Vitamiin D (3)

Sissejuhatus
Vitamiinid on hädavajalikud kõikide organismide normaalseks elutegevuseks, kuid nende ühendite sünteesivõimelt on organismirühmad küllaltki erinevad. Inimene saab vitamiine põhiliselt ja enamikus toiduga. Hea näide ongi inimene, kes suudab sünteesida ainult üksikuid vitamiine ja neidki vaid sobivate lähteühendite ja välistingimuste koosmõjul. Vitamiinide sünteesivõime minetamisel kui kohastumusel on nii head kui halvad küljed. Positiivne on kindlasti see, et nii toimub biokeemiliste ressursside (substraadid, ensüümid, energia) kokkuhoid, sest vastavad sünteesirajad puuduvad. Vitamiine vajab inimorganism ööpäevas mikrokogustes ning nende biokeemilised sünteesirajad on keerulised ja mitmeetapilised. Sellest ka sünteesi puudumisel biokeemiline kokkuhoid! Puudus on selles, et paratamatult suureneb sõltuvus toidu kvaliteedist ja me peame kes rohkem, kes vähem arvestama toidu vitamiinide sisaldust.(„Toidu vitamiinid” http://www.healthilife.ee/raamat/vitamiinid.html )
Referaadis käsitletakse D- vitamiini mõistet ning tuuakse selle vitamiini kohta erinevaid teadlaste avastusi.
1. Mis on D- vitamiin ehk kaltsiferool ?
D vitamiin (kaltsiferool) on rasvlahustuv vitamiin, mille peaülesandeks organismis on normaalse kaltsiumi ja fosfaadi kontsentratsiooni säilitamine veres ja ekstratsellulaarses vedelikus . D vitamiin on samuti vajalik skeleti mineraliseerimiseks. Seda ülesanet täidab D vitamiin põhiliselt stimuleerides sooles kaltsiumi imendumist. D vitamiini saame piimast ja margariinist, mida on rikastatud D vitamiiniga, rasvasest kalast ja kalamaksaõlist. Päikesekiirguse käes suudab organism ise muundada D vitamiini eelstaadiumist aktiivseks D vitamiiniks.
Mürgitusohu tõttu tuleb olla ettevaatlik A vitamiini manustamisega retinooli näol liiga suurtes doosides. Beetakaroteen seevastu ei kätke endas mürgitusohtu.
D vitamiin on vitamiin, mille puhul on oht kõige suurem, et saame seda toidust liiga vähe, mistõttu soovitatakse ametlikult, et just lapsed ja vanurid võtaksid lisa kalamaksaõli näol. D vitamiini puudus põhjustab kudede halvenenud mineraliseerumist, millega kaasneb skeletihälvete risk.
Nagu vitamiin A puhul, tuleb ka vitamiin D puhul vältida üledooside annustamist mürgitusriski tõttu.(„Toit- vajalik kõigile” http://www.nutrikaubandus.ee/Extran2/artiklid/Toit_vajalik_k6igile.php )
Vitamiin D soodustab luude mineraliseerumist, aitab kaasa hammaste moodustumisele ja luumurdude paranemisele, on oluline südametegevusele ja närvisüsteemi stabiilsusele. Kui d-vitamiini on vähe, võib tekkida luude pehmumine –lastel rahhiit, täiskasvanutel osteomalaatsia , hammaste lagunemine, lihaste nõrkus, kuulmise nõrgenemine, lühinägelikkus. Kui vitamiin D on liiga palju, võib tekkida iiveldus , oksendamine , kõhulahtisus ja nõrkus; kaltsiumi on veres liiga palju ja tekivad lubikolded veresoontes ning neerukivid .
Parimad allikad on kala, kalamaksaõli, liha ja maks, kanamunad, rasvane juust, seened, või, pärm ja päikesevalgus.(„Vitamiini ABC-mis milleks?” http://woman.delfi.ee/talje/soovitused/article.php?id=10803416 )

D-vitamiini uuringud
2. 1. D-vitamiini sisaldavad toidulisandid
D-vitamiini sisaldavad toidulisandid ei vähenda riskigruppi kuuluvatel eakatel luumurruohtu. Tegemist on lühikese aja jooksul juba teise uuringuga, mis näitab, et tavaliselt alates keskeast tekkiva luuhõrenemise ehk osteoporoosi kulu aeglustamiseks laialdaselt välja kirjutatavad toidulisandid ei oma erilist efekti.
Yorki ülikooli uurija David J. Torgersoni juhitud uurimisrühm ja selle Suurbritannia kolleegid jälgisid 3314 vähemalt ühe puusaluumurru riskifaktoriga 70-aastast ja vanemat inimest.
Riskifaktoriteks loeti alakaalu, mõnda varasemat luumurdu, emapoolses suguvõsas esinenud puusaluu murde, suitsetamist ja kehva või rahuldavat tervis.
1321 uuritut tarbisid kaltsiumi- ning D-vitamiiniga toidulisandeid ning neile jagati luumurrust hoidumise alast infot. 1993 katsealust said vaid informatiivse infovoldiku.
Keskmiselt 25-kuulise jälgimisperioodi jooksul registreeriti 149 luumurdu ning nende suhtarv ei erinenud kahe grupi vahel oluliselt. Tulemus jäi samaks ka siis, kui puusaluu ja käeluu murde eraldi arvestati.
Erinevusi ei täheldatud ka kahe grupi liikmete kukkumiste arvus ning elukvaliteedis.(„ Kaltsium ja D-vitamiin ei vähenda eakatel luumurde” http://www.postimees.ee/010505/lisad/teadus/164475.php )
2. 2. D-vitamiini puudus
Tartu Ülikooli teadlaste grupi poolt läbiviidud uuring näitab, et eestlastel võib luude normaalseks toitumiseks hädavajaliku D-vitamiini puudust esineda aastaringselt .               
Tegemist on esimese populatsiooniuuringuga Eestis, mille tulemused kanti ette Euroopa reumatoloogide aastakongressil (EULAR 2007). Tartu Ülikooli teadlaste grupp uuris D-vitamiini sisaldust inimeste veres eraldi suvel ja talvel. 300 inimest hõlmanud uuringu tulemusel selgus, et D-vitamiini puudust esineb aastaringselt. Olukord on tõsisem talvel, mil tervelt 73%-il uuritavatest esines D-vitamiini madal tase. 
Lisaks osteoporoosile ehk luuhõrenemisele põhjustab D-vitamiini puudus lastel rahhiidi ja täiskasvanutel osteomalaatsia teket. Osteoporoos on tõsine haigus, mille kõige raskemaks tüsistuseks on reieluukaelamurd. Osteoporoosist tingitud reieluukaelamurru saamise risk on naistel elu jooksul suurem kui rinnavähki haigestumise risk: 1:6 versus 1:9.
"Meie kliimavöötmes saab elanikkond olulise osa kaltsiumi imendumiseks hädavajalikust D-vitamiinist päikesevalgusest. Seepärast oli meile suureks üllatuseks, et ka suvel, mil päikesest saadav D-vitamiini tase võiks olla kõrgem, esines olulisel määral vitamiinipuudust," selgitas tulemusi TÜ dotsent Riina Kallikorm. "Võttes eeskujuks teisi Põhja-Euroopa maid võiks üheks probleemi leevenduseks olla muuhulgas toiduainete rikastamine D-vitamiiniga."(„Tartu Ülikooli uuring:eestlastel on pidev D-vitamiini puudus” http://www.femme.ee/hoolitsetud/uudised/4038 )
2. 3. D-vitamiin vähendab sclerosis multiplexi haigestumise riski
Bostoni teadlaste uuringu põhjal on kõrgema D-vitamiini tasemega inimestel teistega võrreldes märksa väiksem riski haigestuda sclerosis multiplexi. Bostoni teadlased võtsid 7 miljonilt USA sõjaväelaselt vereseerumi proovid ning leidsid nende seast 257 inimest, kellel oli sclerosis multiplex (SM). Nende proove analüüsiti D-vitamiini taseme suhtes ja võrreldi juhuslikult valitud sclerosis multiplexi mittepõdevate inimeste proovidega. Valgenahaliste katsealuste seas vähenes SM arenemise tõenäosus koos vitamiin D taseme tõusuga.
SM risk oli viiel kõige kõrgema vitamiin D kontsentratsiooniga inimesel teistega võrreldes 62 protsenti väiksem.
Teadlaste sõnul saaks paljusid sclerosis multiplexi juhtusid vältida, kui inimesed suurendaksid D-vitamiini tarbimist.
Mustanahaliste või latiinode seas samasugust mõju ei täheldatud, mis võib teadlaste arvates olla tingitud nii nende vähesest esindatusest katsealuste seas kui ka ülejäänud katsealustest märksa madalamast keskmisest vitamiin D tasemest.
Sclerosis multiplex’i Ühingu andmetel on sclerosis multiplex kõige sagedasem noori inimesi tabav pea- ja seljaaju haigus. Haiguse käigus tekib autoimmuunne põletik, mille tõttu kahjustub närvirakkude ümber olev müeliinikiht, vahel võib tekkida ka närvirakkude jätkete katkemine.
Kahjustus tekib mitmete väikeste kolletena pea-ja seljaajus. Sõltuvalt tekkinud kahjustuse kohast võib inimesel esineda terve rida erinevaid probleeme - nägemishäired (nägemisteravuse langus, topeltnägemine), jalgade nõrkus ja kangus, tasakaaluhäired, käte värisemine.(„D-vitamiin vähendab sclerosis multiplexi haigestumise riski” http://www.postimees.ee/201206/esileht/olulised_teemad/tarbija24/tervis/235354.php )
2. 4. D-vitamiin võib pikendada eesnäärmevähiga meeste eluiga
Suurbritannia teadlased lõid D-vitamiini preparaadi, mida saab kasutada kaugele arenenud eesnäärmevähiga patsientide elu pikendamiseks.
Kui kliinilised uuringud kinnitavad preparaadi positiivset mõju eesnäärmevähile, võib uus D-vitamiini tablett olla saadaval juba aastal 2009. Preparaati hakatakse manustama kaugele arenenud eesnäärmevähiga patsientidele koos kemoteraapia ravimitega.
Birgminghami ülikooli vähieksperdi Nick Jamesi sõnul näitas ravim eeluuringutes muljetavaldavaid tulemusi.
Tema sõnul elasid uut preparaati võtnud patsiendid keskmiselt 9 kuud kauem kui patsiendid, kes said ainult kemoteraapia ravimit taxotere’i.
«Keskmiselt elavad kaugele arenenud eesnäärmevähiga patsiendid veel umbes 18 kuud, nii et 9 lisakuud võivad olla üsnagi olulised,» sõnas professor James.
D-vitamiini sisaldav ravim asentar sisaldab tavaannusest 50 kuni 100 korda suuremat D-vitamiini doosi.
Ravimit peaks võtma kord nädalas koos taxotere’iga.
Professor Jamesi sõnul mängib vitamiin D olulist rolli mitmete kudede – kaasa arvatud eesnäärme- ja rinnakoe – talitluse regulatsioonis.
D-vitamiini sisaldav prepaat võib tema sõnul aidata suurendada vähirakkude tundlikkust kemoteraapia ravimite suhtes.(„D-vitamiin võib pikendada eesnäärmevähiga meeste eluiga” http://www.postimees.ee/220107/esileht/olulised_teemad/tarbija24/tervis/240514.php )
2. 5. D-vitamiin pikendab eluiga
18 varem läbi viidud kliinilist uuringut analüüsinud Rahvusvahelise Vähiuuringute Agentuuri ja Euroopa Onkoloogiainstituudi eksperdid avastasid, et regulaarne tarvitamine näib olulisel määral vähendavat enneaegse surma tõenäosust.
Enam kui 57.000 ravimiuuringus osalenud ja vähemalt 6 aasta vältel jälgitud inimese terviseandmete liitmine näitas, et igapäevaselt vähemalt 500 IU (ca 12,5 μg) D-vitamiini tarvitanutel on võrrelduna võrdlusgruppi kuulunud inimestega keskmiselt 7% madalam surmarisk.
Enamikes vaadeldud uuringutes osalesid 65-aastased ja vanemad inimesed ning neis analüüsiti D-vitamiini tarvitamise mõju luutugevusele ja luumurdude ennetamisele.
Paljud teaduslikud uuringud on tuvastanud seose D-vitamiini vaeguse ning vähki, südamehaigustesse ja diabeeti suremise tõenäosuse suurenemise vahel.
Esialgu ei tea teadlased veel, kuidas D-vitamiin täpselt enneaegse surma riski alandab , ent muuhulgas on laboriuuringutes tähele pandud, et D-vitamiin võib aeglustada või koguni peatada teatud rakukogumite kasvu, mis selgitaks antud vitamiini vähivastast toimet.
Ka on D-vitamiinil leitud olevat immuunsüsteemi tugevdav mõju.
Üldiselt soovitavad asjatundjad täiskasvanutel talveperioodil tarvitada päevas 1000 IU (25 μg) D-vitamiini ning eakamatel inimestel jääda selle doosi juurde ka suvel. Kahes teises hiljuti avalikustatud teaduslikus uuringus leiti D-vitamiinil olevat veelgi positiivseid tervisemõjusid - see vähendas regulaarselt tarvitatuna märkimisväärselt hingamisteede nakkustesse haigestumist ning alandas eakatel inimestel ohtu jääda oma igapäevategemistega jänni ja sattuda seetõttu hooldekodusse.
2006.a läbi viidud Kanada McGilli ülikooli uurijate teadustööst ilmnes , et kui naine tarvitab raseduse ajal liiga vähe D-vitamiini, on tal keskmisest suurem risk tuua ilmale alakaaluline laps.(„D-vitamiin pikendab eluiga” http://marekioma.blogspot.com/2007/09/uuring-d-vitamiin-pikendab-eluiga.html )
2. 6. D-vitamiin aeglustab rinnavähi süvenemist
Suurbritannia vähiekspertide uurimistööst selgus, et suured kogused D-vitamiini võivad aeglustada rinnavähi progresseerumist. Nimelt leiti 279 rinnavähi diagnoosiga naist uurides, et haiguse varajases staadiumis naistel on D-vitamiini organismis enam kui kaugemale arenenud rinnavähiga naistel. Uurimistööd juhtinud dr Carlo Palmieri märkis ajakirjas Journal of Clinical Pathology, et leid lisab kaalu teooriale, mille kohaselt on D-vitamiini tasemel roll rinnavähi progresseerumises. Varasematest uuringutest on teada, et rinnavähki esineb enam naistel, kes elavad piirkonnas, kus aastase päikesevalguse kogus on madalam. D-vitamiin tekib nahas päikesevalguse toimel, ent seda leidub muuhulgas ka piimatoodetes, kalamaksaõlis ja rasvastes kalades. Laborikatsetes on leitud sedagi , et D-vitamiin takistab vähirakkudel pooldumast. Rinnavähk on naistel kõige levinum vähkkasvaja vorm, mida diagnoositakse maailmas igal aastal enam kui miljonil patsiendil.(„D-vitamiin aeglustab rinnavähi süvenemist” http://veebikodu.blogspot.com/2006/10/d-vitamiin-aeglustab-rinnavhi-svenemist.html )
2. 7. D-vitamiin ei alanda üldist vähiriski
Vastupidiselt mitmetes varasemates väikesemahulistes uuringutes leitud D-vitamiini tarvitamise ja alanenud üldise vähisurma riski seosele ei näi D-vitamiinil siiski olevat letaalse vähkkasvaja tekke tõenäosust alandavat mõju ning selle vitamiini tarvitamine võib vähendada vaid jämesoolevähki suremise riski.
Ameerika Ühendriikide riikliku vähiinstituudi uurijad analüüsisid ajakirjas Journal of the National Cancer Institute tutvustatava teadustöö raames 16.818 vähemalt 17-aastase inimese vere D-vitamiini taset ning erinevatesse vähivormidesse suremist.
Erinevate jälgimisaluste puhul 6-12 aastat kestnud vaatlusperioodi käigus suri vähki 536 inimest.
Hilisema analüüsi käigus ei leitud mingisugust seost vere D-vitamiini tasemete ja vähkkasvajast põhjustatud surma tõenäosuse vahel ei üldiselt ega ka juhul, kui arvesse võeti vaadeldud inimeste sugu, vanust ja kuulumist erinvatesse etnilistesse gruppidesse.
Siiski leiti mõningaid andmeid selle kohta, et D-vitamiin võib vähendada letaalse jämesoolevähi riski - kõige kõrgema D-vitamiini tasemega inimestel oli kõige madalama vitamiinitasemega vaadeldutega võrreldes 72% madalam tõenäosus antud vähivormi tõttu surra.(„D-vitamiin ei alanda üldist vähiriski” http://marekioma.blogspot.com/2007/10/d-vitamiin-ei-alanda-ldist-vhiriski.html )
Kokkuvõte
Organismi töövõime säilitamisel on muidugi olulised kõik vitamiinid ja mineraalid . Vitamiinid on inimorganismi seisukohalt hädavajalikud ning nende kestev puudus organismis on kahjulik ja ohtlik. Samuti on ohtlik nende kestev megadoosides tarvitamine. D-vitamiini piisav olemasolu organismis on väga oluline tervisele. D-vitamiin on hormoon ja nagu teisigi hormoone, sünteesib ka seda meie organism. D-vitamiin aitab organismil omastada kaltsiumi ja fosforit ning mängib tähtsat rolli hammaste ja luustiku ehitusel.
Kasutatud kirjandus
„Toit- vajalik kõigile” http://www.nutrikaubandus.ee/Extran2/artiklid/Toit_vajalik_k6igile.php
„Vitamiini ABC-mis milleks?” http://woman.delfi.ee/talje/soovitused/article.php?id=10803416
(„Kaltsium ja D-vitamiin ei vähenda eakatel luumurde” http://www.postimees.ee/010505/lisad/teadus/164475.php )
.(„Vitamiini ABC-mis milleks?” http://woman.delfi.ee/talje/soovitused/article.php?id=10803416
Toidu vitamiinid” http://www.healthilife.ee/raamat/vitamiinid.html
."(„Tartu Ülikooli uuring:eestlastel on pidev D-vitamiini puudus” http://www.femme.ee/hoolitsetud/uudised/4038
.(„D-vitamiin vähendab sclerosis multiplexi haigestumise riski” http://www.postimees.ee/201206/esileht/olulised_teemad/tarbija24/tervis/235354.php
.(„D-vitamiin võib pikendada eesnäärmevähiga meeste eluiga” http://www.postimees.ee/220107/esileht/olulised_teemad/tarbija24/tervis/240514.php
.(„D-vitamiin pikendab eluiga” http://marekioma.blogspot.com/2007/09/uuring-d-vitamiin-pikendab-eluiga.html
D-vitamiin aeglustab rinnavähi süvenemist” http://veebikodu.blogspot.com/2006/10/d-vitamiin-aeglustab-rinnavhi-svenemist.html
.(„D-vitamiin ei alanda üldist vähiriski” http://marekioma.blogspot.com/2007/10/d-vitamiin-ei-alanda-ldist-vhiriski.html
 
12