LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL
KLASS
Eesnimi Perenimi
KOHUSTISTE, ERALDISTE JA
TINGIMUSLIKE KOHUSTISTE ARVESTUS
Referaat
Õppejõud: Eesnimi Perenimi,
kraad
Mõdriku
2017
Sisukord
Sisukord 2
Sissejuhatus 3
1Kohustised ja nende põhitunnused 5
2Lühi- ja pikaajalised kohustised 6
1.1Lühiajalised kohustised, mille summa on teada 6
1.2Hinnangulised lühiajalised kohustised 7
1.3Tingimuslikud kohustised 10
1.4Pikaajaliste kohustiste arvestus 11
3Näited kohustiste ja eraldiste arvestamise kohta 12
4Ülesanded 13
Kokkuvõte 15
Kasutatud kirjandus 17
Sissejuhatus
Referaadi teemaks on kohustiste, eraldiste ja tingimuslike kohustuste
arvestus. Referaadi eesmärk on koostada algupärase ainese põhjal
uus, terviklik teks, millega antakse ülevaade allikmaterjalist
selges ja kokkusurutud vormis.
Eesmärgi täitmiseks on püstitatud järgmised ülesanded:
- allikate läbitöötamine;
- erinevatest allikatest pärit informatsiooni väljatoomine;
- teadmiste avardamine kohustiste, eraldiste ja tingimuslike kohustuste osas.
Töös on kasutatud kolme erialase kirjanduse raamatut ja nelja
elektroonilist allikat, millest üks on
ingliskeelne . Töö koosneb
neljast peatükist ning alapeatükist.
Referaadi koostamisel on järgitud koolis kehtivat kirjalike tööde
vormistamise juhendit.
Kohustised ja nende põhitunnused
Ettevõtte vara katteallikad on bilansis kohustiste ja omakapitalina. Kohustis on kohustus, mis on tekkinud minevikus toimunud sündmustest ning millest vabanemine vähendab eeldatavasti majandusüksusele majanduslikult kasulikke ressursse. Selles väljendub eraõiguslik suhe, kus üks pooltest (nt võlgnik või deebitor ) kohustub teise poole kasuks sooritama teatud teo (nt maksma kindla summa, andma üle teatud vara vm) ning teisel poolel on õigus vastavaid sooritusi nõuda. Kohustised võivad tekkida ka teatud aja möödumisel ( Alver & Alver, 2017).
Selleks, et kohustisi bilansis kajastada, peavad olema täidetud ka järgmised tingimused: on tõenäoline, et tuleb loobuda tulevasest majanduslikust hüvest selleks, et kohustisi hüvitada; kohustist saab usaldusväärselt mõõta või hinnata rahalises väärtuses. Kohustised saab jagada lühi- ja pikajalisteks (Alver & Alver, 2017).
Kokkuvõtvalt on kohustistele omasteks tunnusteks:
- nende olemasolu käesoleval hetkel ja tähtajalisus
- võimalus neid kehtestada lepinguga või seadus(t)ega
- nende tekkimine, kui toimetatakse kohale vara või sõlmitakse leping
- need on tekkinud minevikus toimunud tehingutest (Kallas, 2002, lk 134).
Kohustist tasutakse kas rahas maksmisega, muude varade üleandmisega, teenuse osutamisega , kohustise asendamisel teisega või kohustise ümberarvestamisega osa- või aktsiakapitali (Kallas, 2002, lk 134).
Kohustuste hindamisel on oluline, kas neid kajastada bilansis; avalikustada lisades või üldse mitte avalikustada. Kohustused liigitatakse oma olemuselt : tegelikeks, eraldisteks ning tingimuslikeks kohustisteks (RTJ 8, § 4)
Lühi- ja pikaajalised kohustised
Lühiajalisi kohustisi saab jagada kolmeks:
- lühiajalised kohustised, mille summa on teada;
- eraldised ehk hinnangulised lühiajalised kohustised;
- potentsiaalsed lühiajalised kohustised ( Tikk , 2016 , lk 137).
Lühiajalised kohustised, mille summa on teada
Enamus finantsseisundi aruandes kajastuvate lühiajaliste kohustiste suurus on teada ning need on tekkinud majandusüksuse põhitegevuse või finantseerimistegevuse tulemusel. Sellised lühiajalised kohustised põhinevad lepingutel või seadustel ning seetõttu on nende tasumise tähtaeg ka fikseeritud. Finantskohustisi kajastatakse üldjuhul korrigeeritud soetusmaksumuses , mis on enamasti võrdne nende nominaalväärtusega ning seepärast kajastatakse neid finantsseisundi aruandes maksmisele kuuluvas summas ehk mis on kajastatud arves, lepingul või muul dokumendil (Tikk, 2016, lk 137).
Teadaolevad kohustised liigitatakse:
- Lühilaenud - kuni üheaastase tähtajaga laenud, millele lisaks tuleb firmal laenu põhisummale tasuda intressid ja kajastada intressikulud.
- Võlad tarnijatele – võlad tarnitud kaupade või osutatud teenuste eest; tekkepõhisele arvestusprintsiibile vastavalt kajastatakse kohustis omandi ülemineku või teenuse osutamise hetkel.
- Lühivekslid – veksel on kirjalik lubadus maksta veksli valdajale vekslil märgitud rahasumma makse tähtpäeval või veksli ettenäitamisel. Veksli väljastamisel kajastatakse see kohustisena nng perioodi lõpul tuleb fikseerida maksmisele kuuluv intress . Kui vekslil ei ole intressimäära näidatud, on tegemist diskontoga ( kontrapassiva konto).
- Viitvõlad – nt võlad töövõtjatele, dividendivõlad, intressivõlad, mis on bilansi koostamise päevaks tekkinud, kuid mille maksetähtpäev ei pruugi olla saabunud või seda ei teatagi. Viitvõlgade fikseerimine nõuab perioodi lõpul tavaliselt korrigeerimiskannete tegemist. Viitvõlad jagunevad:
- palgavõlg
- puhkusetasueraldis
- dividendivõlg
- Maksuvõlad – jagunevad:
- tasumisele kuuluv käibemaks
- muud maksuvõlad (nt sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmakse, üksikisiku tulumaksuvõlg, ettevõtte tulumaksuvõlg)
- Pikaajaliste kohustiste tagasimaksed järgmisel perioodil – sellel kirjel kajastatakse kohustiste põhisumma see osa, mis järgmisel perioodil tagasimaksmisele kuulub
Hinnangulised lühiajalised kohustised
Hinnanguliste lühiajaliste kohustiste tekkimine on kindel, kuid nende suurus ega tekkimise aeg pole täpselt määratav. Määratlemata suuruse ja tähtajaga on sellised kohustised, mis aruande kuupäevaks reaalselt ettevõtte kohustused pole, kuid sõltuvalt tulevikus aset leidvatest ja ettevõtte poolt mittekontrollitavatest sündmustest võivad nendeks muutuda. Finantsseisundi aruandes kajastatakse neid lühiajaliste eraldiste kirjel. Seda kajastatakse summas, mis on tõenäoliselt vajalik sellega seotud kohustuse rahuldamiseks või kolmandale osapoolele üleandmiseks.
Uute eraldiste moodustamist või olemasolevate eraldiste suurendamist kajastatakse tavaliselt aruandeperioodi kuluna. Aruande kuupäeval hindab juhtkond vajadust uute eraldiste moodustamiseks; varem moodustatud eraldiste ümberhindluseks/tühistamiseks (Tikk, 2016, lk 148).
Need jagunevad:
- Garantiieraldis – tekib ettevõtte poolt müüdavatele kaupadele hooldusgarantii andmisega. Kui järgmisel arvestusperioodil tekivad garantiiremondi tõttu väljaminekud, debiteeritakse selles summas garantiieraldise kontot ja krediteeritakse vastavalt kas raha-, materjalide- või kaubakontot. Garantiikulude kassapõhisel arvestusel garantiieraldise suurust ei hinnata ega kanta bilanssi (Tikk, 2016, lk 149).
- Preemiaeraldis – antakse ostjatele müügi suurendamise eesmärgil. Preemiaeraldis määratakse hinnanguliselt ning majandusüksus vastandab preemiakaupade soetamise kaupade müügitulule (Tikk, 2016, lk 149).
- Eraldis kohtuvaidluse tarvis – kajastatakse bilansis, kui:
- kohustav sündmus on toimunud enne aruandekuupäeva
- kohtuvaidlused tekitavad ettevõttele tõenäoliselt kulutusi
- kulutuse summat on võimalik usaldusväärselt hinnata
Kui ülaltoodud tingimused pole täidetud, siis bilansis eraldist ei moodusta ega kajastata, aga kohtuvaidlusega seotud asjaolud näidatakse aruande lisades tingimusliku kohustisena (RTJ 8, § 26-27).
- Eraldis kahjuliku lepingu tarvis – leping on kahjulik, kui selle täitmisega kaasnevad kulutused ületavad lepingust arvatavalt saadavat majanduslikku kasu. Nende suhtes tuleb moodustada eraldis summas, mis on väiksem, kui lepingu täitmisega kaasnev kahjum või lepingu katkestamisega kaasnev leppetrahv (RTJ 8, § 28-29).
- Eraldis keskkonnakahjustuste tarvis - ettevõte kajastab bilansis eraldise enne aruandekuupäeva toimunud keskkonnakahjustuste suhtes, kui:
- seadusandlusest tulenevalt peab kahjustused likvideerima või hüvitama;
- ettevõte on varasema keskkonnasõbraliku tegevuspraktikaga ja avalikustatud tegevuspõhimõtetega näidanud, et likvideerib keskkonnakahjustused vabatahtlikult.
Keskkonnakahjustuste suhtes moodustatakse eraldis koos likvideerimisega kaasnevate kulutuste summaga. Kui aga ettevõte eelistab kahjustuse likvideerimise asemel tasuda trahve, tuleb eraldis moodustada tõenäolise trahvi summas. Kui keskkonnakahjustuste tekitamine on seotud teatud uue varaobjekti soetamise või rajamisega, võrdsustatakse eraldise summa varaobjekti soetusmaksumusega (RTJ 8, § 30-32).
- Restruktureerimiseraldis – konkreetse tegevuskava alusel läbiviidav ettevõtte tegevuse põhjalik ümberkorraldus, mille tagajärjel muutuvad oluliselt ettevõtte äritegevuse ulatus või selle teostamise viis ning mida kontrollib ettevõtte juhtkond. Ettevõttel tekib restruktureerimiskava suhtes faktiline kohustus ning ta kajastab bilansis eraldise ainult juhul kui ettevõtte juhtkond on enne aruandekuupäeva:
- koostanud detailse ametliku restruktureerimiskava, milles on lisaks muule kirjeldatud restruktureeritavaid äriüksusi, planeeritavaid muudatusi töötajate arvus, nendega kaasnevaid kulutusi ja planeeritavat ajakava ;
- avalikustanud restruktureerimiskava põhilised punktid või asunud restruktureerimiskava ellu viima, tekitades sellega teistes asjassepuutuvates osapooltes põhjendatud ootusi restruktureerimiskava osas.
Restruktureerimiskulutuste näideteks, mille suhtes on asjakohane moodustada eraldis, on koondamisega seotud kulutused; tootmisüksuste sulgemisega seotud kulutused; restruktureerimise tõttu kahjulikeks muutuvatest lepingutest tulenevad kulutused (RTJ 8, § 33, 35-37).
- Pensionieraldis - moodustatakse juhul, kui ettevõte on võtnud endale kohustuse maksta oma töötajatele pensione (RTJ 8, § 42).
Tingimuslikud kohustised
Tingimuslikud kohustised on võimalikud kohustised, mille olemasolu kinnitavad ebakindlad tulevikusündmused, mis ei kuulu täielikult ettevõtte kontrolli alla.
Tingimuslikud kohustised hõlmavad ka kohustisi, mida ei kajastata, kuna nende summat ei ole võimalik usaldusväärselt mõõta. Tingimuslikud kohustused ei sisalda sätteid, mille puhul on kindel, et majandusüksusel on olemasolev kohustus, mis võib kaasa tuua raha või muude majandusressursside väljavoolu, kuigi summa või ajastus on ebakindel.
Tingimuslikku kohustist ei kajastata finantsseisundi aruandes (IAS 37, 2017). Küll aga leiab informatsioon oluliste tingimuslike kohustiste kohta kajastust aruande lisades. Lisades ei ole vaja avalikustada äärmiselt ebatõenäoliselt realiseeruvaid tingimuslikke kohustisi (RTJ 8, (RTJ 8, § 49).
Tingimuslikud kohustused on näiteks ettevõtte vastu algatatud kohtuprotsessist, mida ettevõte tõenäoliselt ei kaota, tuleneda võiv väljamakse; ettevõtte poolt tagatud teise ettevõtte laen , millega tõenäoliselt ei kaasne väljamakset, kuna teine ettevõte on suuteline oma kohustusi täitma (RTJ 8, § 48).
Pikaajaliste kohustiste arvestus
Need kohustised, mis ei vasta lühiajaliste kohustiste definitsioonile, liigitatakse pikaajalisteks. Pikaajalised kohustised võivad tekkida laenude võtmisest, võlakirjade emiteerimisest või lepingute sõlmimisest. Neid kajastatakse finantsseisundi aruandes nelja rühmana:
- laenukohustised - kuuluvad tagasimaksmisele hiljem kui 12 kuu pärast; kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses;
- võlad ja ettemaksed - kuuluvad tagasimaksmisele hiljem kui 12 jooksul bilansipäevast; kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses;
- pikaajalised eraldised - realiseerumise aeg ja summa ei ole kindel, kuid mis realiseeruvad tõenäoliselt hiljem kui 12 kuu jooksul bilansipäevast (nt pensionieraldised ja eraldised kohtuvaidlustega kaasnevate võimalike kulude jaoks); kajastatakse juhtkonna parima hinnangu alusel (RTJ 2, lisa 1);
- sihtfinantseerimine - sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna, kui sihtfinantseerimise laekumine on praktiliselt kindel ja sihtfinantseerimisega seotud sisulised tingimused on täidetud. Kui tingimused täidetud ei ole, kajastatakse see bilansis kohustisena. Vastavat kohustist kajastatakse bilansis lühi- või pikaajalisena olenevalt sellest, millal toimub sihtfinantseerimisega kaasnevate tingimuste täitmine (RTJ 21, §9-10)
Näited kohustiste ja eraldiste arvestamise kohta
1. Kohustis
Ettevõte ostis põhivara. Tarnija esitas arve ja andis põhivara üle.
Arvel on kajastatud:
Seade 1 tk
20 000.-
Käibemaks 20%
4 000.-
KOKKU
24 000.-
Saabunud arve kohta koostatakse lausend :
D
Põhivara
20 000.-
D
Käibemaks
4 000.-
K
Tarnijatele tasumata arved
24 000.-
Ostureskontros kajastub võlg tarnijale arve nr xx eest summas 24 000 eurot.
Tarnijale arve tasumisel arvelduskontolt koostatakse lausend
D
Põhivara
24 000.-
K
Arvelduskonto
24 000.-
Ostureskontros kajastatakse tasumine arve eest.
2. Eraldis
Ettevõte rendib kasutusrendi tingimustel teatud tootmishooneid, makstes renti 10 000 eurot aastas. 31.12.20X1 kolib ettevõte uutesse tootmishoonetesse, kuid vanade hoonete rendileping lõpeb alles kolme aasta pärast 31.12.20X4. Lepingu katkestamisel peaks ettevõte maksma leppetrahvi kahe aasta rendisummas (20 000 eurot). Ruumide väljarentimisel on realistlik saada rendituluna umbes 7 000 eurot aastas (s.o ettevõte saaks rendilepingult järgmise kolme aasta jooksul kahjumit 3 000 eurot aastas). Ettevõte kajastab bilansis kahjuliku rendilepingu suhtes eraldise summas 9 000 eurot (juhul kui diskonteerimise efekt on oluline, tuleks teise ja kolmanda aasta suhtes moodustatud eraldist diskonteerida).
Ülesanded
1. Firma toodab kohvimasinaid 1-aastase garantiiajaga. Varasematel aastatel on 2% müüdud masinatest tagastatud. Sellel majandusaastal müüs firma kohvimasinaid 50 000 euro eest. Tagastatakse 3 masinat, mille parandus läheb maksma 500 eurot. Koostada lausendid .
2. Arvestada töötajatele kuupalka ning koostada lausendid (kasumiaruande skeem 2 järgi). Töötasu makstakse pangaülekandega.
Amet
Nimi
Kuutasu
Märkused
Töölepinguga töötajad
Firmajuht
Sander Saar
2020.-
KPM, elatisraha 25%
Raamatupidaja
Riina Roos
1000.-
TM vaba miinimum 300.-
Sekretär
Sirli Sirel
800.-
KPM, TM vaba miinimum 250.-
Puidutöökoja tööline
Jaanus Lind
999.-
KPM
Puidutöökoja tööline
Tarmo Paju
888.-
Preemia 100.-, TM vaba miinimum 500.-
Käsunduslepinguga töötajad:
Tisler
Toomas Ilves
600.-
KPM
Koristaja
Helle Mets
400.-
Kokkuvõte
Ettevõtte vara katteallikad on bilansis kohustiste ja omakapitalina.
Kohustis on raamatupidamiskohustuslase eksisteeriv
kohustus, mis tuleneb mineviku sündmustest ja millest vabanemine
eeldatavalt vähendab majanduslikult kasulikke ressursse. Kohustuste
hindamisel
on oluline, kas kajastada neid bilansis, avalikustada lisades või
üldse mitte avalikustada. Kohustused
liigitatakse oma olemuselt tegelikeks, eraldisteks ja tingimuslikeks.
Kohustisi liigitatakse tasumise tähtajajärgi
lühi- ja
pikaajalisteks.
Kõik kommentaarid