses (tuumapommid), saksamaa ja tema liitlased pidid maksma reparatsioone ja loovutama territooriume, väikeste riikide iseseisvumine , Nürnbürgi protsessil mõisteti surma 12 kohtualust, uue poliitilise süsteemi tekkimine (nn Teine Maailm, kommunistlik blokk ), riigi piiride muutumine, Euroopa ning hiljem kogu maailma lõhestumine ning külma sõja algus.