Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kohustiste, eraldiste, tingimuslike kohustiste kohta (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL
KLASS
Eesnimi Perenimi
KOHUSTISTE, ERALDISTE JA TINGIMUSLIKE KOHUSTISTE ARVESTUS
Referaat
Õppejõud: Eesnimi Perenimi, kraad
Mõdriku
2017

Sisukord


Sisukord 2
Sissejuhatus 3
1Kohustised ja nende põhitunnused 5
2Lühi- ja pikaajalised kohustised 6
1.1Lühiajalised kohustised, mille summa on teada 6
1.2Hinnangulised lühiajalised kohustised 7
1.3Tingimuslikud kohustised 10
1.4Pikaajaliste kohustiste arvestus 11
3Näited kohustiste ja eraldiste arvestamise kohta 12
4Ülesanded 13
Kokkuvõte 15
Kasutatud kirjandus 17

Sissejuhatus


Referaadi teemaks on kohustiste, eraldiste ja tingimuslike kohustuste arvestus. Referaadi eesmärk on koostada algupärase ainese põhjal uus, terviklik teks, millega antakse ülevaade allikmaterjalist selges ja kokkusurutud vormis.
Eesmärgi täitmiseks on püstitatud järgmised ülesanded:
  • allikate läbitöötamine;
  • erinevatest allikatest pärit informatsiooni väljatoomine;
  • teadmiste avardamine kohustiste, eraldiste ja tingimuslike kohustuste osas.

Töös on kasutatud kolme erialase kirjanduse raamatut ja nelja elektroonilist allikat, millest üks on ingliskeelne . Töö koosneb neljast peatükist ning alapeatükist.
Referaadi koostamisel on järgitud koolis kehtivat kirjalike tööde vormistamise juhendit.
  • Kohustised ja nende põhitunnused

    Ettevõtte vara katteallikad on bilansis kohustiste ja omakapitalina. Kohustis on kohustus, mis on tekkinud minevikus toimunud sündmustest ning millest vabanemine vähendab eeldatavasti majandusüksusele majanduslikult kasulikke ressursse. Selles väljendub eraõiguslik suhe, kus üks pooltest (nt võlgnik või deebitor ) kohustub teise poole kasuks sooritama teatud teo (nt maksma kindla summa, andma üle teatud vara vm) ning teisel poolel on õigus vastavaid sooritusi nõuda. Kohustised võivad tekkida ka teatud aja möödumisel ( Alver & Alver, 2017).
    Selleks, et kohustisi bilansis kajastada, peavad olema täidetud ka järgmised tingimused: on tõenäoline, et tuleb loobuda tulevasest majanduslikust hüvest selleks, et kohustisi hüvitada; kohustist saab usaldusväärselt mõõta või hinnata rahalises väärtuses. Kohustised saab jagada lühi- ja pikajalisteks (Alver & Alver, 2017).
    Kokkuvõtvalt on kohustistele omasteks tunnusteks:
    • nende olemasolu käesoleval hetkel ja tähtajalisus
    • võimalus neid kehtestada lepinguga või seadus(t)ega
    • nende tekkimine, kui toimetatakse kohale vara või sõlmitakse leping
    • need on tekkinud minevikus toimunud tehingutest (Kallas, 2002, lk 134).
    Kohustist tasutakse kas rahas maksmisega, muude varade üleandmisega, teenuse osutamisega , kohustise asendamisel teisega või kohustise ümberarvestamisega osa- või aktsiakapitali (Kallas, 2002, lk 134).
    Kohustuste hindamisel on oluline, kas neid kajastada bilansis; avalikustada lisades või üldse mitte avalikustada. Kohustused liigitatakse oma olemuselt : tegelikeks, eraldisteks ning tingimuslikeks kohustisteks (RTJ 8, § 4)
  • Lühi- ja pikaajalised kohustised

    Lühiajalisi kohustisi saab jagada kolmeks:
    • lühiajalised kohustised, mille summa on teada;
    • eraldised ehk hinnangulised lühiajalised kohustised;
    • potentsiaalsed lühiajalised kohustised ( Tikk , 2016 , lk 137).
  • Lühiajalised kohustised, mille summa on teada

    Enamus finantsseisundi aruandes kajastuvate lühiajaliste kohustiste suurus on teada ning need on tekkinud majandusüksuse põhitegevuse või finantseerimistegevuse tulemusel. Sellised lühiajalised kohustised põhinevad lepingutel või seadustel ning seetõttu on nende tasumise tähtaeg ka fikseeritud. Finantskohustisi kajastatakse üldjuhul korrigeeritud soetusmaksumuses , mis on enamasti võrdne nende nominaalväärtusega ning seepärast kajastatakse neid finantsseisundi aruandes maksmisele kuuluvas summas ehk mis on kajastatud arves, lepingul või muul dokumendil (Tikk, 2016, lk 137).
    Teadaolevad kohustised liigitatakse:
    • Lühilaenud - kuni üheaastase tähtajaga laenud, millele lisaks tuleb firmal laenu põhisummale tasuda intressid ja kajastada intressikulud.
    • Võlad tarnijatele – võlad tarnitud kaupade või osutatud teenuste eest; tekkepõhisele arvestusprintsiibile vastavalt kajastatakse kohustis omandi ülemineku või teenuse osutamise hetkel.
    • Lühivekslid – veksel on kirjalik lubadus maksta veksli valdajale vekslil märgitud rahasumma makse tähtpäeval või veksli ettenäitamisel. Veksli väljastamisel kajastatakse see kohustisena nng perioodi lõpul tuleb fikseerida maksmisele kuuluv intress . Kui vekslil ei ole intressimäära näidatud, on tegemist diskontoga ( kontrapassiva konto).
    • Viitvõlad – nt võlad töövõtjatele, dividendivõlad, intressivõlad, mis on bilansi koostamise päevaks tekkinud, kuid mille maksetähtpäev ei pruugi olla saabunud või seda ei teatagi. Viitvõlgade fikseerimine nõuab perioodi lõpul tavaliselt korrigeerimiskannete tegemist. Viitvõlad jagunevad:
      • palgavõlg
      • puhkusetasueraldis
      • dividendivõlg
    • Maksuvõlad – jagunevad:
    • tasumisele kuuluv käibemaks
    • muud maksuvõlad (nt sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmakse, üksikisiku tulumaksuvõlg, ettevõtte tulumaksuvõlg)

    • Pikaajaliste kohustiste tagasimaksed järgmisel perioodil – sellel kirjel kajastatakse kohustiste põhisumma see osa, mis järgmisel perioodil tagasimaksmisele kuulub
  • Hinnangulised lühiajalised kohustised

    Hinnanguliste lühiajaliste kohustiste tekkimine on kindel, kuid nende suurus ega tekkimise aeg pole täpselt määratav. Määratlemata suuruse ja tähtajaga on sellised kohustised, mis aruande kuupäevaks reaalselt ettevõtte kohustused pole, kuid sõltuvalt tulevikus aset leidvatest ja ettevõtte poolt mittekontrollitavatest sündmustest võivad nendeks muutuda. Finantsseisundi aruandes kajastatakse neid lühiajaliste eraldiste kirjel. Seda kajastatakse summas, mis on tõenäoliselt vajalik sellega seotud kohustuse rahuldamiseks või kolmandale osapoolele üleandmiseks.
    Uute eraldiste moodustamist või olemasolevate eraldiste suurendamist kajastatakse tavaliselt aruandeperioodi kuluna. Aruande kuupäeval hindab juhtkond vajadust uute eraldiste moodustamiseks; varem moodustatud eraldiste ümberhindluseks/tühistamiseks (Tikk, 2016, lk 148).
    Need jagunevad:
    • Garantiieraldis – tekib ettevõtte poolt müüdavatele kaupadele hooldusgarantii andmisega. Kui järgmisel arvestusperioodil tekivad garantiiremondi tõttu väljaminekud, debiteeritakse selles summas garantiieraldise kontot ja krediteeritakse vastavalt kas raha-, materjalide- või kaubakontot. Garantiikulude kassapõhisel arvestusel garantiieraldise suurust ei hinnata ega kanta bilanssi (Tikk, 2016, lk 149).

    • Preemiaeraldis – antakse ostjatele müügi suurendamise eesmärgil. Preemiaeraldis määratakse hinnanguliselt ning majandusüksus vastandab preemiakaupade soetamise kaupade müügitulule (Tikk, 2016, lk 149).

    • Eraldis kohtuvaidluse tarvis – kajastatakse bilansis, kui:
    • kohustav sündmus on toimunud enne aruandekuupäeva
    • kohtuvaidlused tekitavad ettevõttele tõenäoliselt kulutusi
    • kulutuse summat on võimalik usaldusväärselt hinnata

    Kui ülaltoodud tingimused pole täidetud, siis bilansis eraldist ei moodusta ega kajastata, aga kohtuvaidlusega seotud asjaolud näidatakse aruande lisades tingimusliku kohustisena (RTJ 8, § 26-27).
    • Eraldis kahjuliku lepingu tarvis – leping on kahjulik, kui selle täitmisega kaasnevad kulutused ületavad lepingust arvatavalt saadavat majanduslikku kasu. Nende suhtes tuleb moodustada eraldis summas, mis on väiksem, kui lepingu täitmisega kaasnev kahjum või lepingu katkestamisega kaasnev leppetrahv (RTJ 8, § 28-29).

    • Eraldis keskkonnakahjustuste tarvis - ettevõte kajastab bilansis eraldise enne aruandekuupäeva toimunud keskkonnakahjustuste suhtes, kui:
      • seadusandlusest tulenevalt peab kahjustused likvideerima või hüvitama;
      • ettevõte on varasema keskkonnasõbraliku tegevuspraktikaga ja avalikustatud tegevuspõhimõtetega näidanud, et likvideerib keskkonnakahjustused vabatahtlikult.
        Keskkonnakahjustuste suhtes moodustatakse eraldis koos likvideerimisega kaasnevate kulutuste summaga. Kui aga ettevõte eelistab kahjustuse likvideerimise asemel tasuda trahve, tuleb eraldis moodustada tõenäolise trahvi summas. Kui keskkonnakahjustuste tekitamine on seotud teatud uue varaobjekti soetamise või rajamisega, võrdsustatakse eraldise summa varaobjekti soetusmaksumusega (RTJ 8, § 30-32).
    • Restruktureerimiseraldis – konkreetse tegevuskava alusel läbiviidav ettevõtte tegevuse põhjalik ümberkorraldus, mille tagajärjel muutuvad oluliselt ettevõtte äritegevuse ulatus või selle teostamise viis ning mida kontrollib ettevõtte juhtkond. Ettevõttel tekib restruktureerimiskava suhtes faktiline kohustus ning ta kajastab bilansis eraldise ainult juhul kui ettevõtte juhtkond on enne aruandekuupäeva:
      • koostanud detailse ametliku restruktureerimiskava, milles on lisaks muule kirjeldatud restruktureeritavaid äriüksusi, planeeritavaid muudatusi töötajate arvus, nendega kaasnevaid kulutusi ja planeeritavat ajakava ;
      • avalikustanud restruktureerimiskava põhilised punktid või asunud restruktureerimiskava ellu viima, tekitades sellega teistes asjassepuutuvates osapooltes põhjendatud ootusi restruktureerimiskava osas.
    Restruktureerimiskulutuste näideteks, mille suhtes on asjakohane moodustada eraldis, on koondamisega seotud kulutused; tootmisüksuste sulgemisega seotud kulutused; restruktureerimise tõttu kahjulikeks muutuvatest lepingutest tulenevad kulutused (RTJ 8, § 33, 35-37).
    • Pensionieraldis - moodustatakse juhul, kui ettevõte on võtnud endale kohustuse maksta oma töötajatele pensione (RTJ 8, § 42).

  • Tingimuslikud kohustised

    Tingimuslikud kohustised on võimalikud kohustised, mille olemasolu kinnitavad ebakindlad tulevikusündmused, mis ei kuulu täielikult ettevõtte kontrolli alla.
    Tingimuslikud kohustised hõlmavad ka kohustisi, mida ei kajastata, kuna nende summat ei ole võimalik usaldusväärselt mõõta. Tingimuslikud kohustused ei sisalda sätteid, mille puhul on kindel, et majandusüksusel on olemasolev kohustus, mis võib kaasa tuua raha või muude majandusressursside väljavoolu, kuigi summa või ajastus on ebakindel.
    Tingimuslikku kohustist ei kajastata finantsseisundi aruandes (IAS 37, 2017). Küll aga leiab informatsioon oluliste tingimuslike kohustiste kohta kajastust aruande lisades. Lisades ei ole vaja avalikustada äärmiselt ebatõenäoliselt realiseeruvaid tingimuslikke kohustisi (RTJ 8, (RTJ 8, § 49).
    Tingimuslikud kohustused on näiteks ettevõtte vastu algatatud kohtuprotsessist, mida ettevõte tõenäoliselt ei kaota, tuleneda võiv väljamakse; ettevõtte poolt tagatud teise ettevõtte laen , millega tõenäoliselt ei kaasne väljamakset, kuna teine ettevõte on suuteline oma kohustusi täitma (RTJ 8, § 48).
  • Pikaajaliste kohustiste arvestus

    Need kohustised, mis ei vasta lühiajaliste kohustiste definitsioonile, liigitatakse pikaajalisteks. Pikaajalised kohustised võivad tekkida laenude võtmisest, võlakirjade emiteerimisest või lepingute sõlmimisest. Neid kajastatakse finantsseisundi aruandes nelja rühmana:
    • laenukohustised - kuuluvad tagasimaksmisele hiljem kui 12 kuu pärast; kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses;
    • võlad ja ettemaksed - kuuluvad tagasimaksmisele hiljem kui 12 jooksul bilansipäevast; kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses;
    • pikaajalised eraldised - realiseerumise aeg ja summa ei ole kindel, kuid mis realiseeruvad tõenäoliselt hiljem kui 12 kuu jooksul bilansipäevast (nt pensionieraldised ja eraldised kohtuvaidlustega kaasnevate võimalike kulude jaoks); kajastatakse juhtkonna parima hinnangu alusel (RTJ 2, lisa 1);
    • sihtfinantseerimine - sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna, kui sihtfinantseerimise laekumine on praktiliselt kindel ja sihtfinantseerimisega seotud sisulised tingimused on täidetud. Kui tingimused täidetud ei ole, kajastatakse see bilansis kohustisena. Vastavat kohustist kajastatakse bilansis lühi- või pikaajalisena olenevalt sellest, millal toimub sihtfinantseerimisega kaasnevate tingimuste täitmine (RTJ 21, §9-10)
  • Näited kohustiste ja eraldiste arvestamise kohta

    1. Kohustis
    Ettevõte ostis põhivara. Tarnija esitas arve ja andis põhivara üle.
    Arvel on kajastatud:
    Seade 1 tk
    20 000.-
    Käibemaks 20%
    4 000.-
    KOKKU
    24 000.-
    Saabunud arve kohta koostatakse lausend :
    D
    Põhivara
    20 000.-
    D
    Käibemaks
    4 000.-
    K
    Tarnijatele tasumata arved
    24 000.-
    Ostureskontros kajastub võlg tarnijale arve nr xx eest summas 24 000 eurot.
    Tarnijale arve tasumisel arvelduskontolt koostatakse lausend
    D
    Põhivara
    24 000.-
    K
    Arvelduskonto
    24 000.-
    Ostureskontros kajastatakse tasumine arve eest.
    2. Eraldis
    Ettevõte rendib kasutusrendi tingimustel teatud tootmishooneid, makstes renti 10 000 eurot aastas. 31.12.20X1 kolib ettevõte uutesse tootmishoonetesse, kuid vanade hoonete rendileping lõpeb alles kolme aasta pärast 31.12.20X4. Lepingu katkestamisel peaks ettevõte maksma leppetrahvi kahe aasta rendisummas (20 000 eurot). Ruumide väljarentimisel on realistlik saada rendituluna umbes 7 000 eurot aastas (s.o ettevõte saaks rendilepingult järgmise kolme aasta jooksul kahjumit 3 000 eurot aastas). Ettevõte kajastab bilansis kahjuliku rendilepingu suhtes eraldise summas 9 000 eurot (juhul kui diskonteerimise efekt on oluline, tuleks teise ja kolmanda aasta suhtes moodustatud eraldist diskonteerida).
  • Ülesanded

    1. Firma toodab kohvimasinaid 1-aastase garantiiajaga. Varasematel aastatel on 2% müüdud masinatest tagastatud. Sellel majandusaastal müüs firma kohvimasinaid 50 000 euro eest. Tagastatakse 3 masinat, mille parandus läheb maksma 500 eurot. Koostada lausendid .
    2. Arvestada töötajatele kuupalka ning koostada lausendid (kasumiaruande skeem 2 järgi). Töötasu makstakse pangaülekandega.
    Amet
    Nimi
    Kuutasu
    Märkused
    Töölepinguga töötajad
    Firmajuht
    Sander Saar
    2020.-
    KPM, elatisraha 25%
    Raamatupidaja
    Riina Roos
    1000.-
    TM vaba miinimum 300.-
    Sekretär
    Sirli Sirel
    800.-
    KPM, TM vaba miinimum 250.-
    Puidutöökoja tööline
    Jaanus Lind
    999.-
    KPM
    Puidutöökoja tööline
    Tarmo Paju
    888.-
    Preemia 100.-, TM vaba miinimum 500.-
    Käsunduslepinguga töötajad:
    Tisler
    Toomas Ilves
    600.-
    KPM
    Koristaja
    Helle Mets
    400.-

    Kokkuvõte


    Ettevõtte vara katteallikad on bilansis kohustiste ja omakapitalina. Kohustis on raamatupidamiskohustuslase eksisteeriv kohustus, mis tuleneb mineviku sündmustest ja millest vabanemine eeldatavalt vähendab majanduslikult kasulikke ressursse. Kohustuste hindamisel on oluline, kas kajastada neid bilansis, avalikustada lisades või üldse mitte avalikustada. Kohustused liigitatakse oma olemuselt tegelikeks, eraldisteks ja tingimuslikeks.
    Kohustisi liigitatakse tasumise tähtajajärgi lühi- ja pikaajalisteks.
  • Vasakule Paremale
    Kohustiste-eraldiste-tingimuslike kohustiste kohta #1 Kohustiste-eraldiste-tingimuslike kohustiste kohta #2 Kohustiste-eraldiste-tingimuslike kohustiste kohta #3 Kohustiste-eraldiste-tingimuslike kohustiste kohta #4 Kohustiste-eraldiste-tingimuslike kohustiste kohta #5 Kohustiste-eraldiste-tingimuslike kohustiste kohta #6 Kohustiste-eraldiste-tingimuslike kohustiste kohta #7 Kohustiste-eraldiste-tingimuslike kohustiste kohta #8 Kohustiste-eraldiste-tingimuslike kohustiste kohta #9 Kohustiste-eraldiste-tingimuslike kohustiste kohta #10 Kohustiste-eraldiste-tingimuslike kohustiste kohta #11 Kohustiste-eraldiste-tingimuslike kohustiste kohta #12 Kohustiste-eraldiste-tingimuslike kohustiste kohta #13 Kohustiste-eraldiste-tingimuslike kohustiste kohta #14 Kohustiste-eraldiste-tingimuslike kohustiste kohta #15 Kohustiste-eraldiste-tingimuslike kohustiste kohta #16 Kohustiste-eraldiste-tingimuslike kohustiste kohta #17
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2018-09-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor gerda48 Õppematerjali autor
    KOHUSTISTE, ERALDISTE JA TINGIMUSLIKE KOHUSTISTE ARVESTUS

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    17
    docx

    KOHUSTISTE, ERALDISTE JA TINGIMUSLIKE KOHUSTISTE ARVESTUS

    LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL MA17 Eesnimi Perenimi KOHUSTISTE, ERALDISTE JA TINGIMUSLIKE KOHUSTISTE ARVESTUS Referaat Õppejõud: Eesnimi Perenimi, kraad Mõdriku 2018 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1KOHUSTISED JA NENDE PÕHITUNNUSED............................

    Raamatupidamine
    thumbnail
    13
    doc

    Kohustused

    ..........................................3 1.1.1 Kohustuste hindamine ja kajastamine bilansis....................................................3 1.2 Kohustuste liigitamine.............................................................................................4 1.2.1 Lühi- ja pikaajalised kohustused......................................................................... 4 1.2.2 Eraldised, tegelikud ja tingumuslikud kohustused..............................................6 1.2.3 Eraldiste moodustamine...................................................................................... 7 1.2.4 Eraldiste hindamine.............................................................................................8 1.2.5 Eraldiste ja tingimuslike kohustuste kajastamine bilansis.................................. 8 2. ÜLESANDED................................................................................................10 2.1 Ülesanne 1. Lühiajalised kohustused....................

    Finantsraamatupidamine
    thumbnail
    3
    docx

    Kohustiste arvestus

    Kohustiste arvestus Sisukord 1 Teadmised ja oskused 2 Kohustiste jaotus 1 Teadmised ja oskused Selle peatüki läbimisel: ·oskad eristada teadaolevaid kohustisi ja tingimuslikke kohustusi; ·tead, kuidas kajastatakse tingimuslikke kohustisi bilansis. 2 Kohustiste jaotus Kohustis on raamatupidamiskohustuslasel lasuv kohustus: ·mis on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel; ·millest vabanemine nõuab eeldatavasti tulevikus ressurssidest loobumist. Kohustised tekivad tavapärase äritegevuse käigus. Ettevõttel ostes kaupa järelmaksuga tekib kohutis müüja eest, arvestades töötasult makse tekib kohustis Maksu-ja Tolliameti ees, võttes laenu tekib tagasimaksu kohustis laenuandja ees jne.

    Majandusarvestus
    thumbnail
    34
    docx

    Kohustused

    ..........................................................................5 1.2.1 Lühiajaline kohustus võlad tarnijatele..........................................6 1.2.2 Lühiajaline kohustus võlad töövõtjale...........................................6 1.3 kohustuste hindamine........................................................................7 2 ERALDISED................................................................................................ 8 2.1 Eraldiste moodustamine ja kajastumine bilansis................................8 2.2 Eraldiste hindamine............................................................................9 2.2.1 Garantiieraldis............................................................................ 10 3 TINGIMUSLIK KOHUSTUS.........................................................................11 4 ÜLESANNE TEOREETILISE MATERJALI PÕHJAL.........................................13 KOKKUVÕTE...........................

    Kategoriseerimata
    thumbnail
    23
    docx

    MINIUURING

    Miniuuringu koostamisel kasutatakse kvantitatiivset metoodikat. Kvantitatiivset metoodikat iseloomustavad üldjuhul arvandmed, aga ka eesmärk koostada usaldusväärseid ja objektiivseid uuritavate nähtuste kirjeldusi ning näidata nende kontrollitavust. Kvantitatiivset uurimismeetodit kasutades püütakse avastada printsiipe ja seadusi, mida võib üldistada laiemale üldkogule. Vaadeldakse ja võrreldakse Rimi Eesti Food AS 2018. majandusaasta aruandes olevat bilanssi ja bilansi kohta koostatud lisade vastavust raamatupidamise seaduse ja Raamatupidamise Toimkonna juhenditega. Andmete kogumiseks kasutatakse dokumentide vaatlust ning andmeid analüüsitakse võrdluse teel. Järeldused tehakse deduktiivset meetodit kasutades ning esitatakse kirjeldava tekstina. Deduktiivne lähenemine toetub seadusest tulenevatele nõuetele ja teoreetilistele lähtekohtadele. Miniuuring koosneb kahest osast. Esimeses osas on lahti kirjutatud teooria, mida peab

    Kategoriseerimata
    thumbnail
    26
    doc

    ARVESTUSTE ALUSED 7.-8. nädala konspekt

    (D käibemaks) K Võlad tarnijatele Töötasu kajastamine (Palgavõlg) Töötasu alammäär 2014. aastal on: 355 eurot/kuus (täistööajaga töötamise korral) ja 2,13 eurot/tunnis. Töötasu alammäär 2015. aastal on: 390 eurot/kuus (täistööajaga töötamise korral) ja 2,34 eurot/tunnis. Töötasu arvestamisel kajastatakse: tööjõukulud (töötasu ning tööandja maksud ja maksed), maksude ja maksete kohustised, väljamaksmata töötasu kohustis Kinnipidamised töötasust Töötaja töötuskindlustusmakse määr on 2% töötasust. Pensionikindlustusmakse määr on 2% (2014.-2017. aastal erandina võib määr olla ka 3%) töötasust. Tulumaksu arvestamisel võetakse arvesse järgmised reeglid: Füüsilise isiku maksustamisperioodi (kalendriaasta) tulust arvatakse maha enne tulumaksu arvutamist maksuvaba tulu 1728 eurot. Tööandja arvestab tulu maksustamisel maksuvaba tulu 144 eurot kalendrikuu kohta ühekordse

    Arvestuse alused
    thumbnail
    46
    doc

    Arvestuse alused 1-3 nädala konspekt

    Arvestussüsteem: kahekordne kirjendamine Mõõtühikud: rahalised (monetaarne) Info esitamise sagedus: perioodiline, korrapärane (kuu, kvartal) Reglementeeritus: reguleeritud normatiivaktidega Kohustuslikkus: kohustuslik FINANTSARVESTUSE PRINTSIIBID Arvestusprintsiibid on fikseeritud seadustes. Järgnevad arvestusprintsiibid: Majandusüksuseprintsiip- ettevõte eksisteerib enda huvides, lahus omanike, klientide huvidest. Raamatupidamises arvestatakse tema vara, kohustis lahus omanike, klientide omast. (valitsusele kuuluva krediitkaardi kasutamine tavainimesel) Täisühing- kaks või enam osanikku; tegutsevad ühise ärinime all; vastutavad ühingu kohustiste eest kogu oma varaga. Usaldusühing- kaks või enam isikut; tegutsevad ühise ärinime all; vähemalt üks vastutab kohustiste eest kogu oma varaga; vähemalt üks vastutab oma sissemakse ulatuses.

    Arvestuse alused
    thumbnail
    24
    pdf

    Finantsaruandluse praktikaaruanne

    Üks põhjustest, miks valisin just selle ettevõtte oma praktikakohaks oli see, et töötan igapäevaselt antud ettevõttes raamatupidamise ning soovin saada kõikvõimalikke erinevaid teadmisi ja arusaamisi, kas ja kuidas on ettevõttes korraldatud finatsaruannete koostamine ja ka raamatupidamise aastaaruande koostamine esitamiseks äriregistrile. Minu juhendajaks oli ettevõtte pearaamatupidaja, kes oli väga abivalmis ja tema seletused raamatupidamise toimingute kajastamise kohta olid selged ja arusaadavad. Ettevõttes kasutusel olev programm on lihtsasti käsitletav ja seadistatav. Praktika kogemus OÜ Dolostaris õpetas mulle palju uut, mida nüüd igapäeva töös juba olen rakendanud. Praktikaga alustasin ettevõttes 01. oktoobril ja lõpetasin 27. novembril 2020. Praktikaaruanne on ülesehitatud vastavalt praktika käigus sooritatud tegevustele. Välja olen toonud pearaamatupidaja tööülesanded, raamatupidamise programmi lühitutvustuse, raamatupidamise sise-

    Finantsraamatupidamine




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun