Eestlane laulab ja pajatab (1)

Carl Robert Jakobsoni nimeline Gümnaasium
Eestlane laulab ja pajatab
Referaat.
Koostajad: Liis Lääts, Britta Nurme ,
Liisa Olev, Riina Liiv
Juhendaja : Enn Kullamaa
Viljandi 2008
Eessõna
Me valisime selle teema just sellepärast, et alati on huvitav kuulda kaasõpilastelt naljakaid lugusid , anekdoote ja nende enda väljamõeldud lugusid. See on tänapäevane ja pakub huvi, kuna kõik on arusaadav. Kuid nendest juttudest ja pajatustest, mis olid varasemal ajal, ei saada nii hästi aru ning me ei mõista seda aega. See teema pakub huvi igale vanusele
Anekdoot on lühike vaimukas üllatava lõpuga naljalugu , millel on kolm proosa peamist tunnust: karakterid, süžee ning tegevuse aeg ja koht.

Ameeriklanna, inglanna ja venelanna räägivad oma esimestest abielukuudest.
Ameeriklanna: «Neli kuud pidasin vastu, täitsin kõiki abielunaise ja perenaise kohustusi, nagu mees soovis. Siis enam ei jaksanud. Ütlesin seda mehele. Kolm päeva ma meest ei näinud, siis sõitis maja ette hiigelsuur auto, millest hakati maha laadima kõikvõimalikku kodutehnikat.»
Inglanna: «Mina pidasin niisama kaua vastu, siis oli jõud otsas. Ütlesin mehele, et enam ei jaksa. Kolm päeva meest ei näinud, siis ta tuli koos kahe naisega ja ütles: Ann ja Susie hakkavad sind abistama. Ann teeb süüa ja hoolitseb maja eest, Susie teeb kõik aiatööd.»
Venelanna: «Minuga läks niisamuti. Neli kuud pärast pulmi oli jõud otsas. Ütlesin mehele, et rohkem ei jaksa. Kolm päeva ma meest ei näinud. Neljandal päeval hakkasin vasaku silmaga juba natuke nägema.»

«Erakõrgkoolis käib kirjalik eksam, kus küsimustele tuleb vastata «Jah» või «Ei.» Õppejõud märkab, kuidas üks blondiin viskab kulli ja kirja ning seejärel paneb tulemuse paberile ja muigab endamisi:
«Noh, too saab küll esimesena valmis.»
Aeg läheb, õppurid annavad lehed ära ja lahkuvad, kuid blondiin viskab ikka kulli ja kirja. Õppejõul saab lõpuks hing täis:
«Kas vastasite ära?»
«Jah, ammu juba.»
«Aga mida te siis praegu teete?!»
« Kontrollin üle...»

Surmamõistetu istub oma kambris . Uks avaneb ja sisse astub valvur . "Täna sööd sa oma viimase lõunasöögi. Palju ma sulle suhkrut kohvi sisse panen?" "Hulluks olete läinud või! Ma olen ju suhkruhaige !"

Joonistamise tund:
"Peeter, tule palun siia ja istu minu laua taha. Kas kõik näevad Peetrit? Aga sina Peeter, istu nüüd hästi vagusi . Nii lapsed, nüüd võtke palun välja paber ja pliiats , sest täna joonistame me hobust.“

Mis on vahet targal blondiinil ja lumeinimesel ? Lumeinimest olla nähtud.

Kaks hullu püüavad hullumajast põgeneda. „Proovime pugeda lukuaugust!“ „Proovi sina enne.“ Hull jooksis peaga lukuaugu poole ja lendas selili . „See ei õnnestu. Võti on ees!“

Psühhiaater patsiendile: "Kuna te olete minu juures esimest korda, siis rääkige kõik algusest peale ära."
"Meeleldi, doktor. Kõik algas sellest, et kõigepealt lõin ma taeva ja maa.

Instruktor andis korraldusi lennukooli õpilasele, kes pidi esimest korda elus langevarjuga hüppama:
" Niisiis , kordan: kui olete lennukist välja hüpanud, lugege kümneni ja tõmmake paremast rõngast. Kui langevari ei avane, lugege veel kümneni ja tõmmake vasakust rõngast. Jään teid lennuväljal autosse ootama ja viin pärast maandumist kasarmusse."
Lennuk tõusis õhku, õpilane hüppas välja, luges kümneni ja tõmbas siis paremast rõngast. Mitte midagi ei juhtunud. Ta luges veel kord kümneni ja tõmbas vasakust rõngast. Langevari ei avanenud.
"Niisiis võiks arvata," lausus õpilane endamisi, "et see idioot ja tema auto ei ole lennuväljal, kui ma maandun."

Ühte dessantväeossa otsustati saata komisjon kontrollimaks sõjalist valmidust. Väeosa juhatusel õnnestus aga sellest eelnevalt teada saada ja peagi olid kõik paanikas - keegi polnud veel kordagi isegi langevarjuga hüpanud! Üks sõdur tegi siis ettepaneku:
"Seome õige langevarjude külge jahukotid ja viskame need siis lennukist alla. Kui kotid maanduvad, jookseme ise põõsastest välja, teeseldes, et just maandusime."
Otsustatigi siis niimoodi talitada. Peagi saabus komisjon ja võttis vaatluspunktis koha sisse. Märguande peale lükatakse lennukitest jahukotid alla. Üks kott tuleb aga langevarju küljest lahti ja langeb kivina maa poole, kukub põõsastesse - mataki! Põõsastest kostub röögatus:
"Assa kurivaim, nii võib ju surmagi saada!"

Loomaaias ripub leopardipuuri küljes silt : „Ettevaatust, värskelt värvitud!“ „Milline pettus!“ pahandab Juku , „mina mõtlesin kogu aeg, et tähnid on ehtsad!“

Kaks blondiini sõidavad autoga .
Järsku ütleb üks: “Vaata, mets!”
Teine vaatab, vaatab ja ütleb siis: “Ma ei näe. Puud on ees!”

Emakeele tunnis küsib õpetaja: “Teatavasti on eesti keeles üheksa täishäälikut. Aga kes teab, kuidas nimetatakse ülejäänud häälikuid? Palun, Juku!”
“Need on tühjad häälikud!” teatab Juku.
Lood seletamatutest juhtumitest on enamasti jutud, mida pole reaalselt juhtunud, kuid inimesed on neid endale ette kujutanud ja teistele edasi rääkinud/pajatanud.

Olin voodis ning tegelesin mingi õppeainega. Sai kodune ülesanne tehtud ning kuna see oli ka viimane, otsustasin voodi pealt kõik asjad kokku korjata ning lauale tuua. Ainuke asi mida ma ei leidnud oli mu pastapliiats. Vaatasin silmadega mitu korda ning hoolikalt voodi tervenisti üle, kuid siiski pastakat ma ei leidnud. Viisin ülejäänud asjad lauale. Asjad lauale pandud, heidan veelkord pilgu voodile ning esimese korraga jääb pastapliiats silma. See oli täpselt seal kus teisedki asjad - ma lihtsalt ei saanud seda märkamata jätta. Kuidas ma seda esimesel korral ei näinud ? (Kaur, 16.aastane)

Üks noormees sattus ööbima Tartu – Rakvere tee peale jäävasse hotelli, mis kirikust oli ümber ehitatud. Ta nägi enne magama minekut nurgas üht veidrat varju ning ei teinud sellest välja ja heitis magama. Öösel nägi ta unes Kristuse ristilöömist(seoses keskkonnaga) ning hommikul avastas ta enda peopesadest kaks haava. (Martin, 24.aastane)

Noor neiu kuuleb pidevalt, et keegi ütleb tema nime. Majas ringis vaadates märkab ta, aga et on üksi kodus ning keegi ei saanud tema nime öelda. Igavusest mõtlevad inimesed tõesti totrusi välja, kuid selliseid asju on natukene raske välja mõelda.(Karin, 13.aastane)

Ühel tüdrukul on selline seletamatu nähtus, et kui ta magama jääb, siis on tal kas käekett või sõrmus paremas käes, kuid hommikul ärgates on sõrmus või kaelakett vasakus käes. Ebanormaalne, et inimene öösel seda ise teeb. Ning sama moodi on tal ka kaelakettidega, et kui tal öösel on need kaelas, siis hommikuks juba öökapi peal.(Mari, 17.aastane)

Kolm aastat tagasi, õhtul voodis, tuba oli pime, üritasin magama jääda, tunnetasin kuidas midagi täie jõuga surus vastu minu parema jala talda, tunnetuslikult midagi tennisepalli taolist. Surve kasvas, mina surusin vastu, kaua see kestis, ei oska öelda, lõpuks surus ta ennast mulle päkast sisse. Jäin rahulikult magama, hommikul ärgates tundsin, kuidas midagi vasaku jala päkast lupsti väljus. (Piret, 29.aastane)

Eile õhtul kella 11 ja 11.30 vahel jalutasin Hiiumaal mööda metsateed. Oli juba suhteliselt hämar. Ühel hetkel tundsin, nagu oleks musttuhat hiigelsuurt lindu korraga puudelt lendu tõusnud. Kostis selline sahin...sah-sah-sah aga väga kiiresti ja lausa nii tugevasti, et ümberringi kippus vilisema.
Sel hetkel lõi mulle kõrvadesse tugev valusööst.
Selline tunne, nagu oleks võimas tuulekeeris minu ümber keerelnud.
Vahtisin ringi aga ümberringi oli täielik tuulevaikus, mitte üks leht ei liikunud, mitte ühtegi lindu ei lennanud. Tundsin hirmu ja hakkasin kiirustades kodu poole kõndima. Mõtlesin siiski veel korraks, et lähen tagasi ja seisan veelkord sellesse kohta aga hirm sai seekord võitu.
Kõrvades oli veel tükk aega selline valu, nagu oleks vesi kõrvas olnud.
Nagu alati, ei ole selliste juhtumite kirjeldamiseks olemas sõnu...ikka kirjeldame neid meile tuttavate terminitega... (Maria, 34.aastane)

Ainuke seletamatu juhtum, mis minuga juhtunud on, oli kunagi ammu. Istusin rahulikult oma arvuti taga ning veetsin internetis aega. Vaatasin siis oma toa ust – see oli pooleldi lahti. Ja kohe kui pea ära pöörasin , läks uks pauguga kinni.
Kontrollisin ja kõik aknad olid kinni. kedagi kodus ei olnud. Ei kujuta ette, mis või kes see olla võis. (Germo, 11.aastane)

Kunagi ammu oli nii, et vanemad olid naabri sünnipäeval ja ma olin üksi kodus. Kell oli umbes õhtul 22-23 vahel. Olin voodis ning koer magas mu voodi kõrval. Kuulsin köögis mingit kolinat. Teadsin , et ema ega isa see polnud, kuna ukse häält ei kuulnud . Koer läks järsku kööki ja järsku tuli jooksuga tagasi saba jalge vahel. Läksin kööki vaatama, kuskil polnud kedagi. Pärast oli vastik üksi pimedas toas magada . (Maarit, 12.aastane)

Hiljuti nägin unes , et mööda kööki jookseb ligi poolemeetrine rott ringi. Hakkasin teda taga ajama , aga see kavalpea hüppas pesumasinasse, mis oli parajasti lahti. Pistsin siis käe pesumasinasse sisse, aga tema võttis oma suurte kihvadega mu käest kinni ja rebis suhteliselt valusalt. Suure ehmatuse peale ärkasin üles, käe peal oli 2 kõrvuti asetsevat torkejälge ja valutas ikka edasi. Kodus olin üksi, mingeid teravaid asju ka läheduses polnud. (Sirje, 24.aastane)

Neiu poissõbraga juhtus autoavarii, kus poiss sai kõvasti kannatada ja vajus kooma. Tüdruk käis pea iga päev noormehe juures istumas ja lootmas, et ohver avaks silmad, kuid tulutult. Oli möödunud õnnetusest juba 3 kuud. Arstid ütlesid, et väike tõenäosus koomast välja tulekuks ja kui tuleks, siis 15% lootust normaalseks jäämikseks. Kaaluti otsust, et lihtsalt juhe seinast välja tõmmataks kuna polnud näha paranemisemärke, aga õnneks oli isa selle vastu. Ta arvas et, ühel päeval poiss tõuseb voodist . Tüdrukul tuli sünnipäev ja ta otsustas veeta öö haiglas . See oli hingedepäeval ja sellel puhul süütas ka haiglas küünla, mille pani aknalauale. Jäi magama, kui korraga läbi une kuulis mingit krabistamist akna taga ja ärkas. Läks seejärel vaatama, aga näha ei olnud miskit. Istus siis uuesti diivanile, kui kõlas jälle krabistamist. Hakkas juba vaikselt hirm valdama istuda ruumis pool surnuga ja mine tea mis värk on. Äkki vajus aken lahti ja küünlaleek kustus. Neiu läks hirmust nii kangeks, et ei suutnud midagi teha. Ainult tundis, et keegi liigub toas ringi. See kestis umbes 3 minutit kuni kõik jäi taas rahulikuks. Peale seda jooksis neiu palatist välja, et kutsuda med. õe, et tulgu vaadaku, mis juhtus. Õde tuli ja nägi akent lahti ja kohe kukkus sõimama, et miks tüdruk akna avanud ja manitsenud, et seda ei tohi teha jne. Õde proovis aknet sulgeda, aga akent ei saanud kinni, kuna sealt oleks just nagu sisse murtud olnud ja mingi klamber ära murtud. Hommikul poisi juurde minnes nägi tüdruk voodislamajat silmad lahti ja vahib lakke ning pisarad jooksevad! Neiu hakkas samuti seepeale nutma , kuna poiss oli koomast tagasi. Arstid ei osanud enam midagi öelda ega mõelda. Noormees oli igati kombes ja ei mingeid tühistusi. Nüüd aegajalt peale paranemist käib noorees pangal istumas ja vahib merd ja nutab ning arutleb, mis temaga juhtus või mida ta nägi või koges. Neiu on arvamusel, et see oli poisi hing, mis tol ööl aknast end sisse murdis ja kehasse tagasi läks. ( Hanna ja Mati, mõlemad 25.aastased)

Üks inimene töötas ühe masinaga ja mõtles et, päris jube oleks sinna nn kättpidi vahele jääda - ja samal päeval läks see masin lolliks ja ta jäigi vasaku käega sinna vahele. Nüüd on poolteist näppu vähem aga elu läheb ju edasi. (Karel, 35.aastane)
Salmikuluule on omamoodi suhtlemiseviis sõprade vahel, kajastab koolielu, kiindumusi jms.
Salmik algas tavaliselt nii: Salmik-salmik, vaata ette, et sa ei satuks poiste kätte. Poisid need ei mõista nalja , rebivad sul lehed välja. Salmiku lõppu kirjutati sageli: Ma kõige lõppu kirjutan ja suure punkti virutan. Kes kirjutab veel peale mind, see kõige rohkem vihkab sind

Naeru taas mu huulile tood , kauge neid,
kui vaid rohkem oleks .. selliseid -
kes märkamatult söövad mure ära
jättes järele vaid päiksesära.

Nujahh, ilus omas elemendis - salmikuluule.
Ma ei hinda ega halvusta.
On riimi , on rütmi.

Ela hästi, sure püsti,
pane jalad prügikasti!

Ela ilmas õnnega,
peksa poisse panniga,
ning kui sellest veel on vähe,
anna kastruliga pähe!

Sõprus on kui klaas – kerge purustada, raske parandada.
Kolm sõna sulle- jää sõbraks mulle.
Nali on sündmus, jutt, pilt, olukord vms, mis ajab naerma, mis on naljakas, lõbus, koomiline ; mentaalne stimulatsioon , mis piisava tugevuse korral kutsub esile naeru. Naljaks võib nimetada niihästi koomilise sündmuse, nähtuse, vms., talletust või edasiandmist sõnas, pildis või muul viisil kui ka neis peituvat koomilist iva.

Alabama seadused: Seotud silmadega ei tohi autoga sõita. Pühapäeviti ei tohi mängida doominod. Ei tohi kanda võltsvuntse, mis põhjustavad kirikus naeru. Ühesuunalisel tänaval võib sõita vales suunas, kui autole on külge pandud latern. Avalikus kohas ei tohi kanda maski. Autos ei tohi sõita paljajalu . Tänaval ei või avada vihmavarju, kuna see ehmatab hobuseid. Peale päikeseloojangut ei tohi müüa maapähkleid(kehtib kolmapäeviti).

Alaska seadused: Morska ei tohi vaadelda lennukist. Karusid tohib tulistada, nende äratamine(näiteks pildistamine ) on keelatud. Morska ei tohi lükata välja liikuvast lennukist. Morsale ei tohi pakkuda alkoholi.

Kus on kõige rohkem jäneseid? – Bussides, trammides, trollides.

Miks blondiin ei taha arvutiga töötada? – Sest ta kardab hiiri !

Kuidas sisustada blondiini päeva? Tuleb talle anda paberileht, mille mõlemale poole on kirjutatud: „Vaata teisele poole!“
Mõistatus on rahvaluule lühivorm, milles antakse mingist asjast rida tundemärke, mille põhjal tuleb see ära arvata. Mõistatus koosneb küsimusest ja vastusest.

Kurjalt kõnnib metsa mööda, otsib kõike, mis on söödav. Kihvad tal on teravad , silmad öösel säravad, ta ei pelga hädaohtu, ainult kütti nähes kohkub. (Vastus: Hunt)

Paigal seisavad kaks venda minul ja ka sinul endal. Ühte nägu, ühte tööd teevad nemad päevad, ööd. (Kõrvad)

Harva kui näed linnas mind, nüüd viib auto koju sind. Maal mu tööd ka vähe vaja, traktor vagusid seal ajab. Rohkem ainult võistlusrajal, proovin jõudu, võidu ajan. (Hobune)

Kõrvad pikad nagu jänesel, kabjad all just nagu hobusel . Hunt ta pole, kuigi hall, aga hääl kui pasunal. ( Eesel )

Mitmesuguseid ameteid pean, karja hoian , kelku vean, vahest tubli jahimees, mõnikord valvur maja ees. (Koer)

Väike koon ja pikad vurrud, vöödiline kasukas . Ennast pesta armastab , aga vett ei kasuta. ( Kass )

Lapseeas kannavad rohelist rüüd, kasvades muutuvad nüüd. Üleni mustaks neil muutub siis kuub, mustaks nad määrivad sinugi suu. ( Mustikas )

Kevadel ta üksi mulla all, suvel tuleb sõpru juurde tal. Nopid sügisel mullast üles, terve perekond sul süles. ( Kartul )

Lamab lumeteki all, aga külm ei ole tal. Saabub kevad, unest virgub, mehe pikkuseks siis sirgub. Voogab tuules nagu meri, pea täis kullakarva teri. ( Rukis )

Aias istub uhke emand – madal, kohevil ja lai. Suvelt kingituseks tema rohelised pärlid sai. Neid nüüd valvab emand aias, kleiti peitnud okkad ta, et võiks igat pärlimaiast valusasti torgata. ( Karusmari )

Hiir läheb auku , saba jääb välja? (Võti)
Tänapäeva muistendid on teatud liiki rahvajutt. Muistend kirjeldab kunagi toimunud üleloomulikku või pöördelist sündmust ning selle sisu on seotud kindla koha, aja, inimeste või sündmustega. Tänapäevane on kaasaegsem, võrreldes vanematega suust suhu kuuldutega.

Martna kihelkonnas Ahni küla põldude peal on üsna madalik lame mägi, mis on mühuga üles nagu küpsetatud leib. Mäe ümbrusring on arvata 160 sülda, millel kivivundament (müür) kahelt ja kolmelt kivilt veel näha, mis kõrte laotud on. Kivid on mõned heinasaadude suurused. Keset kivi ringmüüri on põllumaa, mida põlluks peetakse. Rahvas nimetavat seda Linnamäe põlluks.
Sealse rahva suu räägib nii: Vanal muistsel ajal kannud Kalevi naine selle mäe oma põllega kokku. Kurat näinud seda tööd ja tal tulnud himu selle mäe peale oma linn ehitada. Linn pidanud ühe ööga valmis saama ehitatud enne kukelaulu, muidu oleks Kalevi naine tööd ära keelanud, sellepärast pidanud (Juudas) Kurat nii tööga valmis saama, et Kalevi naine tööd keelata ei saaks. Kurat olnud sellepärast tööd hoole ja hirmuga enne kukelaulu püüdnud valmis saada. Ta kannud hirmus suured kivid kokku ja ladunud müüriks. Linn olnud juba müüridaga kõik valmis. Kurat läinud veel külasse kord katuseõlgi tooma , selle raske sületäiega viibinud Kurat vähe kauaks . Kui õlesületäiega linna juure saanud, laulnud küla kukk: „Kikkeri-kiii!“
Kuradi töö olnud nüüd keelatud, suure pahandusega visanud Kurat prantsti õled sellast maha ja hüpanud linnamüüri peale ja pildunud müüri kõige pealmised suuremad kivid maha. Üks õige suur kivi, mis Kurat esimatse pahandusega müüri pealt visand , olla sülda 40 müürist kaugel, nagu suur hea heinasaad . Ta olla kõiki sennasamma müüri kõrva maha kihutanud, nõnda et müüri tagan suur kividelasu olla, mida veel tänapäevalgi näha võib.
Tähendus: Jutu aine näib kõik aja luule olema. Selle koha peal võib olla olnud mõni Eesti päevaaja loos, mida ehk sõja käsi on ära hävitanud.

Kambja ja Haaslava maa peal on üks kõrge mägi ja selle mäe peal mets. Seda mäge hüütakse Vooremäeks. Vanasti pole seal mäge olnud, vaid väike kink ja see kink olnud sile nagu kanamuna . Korra maganud Vanajuudas selle kingu peal. Ta händ olnud kolm korda ümber kingu keerutud. Susi juhtunud paari pojaga sinna. Vanajuuda pikka saba nähes nälpsanud saba otsast sülla osa ära. Vanajuudas siputanud jalga ja ütelnud: " Kirp hammustas!" Teine susi hammustanud saba otsast kaks sülda ära. Vanajuudas karanud istukile, aga heitnud kohe jälle magama. Kolmas susi hammustanud saba otsast kolm sülda ära. Nüüd karanud Vanajuudas üles, hakanud mööda kinku jooksma . Esiti peksnud sabaga kõvasti vastu maad. Kuhu mets juhtunud, sinna sügav org sündinud. Visanud peale selle maad kahele poole, nii et mäed sündinud. Sedaviisi saanud ilusast kodusest mägine maa, kuhu nüüd suur mets kasvanud. Seal keeta Vanajuudas enesele enne ja peale vihma sööki.

Kalevipoeg olevat kasutanud oma hiidhobust nii ratsutamiseks kui ka kündmiseks. Sadul olnud ratsul alati ka kündmise ajal seljas . Kui ta siis teise vaoga Hobujärve juurest Ristamäe poole tagasi tulles praeguse Eesjärveni jõudis, tegi ta väikese peatuse. Et hobune saaks hinge tõmmata, võttis ta sellel sadula seljast ja asetas vaoharjale. Sadul oli aga nii raske, et vajutas sinna sügava jälje, mis eraldab praegugi Sadulamäe linnuse aset Tornimäest. Et sellel süvendil on sadula kuju, hakati mäge kutsuma Sadulamäeks.
Kokkuvõte
Teema oli huvitav, sest igaüks sai teada midagi sellist, mida varem ei teatud. Näiteks mõistatuste lahendusi ja palju seletamatuid nähtusi, mille üle tasuks kindlasti ka tulevikus mõelda. Kõige olulisem ongi see, et selle projekti kallal töötades, saime me uurida ja lugeda palju erinevat informatsiooni, mida võib kindlasti tulevikus vaja minna – see on meie arvamus.
Lõppkokkuvõtteks võiksime öelda, et tänapäevaseid pajatusi, lugusid, mõistatusi, salmikuluulet ja muistendeid tasub lugeda, sest sealtki jääb nii mõndagi meelde ning see on ainult positiivne.
Kasutatud kirjandus:
Seletamatud juhtumid :
http://board.koffer.ee/viewtopic.php?t=39803&postdays=0&postorder=asc&start=40
http://board.koffer.ee/viewtopic.php?t=39803&postdays=0&postorder=asc&start=20&sid=23dc02f9329299c9b6b6a5486e2090dd
http://tuulepesa.zzz.ee/viewtopic.php?t=3169
http://board.koffer.ee/viewtopic.php?start=15&t=39803
http://www.kodutud.com/juhtumised_archive.php?cat=3
Anekdoodid :
http://www.postimees.ee/010207/esileht/meelelahutus/242414.php
http://www.freedom.ee/anekdoodid.html
http://www.zone.ee/littleflower137/head%20naljad.ht m
http://www.slk.ee/272.html
http://www.hot.ee/janarlokk/anektood.ht m
http://et.wikipedia.org/wiki/Anekdoot mõiste anekdoot
http://publik.delfi.ee/jokes/?l=h
Salmikuluule:
http://www.poogen.ee/?SubID=8&ArID=41505
http://209.85.135.104/search?q=cache:J79iZjJFVcsJ:miksike.ee/tugi/messages/183/698.html%3F1068235493+salmikuluule&hl=et&ct=clnk&cd=3&gl=ee&client=firefox-a
http://www.vorusoo.werro.ee/kristi/failid/Rahvaluule_7.klass.ppt#15
Mõistatused:
http://www.zone.ee/loodusop3/mistatused2.html
http://www.koolielu.ee/pages.php/03281202?txtid=4755
http://www.zone.ee/loodusop3/piltmistatused.html (kuulub lisamaterjali hulka)
http://www.folklore.ee/Reebus/ ( kuulub lisamaterjali hulka)
http://www.miksike.ee/docs/referaadid/sisukord.html
http://et.wikipedia.org/wiki/M%C3%B5istatus mõiste mõistatus
Muistendid:
http://www.martna.edu.ee/MUISTEND.html#V
http://www.neerutiselts.ee/?do=sisu&id=56
http://et.wikipedia.org/wiki/Muistend mõiste muistend
Naljad :
http://www.hot.ee/hotpepsi/sead1.html
http://et.wikipedia.org/wiki/Nal i mõiste nali
Juku ja Teised, Leelo Tungal, 2004
Lauluparoodiad:
http://et.wikipedia.org/wiki/Paroodia mõiste paroodia
http://www.koolielu.ee/files/rahvaluule1.ppt#7
http://www.koolielu.ee/files/RAHVALUULE.ppt#13
LISA !
Piltmõistatused
Kes on pildil? (Kolm hiirt juustu sees)
Kes on pildil? ( Elevant selili basseinis)
Kes on pildil ? (Siil pealtvaates )
Kes on pildil? (Karu ronib puu otsa)
Kes on pildil? (Jänes, kes on künka taga)
Kes on pildil? (Koera kõrv paistab aknast)
Kes on pildil? (Kauboi sõidab jalgrattaga )
Mis see on ? (Lõngakera ja vardad)