„Tõde
ja õigus“
I köide, mille eluline materjal
pärineb Tammsaare kodutalust, annab üldistava läbilõike eesti
külaelust ja talupoja võitlusest loodusega 19. sajandi viimasel
veerandil. Suurearvulisest tegelaskonnast tõusevad esile kaks
vastandlikku naabrimeest – omapärased ning jõulised natuurid, kelles kummaski avaldub eesti talupoja iseloomulikke jooni. Vargamäe
Andrese karakter ning kogu tema saatus on sügavalt läbitunnetatud
kunstiline üldistus üksiktalupoja elust ja võitlusest karmides
Põhja-Eesti kõrvemaa tingimustes. Ta ei aima, et siin ootab teda
tema paha vaim – Tagapere Pearu. Uskudes oma jõusse, ei võta
Andres esialgu Pearut tõsiselt, aga kui algavad nurjumised ja Pearu
osutub jonnakuses niisama visaks kui Andres töös, algab Andrese
karmistumisprotsess. Andresel on küllalt leidlikkust, et Pearut
kohtus ja kõrtsis lüüa naabrimehe oma võtetega, kuid oma elukäigu
traagilisi vigu ei saa Andres parandada. Ta juurib küll välja puu,
mille otsa Juss enese poos, aga Jussi vari jääb Vargamäele, kust
kaob elurõõm. Nüüd on positiivsete ideaalidega Andres oma talus süngem despoot kui Pearu. Nähes oma ideaalide nurjumist, hakkab
iseloomustab puhtakujuline külarealism. Tammsaare on sündinud aastal 1878 ja surnud 1940 ning "Tõde ja õigus" on kirjaniku üks tähtsamaid teoseid. Raamatu aine on võetud autori vanematekodust ja elust. Jutt käib kahest perekonnast, naabertalude elanikest, kelle igapäevatoimetuste hulka kuulub lisaks maatööle ka teineteisele vingerpussi mängimine ning igas mõttes teineteise ületrumpamine. Raamatu üldprobleemiks on tõe ja õiguse küsimus. Eespere Andres püüab leida tõde, rassides oma maaga väsimatult ja järjekindlalt, kuid sealjuures tajudes, et hoolimata pingutustest jääb õigus ikka Tagapere Pearule. Andres mõistab, et võitlus maaga kestab tegelikult igavesti ning annab heal juhul tulemuseks vaid viigi. Sündmustiku aeg hõlmab aastaid 1870-1890 ning tegevuspaikadeks on Vargamäe Oru ja Mäe talu ning külakõrts. Kõige mannetumana näidatakse Mäe talu valdusi, kuna need on liigniiskes ja vajavad alguses tugevat ülestöötamist
arengut. Tammsaare arvates oli võimalik inimloomuse mitmekülgsust võimalik väljendada ka talupoja-romaani abil. Teose sündmuspaiga ja selle ümbruskonna on Tammsaare võtnud oma kodukohast. Vaatamata sellele ei ole ta tegelikust elust täielikult kopeerinud ühtegi inimest. Küll on ta neid lihtsalt aluseks võtnud. Kõiki tegelasi on autor kujutanud väga elutruult. Seejuures muutub romaani peamiste karakterite arengukäik järjest keerukamaks. Ilmneb, et kõigil peategelastel on oma tõde. Tammsaare on üritanud luua teosesse vastandlikke ja mitmekülgseid karaktereid. Nii näiteks on täielikud vastandid romaani kaks peategelast, Andres Paas ja Pearu Murakas, kes on Vargamäel naabrimehed. Nende omavahelised tülid on tekitatud peamiselt Pearu poolt, kes üritab mõista "mis puust" naabrimees on. Pearu jaoks on see kõigest mäng, kuid Andres võtab seda algul väga tõsiselt. Siiski muutub see hiljem ka tema jaoks mänguks. Tähtis pole enam mitte tõde, vaid lihtsalt võit
Tihti pidi ta enda peale tõmbama joobnud mehest tuleneva viha. Kaitstes lapsi peksu eest, lasi Oru perenaine end peksta, et aga mees rahuneks. Samuti pidi Pearu naine väga palju muretsema. Tihti veetis ju Pearu nädalapäevad kõrtsis. Kuna sagedasti tahtis Pearu naisele näidata oma vägevust, siis pidi naine teda teenindama ja tegema selliseid asju, millega Pearu ise oleks väga edukalt toime tulnud. Selline oli Vargamäe naiste elu, mis oli tihedalt põimitud raskuse ja murega. Tõde ja õigus Keskne teos A. H. Tammsaare loomingus on 5-köiteline epopöa "Tõde ja õigus" (1926-33), avar läbilõige Eesti ühiskonna arengust 1870-ndaist aastaist kuni 1930-ndate aastateni; selles on esitatud lai eepiline panoraam taluelust ja linnaühiskonnast. Autori ideelise põhikontseptsiooni järgi polnud tollal valitsevates tingimustes võimalik tõe ja õiguse kooskõlani jõuda, mispärast peategelase tõeotsingud ei viigi sihile. Romaani laia eepilist haaret mitmekesistavad huumor, satiir
Vargamäele tulid kõik suurte lootuste ja unistustega, mis tasapisi purunesid või vajusid unustuste hõlma. Millest see tulenes, kas Vargamäe oli tõesti suur koletis, kes inimeste rõõmu ja lootused julmalt endasse imes, andes vastu vaid valu ja kannatusi? Oli Vargamäe neetud, nagu see mitmes kohas raamatuski läbi käis, et ta ei sallinud õnnelikku ja rahulikku elu? Miks ei saanud naabrimehed omavahel korda, vaid pidid kogu aeg protsessima, kellel siis õigus oli ja miks seda tehti? Miks mattis Vargamäe inimesed kohustustesse? Mis sellest oli tõde ja mis vaid ettekujutus? Andres tuli Vargamäele, täis lootusi ja unistusi. Tema kui suur mees jaksas tööd rügada, aga kas oli õige tuua nääpsuke Krõõt keset soist maad ja lõputuid töid? Samas, ega Andres ju ei sundinud Krõõta tööle, olgugi, et Pearu seisukoht oli natuke teine. Nimelt oleks Krõõt tema kaasa olnud, oleks ta teda kätel kandnud ja hoidnud kui potilille
Vargamäele tulid kõik suurte lootuste ja unistustega, mis tasapisi purunesid või vajusid unustuste hõlma. Millest see tulenes, kas Vargamäe oli tõesti suur koletis, kes inimeste rõõmu ja lootused julmalt endasse imes, andes vastu vaid valu ja kannatusi? Oli Vargamäe neetud, nagu see mitmes kohas raamatuski läbi käis, et ta ei sallinud õnnelikku ja rahulikku elu? Miks ei saanud naabrimehed omavahel korda, vaid pidid kogu aeg protsessima, kellel siis õigus oli ja miks seda tehti? Miks mattis Vargamäe inimesed kohustustesse? Mis sellest oli tõde ja mis vaid ettekujutus? Andres tuli Vargamäele, täis lootusi ja unistusi. Tema kui suur mees jaksas tööd rügada, aga kas oli õige tuua nääpsuke Krõõt keset soist maad ja lõputuid töid? Samas, ega Andres ju ei sundinud Krõõta tööle, olgugi, et Pearu seisukoht oli natuke teine. Nimelt oleks Krõõt tema kaasa olnud, oleks ta teda kätel kandnud ja hoidnud kui potilille
talupoja-romaani abil. Tammsaare on üritanud luua teosesse vastandlikke ja mitmekülgseid karaktereid. Nii näiteks on täielikud vastandid romaani kaks peategelast, Andres Paas ja Pearu Murakas, kes on Vargamäel naabrimehed. Nende omavahelised tülid on tekitatud peamiselt Pearu poolt, kes üritab mõista "mis puust" naabrimees on. Pearu jaoks on see kõigest mäng, kuid Andres võtab seda algul väga tõsiselt. Siiski muutub see hiljem ka tema jaoks mänguks. Tähtis pole enam mitte tõde, vaid lihtsalt võit naabrimehe üle. Oluline pole ka milliste vahenditega võit saavutatakse. Romaanist selgub, et Tammsaare on Andrese ja Pearu vahelist võitlust kujutanud inimeste üksteisevaheliseks võitluseks. Nii nagu olid vastandlikud Pearu ja Andres, on erinevad ka Krõõt ja Mari teineteisest nagu öö ja päev. Samuti nagu teisi tegelasi, kujutas Tammsaare ja Krõõta ja Marit väga inimlike karakteritena. Kuigi Krõõt suri juba romaani esimeses pooles, võrreldakse teda kogu aeg
Anton Hansen Tammsaare ,,Tõde ja õigus" I osa kokkuvõte Vastused arvatavatele küsimustele: 1)Eespere= (Vargamäe) Andres Paas= Mäe= Väljamäe Krõõt tuli kohast, kus olid põld, mets ja laas. 2)Tagapere= Pearu Murakas= Oru Pearu oli pärit Tuhalepast. Pearu oli kõhna, lühike, üle 30. aastane ning tal oli harv habe. 3)Naiste tööd: heinategu, kodused talitused, lehma lüpsmine, karjada tegelemine, peenrate rohimine, köögivilja kasvatamine, laste kasvatamine ja kasimine, toidu tegemine, talus koristamine.
A.H.Tammsaare ,, Tõde ja õigus I ,, See oli läinud aastasaja kolmanda veerandi lõpul. Ühel õhtul, kui päike oli loojumas, läksid Vargamäe poole Andres Paas ning tema vastne naine Krõõt. Vargamäest sai nende uus kodu. Vargamäel oli hulganisti soid ning rabasid, üldse oli seal kuidagi vesine. Mäe Andres aga oli kange mees ning just eriti töös, sest selles ei andnud ta armu ei endale ega ka teistele. Vargamäe saunas elas Sauna Madis oma eidega, kes oli suur lobamokk ning ei suutnud oma
Kõik kommentaarid