Tehnilise korralduse eest logistikajuht, Urmas Maidla. Finantsilise korralduse eest oksjonil pearaamatupidaja, Külli Lumiste. Cateringi eest Menu Catering projektijuht, Heidi Riis. Showpoole eest vastutas õhtujuht, Vahur Jüris. Sihtasutuse Tallinna Lauluväljak projektijuht Kristel Kask oli abiks nii jõu kui nõuga jooksvates ja muudes küsimustes. 6. MEEDIA 2 nädalat enne ürituse toimumist saadeti info ürituse toimumise kohta ajakirjanikele. Äripäeva ajakirjanik Riina Kallas paigutas lühitutvustuse enne sündmuse toimumist online (Vt. Lisa 6). Rõhuasetus paigutati SA Tallinna Lastehaigla olemasolevatele meediasuhetele. Avalike suhete juht Tiina Eier saatis ajakirjanudsele pressiteate. Lugu avaldatigi Meditsiiniuudistes, (Vt. Lisa 7). Üritust oli palutud ülesse võtma ka Kanal 2 filmimees, Üllar Luup. Kutsutud oli Eesti Ekspress´i fotograaf Annika Haas. Igaks elujuhtumiks oli fotograaf ka palgatud.
Ka kodus on asjad hullemaks läinud. Ema hakkab iga pisemagi asja peale nuuksuma ja läheb endast välja, arvates, et jälle on tema süüdi. Johannes ei tea enam, mida ette võtta. Tal pole kedagi, kellega oma muredest rääkida või kelle poole abi saamiseks pöörduda. Isa on läinud, Kreete ei tule veel nii pea tagasi. Ühel laupäeva õhtul taas vanade tuttavatega väljas olles jääb poiss lauakast täitsa täis ning otsustab sõbranna Riinaga ära minna. Kahjuks aga ei salli seda Riina ekspoiss, kes Johannesel sellepärast silma siniseks lööb. Johannes jookseb koju, neil on emaga suur tüli. Poiss läheb oma tuppa ning tahab isegi rõdult alla hüpata, et see masendav elu ükskord lõppeks, kuid siis mõtleb ümber. Ta lahkub kodust ning jätab nutva ema üksi sinna lagunevasse korterisse. Johannes asub elama oma õe Ege pööningul. Ta teeb seal remonti ning kujundab lõpuks hubase koha, kus olla. Ta hakkab jooksmas käima, iga korraga lähevad ajad paremaks. Ka
tüsistuseks on reieluukaelamurd. Osteoporoosist tingitud reieluukaelamurru saamise risk on naistel elu jooksul suurem kui rinnavähki haigestumise risk: 1:6 versus 1:9. "Meie kliimavöötmes saab elanikkond olulise osa kaltsiumi imendumiseks hädavajalikust D- vitamiinist päikesevalgusest. Seepärast oli meile suureks üllatuseks, et ka suvel, mil päikesest saadav D-vitamiini tase võiks olla kõrgem, esines olulisel määral vitamiinipuudust," selgitas tulemusi TÜ dotsent Riina Kallikorm. "Võttes eeskujuks teisi Põhja-Euroopa maid võiks üheks probleemi leevenduseks olla muuhulgas toiduainete rikastamine D-vitamiiniga."(,,Tartu Ülikooli uuring:eestlastel on pidev D-vitamiini puudus" http://www.femme.ee/hoolitsetud/uudised/4038 ) 2. 3. D-vitamiin vähendab sclerosis multiplexi haigestumise riski Bostoni teadlaste uuringu põhjal on kõrgema D-vitamiini tasemega inimestel teistega
võiks olla see üks lavastustest, mis üle 30 aasta taas mõne Eesti teatri mängukavas on. 11 5. Kasutatud kirjandus Donskis, L. 2010. Niccolò Machiavelli – kas demoniseeritud humanist või moodsa poliitika koletis? – Armastus, vihkamine ja vastuseis: uurimusi filosoofiast, poliitikast ja kirjandusest. Bibliotheca controcersiarum. Tallinn: TLU Press. 215-243. Itaalia maskid: commedia dell'arte ümber. 2006. Koost. Riina Schutting. Tallinn: Püha Issidori Õigeusu Kirjastusselts. Itaalia renessansiteater. Kasutatud 11.11.2016 http://italianrenaissancetheatre.weebly.com/ Mansfield, H. 2016. Niccolò Machiavelli. Italian statesman and writer. Britannica. Kasutatud 11.11.2016 https://www.britannica.com/biography/Niccolo-Machiavelli 12
võiks olla see üks lavastustest, mis üle 30 aasta taas mõne Eesti teatri mängukavas on. 11 5. Kasutatud kirjandus Donskis, L. 2010. Niccolò Machiavelli kas demoniseeritud humanist või moodsa poliitika koletis? Armastus, vihkamine ja vastuseis: uurimusi filosoofiast, poliitikast ja kirjandusest. Bibliotheca controcersiarum. Tallinn: TLU Press. 215-243. Itaalia maskid: commedia dell'arte ümber. 2006. Koost. Riina Schutting. Tallinn: Püha Issidori Õigeusu Kirjastusselts. Itaalia renessansiteater. Kasutatud 11.11.2016 http://italianrenaissancetheatre.weebly.com/ Mansfield, H. 2016. Niccolò Machiavelli. Italian statesman and writer. Britannica. Kasutatud 11.11.2016 https://www.britannica.com/biography/Niccolo-Machiavelli 12
JUHTIMISE ALUSED Riina Rohelaan 1. Mis on organisatsioon? Organisatsioon on kindla iimrühma terviklikult korraldatud ühendus, mis võimu ja eestvedamise mõjutusel tegevusi kooskõlastades püüab saavutada ühist eesmärki. 2. Mis on juhtimine? Millistest komponentidest koosneb juhtimine? Juhtimine on teiste inimeste tegevuse kaudu organisatsiooni eesmärkide saavutamine protsess, mis toimub pidevalt muutuvas keskkonnas. Protsessi keskmes on efektiivsuse ja
hingest ja maailmast. Luuletamine pole ju üksnes intellektuaalne või tunnetuslik tegevus -- see on alati nende mõlema ühisosa ja põhiolemus, mõtte- ja tundetöö ühekorraga.3 3 31.05.2006, Sakala leht 7 Biograafia Elo isa oli poeet ja näitleja Juhan Viiding. Ka Elo vanaisa Paul Viiding oli luuletaja, kes oli Arbujate liige. Elo ema on muusikaõpetaja Riina Viiding, Kaljo Kiisa tütar. Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1992. Tõlkinud ja toimetanud tarbe-ja reklaamtekste ning luulet soome ja inglise keelest, avaldanud kultuuri- ja muudes väljaannetes arvustusi, esseid ja artikleid. Eesti Kultuurkapitali Kirjanduse Sihtkapitali loomestipendiaat 2007. Tema luulet on tõlgitud inglise, saksa, vene, rootsi, soome jt. keeltesse. Elo Viidingu loomingut on arvustanud ja sellest põhjalikumalt kirjutanud: Mati Unt, Mart
2007 aastal esimene MK etapil III koht 2007 aastal Juunioride MM II koht 2007 aastal teine MK etapil V koht 2007 aastal Rühmvõimlemise MM I koht 2011. aastal MM III koht VK Piruett/VK Janika koondrühm Hispaanias, Salous toimunud rühmvõimlemise maailmameistrivõistlustel võitis kuldmedali Tartu VK Janika eliitrühm, mis on läbi aegade parim saavutus. Treenerid olid Janika Mölder ja Jelena Karpova, kohtunikud Anna-Liisa Parm, Riina Voolpriit ja Mall Kalve ning füsioterapeut Kaari Holland Tartu VK Janika eliitrühm Hispaanias, Salous Kuldse naiskonna liikmed on Tiina Tolmoff, Marion Sahtel, Liis Teemusk, Mirvet Võsokov, Margot Võsokov, Kristel Pärna, Alisa Jasnova, Anastasia Loginova, Kadri Jukk, Margit Saidla. Tänaseks on tekkinud vajadus jätkata tööd kõrgema eesmärgi nimel, milleks on Olümpia 2016
Tal oli kunstide magistrikraad. 1962 kolis ta Chicagosse. Mees sai aru, et tema tõeliseks kutsumuseks on näitlemine ja helilooming. Ta töötas mitmes teatris. “Grease” jäi meeste ainukeseks tähelennuks! Muusikal Grease Eestis Eestis toimus esietendus Tallinna Nukuteatri lavastuses 24. märtsil 2004 kell19. Tallinna Linnahallis Lavastaja – Andres Dvinjaninov. (Tal oli soov “Grease” lavale tuua juba 10 aastat.) Muusikajuht ja dirigent – Mihhail Gertz, Kunstnik – Riina Degtjarenko,Kostüümikunstnik – Ene- Liis Semper,Valguskunstnik – Palle Palme,Koreograaf – Jüri Nael Soengu- ja grimmikunstnik – Tiiu Luht,Kontsertmeister – Zoja Hertz Tõlkijad – Villu Kangur ja Tõnu Oja “Grease” tegelased: Sandy-Liisi Koikson, Danny-Priit Võigemast, Rizzo-Evelin Pang, Frenchy-Ingrid Isotamm, Marty-Kelli Uustani, Jan-Karin Tammaru, Kenickie-Veikko Täär, Doody-Andero Ermel, Roger-Jaagup Kreem,Sonny- Andres Roosileht, Patty Simcox-Karin
15 Saar Tiina 1302345678 SEB 479 485.73 Paju Arno 1503357432 Swed 650 1,543.25 Mets Siiri 1100234565 Swed 650 460.16 Tammearu Kaspar 2201187032 Swed 650 977.85 Veski Jana 10102043915483 SEB 479 287.60 Toman Maimu 10102043909371 SEB 479 405.20 Luhats Riina 2261998384 Swed 650 127.82 Kask Karl Jaagup 10102043984730 SEB 479 94.60 Rebane Tiit 2210348636 Swed 650 232.64 Mägi Triina 2203949463 Swed 650 29.21 Toomsalu Jaanus 10102043934518 SEB 479 563.70 Tambet Tõnis 10102043998710 SEB 479 766.94
On väga aus ja eetiline. Hoolib teistest inimestest, hindab neid kõrgelt ja usub nende võimetesse ning ressurssidesse. Tunneb oma võimete piire, austab teiste omi ning pidevalt arendab ennast. On tõeliselt uudishimulik ja huvitatud teistest inimestest, ei ole hukkamõistev ja on suuteline olema üle eelarvamustest. Võimaldab muutusi ja on haarav suhtleja. Loob häid suhteid, on hea kuulaja ja küsib suurepäraseid nn laserküsimusi. Nimetage mõned eesti tuntud coached: Riina Varts, Toomas Tamsar, Reimo Ülavere. 41. Selgitage coachingu ja menterluse erinevust: Mentorlus on konkreetsete lahenduste väljapakkumisel isiku aitamine aga coaching suunab inimest ise õppima ja lahendusi leidma. 42. GROW mudel: GROW mudel aitab coachida. G-eesmärk, mille õppija peab coachingu protsessi lõppedes saavutama. R- keskendub reaalsusele, millises olukorras õppija on. O tähistab valikuid, mis talle on antud ning
Koostada lausendid. 2. Arvestada töötajatele kuupalka ning koostada lausendid (kasumiaruande skeem 2 järgi). Töötasu makstakse pangaülekandega. Amet Nimi Kuutasu Märkused Töölepinguga töötajad Firmajuht Sander Saar 2020.- KPM, elatisraha 25% Raamatupidaja Riina Roos 1000.- TM vaba miinimum 300.- Sekretär Sirli Sirel 800.- KPM, TM vaba miinimum 250.- Puidutöökoja tööline Jaanus Lind 999.- KPM Puidutöökoja tööline Tarmo Paju 888.- Preemia 100.-,
Koostada lausendid. 2. Arvestada töötajatele kuupalka ning koostada lausendid (kasumiaruande skeem 2 järgi). Töötasu makstakse pangaülekandega. Amet Nimi Kuutasu Märkused Töölepinguga töötajad Firmajuht Sander Saar 2020.- KPM, elatisraha 25% Raamatupidaja Riina Roos 1000.- TM vaba miinimum 300.- Sekretär Sirli Sirel 800.- KPM, TM vaba miinimum 250.- Puidutöökoja tööline Jaanus Lind 999.- KPM Puidutöökoja tööline Tarmo Paju 888.- Preemia 100.-,
Rakvere Õhtukeskkool 11B klass Nelly Valdmets Depressiooni Psühholoogia referaat Rakvere 2010 Sisukord Sisukord.................................................................................................. Sissejuhatus............................................................................................. Depressiooni mõiste................................................................................ Depressiooni põhjused............................................................................. Depressiooni tüübid.................................................................................. Depressioon noortel................................................................................... Depressioon naistel .................................................................................. Depressioon meestel................................................................................
hooldusvahendie soetamisega ning istanduse laienemiseks uute taimede hankimisega. Uute klientide ja turgude leidmine on mõlema juhatuse liikme ülesanne. Istanduse korrashoiu eest vastutab üks töölepinguga töötaja. 4 2 ETTEVÕTTE RAAMATUPIDAMISE KORRALDUS Ettevõtte raamatupidamist korraldab ja haldab OÜ Rimester. Rimester on raamatupidamise teenust osutav firma, mis asub Tartus. Kogu Rimesteri tööd koordineerib raamatupidaja Riina Gross. Raamatupidamise lihtsustamiseks kasutab ettevõte raamatupidamise programmi Merit Aktiva. Majandustehingud dokumenteeritakse ning kirjendatakse raamatupidamisregistrites mõistliku aja jooksul pärast nende toimumist. Kuna ettevõte tegutseb hooajaliselt, siis alates mai kuust kuni oktoobrini eksisteerib majandustehinguid rohkem. Üldjuhul kirjendatakse majandustehingud programmi 1-2 korda kuus. Majandustehingu toimumist tõendab
41. Selgitage organisatsiooni juhtimises kasutatava coachingu sisu. Juhid õpivad ise oma igapäevases töös kasutama coachingu meetodeid ja vahendeid selleks, et toetada oma töötajate arengut ja tõsta tööefektiivsust. Coachivat juhtumisstiili kasutav juht kasvatab töötajates eneseusku, motivatsiooni ning inimesi toetades ja neisse uskudes on ta ka ise seeläbi parem juht. 42. Millised on tulemusliku coachi eeldused? Nimetage mõned Eesti tuntud coachid. Toomas Tamsar, Peep Aaviksoo, Riina Varts Emotsionaalne intelligentsus. Inimene, kes on huvitatud ümbritsevast maailmast. On väga aus ja eetiline. Hoolib teistest inimestest, hindab neid kõrgelt ja usub nendesse Tunneb oma võimete piire, austab teiste omi ning pidevalt arendab ennast. On tõeliselt uudishimulik ja huvitatud teistest inimestest, ei ole hukkamõistev Võimaldab muutusi ja on haarav suhtleja. Loob häid suhteid, on hea kuulaja ja küsib suurepäraseid nn laserküsimusi.
Suure-Jaani Gümnaasium Muusikute Kappide seotus Suure-Jaaniga Uurimistöö Sirelin Koval 11. klass Juhendaja õpetaja Riina Mankin Suure-Jaani 2014 1 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................3 1. Heliloojad Kapid.................................................................................................................4 1.1. Joosep Kapp................................................................................................................4 1.2
dokumentide identsuse eest. 6.3 Ametikirja vorming Ametikirja vormingusse kuuluvad järgmised elemendid: autor on kirja sisu eest otseselt vastutav organisatsioon või isik. Kirja autoriks võib olla organisatsioon (näiteks, AS TARTU ÕPPUR), organisatsiooni allüksus (näiteks, AS Tartu Õppuri Tööstustehnoloogia osakond), ametiisik (näiteks, Notar Ruut Männik), füüsiline isik (näiteks, Riina Sonn). Autor esitatakse nimetavas käändes ja pannakse kirja kirjapeaväljal. logo või vapp on kirja autorit identifitseeriv visuaalne kujund, mis samuti asub kirjapeaväljal, ei kasutata kirja taustana; kasutusmärge on kirja kasutamise korda tähistav märge (näiteks, isiklik, ärisaladus), mida vormistatakse vajadusel; adressaat on organisatsioon või selle allüksus, füüsiline või ametiisik, kellele kiri suunatakse
Luunja Keskkool KOOLIPÄEVA ALGUSE KELLAAJA JA UNETUNDIDE VAHELISED SEOSED Loovtöö Koostaja: Riian Rõuk 8.klass Juhendaja: Sirle Suurväli Luunja 2014 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Minu loovtöö põhineb Riina Kanguri artiklil, kus ta räägib Eesti üleväsinud, tüdinud ja õnnetutest lastest, kelle sarnast ta pole mujal riikides töötades märganud. Sellest tekkis idee antud valdkonda täpsemalt uurida ning selgitada, mis roll on tekkinud olukorral noorte uneharjumustel. Seega viisin läbi Eesti noorte päevakava uuringu, kus käsitletakse õppimisele, magamisele kuluvat aega ning koolitundide algust.
TALLINNA TEENINDUSKOOL Hanna Riiberg T11HT PUUVILJAD KULINAARIAS Referaat Juhendaja: Riina Laht Hanna Riiberg Puuviljad kulinaarias Tallinn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 1. PUUVILJAD.....................................................................................................................
TALLINNA TEENINDUSKOOL Hanna Riiberg T11HT PUUVILJAD KULINAARIAS Referaat Juhendaja: Riina Laht Hanna Riiberg Puuviljad kulinaarias Tallinn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 1. PUUVILJAD.....................................................................................................................
Sisekaitseakadeemia Päästekolledž Danel Vaik ORGANISATSIOONI STRUKTUUR: PÄÄSTEAMET, HÄIREKESKUS, SISEKAITSEAKADEEMIA. Organisatsiooni kultuuri referaat Juhendaja: Ott Kalaus Väike- Maarja 2014 Contents 1.Päästeameti olemus:............................................................................................................3 1.1 Juhtkond...................................................................................................................3 1.2Päästeameti missioon ja visioon................................................................................3 1.3Pääste tegevuse tutvustus:.........................................................................................6 ...
Selles on näha kahe mürsukillu jälg. See pärineb 1944. aasta märtsipommitamisest, kui punakotkad algselt saksa teatriks olnud Draamateatri asemel kogemata kõrvalasuva Estonia teatri maatasa tegid. Siis viib tee pööningule, kirjandustuppa, kus veel enne viimast maja remonti võimutsesid tuvid. Siin on hoiustatud kõik need näitemängud, mida Draamateatris läbi aegade on mängitud. Kõige vanem näitemäng on aastast 1909. Paiga ühe aardena näitab kirjandustoa toimetaja Riina Oruaas kõikidele ekskursioonidele Ita Everi läbi töötatud ja märkustega rikastatud paksu tekstiraamatut «Don Carlos». Nüüd tuleb kostüümiladu. Suurem osa Draamateatri kostüüme asub siiski Suur-Sõjamäe tänava laos. Mitu kostüümi teatril kokku on, ei oska keegi täpselt öelda. Inventeerimine alles käib. Miljonit vist veel pole, aga teater küll pürib sinnapoole. Järgnevalt jäävad ekskursantide trajektoorile kostümeerijate
Koonga Põhikool Kerli Suija 8. klass Uurimistöö MIHKLI LAAT Aile Ailt Koonga 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS ..........................................................................................3 MIHKLI LAAT 1989 2012 ............................................................................4 1. Mihkli laat 1989 1999 .....................................................................4 2. Mihkli laat 2000 2007 .....................................................................5 3. Mihkli laat 2008 2012 .....................................................................7 KOKKUVÕTE .............................................................................................9 KASUTATUD KIRJANDUS ..........................................................................10 LISAD Lisa 1 ................
Väliskomisjon Keit Pentus-Rosimannus Põhiseaduskomisjon Taavi Rõivas Väliskomisjon Indrek Saar Keskkonnakomisjon Üllar Saaremäe Rahanduskomisjon Kersti Sarapuu Keskkonnakomisjon Erki Savisaar Helir-Valdor Seeder Maaelukomisjon Andrus Seeme Majanduskomisjon Sven Sester Sotsiaalkomisjon Priit Sibul Rahanduskomisjon Riina Sikkut Kultuurikomisjon Mihhail Stalnuhhin Rahanduskomisjon Andres Sutt Rahanduskomisjon Aivar Sõerd Kultuurikomisjon Marko Šorin Kultuurikomisjon Kristina Šmigun-Vähi Väliskomisjon Raivo Tamm Maaelukomisjon Tarmo Tamm Õiguskomisjon Urve Tiidus Põhiseaduskomisjon Vilja Toomast Sotsiaalkomisjon Marika Tuus-Laul Kultuurikomisjon Jaak Valge Sotsiaalkomisjon Viktor Vassiljev
Carl Robert Jakobsoni nimeline Gümnaasium Eestlane laulab ja pajatab Referaat. Koostajad: Liis Lääts, Britta Nurme, Liisa Olev, Riina Liiv Juhendaja: Enn Kullamaa Viljandi 2008 Eessõna Me valisime selle teema just sellepärast, et alati on huvitav kuulda kaasõpilastelt naljakaid lugusid, anekdoote ja nende enda väljamõeldud lugusid. See on tänapäevane ja pakub huvi, kuna kõik on arusaadav. Kuid nendest juttudest ja pajatustest, mis olid varasemal ajal, ei saada nii hästi aru ning me ei mõista seda aega. See teema pakub huvi igale vanusele
Lauka Põhikool MIKROLAINEAHJUD Lõputöö Markus M Juhendaja Riina Leet Pärnu 2008 2 SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................................................4 1. ELEKTROMAGNETLAINED...................................................................................................5 1.1.Mõiste.................................................................................................................................... 5 1.2.Jaotus...........................
kahe osamaksega, mille nimiväärtused on vastavalt 600 EURi ja 400 EURi, kusjuures esimene osamakse pidi toimuma kuus kuud ja teine osamakse üks aasta peale laenu saamist ning lisaks osamaksete nimiväärtustele peab Kirsti maksma Riinale veel intressi aasta- intressimääraga 10%. Täna palus Kirsti Riinal nõustuda lubatud kahe makse asemel ühe maksega, mis toimuks kaheksa kuud peale laenu saamist. Millise summa peaks Riina kaheksa kuu pärast Kirstilt saama, kui turul kehtivaks intressimääraks on täna 8% ja fookuspäevaks valiti päev kaheksa kuud peale laenu saamist? Lahendus. Antud juhul tuleks leida esialgselt planeeritud osamaksete tähtpäevaväärtused lubatud maksepäevadel (joonisel 2.2.5 tähistatud sümbolitega S1 ja S2). 5 kuud täna 1 kuu 7 kuud varem hiljem hiljem
Loksa I Keskkool MUUSIKAAJALUGU Õpimapp Koostas: Kätlin Puusepp Juhendaja: Riina Paartalu 2008 Muinasaeg ja vanaaeg (40 000- 500 eKr) Muinasaeg on inimeste kõrgem varasem ajajärk, millal koopaelanikest sai tsiviliseeritud inimesed- nad hakkasid maad harima. Lõpuks said neist linnaelanikud. ~40 000 aastat tagasi hakati maju ehitama, muusikat looma ja koopaseintele pilte lmaalima. 8500 aastat eKr tekkisid esimesed kaupmeeste ühingud. Kulus veel 5000 aastat, enne kui hakkasid Egiptuses
elama minema. Kuid varasemas eas oli Tagapere vanim poeg samasugune nagu isa, kes koos Karlaga olid kavalad kui rebased ja petsid Liisit ja Mari. Kui nad poistele aia äärde laaste viisid, siis lubasid nad midagi vastu tuua. Seda olid nad ka varem lubanud, aga millegi pärast murdsid nad lubadust. Ja miks peaksid nad ka seekord midagi vastu tooma? Aga siiski tõi Karla neile saia ja tüdrukud jäid rahule ja uskusid neid ka teistel kordadel. Kuid Indrek ja Riina olid täpselt nagu nende vanemad, kes olid kättemaksuhimulised. Indrek viis tüdruku linnu pesa näitama ja see andis hiljem selle linnupojad oma kassile. Indrek sai sellest teada ja viis Riia kassi oma kalli koera lõugade vahele, mis lõpetas tolle elupäevad. Nii maksis ta tüdrukule halva eest kätte. Kuigi see ei olnud õiglane , kuid nii pääses tõde ja õigus jalule. Kuigi lastele oli talus määratud palju töid, kes käis karjas, kes lüpsis laudas lehmi,
Where-Do-Computer-Viruses-Come-From?&id=1448955 [15.03.10] 4. Enigma Software (2007). Cybercrime top 20 countries pie chart URL:http://www.enigmasoftware.com/wp-content/themes/default/images/cybercrime-top-20- countries-pie-chart.jpg [01.03.2010] 5. Antonopoulus, Andras M. Practical identity protection you can use, Computerworld, 27. oktoober 2009 URL:http://www.computerworld.com/s/article/9139992/Practical_identity_protection_you_can_use ?taxonomyId=82 [12.02.2010] 6. Kallas, Riina. Andmeturbe ekspert: küberkuritegevus on suurem kui globaalne narkoäri, 11. märts 2009 URL: http://www.arileht.ee/artikkel/461703 [14. 03. 2010] 7. Beichner, Aare. (2009). Arvutikaitse dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/10062/5816/1/Kirna.ppt [03.01.2010] 8. Justiitsministeerium, kriminaalpoliitika osakond (2009). Kuritegevuse statistika jaanuar 2009 URL:http://www.just.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=40301/Kuritegevuse+kuu %FClevaade+2009+01.pdf [29.12.2010] 9
(28.03) Lauri, Urmas 2014. Läänemaa ühisgümnaasiumi kvintett tegi Mederi konkursil puhta töö. Lääne elu https://online.le.ee/2014/03/09/laanemaa-uhisgumnaasiumi-kvintett-tegi-mederi- konkursil-puhta-too/ (28.03) Reiljan, Kaire 2013. Ühisgümnaasium alustas õppetööd. Lääne elu 3.09. lk 3. Riimets, Andres 2010. Riigigümnaasiumi poolt või vastu. Haapsalu teataja http://vana.haapsalu.eu/upload/ht-2-nr35.pdf (28.03) Tobias, Riina 2013. Galerii: Läänemaa ühisgümnaasiumi hoone õnnistamine ja kooliaasta avaaktus. Lääne elu https://online.le.ee/2013/09/02/galerii-laanemaa-uhisgumnaasiumi- hoone-onnistamine-ja-kooliaasta-avaaktus/ (28.03) Õuemaa, Tarmo 2013. Selgusid Läänemaa ühisgümnaasiumisse vastu võetud. Lääne elu 4.07. lk 4. 24
1. Lastekirjandus täiskasvanute poolt lastele kirjutatud, illustreeritud ilukirjandus. Piirjoonteks on kuulumine ühelt poolt ilukirjanduse ning ühtlasi eetika valdkonda ja teiselt poolt mitte-ilukirjanduse ning ühtlasi eetikaväliste kultuurinähtuste valdkonda. Nagu kõigil muudelgi klassifikatsioonide puhul, tuleb ka siin arvestada, et alati leidub kirjandusteoseid, mis jäävad piirialadele ning on raskesti määratlevad. Eetilisuse kriteeriumi silmas pidades kuulub lastekirjandusse ka rahva suuline looming. Osa folkloorist on mõeldud eeskätt lapse tarbeks, osa läinud laste kasutusse adapteeritud kujul. Lastekirjanduseks tuleb pidada ka neid algselt täiskasvanutele määratud ilukirjanduslikke teoseid, mis on mitmesugustel põhjustel üle läinud ja kinnistunud laste lugemisvarasse. Lastekirjandus on ilukirjanduse iseseisev haru, millel on kõik belletristikale omased tunnused. On olemas kõik ilukirjanduses esineva...
KOSE GÜMNAASIUM 11A klass Kati Stimmer PORTREEFOTOGRAAFIA Uurimistöö Juhendaja: Riina Suur Kose 2009 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus ...............................................................................................................2 2. Portreefotograafia ajalugu .........................................................................................3 3. Minu kaamerad ..........................................................................................................4 4. Portreefotograafia tehnika ...............
Frans van Daele. Samuti töötasid tema olulisemate nõunikena Suurbritannia endine parlamendiliige Richard Corbett, Ungari diplomaat Zoltan Martinsuz, endine kõrge euroametnik Odile Renaud- Basso ja Van Rompuy kauaaegne pressiesindaja Dirk De Backe. Praeguse eesistuja Donald Tuski kabinetti juhatab Poola jurist ja endine kõrge riigiametnik Piotr Serafin. Tuski peanõunik välispoliitika küsimustes on eestlane Riina Kionka ja majandusküsimuste Jean- Pierre Vidal. Tuski vanemnõunik Poliitika ja konnunikatsiooni alal on Poola endine poliitiik Pawel Gras. 13 5.3 Liikmed Tabelis on antud Euroopa Ülemkogu liikmed sesisuga 27. november 2015. Praegu kuulub Euroopa Ülemkogusse neli riigipead : Küprose, Leedu, Prantsusmaa ja Rumeenia presidendid. Kõiki teisi riike esindavad õlemkogus valitsusjuhid.
Ene Kotkas, Siret Piirsalu, Kalev Salumets ERIALASE EESTI KEELE ÕPPEMATERJAL HOOLDUSTÖÖTAJATELE Õpetajaraamat Tallinn 2012 Õppematerjal on valminud Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli ning Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed koostöös. Erialatoimetaja: Merike Kravets Keeletoimetaja: Kaidi Vahar Retsensent: Olesja Ojamäe Küljendaja: Riina Orumaa Tõlkijad: Marina Sarri, Marina Kopti, Olesja Ojamäe Helilindistus: Argo Ilves, Riina Orumaa, Kateriina Rannula, Siret Piirsalu, Liisa-Marie Ilves Helirezissöör: Argo Ilves Projekti koordineerija: Siret Piirsalu Tellija: Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed SISUKORD 1. SUHTLEMINE Dialoog 1 Ülemõe kabinetis. Vestluses osalevad haigla ülemõde Tiina Parik ja Malle Soo. Malle: Tere hommikust! Olen Malle Soo ja kandideerin teie haiglasse
Voldemar Kolga: ,,Kellel on adekvaatne Küllap see on nii ka tänapäeval, enesetunnetus, see enamasti ei lase sest me ju igatseme nii vabadust kui ka ennast sõpradest, iidolitest, autoriteetidest, armastust. Aga ilmselt oli vabaduse reklaamist, poliitikast mõjutada." algne ja konkreetne tähendus selline: ta laskis mind vabaks, sest ta armastab ,,Haridus teeb vabaks" see sentents mind. Kui õpetaja armastab õpilasi, on omistatakse Vana-Kreeka filosoofile õpilased vabad, ja vastupidi, kui õpetaja Epictetusele. Kui kirjutada Interneti otsimootorisse juhtumisi ei armasta õpilasi, siis on nad only educated are free (ainult orjad. haritud inimesed on vabad), saame teada, et Vana-Kreeka stoikust filosoof HARIDUS T...
Kohvik oli Kadrioru mark linna piiril, miss obis oma kohale hästi ning mille inimesed olid omaks võtnud. (Hallas-Murula, Arhitekt ja tema aeg Voldemar Herkel, 2009) Joonis 14 Postmodernism Tallinna Linnahall Hoone arhitektid olid RPI "Eesti Tööstusprojekti" Raine Karp ja Riina Altmäe. Linnahall valmis Moskva 1980. aasta suveolümpiamängudeks, ehitajaks Tallinna Ehitustrust. Hoone rajamisel oli eesmärgiks säilitada
muudatused. Metoodika lõppvariant valmis 2000. a. kevadel (Andresson jt 2000 a, Andersson et al 2000b). 1999. a. detsembris anti välja bros üür "Vääriselupaigad Eesti metsades" (Palo & Külvik 1999, 2001), mis saadeti Jõuludeks postiga 35 000-le erametsaomanikule vääriselupaikadealase teabe ja juhiste edastamise eesmärgil. Põhiinventuur Projekti läbiviimise eest vastutasid 1999. a. projektijuhid Tommy Ek Rootsist ja Riina Martverk Eestist. 1999. a. lõpus asus Rootsi poolt projekti juhtima Leif Andersson, projektiassistendiks sai Rauno Reinberg, projekti kaasati ka GISspetsialist Tiit Matson ja raamatupidaja Pille Kaljuste. Käivitati põhiprojekt, mille käigus inventeeriti vääriselupaiku kogu metsamaal, olenemata omandivormist. Inventuuris osales 63 inventeerijat, enamik neist metsandustöötajad. Lisaks keskkonnateenistuste töötajatele osalesid inventeerimisel ka taksaatorid. Vajalike oskuste
Termin hõlmab riide mittemäärdumise omadusi, samuti vastupidavust koidele, kortsub kandmisel ja pesemisel vähem, ka pärast kuivamist, kuivamisaeg lüheneb, toodet on parem hooldada, toode säilitab kauem oma vormi. Parandatud riideomadused on märgitud vastava mudeli juures. Materjali kogunud üliõpilased: Urmi Tõlgo, Merit Heinmets, Gabriela Laanet , Anne-Liis Puu, Eliza Zaslavski , Külli Vähi, Riina Rannula, Laila Illak, Regina Ester , Kaidi Langei , Marjana Pors, Kristi Eelmäe, Jekaterina Jermolajeva, Kaire Kott- Igho, Kristiin Kapral, Anneli Minn, Liis Torim, Tiina Nellis-Randi, Liivi Orav, Maria Trjapitskina, , Jaanika Jõgi, Kaia Põtter, Maria Podolinski, Kairy Nahkur, Mare Paidra, Irina Shatalova,Tuuli Saaremets, Algallikad: L.Kivilo, E.Pedriks (1988) - Õmblusmaterjalid. Valgus Õmbleme ise! Padjad ja diivanipadjad (2002) Sinisukk Aarne.L., Alliksoo.E., Laanpere.L., Merilaid.T
Lüganuse Keskkool Sport ja vigastused Uurimistöö Koostaja:Reyo Vitmer 11.klass Juhendaja direktor: Tõnu Lont Lüganuse 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS Liikumine on tervise seisukohast väga tähtis. Iga päev võib näha inimesi metsa all, pargiteel või staadionil sportimas. Kahjuks toob sporditegemine kaasa ka vigastusi, nii peab treenija ennast ravima ja olema treeningutest eemal. Töö teemaks on ,,Sport ja vigastused". Uurimus on läbi viidud Lüganuse Keskkooli gümnaasiumiõpilaste ja kahe korvpallimeeskonna hulgas, sest sageli tekivad treenides traumad. Nende põhjusteks võivad olla mitteteadmatus, kuidas ennast treeningutel hoida ja kaitsta, et vigastusi ei tekiks. Töös tutvustatakse, missuguseid spordivigastusi esineb ja millest nad võivad tingitud olla. Töö autor on eesmärgiks seadnud küsimuste kaudu teada saada: · mill...
Valitsuskoalitsiooni kuuluvad Eesti Keskerakond, Sotsiaaldemokraatlik Erakond ning Erakond Isamaa. Valitsusse kuulub lisaks peaministrile 14 ministrit (1 + 14 = 15): peaminister Jüri Ratas siseminister Katri Raik kultuuriminister Indrek Saar riigihalduse minister Janek Mäggi kaitseminister Jüri Luik majandus- ja taristuminister Kadri Simson sotsiaalkaitseminister Kaia Iva haridus- ja teadusminister Mailis Reps ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist tervise- ja tööminister Riina Sikkut keskkonnaminister Siim Kiisler välisminister Sven Mikser maaeluminister Tarmo Tamm rahandusminister Toomas Tõniste justiitsminister Urmas Reinsalu Valitsust juhib peaminister. Kõnekeeles nimetatakse peaministrit ja kõiki ministreid kokku tihti ka ministrite kabinetiks. Stenbocki maja, kus alates 2000. a asuvad Vabariigi peaministri töökabinet ja Riigikantselei. (Maja lasi ehitada kohtumajaks 18. saj lõpul brigaadikindral krahv Jakob Pontus Stenbock.)
ikum" arhitekt Toomas Rein oma valgete hoonetega, sai samuti populaarseks. Selle kõrvale hakkas 1970. aaseate keskpaigas üha enam ilmuma postmodernismi (Vilen Künnapu ja mitmed teised). Tallinnas korraldatud Moskva olümpiamängude purjeregati tähe all kerkisid 1980. aastatel uued "tähised", nagu Pirita rannahoone ja hotell Olümpia. Omaette peatükiks võib pidada pealinnas 1981. aastal valminud Linnahalli postmodernisdikus vaimus betoonchidst (Rainc Karp. Riina Altmäe) ja nõukogude ajal alustatud ning 1992. aastal lõpetatud kolossaalset Rahvusraamatukogu (Rainc Karp). Kirik kitsikuses Nõukogude Eesd Evangeelne Luterlik Kirik sattus stalinismi ajal suurde kitsikusse ja olukord ei paranenud eriti ka sula perioodil. Tähelepanuväärne osa pastorkonnast, reiste seas kogu kiriku juhtkond, oli siirdunud pagulusse ning paljud pastorid vangistatud või välja saadetud. Kirikuhooned riigistati,
Laps võtab ühe numbrikaardi ja ütleb, mis number tal on, seejärel loendab, missugusele toolile ta peab istuma. 77 Õpetajaraamat TÖÖLEHT 18. PÜHAD Kuulamine On kevadpühad. Õues paistab päike. Lapsed on lasteaias. Laua peal on munad, värvid ja pintsel. See on minu sõber Märt. Ta värvib mune. Värvime meie ka. Mis värvi sina värvid muna? Mis värvi on sinu muna? See on Märdi sõber Riina. Riina paneb oksad vaasi. Need on ilusad oksad, oksal on pajutibud. Vaas on akna peal. Mida kass teeb? Ta vaatab, mida lapsed teevad. Ta vaatab, mida linnud teevad. Ta vaatab tuppa ja vaatab õue. · Pilti tutvustades õpetaja algul nimetab esemeid ja olendeid pildil: muna, munad, värvid, pintsel, pajuoksad, vaas, kass, aken, linnud jne. · Teksti jutustamise ajal palub õpetaja lastel värvida munad töölehtedel. Kõnelemine · Lapsed vastavad õpetaja küsimustele: Mis on laual
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool ÜLIÕPILASTÖÖDE KOOSTAMINE JA VORMISTAMINE Metoodiline juhend 2005/2006 Tallinn 2005 2 Koostajad: Ulvi Jõgi, Tiina Juhansoo Keeletoimetajad: Helgi Ummus, Helju Remmel, Tiina Müürsepp, Siret Piirsalu Vormindaja: Riina Orumaa Konsultandid: Marika Asberg, Riina Orumaa, Karin Lilienberg, Ülle Ernits, Elina Reva, Tiina Klettenberg Sepp, Lilian Ruuben, Mare Tupits, Ulvi Kõrgemaa, Silja Mets, Kristi Voll, Vootele Tamme, Reine Kadastik, Reet Tammes Väljaandja: Tallinna Tervishoiu Kõrgkool 3 4 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 9 9
• konkurendi eeliste ja puuduste kohta. Kui konkurente on väga palju, siis ei pruugi ka tabel olla kõige mõistlikum lahendus. Sellisel juhul võiks konkurendid rühmitada olulisemate tunnuste poolest suurematesse gruppidesse ning nende gruppide all nimetada juba konkreetsed konkurendid. Nt: 1) moekunstnike ateljeed, 2) õmblussalongid, 3) õmblejad - FIE, 4) väiketootjad, 5) stilistid. Õmblejad – Erika Šmutova FIE õmblustööd, Riina Nuut FIE, Anne Sankovski FIE, Maimu Tamm FIE, Riina Ivanova FIE, Riinu Moorats FIE. Millele veel mõelda? Kindlasti tasub pöörata tähelepanu konkurentide eelistele – tõenäoliselt on neilt midagi õppida ja enda jaoks ära kasutada. Ei tohi unustada, et konkurentidel on alati vähemalt üks eelis – nad on uuest tulijast kauem turul tegutsenud ning võib olla varemgi mõne uue tulija turult lahkuma sundinud. Kuidas nad seda saavutasid?
Kuskohas?" KILPKONN üritab tagasi pöörduda probleemi juurde hiljem, öeldes: ,,Võtame hetkeks aja maha ja räägime sellest hiljem." ÖÖKULL nagu lõvigi üritab vastast rünnata, kuid delikaatsemalt: ,,Ma olen sellist asja juba kogenud ja seega on targem niimoodi tegutseda." LAISKLOOM väldib vastast oma arvamust maha surudes: ,,Olen nõus sellega, mida üldsus otsustab." Kõikidel loomadel on üks sarnane joon nad ei tegele opositsiooniga. Grupp ei arvestata eriarvamusega: 1) Riina on rühmas teisel arvamusel, kuid teda ei kuulata. 2) Hakkab tekkima barjäär Riina ning ülejäänud rühma vahel. Riina kaotab huvi ning tunneb ennast tõrjutuna. 3) Riina muutub vaenulikuks ning ründab. 4) Riinat ei panda ikka tähele. Riina loobub osalemast. Barjäär rühma ja Riina vahel tugevneb ning ta lahkub grupist. 5) Riina võib hakata gruppi ignoreerima, alustada võitlust grupiliikmete vastu või õhutada vaenu grupiliikmete vahel.
funktsionalism ja postmodernistlik arhitektuur. Uusi teistmoodi ideid kandsid Leonhard Lapin, Vilen Künnapu ja Jüri Okas. Kunstide sünteesi halva näiteid magalarajoonides õhutas eestiaegse läbitöötatud funktsionalismi edasi arendamist ja moodsas vormis jätkamist. Suurima jälje meie linna ruumi on jätnud seoses 1980 aastate Moskva olümpiaga Tallinnas toimuvate purje regatile tellitud hooned. Tallinna Linnahall (Raine Karp, Riina Altmäe), Olümpia hotell (Toivo Kallas, Rein Kersten), Pirita jahisadam (Avo Himm, Kristin Looveer). Olulisem teema sellest kümnendist on loomise asemel aga hoopis kaitsmine. Esimesena Nõukogude liidus loodi kaitse tsoon tervele Tallinna Vanalinnale. Arhitektuuripärandi kaitsmine äärelinnade terviklikkuse säilitamiseks on hoidnud meile Kadrioru, Nõmme, Kalamaja, Tartus tammelinna- Euroopaliku aedlinna idee oli
Jenny Sutcliffe, sari Marshalli teabekataloog, Sinisukk2000 4 ,,Selg terveks kümne minutiga", Marion Randall, Odamees 2004 5 ,,Psühhotraumad räsivad selga". Artikkel, ajakiri Tervendaja, jaanuar 2007 6 ,,Toitumissoovitused artriidi leevendamiseks", M.Patten ja J.Ewin, Ersen 2001 7 ,,Hiina meditsiin ravib artriiti", B.Flaws ja D.Frank, Ersen 2000 8 ,,Energiakanalid korgivabaks". Artikkel, ajakiri Tervendaja, aprill 2007 9 ,,Terve selg ja terve kael", Riina Saarma, Sünnimaa 2006 10 ,,Nimmevalud ja radikuliit". Rein Zupping, sari Teadus ja tervis, Valgus 1990 11 ,,Korras selg püsib kolmel vaalal". Artikkel, ajakiri Tervendaja 2006 12 ,,Tervenda end ise", Louise L.Hay, Egregor 1997 LISAD 1. ,,Alaselja ravimine on/pole võimalik", Katrin Gross-Paju Artikkel, ajakiri Moodne meditsiin, veebruar 2003 2. ,,Selga saab ravida kõrvade ja kõhu massaaziga", Artikkel, ajakiri Tervendaja, jaanuar 2007 3
Alates 1430ndatest pole linnakodanikel enam muistseid eesti nimesid, maal säilisid need kauem, eriti isa- ja lisanimedena (kuni 16.saj). kristlikud mugandnimed (alates 14.saj) - tüüpilised: Jaan, Madis, Andres, Tõnis, Siim; Mari, Mall, Piret, Kadri – nimed on üle võetud alamsaksa keelest - põhiliselt on need kanoonilised nimed, piibli ja pühakute nimed (Helena = Leena; Katharina = Kadri, Kai, Kati, Riina. Kõige vähem nimesid oli 18.saj venestusajal. rahvusvahelised mugandamata nimed (alates 19.saj keskpaigast) Koos haridustaseme kasvuga jõudsid eestlased arusaamani, et peab kandma Euroopas levinud nimesid. Dokumentidesse hakkasid ilmuma keerulised saksa nimed, mida rahvasuus kindlasti mugandati. eesti nimed (1880–…) 1892 võeti Isamaa Kalendrisse Linda, Salme, Sulev ja soome nimedest Hilja, Helmi, Kullervo.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
