Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eestlane laulab ja pajatab (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida te siis praegu teete?
  • Palju ma sulle suhkrut kohvi sisse panen?
  • Mis on vahet targal blondiinil ja lumeinimesel ?
  • Kes teab kuidas nimetatakse ülejäänud häälikuid?
  • Kuidas ma seda esimesel korral ei näinud ?
  • Kus on kõige rohkem jäneseid?
  • Miks blondiin ei taha arvutiga töötada?
  • Kuidas sisustada blondiini päeva?

Lõik failist


Carl Robert Jakobsoni nimeline Gümnaasium
Eestlane laulab ja pajatab
Referaat.
Koostajad: Liis Lääts, Britta Nurme ,
Liisa Olev, Riina Liiv
Juhendaja : Enn Kullamaa
Viljandi 2008
Eessõna
Me valisime selle teema just sellepärast, et alati on huvitav
kuulda kaasõpilastelt naljakaid lugusid , anekdoote ja nende enda
väljamõeldud lugusid. See on tänapäevane ja pakub huvi, kuna kõik
on arusaadav. Kuid nendest juttudest ja pajatustest, mis olid
varasemal ajal, ei saada nii hästi aru ning me ei mõista seda aega.
See teema pakub huvi igale vanusele
Anekdoot on lühike vaimukas üllatava lõpuga naljalugu ,
millel on kolm proosa peamist tunnust: karakterid, süžee ning
tegevuse aeg ja koht.

  • Ameeriklanna, inglanna ja venelanna räägivad oma esimestest abielukuudest.
    Ameeriklanna: «Neli kuud pidasin vastu, täitsin kõiki abielunaise ja perenaise kohustusi, nagu mees soovis. Siis enam ei jaksanud. Ütlesin seda mehele. Kolm päeva ma meest ei näinud, siis sõitis maja ette hiigelsuur auto, millest hakati maha laadima kõikvõimalikku kodutehnikat.»
    Inglanna: «Mina pidasin niisama kaua vastu, siis oli jõud otsas. Ütlesin mehele, et enam ei jaksa. Kolm päeva meest ei näinud, siis ta tuli koos kahe naisega ja ütles: Ann ja Susie hakkavad sind abistama. Ann teeb süüa ja hoolitseb maja eest, Susie teeb kõik aiatööd.»
    Venelanna: «Minuga läks niisamuti. Neli kuud pärast pulmi oli jõud otsas. Ütlesin mehele, et rohkem ei jaksa. Kolm päeva ma meest ei näinud. Neljandal päeval hakkasin vasaku silmaga juba natuke nägema.»
  • «Erakõrgkoolis käib kirjalik eksam, kus küsimustele tuleb vastata «Jah» või «Ei.» Õppejõud märkab, kuidas üks blondiin viskab kulli ja kirja ning seejärel paneb tulemuse paberile ja muigab endamisi:
    «Noh, too saab küll esimesena valmis.»
    Aeg läheb, õppurid annavad lehed ära ja lahkuvad, kuid blondiin viskab ikka kulli ja kirja. Õppejõul saab lõpuks hing täis:
    «Kas vastasite ära?»
    «Jah, ammu juba.»
    «Aga mida te siis praegu teete?!»
    « Kontrollin üle...»
  • Surmamõistetu istub oma kambris . Uks avaneb ja sisse astub valvur . "Täna sööd sa oma viimase lõunasöögi. Palju ma sulle suhkrut kohvi sisse panen?" "Hulluks olete läinud või! Ma olen ju suhkruhaige !"
  • Joonistamise tund:
    "Peeter, tule palun siia ja istu minu laua taha. Kas kõik näevad Peetrit? Aga sina Peeter, istu nüüd hästi vagusi . Nii lapsed, nüüd võtke palun välja paber ja pliiats , sest täna joonistame me hobust.“
  • Mis on vahet targal blondiinil ja lumeinimesel ? Lumeinimest olla nähtud.
  • Kaks hullu püüavad hullumajast põgeneda. „Proovime pugeda lukuaugust!“ „Proovi sina enne.“ Hull jooksis peaga lukuaugu poole ja lendas selili . „See ei õnnestu. Võti on ees!“
  • Psühhiaater patsiendile: "Kuna te olete minu juures esimest korda, siis rääkige kõik algusest peale ära."
    "Meeleldi, doktor. Kõik algas sellest, et kõigepealt lõin ma taeva ja maa.
  • Instruktor andis korraldusi lennukooli õpilasele, kes pidi esimest korda elus langevarjuga hüppama:
    " Niisiis , kordan: kui olete lennukist välja hüpanud, lugege kümneni ja tõmmake paremast rõngast. Kui langevari ei avane, lugege veel kümneni ja tõmmake vasakust rõngast. Jään teid lennuväljal autosse ootama ja viin pärast maandumist kasarmusse."
    Lennuk tõusis õhku, õpilane hüppas välja, luges kümneni ja tõmbas siis paremast rõngast. Mitte midagi ei juhtunud. Ta luges veel kord kümneni ja tõmbas vasakust rõngast. Langevari ei avanenud.
    "Niisiis võiks arvata," lausus õpilane endamisi, "et see idioot ja tema auto ei ole lennuväljal, kui ma maandun."
  • Ühte dessantväeossa otsustati saata komisjon kontrollimaks sõjalist valmidust. Väeosa juhatusel õnnestus aga sellest eelnevalt teada saada ja peagi olid kõik paanikas - keegi polnud veel kordagi isegi langevarjuga hüpanud! Üks sõdur tegi siis ettepaneku:
    "Seome õige langevarjude külge jahukotid ja viskame need siis lennukist alla. Kui kotid maanduvad, jookseme ise põõsastest välja, teeseldes, et just maandusime."
    Otsustatigi siis niimoodi talitada. Peagi saabus komisjon ja võttis vaatluspunktis koha sisse. Märguande peale lükatakse lennukitest jahukotid alla. Üks kott tuleb aga langevarju küljest lahti ja langeb kivina maa poole, kukub põõsastesse - mataki! Põõsastest kostub röögatus:
    "Assa kurivaim, nii võib ju surmagi saada!"
  • Loomaaias ripub leopardipuuri küljes silt : „Ettevaatust, värskelt värvitud!“ „Milline pettus!“ pahandab Juku , „mina mõtlesin kogu aeg, et tähnid on ehtsad!“
  • Kaks blondiini sõidavad autoga .
    Järsku ütleb üks: “Vaata, mets!”
    Teine vaatab, vaatab ja ütleb siis: “Ma ei näe. Puud on ees!”
  • Emakeele tunnis küsib õpetaja: “Teatavasti on eesti keeles üheksa täishäälikut. Aga kes teab, kuidas nimetatakse ülejäänud häälikuid? Palun, Juku!”
    “Need on tühjad häälikud!” teatab Juku.
    Lood seletamatutest juhtumitest on enamasti jutud, mida pole
    reaalselt juhtunud, kuid inimesed on neid endale ette kujutanud ja
    teistele edasi rääkinud/pajatanud.

  • Olin voodis ning tegelesin mingi õppeainega. Sai kodune ülesanne tehtud ning kuna see oli ka viimane, otsustasin voodi pealt kõik asjad kokku korjata ning lauale tuua. Ainuke asi mida ma ei leidnud oli mu pastapliiats. Vaatasin silmadega mitu korda ning hoolikalt voodi tervenisti üle, kuid siiski pastakat ma ei leidnud. Viisin ülejäänud asjad lauale. Asjad lauale pandud, heidan veelkord pilgu voodile ning esimese korraga jääb pastapliiats silma. See oli täpselt seal kus teisedki asjad - ma lihtsalt ei saanud seda märkamata jätta. Kuidas ma seda esimesel korral ei näinud ? (Kaur, 16.aastane)
  • Üks noormees sattus ööbima Tartu – Rakvere tee peale jäävasse hotelli, mis kirikust oli ümber ehitatud. Ta nägi enne magama minekut nurgas üht veidrat varju ning ei teinud sellest välja ja heitis magama. Öösel nägi ta unes Kristuse ristilöömist(seoses keskkonnaga) ning hommikul avastas ta enda peopesadest kaks haava. (Martin, 24.aastane)
  • Noor neiu kuuleb pidevalt, et keegi ütleb tema nime. Majas ringis vaadates märkab ta, aga et on üksi kodus ning keegi ei saanud tema nime öelda. Igavusest mõtlevad inimesed tõesti totrusi välja, kuid selliseid asju on natukene raske välja mõelda.(Karin, 13.aastane)
  • Ühel tüdrukul on selline seletamatu nähtus, et kui ta magama jääb, siis on tal kas käekett või sõrmus paremas käes, kuid hommikul ärgates on sõrmus või kaelakett vasakus käes. Ebanormaalne, et inimene öösel seda ise teeb. Ning sama moodi on tal ka kaelakettidega, et kui tal öösel on need kaelas, siis hommikuks juba öökapi peal.(Mari, 17.aastane)
  • Kolm aastat tagasi, õhtul voodis, tuba oli pime, üritasin magama jääda, tunnetasin kuidas midagi täie jõuga surus vastu minu parema jala talda, tunnetuslikult midagi tennisepalli taolist. Surve kasvas, mina surusin vastu, kaua see kestis, ei oska öelda, lõpuks surus ta ennast mulle päkast sisse. Jäin rahulikult magama, hommikul ärgates tundsin, kuidas midagi vasaku jala päkast lupsti väljus. (Piret, 29.aastane)
  • Eile õhtul kella 11 ja 11.30 vahel jalutasin Hiiumaal mööda metsateed. Oli juba suhteliselt hämar. Ühel hetkel tundsin, nagu oleks musttuhat hiigelsuurt lindu korraga puudelt lendu tõusnud. Kostis selline sahin...sah-sah-sah aga väga kiiresti ja lausa nii tugevasti, et ümberringi kippus vilisema.
    Sel hetkel lõi mulle kõrvadesse tugev valusööst.
    Selline tunne, nagu oleks võimas tuulekeeris minu ümber keerelnud.
    Vahtisin ringi aga ümberringi oli täielik tuulevaikus, mitte üks leht ei liikunud, mitte ühtegi lindu ei lennanud. Tundsin hirmu ja hakkasin kiirustades kodu poole kõndima. Mõtlesin siiski veel korraks, et lähen tagasi ja seisan veelkord sellesse kohta aga hirm sai seekord võitu.
    Kõrvades oli veel tükk aega selline valu, nagu oleks vesi kõrvas olnud.
    Nagu alati, ei ole selliste juhtumite kirjeldamiseks olemas sõnu...ikka kirjeldame neid meile tuttavate terminitega... (Maria, 34.aastane)
  • Ainuke seletamatu juhtum, mis minuga juhtunud on, oli kunagi ammu. Istusin rahulikult oma arvuti taga ning veetsin internetis aega. Vaatasin siis oma toa ust – see oli pooleldi lahti. Ja kohe kui pea ära pöörasin , läks uks pauguga kinni.
    Kontrollisin ja kõik aknad olid kinni. kedagi kodus ei olnud. Ei kujuta ette, mis või kes see olla võis. (Germo, 11.aastane)
  • Kunagi ammu oli nii, et vanemad olid naabri sünnipäeval ja ma olin üksi kodus. Kell oli umbes õhtul 22-23 vahel. Olin voodis ning koer magas mu voodi kõrval. Kuulsin köögis mingit kolinat. Teadsin , et ema ega isa see polnud, kuna ukse häält ei kuulnud . Koer läks järsku kööki ja järsku tuli jooksuga tagasi saba jalge vahel. Läksin kööki vaatama, kuskil polnud kedagi. Pärast oli vastik üksi pimedas toas magada . (Maarit, 12.aastane)
  • Hiljuti nägin unes , et mööda kööki jookseb ligi poolemeetrine rott ringi. Hakkasin teda taga ajama , aga see kavalpea hüppas pesumasinasse, mis oli parajasti lahti. Pistsin siis käe pesumasinasse sisse, aga tema võttis oma suurte kihvadega mu käest kinni ja rebis suhteliselt valusalt. Suure ehmatuse peale ärkasin üles, käe peal oli 2 kõrvuti asetsevat torkejälge ja valutas ikka edasi. Kodus olin üksi, mingeid teravaid asju ka läheduses polnud. (Sirje, 24.aastane)
  • Neiu poissõbraga juhtus autoavarii, kus poiss sai kõvasti kannatada ja vajus kooma. Tüdruk käis pea iga päev noormehe juures istumas ja lootmas, et ohver avaks silmad, kuid tulutult. Oli möödunud õnnetusest juba 3 kuud. Arstid ütlesid, et väike tõenäosus koomast välja tulekuks ja kui tuleks, siis 15% lootust normaalseks jäämikseks. Kaaluti otsust, et lihtsalt juhe seinast välja tõmmataks kuna polnud näha paranemisemärke, aga õnneks oli isa selle vastu. Ta arvas et, ühel päeval poiss tõuseb voodist . Tüdrukul tuli sünnipäev ja ta otsustas veeta öö haiglas . See oli hingedepäeval ja sellel puhul süütas ka haiglas küünla, mille pani aknalauale. Jäi magama, kui korraga läbi une kuulis mingit krabistamist akna taga ja ärkas. Läks seejärel vaatama, aga näha ei olnud miskit. Istus siis uuesti diivanile, kui kõlas jälle krabistamist. Hakkas juba vaikselt hirm valdama istuda ruumis pool surnuga ja mine tea mis värk on. Äkki vajus aken lahti ja küünlaleek kustus. Neiu läks hirmust nii kangeks, et ei suutnud midagi teha. Ainult tundis, et keegi liigub toas ringi. See kestis umbes 3 minutit kuni kõik jäi taas rahulikuks. Peale seda jooksis neiu palatist välja, et kutsuda med. õe, et tulgu vaadaku, mis juhtus. Õde tuli ja nägi akent lahti ja kohe kukkus sõimama, et miks tüdruk akna avanud ja manitsenud, et seda ei tohi teha jne. Õde proovis aknet sulgeda, aga akent ei saanud kinni, kuna sealt oleks just nagu sisse murtud olnud ja mingi klamber ära murtud. Hommikul poisi juurde minnes nägi tüdruk voodislamajat silmad lahti ja vahib lakke ning pisarad jooksevad! Neiu hakkas samuti seepeale nutma , kuna poiss oli koomast tagasi. Arstid ei osanud enam midagi öelda ega mõelda. Noormees oli igati kombes ja ei mingeid tühistusi. Nüüd aegajalt peale paranemist käib noorees pangal istumas ja vahib merd ja nutab ning arutleb, mis temaga juhtus või mida ta nägi või koges. Neiu on arvamusel, et see oli poisi hing, mis tol ööl aknast end sisse murdis ja kehasse tagasi läks. ( Hanna ja Mati, mõlemad 25.aastased)
  • Üks inimene töötas ühe masinaga ja mõtles et, päris jube oleks sinna nn kättpidi vahele jääda - ja samal päeval läks see masin lolliks ja ta jäigi vasaku käega sinna vahele. Nüüd on poolteist näppu vähem aga elu läheb ju edasi. (Karel, 35.aastane)
    Salmikuluule on omamoodi suhtlemiseviis sõprade vahel, kajastab
    koolielu, kiindumusi jms
    .
    Salmik algas tavaliselt nii: Salmik-salmik, vaata ette, et sa ei satuks poiste kätte. Poisid need ei mõista nalja , rebivad sul lehed
    välja. Salmiku lõppu kirjutati sageli: Ma kõige lõppu kirjutan ja
    suure punkti virutan. Kes kirjutab veel peale mind, see kõige rohkem
    vihkab sind

  • Naeru taas mu huulile tood , kauge neid,
    kui vaid rohkem oleks .. selliseid -
    kes märkamatult söövad mure ära
    jättes järele vaid päiksesära.
  • Nujahh, ilus omas elemendis - salmikuluule.
    Ma ei hinda ega halvusta.
    On riimi , on rütmi.
  • Ela hästi, sure püsti,
    pane jalad prügikasti!
  • Ela ilmas õnnega,
    peksa poisse panniga,
    ning kui sellest veel on vähe,
    anna kastruliga pähe!
  • Sõprus on kui klaas – kerge purustada, raske parandada.
    Kolm sõna sulle- jää sõbraks mulle.
    Nali on sündmus, jutt, pilt, olukord vms, mis ajab naerma, mis on
    naljakas, lõbus, koomiline ; mentaalne stimulatsioon , mis piisava
    tugevuse korral kutsub esile naeru. Naljaks võib nimetada niihästi
    koomilise sündmuse, nähtuse, vms., talletust või edasiandmist
    sõnas, pildis või muul viisil kui ka neis peituvat koomilist iva.

  • Alabama seadused: Seotud silmadega ei tohi autoga sõita. Pühapäeviti ei tohi mängida doominod. Ei tohi kanda võltsvuntse, mis põhjustavad kirikus naeru. Ühesuunalisel tänaval võib sõita vales suunas, kui autole on külge pandud latern. Avalikus kohas ei tohi kanda maski. Autos ei tohi sõita paljajalu . Tänaval ei või avada vihmavarju, kuna see ehmatab hobuseid. Peale päikeseloojangut ei tohi müüa maapähkleid(kehtib kolmapäeviti).
  • Alaska seadused: Morska ei tohi vaadelda lennukist. Karusid tohib tulistada, nende äratamine(näiteks pildistamine ) on keelatud. Morska ei tohi lükata välja liikuvast lennukist. Morsale ei tohi pakkuda alkoholi.
  • Kus on kõige rohkem jäneseid? – Bussides, trammides, trollides.
  • Miks blondiin ei taha arvutiga töötada? – Sest ta kardab hiiri !
  • Kuidas sisustada blondiini päeva? Tuleb talle anda paberileht, mille mõlemale poole on kirjutatud: „Vaata teisele poole!“
    Mõistatus on rahvaluule lühivorm, milles antakse mingist asjast
    rida tundemärke, mille põhjal tuleb see ära arvata. Mõistatus
    koosneb küsimusest ja vastusest.
  • Vasakule Paremale
    Eestlane laulab ja pajatab #1 Eestlane laulab ja pajatab #2 Eestlane laulab ja pajatab #3 Eestlane laulab ja pajatab #4 Eestlane laulab ja pajatab #5 Eestlane laulab ja pajatab #6 Eestlane laulab ja pajatab #7 Eestlane laulab ja pajatab #8 Eestlane laulab ja pajatab #9 Eestlane laulab ja pajatab #10 Eestlane laulab ja pajatab #11 Eestlane laulab ja pajatab #12 Eestlane laulab ja pajatab #13 Eestlane laulab ja pajatab #14 Eestlane laulab ja pajatab #15
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2008-11-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 37 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor upikas Õppematerjali autor
    9.klassi kirjanduse projekt.
    sain viie :)

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    48
    doc

    Sõnamõrvar

    Sõnamõrvar Olen üks keskeas naine, mul on üks poeg ja üks tütar. Mul on ka mees. Ma jutustan teile ühe endaga juhtunud loo. Ma töötan pitsabaaris ettekandjana. Meil vahetati ülemust. Sellega kaasnes ka kostüümi muutus. See oli jube! Ühel esmaspäeva hommikul hiilisin kikivarvul toast välja, trepist alla ja olin peaaegu köögis, kui kuulsin enda selja taga naeruturtsatusi. Pöörasin ringi ja nägin, et see naerja oli Stiiv-Maikel, minu mees, kes tuli dusi alt. "Kuhu sa selle klounikostüümiga lähed?" küsis ta. "See poe mingi klounikostüüm, vaid mu töövorm!" ütlesin vihaselt ja natuke häbelikult. See kostüüm nägi välja nagu meeshotellitöötajatelgi, aga see kuueosa oli püksteosa küljes, mitte eraldi. See kostüüm oli erkroheline. See sarnanes pigem klouniülikonnaga, kui pitsabaari töötaja vormiga. Kõige hullem oli see, et mul oli peas skaudimüts, kaelas skaudirätik ja peas oranzid päikeseprillid. Müts oli erkroheline ja rätik oranz, kollaste ser

    Kirjandus
    thumbnail
    20
    doc

    Nimetu

    Elust ja Enesest. Hey!.Räägin siis nata endast. Olen siuke ilus tüdruk Angela parimates aastates 14 blond ja selle üle uhke. Ema on mul siuke hoolitsev junnike (vabandust aga ta on lihtsalt vahel junn) ja isa siuke tegutsev ärimees. Siis on mul siuke elu nõme väikevend . Vahva kas pole. Mu parim sõbranna on Kerli on hull poiste sebija ja geto no ma ei või ! Ise olen siuke rich girl nagu, issi annab kõike mida tahan .Aga nüüd siis mu elust. * Täna hommikul kooli minnes märkasin et meie klassi on tulnud uus õpilane. Selgus siis et ta on must vanem (kujutate ette ma olen klaasi vanim , nüüd siis tema ...ooo eei ) ja hullem tibi kui mina (issand temaga läheb raskeks.) Nimi on tal Kaire ,ei tea kes küll paneks oma lapsele siukse nime . Järsku tuli mu juurde Kerli "Youks kuule sa seda Kairet tead ? Pidi mingi hull chick olema, kõik mingi sõbrustavad temaga ." "Hey Kerli , mida mina olen siin pomo mina olen chick, whf!

    11.klass
    thumbnail
    281
    docx

    M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat

    kahtlemata oli- ta kogu oma olemusega juba ammu seda au ja hiilgust ihaldanud, mis sellega kaasas käis. Määratud ajal tõusis inspektor kantsli ees püsti, käes suletud lauluraamat, mille rahele oli pistetud esimene sõrm, ja nõudis tähelepanu. Kui pühapäevakooli inspektor oma tavalist väikest kõnet peab, siis on lauluraamat tema käes niisama vajalik nagu vältimatu noodileht laulja käes, kes seisab kontserdilava esiplaanil ja laulab soolot, kuigi jääb saladuseks, mispärast see vajalik on, sest niihästi lauluraamatut kui noodilehte ei käsuta vaene kannataja kunagi. Inspektor oli kõhn kolmekümne viie aastane mees punaka kitsehabeme ja lühikeste punakate juustega. Ta kandis kõva püstkraed, mille ülemine äär ulatus peaaegu kõrvadeni ja mille teravad nurgad kooldusid ettepoole samal kõrgusel suunurkadega -- tara, mis sundis otse ette vaatama ja kogu kehaga pöörduma, kui oli vaja kõrvale vaadata

    Kirjandus
    thumbnail
    2
    doc

    Ootamatu pööre minu elus. (omaloomingujutt)

    Ootamatu pööre minu elus. Kohver oli nagu ikka. Pruun. Veidi kulunud nurkadega ja lahmakas, nii et seda paigalt nihutada oleks olnud suhteliselt piinarikas. Seal ta siis nüüd seisis. See kohver noh. Leivavärvi ja suur. Mõtetult suur kusjuures. Alati saaks läbi ajada palju väiksemate ja praktiliste sumadanidega.Kuid see monstrum sin ei kuulunud kohe kindlasti mitte nende hulka. Nii ma siis selle avasin. Seest oli see palju jubedam kui väljast poolt. Siseriie oli täiesti niru ja see sahtel seal nurgas oli põhjatu. Õnneks see õudus kestab vaid kaks nädalat ja laagris ei pea ma seda kasutamaka. Ma mõtlen kohvrit. Ainuke probleem on selles, et kuidas mu riided selle jubeda eluka sees lebada suudavad. Loodan, et see jube vanainimeste hais minu riietele külge ei jää. Kuulsin elutoa seinakella krigisevat kilinat ja pugesin ruttu teki alla. Mõne aja pärast ilmus minu tuppa ema. Ei tea isegi kas ta on mu päris ema või mitte. Ema ta igatahes

    Eesti keel
    thumbnail
    3
    docx

    Eesti rahva ennemuistsed jutud

    Paristaja poeg. Paristaja poeg tegi kuradiga 7aastase lepingu, et kurat teenib teda ja siis ta saab paristaja hinge endale. Seitse aastat hakkas täis saama ja paristaja ei tahtnud oma hinge ära anda. Ta mõtles plaani. Üks päev hakkas vihma sadama ja selgus, et kuradile ei see müra ja vihm, mida Vanataat tekitab. Kahekesi mõtlesid nad müristamise riistapuu ära varastada. Peale müristamist, kui taat väsinud on läksid nad kõrge mäe otsa ja kurat nõidus end pikemaks ja võttis paristaja kukile. Paristaja vaatas üle pilve ja võttis oma kõrva tagant täi ja pani Kõue- taadile nina peale, et parem rottida oleks. Kurat lasi paristaja vabaks ja peitis riistapuu raudkambrisse 7 luku taha. Varsti tekkis põud ja vihma enam üldse ei tulnud ja paristaja tahtis seda heastada. Ta läks põhja poole Soome rajale targa juurde. Ja rääkis talle kogu loo ära üksikasjalikult. Tark saatis Kõuele varga kohta sõnumi ja juba järgmisel hommikul tänas Kõu tarka. Kõu muutis end poisi

    Kirjandus
    thumbnail
    57
    doc

    Hiir rätsepaks

    Kannikene emale Mina, pisikene poju, vaevalt nelja-aastane, tulen aasalt, tulen koju, tõttan vastu emale. Emakene, memmekene, nägin aasal liblikat. Esimene kannikene kasvas säälpool väravat. Kulla-kuku-kallis ema, kannikese panen ma sinu tuppa õilmitsema, memme tuba ehtima. Lõoke Laia sinitaeva all helisemas lõo laul: Liiri-lii, lõõri-lii! Juba vara kevadel näeme lõokest nurmedel. Liiri-lii, lõõri-lii! Hommik-koidust õhtuni lõoke laulab ikka nii: Liiri-lii, lõõri-lii! Armas lõoke, õpeta mindki laulma sinuga: Liiri-lii, lõõri-lii! Siis ma hõiskan samuti hommik-koidust õhtuni: Liiri-lii, lõõri-lii! Päikese ja taeva all ruumi laulda mõlemal: Liiri-lii, lõõri-lii! Pääsukeste tulek Oli jõudnud meie maale jälle kuldne kevade, lilled tõi ta heinamaale, lehed ehteks metsale. Tulid kaugelt pääsukesed üle maa ja üle vee. Vaat'sid ringi linnukesed -- tuttav paik neil oli see.

    Kirjandus
    thumbnail
    18
    doc

    Reis Hispaaniasse

    Vastseliina Gümnaasium Reis Hispaaniasse Loovtöö Koostaja Sigrifild Sikk 8.klass Juhendaja Eve Gross Vastseliina 2013 2 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................... 4 1. REISIPÄEVIK...................................................................................................................... 5 KOKKUVÕTE....................................................................................................................... 17 KASUTATUD ALLIKAD........................................................................................................ 18 3 SISSEJUHATUS Minu töö räägib meie pere Hispaania reisist 2009. aasta septembris. Minu arvates oli see huvitav reis, sellepärast tah

    Kirjandus
    thumbnail
    25
    pdf

    Vaatamisväärsuste legendid

    Vaatamisväärsuste legendid Legendid: Läänemaa tähtsamate vaatamisväärtuste hulka kuuluvad kindlasti keskajast säilinud kirikud. Nende täpse ehitusaja kohta andmed puuduvad, kuid on teada, et juba 13. sajandi lõpus valmisid kirikud Ridalas, LääneNigulas ja Kullamaal. Maakirikutest on keskajast veel Kirbla, Martna, Noarootsi, Vormsi ning Hanila ja Karuse kirikud. Enne 14. sajandi keskpaika olid Läänemaal püstitatud kõik tähtsamad kihelkonnakirikud. Ehitustegevust soodustas hästitöödeldava kohaliku ehitusmaterjali -- dolomiidi -- olemasolu. Kõik vanimad kirikud on gooti stiilis, ühelöövilised ja algselt ilma tornita. Ühelööviline tornita kirikuhoone vastas tookordses kirikuelus laialt mõju omanud tsistertslaste ja dominiiklaste ehituskunstilistele nõudmistele. Keskaegsed kirikud on suhteliselt väikesed, kuid nende kunstiline mõju väljendub hästivalitud proportsioonides, ruumipildi lihtsas ülevaatlikus

    Ajalugu




    Meedia

    Kommentaarid (1)

    p1tz profiilipilt
    p1tz: hea , sisukas.
    19:55 24-11-2009



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun