KANGAD JA KANGASTEGA SEOTUD TERMINID (0)

KANGAD  JA KANGASTEGA SEOTUD TERMINID
Kangad erinevad üksteisest olenevalt:
 millistest tekstiilkiududest nad on valmistatud – nt puuvil ane, sünteetiline.
 kanga või lõngade  eelnevast  töötlemisest – bukleeriie,  krepp .
 valmistamisviisist –  kootud , pressitud.
 kuidas on  kangast  töödeldud või viimistletud pärast kudumist.
Kangaid  valmistatakse mitmel  erineval  viisil:
 Telgedel kootud kangad - enimlevinud kangad
 Silmuskoelised kangad - trikotaažkangad
 Mittekootud kangad - kokkupressitud ja õmmeldud, liimitud, nõeltöödeldud.
Kangale antav nimetus võibki sõltuda eelnevast, kuid tihti tuleneb hoopis esmavalmistaja 
nimest, loomali  gist , kellelt  tooraine  saadakse, kanga sidususest või värvimismeetodist.
Erinevast     toorainest    saadud   kiududel   ja    nendest    valmistatud   kangastel   on   erinevad 
omadused.   Tänapäeval   on   paljud   kangad   valmistatud   mitmete   kiudude    segust ,   nii 
püütakse anda kangale lähtuvalt sel e otstarbest parim kvaliteet.
LOODUSLIKUD KIUD JA KANGAD NENDEST
Taimsed kiud:
Kõige tuntumad on puuvil  ja lina.
Lisaks džuut,  kanep , sisal, kapok ja  ramjee .
PUUVILL  (Bw,CO) - Baumwolle,  cotton
5000-3000 e.m.a. / India
2500 e.m.a /  Egiptus
Euroopas hakati puuvil a töötlema 18 saj
Puuvillased  kangad on:  sits ,  batist , flanel ,  frotee ,  teksariie , samet, jne
Puuvillast tehakse ka õmblusniiti ja käsitöölõnga.
*Bio-puuvill (bio- cotton) Ökopuuvill
Bio-puuvill   on    testitud    kahjulike   ainete   suhtes.   Bio- puuvilla    ei   kasvatata   suurtes 
monokultuurides,   vaid   väikestel   põldudel,   mis   on   aastase   viljavahetusega   ja   rangeid 
ökoloogilisi tingimusi kontrolliva asutuse järelvalve all. Kui puuvilla kasvatamisel pritsitakse 
põlde taimekahjurite tõrjeks korduvalt kemikaalidega, jääb sel est paratamatult mingi osa 
toodetavasse kangasse.
Ökopuuvilla   kasvatamiseks   peab    kõigepealt    põld   olema   enne   kolm   aastat 
kunstväetisevaba, taimi kasvatatakse ainult orgaanilise väetisega ja puuvil aõisi korjatakse 
käsitsi.   Tulemuseks   on   väiksem   maa-   ja   veevara   koormamine   ning   puuvilla   parem 
kvaliteet.   Tänu   sellele   saadakse   suurepärase   kvaliteediga   puuvill,   mis   on   eriti 
nahasõbralik, õhku läbilaskev ja pehme. Sobib al ergikutele.
* Green    Cotton  -  Taani   trikoomärgis,   keskkonnameetmeid   on   tarvitatud   kogu   puuvil a 
elutsükli osas, töötlemisel ei ole kasutatud kemikaale.
*Taani   firma   Katicom   pakub   Rakvere   kaupluse   Bahia   vahendusel   esmakordsest   Eestis   ökoloogilisest 
puuvil ast valmistatud teksti lkaupu.  Naturaalset  värvi vannilinad, hommikumantlid, öö ja T-särgid, sokid ja 
imiku  voodipesu  on  ehtsad  looduslikud kvaliteettooted, kuigi võivad oma tagasihoidliku värvigamma tõttu 
sootuks kahe silma vahele jääda. Iga kangaparti  on varustatud sertifikaadiga, mis võimaldab ka tarbijal 
veenduda   toote    kvaliteedis .   Ökoloogilisest   puuvillast   tooted   on    tavalisest    puuvil ast   veidi   kal imad,   kuid 
Anne Hein 2009
TLÜ Tööõpetuse  osakond
tagavad al ergiavabaduse, loovad võimalikult puhta ja  turvalise  elukeskkonna ning on  mugavad  ja  tervislikud .
( http://vana.www.virumaateataja.ee/rubri gid.html?number=49 )
*2002. aastal võeti Indias kasutusele Bt puuvill, see on geneetiliselt muudetud puuvil , ni  et see toodaks 
puuvil a olulisimat kahjurit - roosat puuvil akupraussi (ik  pink  bol worm) tapvat looduslikku mürki bt-toksiini. 
Puuvil a saagikus on sel est ajast alates tõusnud ligi kolm korda. Samas on nende puuvillapõldude jäägid 
loomadele ohtlikud ja isegi põhjustanud nende surma.
Al ikas: CheckBiotech.Org
Erinevad puuvillased kangad:
●
SITS (calico- UK., muslin- USA)
Sits on labase koega   puuvillane   kangas .  Inglise keelest tõlkides tähendab sõna  calico 
valgendamata, mitte täielikult töödeldud, võib  sisaldada  kesta tükikesi näiteks.
Sits   on   peenekoelisem   kui    kanvaa    (purjeriie)   ja   teksariie.   Sits   saab   oma   läikiva   pinna 
suurel temperatuuril kalandreerimise (siledaks v mustriliseks pressimine) tulemusena. On 
suhteliselt   odav   materjal.   Kasutatakse   näiteks   rätsseppade   poolt   model eerimisel. 
Ameerikas mõistetakse calico all puuvillast riiet, mil ele on trükitud väike, kogu riiet  kattev  
muster, sageli lilleline. Sits on batistist tugevam, puuvillane kangas.
●
BJASS 
on labase sidususega, sitsist paksem puuvillane kangas.
●
BATIST
Algselt  peenest  linasest, tänapäeval ka puuvillast, siidist, puuvil a ja polüestrisegust õhuke 
poolläbipaistev   tihe   labase   sidusega   kangas.   Kasutati   algselt   peene    aluspesu  
valmistamiseks, nüüd peokleitide, pluuside, särkide valmistamiseks.
●
KAMMPUUVILL (combed cotton)
Kammitud puuvillane  riie . Puuvill on eelnevalt puhastatud ja kraasitud ning heiekimpudeks 
jaotatud, mis kammitakse ning eemaldatakse lühemad kiud. Kuna lühemad kangakiud on 
välja kammitud, siis on kangas siledam, pehmem, kaunim ja tugevam. Veidi kal im kui 
tavaline   puuvillane   kangas.   Kuna   on   pehme,   siis   sobib   voodipesu   ja   nende   riiete 
valmistamiseks,   mida   kantakse   ihu   vastus.   Ettevaatlik   tuleks   olla   värvitud 
kammpuuvil akanga  pesemisel , sest kõrgel temperatuuril võib värvi anda.
●
LINOON  (PEENLÕUEND) (cotton lawn)
Linoon on kerge ja peen puuvillane või ka  linane  kangas, millel on tihe ja sile  pealispind . 
Kasutatakse eelkõige voodipesu valmistamiseks.
●
PUUVILLSTRETŠ (cotton strech)
See   kõrgekvaliteediline   kiudude   segu   ühendab   endas   loodusliku 
puuvilla 
kandmismugavuse ja sünteetilise elastaani omadused. Tulemuseks on optimaalne  sobivus  
kehakujuga ja pikaajaline rõivavormi säilimine.
Erinevad taimsed kiud:
LINA (LI,FI) - pellava, lin, flax, Flachs/Leinen, lino,  linen .
KANEP(CA,HA,Ha) hamppu, hampa,  hemp , Hanf, canapa, hennep, chanvre.
Kanep on üks  vanimaid  kultuurtaimi. Ökoloogiliselt on kanep ideaalne toormaterjal: kasvab 
kiiresti,   ei   ole   eriti   vastuvõtlik   haigustele   ja   sel e   kasvatamisel   ei   pea   kasutama 
keskkonnakahjulikke  pestitsiide  ega herbitsiide.
Kolm erinevat kanepiliiki:
kiukanep -pika (kuni 3m)varrega taim - teksti lkiu saamiseks,
õlikanep-lühikese   varrega,   seemnetest   pressitakse   õli   värvi-ja   laki   tooraine 
saamiseks,
ravimkanep-lühikese   varrega,   õisi,    varsi    ja   lehti   kasutatakse   ravimi,    narkootiliste  
ainete,vaikude valmistamiseks.
Anne Hein 2009
TLÜ Tööõpetuse osakond
Tööstuslik kanep narkootilisi aineid ei sisalda.
Kanepikiudu kasutatakse mööbli- ja teksti litööstuses, enim tehnilise kiuna: köite, purjede, 
telkide, vaipade, kottide, võrkude ja paberi valmistamiseks., kui puuvill. Kanepiriie on väga 
vastupidav, puuvillast 10 korda vastupidavam. Rõivaid võib pesta pesumasinas.
Kanepiriie on 8 korda niiskust imavam, kehal jahe ja õhku läbilaskev.
DŽUUT (JU,Ju) - juti, juuti,  jute , Jute,  juta .
Kasutatakse   kotiriide,   pakkematerjali   (mis   pikendab   toiduainete   säilivusaega),   tehnilise 
tekstiili valmistamiseks.  Elektroonika -tööstuses kasutatakse džuudi elektromagnetlainete 
isoleerimiseks.   Odav,vähe   veniv,   hea    paindetugevus .   Džuudist   tehakse   näiteks 
põrandakatteid.    Teadlaste    hinnangul   aitab   džuutkate   elimineerida    veesoonte    halbu 
mõjusid, mistõttu on see kate eriti sobilik magamistuppa.
RAMJEE (RA,Ra) - rami, Ramie, ramee
ehk   hiina   nõges   -   üks   väärtuslikumaid  ja  kvaliteetsemaid   kiudaineid,   peenekiuline 
ni nekiud, mis sarnaneb linasele.  Troopiline  2-3m kõrge taim annab 3 saaki aastas.  Kiudu  
kasutatakse käsitööniidina või niplispitsi valmistamisel, laudlinakangaste, kleidiriide, köie, 
nööri, kalavõrkude ja hinnalise paberi valmistamiseks.
KANVAA kangas 
Suhteliselt hõreda koega puuvillane või linane kangas.  Kunstnikud  teevad kanvaa kanga 
peale õlimaale. Kanvaa kangast tehakse ka käekotte ja  kingi . Kanvaad kasutatakse palju 
ka tikkimisel.
Loomsed  kiud:
Tuntumad loomsed kiud on  vill  ja  siid .
Veel kasutatakse jõhvi,  karvu  ja udusulgi.
VILL - villa, ull,  wool , Wolle, laine, lana, wol.
saadakse lamba,  kitse , kaameli või mõne muu looma karvkatet pügades või kammides
ning kasutatakse tekstiilikiudainena.
Villa liigid: Lamba-(WO), angora-(WA), alpaka-(WP), kaameli-(WK), mohäär-
(WM), kašmiirkitse vill (WS), meriinovill. Ka  koera  karvadest kammitud villa kasutatakse 
segus lambavillaga.
●
Angooravill
Angooravilla saadakse angooraküülikutelt, kelle  karv  võib olla koguni 30 cm  pikkune .
Tegemist on eriti pehme, karvase ja  sileda  vil aga. Heade soojaomaduste tõttu kasutatakse 
angooravilla   ka    reuma    leevendamiseks.  Angooraküüliku   tõug   oli   tuntud   juba   XVI– XVII  
sajandil. Arvatakse, et ta on oma nime saanud angoorakitselt, sest angooraküüliku vil  
sarnaneb   angoorakitse   villaga.   Angooraküülikuid   on   erinevat   värvi:   valged,   sinised, 
mustad, hal id. Kõige hinnatavam on valge angooravill. Küüliku villa kvaliteedi määrab ära 
aluskarvade   säbrulisuse   aste.   Kvaliteetse   villa   saamiseks   tuleb   pöörata   suurt   rõhku 
villaküülikute pidamistingimustele ja nende õigeaegsele ning sagedasele kammimisele.
Hooldus :   angooravillast   esemeid   tuleks   pesta   käsitsi   leiges   vees   (kuni   30ŗ   C   juures), 
vanub   kergesti.   Enne    pesemist    tuleb   keerata   rõiva    pahem    pool   väljapoole.   Kasutada 
villasele mõeldud pesemisvahendit. Pärast pesemist ei tohi väänata, vaid suruda õrnalt ja 
rul ida froteerätiku sisse. Kuivatada horisontaalselt.
●
Alpakavill
Alpaka   on   Lõuna-Ameerika   kaamellaste   sugukonda   kuuluv   loom,   kellelt   saadakse 
Anne Hein 2009
TLÜ Tööõpetuse osakond
kaamellastest   kõige   väärtuslikumat   läikivat,   eriti   peent   ja   pehmet   villa.   Alpakavil a 
kasutatakse   eelkõige   kõrgekvaliteediliste   kudumite   valmistamiseks   sallide,   aluspesu, 
kalevi,   troopikarõivaste   valmistamiseks.   Kasutatakse   teiste   loomade   kõrgekvaliteedilise 
villa ja ka siidiga segatult.
●
Kašmiir
Pure Chasmere võib kasutada, kui toode sisaldab 100% kašmiirvil a. Kašmiirkitselt saadav 
vill.   Kašmiirkits   on   pärit    Himaalaja    nõlvadelt  Tiibetist.   Kašmiirkitse   villa   ei   pügata,   vaid 
kraasitakse ettevaatlikult. Sel ist pehmust, siidist läiget ja luksuslikkust ei kohta ühegi teise 
kiu juures. Tema  kalli  hinna tõttu   kasutatakse ainult kašmiiri harva, enamasti segatakse 
teda   teiste   kiududega   –   sobib   mantlite,   pulloveride   ja   kostüümide   kangaks.   Aastas 
kogutava villa kogus on üsna väike, see selgitab ka kašmiirvilla kõrget hinda. Esemeid 
tuleb pesta õrnalt käsitsi, kasutades spetsiaalseid  villase  pesemisvahendeid ja leiget vett.
●
Meriinovill
Meriinovilla saadakse meriino lambalt. Meriino tõug on eriline kvaliteetvillaga lambatõug. 
Meriino tõugu lambalt saadud  villakiud  on peen ja eriti pehme. Samuti on meriinovill väga 
elastne   ja  masinpestav,   vormihoidev   ega   vildistu   pesemisel.  Meriinovilla   kasutatakse 
kampsunite, pintsakute, kostüümide ja muude kudumite valmistamiseks.
●
Mohäär 
Angoorakitse vill või sellest villast lõng. Mohäärkiud on väga pikad, iseloomuliku läikega, 
värvuselt   valge,   vahel   hallikas,   pruunikas,   harva   must.   Tunduvalt   siledama   ja   libema 
pinnaga, kui  lambavill . On tugev, hästi sirgestuv, ei elektriseeru ning on hea  puhastada . 
Kasutatakse lambavillaga segatult, sest juba 15-25% mohäärvil a lisamine annab tootele 
mohäärile omase loomuse.
SIID(SE) - silkki, natursilke,  silk , Seide, soie, seta, zijde.
Erinevad siidist või keemilistest  kiududest  õhukesed kangad:
●
ORGANZA
on läbipaistev  siidkangas. Valmistatakse keemilistest filamentidest, mida on viimistlemise 
käigus töödeldud väävelhappega. Kangas on vähekortsuv.
●
VUAAL
on   õhuke,   läbipaistev,   tugeva   keeruga,   väga   kerge  puuvillane   või   sünteetiline  labase 
sidusega kardinaks kasutatav kangas.
●
TÜLL
Võrgutaoline, korrapäraste  aukudega  puuvill- või keemilisest kiust kangas.
●
KREPPKANGAD
on mati,  krobelise pealispinnaga.  Krepiefekt  saavutatakse  erinevate  siduste , lõngade või 
viimistlusmenetluste   kasutamisega,   näiteks   ülitugeva   keeruga   lõnga    kasutamisel    või 
spetsiaalse kreppkalandriga pressimise teel. Märjana tõmbub riie tugevasti kokku.
Kreppkangad võivad olla ni  looduslikust siidist, kui ka keemilistest kiududest.  Ehtne  krepp 
on ilusa drapeeringuga ja ei kortsu.
Krepist valmistatakse eelkõige kostüüme, pintsakuid,  pluuse  ja jakke.
●
ŠIFOON
Õhkõrn, läbipaistev, loorisarnane kangas, mil el on ebaühtlase ja teralise struktuuriga pind, 
tihti kreppkangast. Kasutatakse põhiliselt sallide, pluuside ja ööpesu  valmistamiseks. Eriti 
õrna struktuuri säilitamiseks valmistatakse kangas  pikast  keemilisest kiust.
●
ŽORŽETT
Anne Hein 2009
TLÜ Tööõpetuse osakond
See   kangas   on   pehme,   peaaegu   läbipaistev  ning  šifoonist   veidi   raskem.  Toodetakse 
tavaliselt   siidist,   viskoosist   või   polüestrist   ning   kasutatakse   enamasti   ööpesu,   aga   ka 
naisterõivaste valmistamiseks.
Krepp-žoržett:   Õhuline   läbipaistev   täis-   või   tehissiidkrepp   kangas,   mati   liivataolise 
krobelise pealispinnaga.
●
KORTSURIIE
Kortsuriiet   valmistatakse   puuvil a-,   siidi   või   kunstkiust.   Kortsuline   pind   saavutatakse 
kangast   kuumusega   töödeldes.   Eriti   meeldiv   on   see,   et   kortsuriidest   rõivad   ei   vaja 
triikimist.
Erinevad kangad, mille nimetus tuleneb kanga 
või lõngade eelnevast töötlemisest, kangasidusest,
valmistamisviisist või järeltöötlusest
●
PANAMA
Kanga   kirjakorras   on   kõrvuti   mitu   sarnaselt   ristlevat   koe-   ja   lõimelõnga,   mis   tekitab 
ruudulise kangapinna. Kangas on pehme ühevärviline, enamasti linane.
●
ATLASS  JA SATÄÄN.
Kangale annavad nimetuse kangasidused.
Atlass-   ja   satäänsidus   annavad   võrreldes   teiste   sidustega   kõige   siledama   pinnaga, 
suurema   painduvuse   ja   pehmusega    riide .   Atlass-   ja   satäänsidus   võimaldavad   kõige 
paremini   esile   tuua   lõngade   läiget   ja   värvust,   kuid   on   siduste   hulgast   kõige   väiksema 
vastupidavusega. Riie on pehme ja elastne, kuid hargneb ja libiseb kergesti. Sile pind on 
tingitud lõngade erilisest ristumisest, kus ristumiskohad on on hajutatud üle kirjakorra ni , 
et nad jäävad  vaevalt  märgatavad. Parem pool võib koosneda lõimelõngadest (atlass) või 
koelõngadest (satään).
●
ATLASS
Algselt  siidriie , mille parem pool on sile ja läikiv, pahem pool aga  tuhm . On kas ainult koe 
või ainult lõime mõjuga, selle järgi on ka nimetus: koeatlass ja lõimeatlass. Ni  koe- kui ka 
lõimeatlassis ristleb iga lõimelõng koelõngaga ainult üks kord ühel kirjakorral. 
Atlass-siduse puhul katab lõimelõng neli koelõnga ja läheb siis ühe koelõnga alt läbi. 
Koeatlassi rakendusega kootakse peamiselt rahvariideseelikuid, kus  domineerib  koelõnga 
värvide mõju. Koe- ja lõimeatlass ühendatult annab kirikanga.
●
SATÄÄN
Üldjuhul   tihe   puuvil riie,   millel   on   koeatlass-siduse   tõttu   parem   pool   sile   ja   läikiv   ning 
pahem pool tuhm. Satääni toodetakse ühevärvilise või trükimustrilisena, merseriseerituna. 
Satään võib olla valmistatud ka siidist või keemilistest kiududest.
●
Ž AKAAR
silmatorkav muster kudumitel või kangastel.
●
Žakaarkangas , žakaarriie
on atlass-sidusest  tuletatud  kangas. See mõiste tähistab kõiki kangaid, mille kudumisel on 
kasutatud žakaartelgesid. Nimetus tuleneb prantslase Joseph-Marie   Jacquard ´i järgi, kes 
19. sajandil leiutas ja võttis esimesena kasutusele žakaarkangastelged.
Kangale on iseloomulikud enamasti suuremõõtmelised kujundid, mis saavutatakse koe- ja 
lõimeatlase   vaheldumise   teel.   Erinevast   lõngasuunast   tingituna   peegeldub   valgus    neilt  
erinevalt ja muster eraldub selgesti.
Žakaarsidusega valmistatakse brokaati, damasti, sisustusteksti li ning siidist, puuvil asest, 
Anne Hein 2009
TLÜ Tööõpetuse osakond
linasest ja teistest  materjalidest  riidekangaid. Keskajal olid luksuskangasteks siidi erinevad 
sordid, nagu brokaat,  damast , atlass ja  purpur  (keskajal kõikvõimalikes värvitoonides siid, 
mis al es uusajal omandas kal ihinnalise punase riide tähenduse).
●
BROKAAT
Peen,   läikiv   ja   suursuguse   mustriga   siidkangas.   Brokaadist   valmistatakse   enamasti 
pidulikke   õhturõivaid   ja   kodutekstiile,   hõbedase   või   kuldsete   niitidega   läbikootud   raske 
suuremustriline riie.
●
DAMAST
Ühevärviline sissekootud piltmustriga riie. Ornamentidest on enim kasutatud  lille -, looma- 
või   ka   puuviljamotiive.   Esimesena   valmistati   Hiinas,   Indias,   Süürias.   Tihti   kasutatakse 
laualinade  puhul.   Nime   sai  12  sajandil  kuulsate   tekstiili-linna    Damaskuse   järgi.   Muster 
moodustub koe- ja  lõimeatlassi vaheldumisest:  valgus eraldub  neilt  erinevalt ja muster 
eraldub selgesti. Damasti kootakse žakaartelgedel, nii siidist,  puuvillasest , linasest kui ka 
sünteetilisest kiust.
●
TAFT
Sile   siidist   või   keemilistest   kiududest   labase   sidusega   kangas.Õhuke   tihe   läikiv,   jäigalt 
hoidev riie. Jätab luksusliku mulje. Tafti lõim on tihedam kui kude, seetõttu on  riidel   peened  
põikijooned. Võib olla ühevärviline,  ruuduline , triibuline või trükimustriline.
●
 LUREX
Metalselt läikiv efektne  niit  või lõigatud  foolium . Lurex-kiudu kasutatakse eelkõige  piduliku  
õhturiietuse,   moodsate   jakkide,   kostüümide   ja   pluuside   kangastes.  Lurex  on   enamasti 
kergesti  pestav  ja puhastatav.
●
AŽUURNE, AŽUURRIIE
Auguline, piluline, pitsi  meenutava  koega riie. Võreja ja hõreda koemustriga  kudum  või 
kangas.
●
BRODERIIRIIE
Broderii ehk auktikandiga riie. Auktikandi puhul on riidesse lõigatud või torgatud augud, 
mil e servad on ääristatud harilike mähkpistetega. Broderiitikandit valmistatakse nii käsitsi 
kui  masinaga .
●
PIKEE ( pr.k. pique – tikkpiste)
Reljeefse pikitriibulise või geomeetrilise mustriga puuvil - või tehiskiudriie. Mustri reljeefsus 
saavutatakse   kahekordse  sidusega:  kanga    alumisel    poolel   olev   tugevasti   pinguldatud 
aluslõim on labasesiduselisse pealiskihti kinnitatud ainult mustri piirjoontes, mustri ilmekust 
suurendab nõrga keeruga lõngast täidiskude. Toodetakse ühevärvilist ja ka trükimustrilist 
pikeed (nt. tennisesärgid).
●
VAHVELPIKEE
Plastilise, vahvlisarnase välimusega kangas või kudum. Vahvelsidus teeb kanga hästi vett 
imavaks.   Kasutatakse   enamasti    lauge    keeruga   puuvillaseid   lõngu.   Sobib   käterätikute, 
saunalinade ja vannimantlite valmistamiseks.
●
POPLIIN  e. POPELIIN
Ripsitaoline  labase   sidusega  riie,   mille   pind   on   peenetriibuline,   kuna   koelõngad   on 
jämedamad kui lõimelõngad. Kangas on enamasti puuvillane, kuid võib kasutada ka kõiki 
teisi kiude. Kasutatakse ka koos elastaaniga (stretch-püksid, lasterõivad, särgid,  mantlid ).
●
TVILL
On eriti tiheda  toimse sidususega  villase, siidise või ka puuvillase karakteriga, enamasti 
siiski  puuvillane kangas.  Tvill on väga vastupidav ja seda kasutatakse tavaliselt kergete 
suverõivaste, enamasti vabaaja pükste valmistamiseks.
●
TVIID
On paks jämedakoeline e sõlmja pinnaefektiga tavaliselt toimse sidusega mitmevärviline, 
Anne Hein 2009
TLÜ Tööõpetuse osakond
värviliste toppidega või väikesemustriline vil ane või poolvillane mantli- või kostüümiriie. On 
saanud nime Śotimaa ja Inglismaa pi rijõe Tweed´i järgi. Valmistati algselt Inglismaal ja 
Iirimaal   ning   seda   kasutatakse   eelkõige    sportlike    pintsakute,   kostüümide   ja   mantlite 
valmistamiseks.
●
KALEV
On labase või toimse sidusega tugevasti vanutatud viltja pinnaga   villane  või poolvillane 
riie, enamasti ühevärviline. Eristatakse karvastamata ja karvastatud kalevit.
●
COOL-WOOL
Woolmark´i kaubamärk; kerge, enamasti tugevalt ni distatud peen ja  luksuslik  vil akangas 
suviste  rõivaste valmistamiseks – eriti õhku läbilaskev ja ni skust  imav  kangas.
VÄRVILISED KANGAD:
●
PEPITA
Pepita ruuduline kangas on toimse sidusega värvimustriline kangas. Kasutatakse kahte 
kontrastse värviga lõnga.
●
TARTAN
ehk  šoti   ruuduline  kangas   on   värviliste   ruutudega,   toimse   sidusega,   pealispinnalt 
karustatud   villane   kangas.   Kangas   on   kootud   suure   tiheduse   ja   jämedate 
lõngadega.Šotimaalt pärit, seal kasutasid erinevad klannid erivärvilisi ruudumustreid.
●
MELANŽKANGAS
nim   melanžlõngadest   valmistatud   kangas.   Melanžlõnga   saadakse   eelnevalt  värvitud   ja 
värvimata kiudainete segu ketramisel. Trikookangas enamasti.
●
DENIM
Denimi näol on tegemist vastupidava ning jõulise puuvillakudumiga, mida hakati  kuduma  
Prantsusmaal de Nimes’i linnas. Algselt  indigosiniseks  värvitud  lõim  ja valkjas  koelõng 
kootakse kokku nii, et pealispind jääb siniseks (näiteks sinised  teksad ).
Tänapäeval leidub aga teksaseid erinevates värvitoonides. Tihti värvitakse valmiskangas 
üle ni , et ka valge lõngaosa näib värvituna. Vastavalt lõime ja koe inglisekeelsele värvile 
nimetatakse   ka   denimit:    blue    denim,    black    denim.   Denimi   raskust   määratakse   oz/y2 
(untsides ühe ruutjardi kohta) järgi.
●
LÄBIPESTUD 
See on valmiskootud kanga või toote järeltöötlus. Materjal, mida kasutatakse just teksadel. 
Sel eks,   et   teksadele    kantud -kulutatud   välimust   anda,   pestakse   valmistooted   tihti   koos 
kemikaalide, ensüümide, pleegitusvahendite, li va või kividega.
KARVASE VÕI NARMALISE PINNAGA KANGAD:
Järgnevad   kangad   on   kõik  karvase   või   narmalise   pealispinnaga.  Karustussidusega 
saadakse kanga karustatud pind, mis koosneb tihedalt väljaulatuvatest ni diotsakestest.
Karustatud pinna saab moodustada kas koelõngadest või lõimelõngadest.
●
ŠENILL
Karvane  (pms.   puuvil ane)   riie,   mille   koelõng   on   saadud   selleks   kootud   eelkangast. 
Eelkangas lõigatakse  4-5  kaupa rühmitatud lõimelõngade  vahekohalt  ribadeks;  saadud 
materjali nimetatakse šenil -lõngaks ja see võetakse šenilli kudumisel koelõngaks. Šenillist 
õmmeldakse nt. hommikumantleid ja kasutatakse ka mööblikatete valmistamisel; kootakse 
ka šenillvaipu. Need on enamasti villased või puuvil ased.
Anne Hein 2009
TLÜ Tööõpetuse osakond
BUKLEERIIE(pr.boucle)
Bukleeriie on vil ane või puuvillane riie, mis on kootud riidele relfeefsust andvast sõlmelist 
ja aasalisest lõngast –  bukleelõngast. Bukleelõngast valmistatud kudum jääb  nupulise ja 
sõlmja pealispinnaga. Kasutatakse efektsete kudumite juures. Moetööstuses on  buklee  
üks nõutavamaid trendimaterjale.
●
SAMET
Sametiks   nimetatakse   kangaid,   mille  karustuse   kõrgus   on  ~2   mm  (vertikaalselt   püsti 
olevad   kiud).    Sameti    kvaliteet   sõltub   aluskanga   pehmusest,   sametpinna   tihedusest, 
sametikarva kinnitusviisist ja toorainest. Sametilisus tekib näiteks silmuste äralõikamisel, 
kuid  mitmesuguste töötlustega  saadakse  erinevaid sametiliike.  Samet on madal tiheda 
püstkarustusega   puuvillane,   siid,   villane   või   keemilistest   kiududest   riie,   kootakse   kas 
riidena   (pealt    lahtised    või   aaskarvad)   või   trikoona   (aaskarvad).   Kasutatakse   kleitide, 
seelikute, jakkide ja pükste valmistamiseks.
●
VELUURKANGAS
sameti   prantsusepärane   nimetus.   Enamasti   nimetatakse   veluuriks   madala   (vähem   kui 
2mm kõrguse) karusega pehmet, tihedat, koesameti tüüpi villast, puuvillast või siidiriiet.
●
VELVET
Velvet on sameti inglispärane nimetus. Enamasti nimetatakse velvetiks ühevärvilise või 
trükimustrilisena toodetavat reljeefsete pikitriipudega puuvil kangast. Pikitriibud võivad olla 
sametiselt lahtilõigatud (velvetsamet) või mitte (ratsavelvet). Velvetriie on hästi vastupidav 
ning seda kasutatakse sageli teksasti lis pükste, vestide ja jakkide valmistamiseks.
●
LAVADO
Lavado   on  veluurriie,   mil es   on   35%   puuvilla   ja   65%   polüestrit.  Pealispind   koosneb 
peenikestest   mikrokiududest   (100%  polüamiidi).   Sel ine  kombinatsioon   teeb  kanga  eriti 
vastupidavaks,   kergesti   hooldatavaks,   mittemäärduvaks   ja   vormihoidvaks.   Kangas   on 
värvikindel ja tal on 5-aastane kulumisgarantii.
●
PLÜÜS
Plüüsiks nimetatakse kangaid, mille karustus on pikem ja hõredam kui sametil, kõrgus on 
2-4   mm.   Ta   on   sametit   meenutav   villane,   keemilisest   kiust   või   puuvil ane   riie, 
põhilõim(harilikult   puuvillane)   on   tugevasti   pinguldatud,   karvalõim   vähem   pinguldatud. 
Plüüskangas  on  elastne,  pehme  ja  sametine.  Plüüsil võib ol a  ühtlane  või  mustriliseks 
pressitud  karvastik . Kootakse ka trikooplüüsi, sel e karvastik koosneb pikkadest aasadest. 
Ka   tehiskarusnahk   on   valmistusviisilt   plüüs.   Kasutatakse   peamiselt   lasterõivaste 
valmistamiseks.
●
FLIIS
Paks   ja   pehme  karustatud   polüesterriie.  Fliisi   kasutatakse   spordi   ja   vabaaja   riiete 
valmistamiseks. Talvel on fli s väga soe ja pehme, suvel kerge selga tõmmata. Kangas on 
väga vastupidav ja kergesti hooldatav, sest on valmistatud vett mitteimavast polüestrist.
●
FLANELL - (ingl.flanell)
On mõlemalt poolt karvastatud, labase või toimse sidusega kerge pehme riie. Puuvil ane 
flanell võib olla pleegitatud, ühevärviline või trükimustriline,  villane  on enamasti heledas 
toonis   ühevärviline   või   melanžeeritud.   Koelõngad   on   lõimelõngadest   jämedamad   ning 
pehmemad,   neist   tekibki   riide   kraasimisel   karvakiht.   Flanelliks   nimetatakse   ka 
samalaadilist   puuvillriiet,   mis   sisaldab   staapelkiudainet.   Sageli   kasutatakse   flanelli 
spordirõivaste, öö- ja voodipesu valmistamiseks.
●
BAIKA
on puuvillane, jämedakoeline, tugevalt karustatud mustriline kangas. Tuntud beebitekkide 
kangas.
Anne Hein 2009
TLÜ Tööõpetuse osakond
FROTEE- (pr.frotte)
Frotee on puuvillane või linane riie, mida ühelt või mõlemalt poolt (ühtlaselt või mustriliselt) 
katavad  väikesed    aasad .   Harilikult   kulgevad   aasad   lõime   suunas   ja   on     moodustatud 
lisalõimelõngast,   mis   on   teistest   lõngadest   jämedam.   Froteed   kasutatakse   suure 
imamisvõime tõttu peamiselt käterättide, hommikumantlite ja voodilinade  valmistamiseks. 
Enamasti on frotee trikotaažkangas.
 
TRIKOTAAŽKANGAD:
●
TRIKOO - (pr.tricot)
1.Trikookangas,   masinaga   nõelte   abil    kootav   silmuseline   tekstiilmaterjal.  Silmuste 
ühendamise   viisi   järgi   eristatakse:  koetrikoo  (kootakse   ühest   lõngast,   mis   silmustub 
eelmise    reaga    järk-järgult   ühendudes   põiki   kangast)   ja  lõimetrikoo  (kootakse   korraga 
paljudest   ühesuunalistest   lõngadest,   mis   silmustuvad   kõrvalridadega   ühendudes   piki 
kangast, nii et igast lõngast jääb põikritta üks silmus). Koetrikoo on väga elastne (näiteks 
sukamaterjalina), kuid ühe silmuse katkedes hakkab hargnema; lõimetrikoo on harilikult 
vähem elastne ja tihedam ega hargne nii kergesti.
Trikood liigitatakse ka kiudaine, siduse, viimistluse jms. järgi. Trikooesemeid nimetatakse 
trikotaažiks.   Pealistrikooesemete,   pesu,   kinnaste   jms.   Valmistamisel   lõigatakse   detailid 
trikoo- riidest  välja või kootakse lõike järgi ja õmmeldakse kokku. Pesu, sukke ja sokke 
tehakse ilma õmblusteta (ringtrikoomasinad). Masinaga kootud silmuseline teksti lmaterjal 
on kerge venivusega, peene ribimustriga ning pehme. Suure elastsuse tõttu istuvad rõivad 
seljas  hästi ja on mugavad, võimaldavad hästi li gutada, seetõttu on kangas ideaalne pesu, 
erinevate särkide, ööpesu, spordi- ja lasterõivaste valmistamiseks.
2.Tihedalt keha ümber li buv trikooriidest riietusese (nt.võimlemis- ja ujumistrikoo).
Erinevad trikotaažkangad:
●
Slinky
Pehmelt  langev, õhuke kangas, enamasti trikotaaž, mis li bub vastu keha. Ideaalne palaval 
päeval, kuna kangas tundub nahal meeldivalt jahe.
●
Charmeuse
Ni  nimetatakse erilist  trikookangast, millel "silmad ei jookse". Enamasti sisaldab kangas 
polüamiidi, harvemini  viskoosi . Kangas püsib hästi vormis ja seepärast kasutatakse seda 
ööpesu ja aluspesu valmistamiseks.
●
Jersey
Peen, pehme ja elastne kangas, mis on kootud lihtsas silmkoes. Esialgselt kasutati pesu 
valmistamisel, kuid nüüd kasutatakse jersey´t meelsasti ka pealisriiete kangas.
TUNTUMAD SÜNTEETILISED KIUD JA NENDEST
VALMISTATUD KANGAD:
●
PVC
polüvinüülkloriid.   Sünteetiline  kiud,   mida   kasutatakse   reumat   leevendava   aluspesu, 
spordirõivaste, mööblikangaste ja mitmete teiste toodete valmistamisel.
●
Trevira:
polüesterkiu kaubamärk.
Anne Hein 2009
TLÜ Tööõpetuse osakond
ELASTAAN
Elastaan   on   sünteetiline   elastikkiud   (polüuretaanist   toodetud   kummikiud,   mis   on 
looduslikud   kummikiud   peaaegu   täielikult   kõrvale   tõrjunud   Elastaankangast   on   kergem 
toota ja ta on vastupidavam kui  naturaalne  kummikiud, kuna ta ei murene ni  kiiresti ja ei 
ole   ni    valgustundlik .).   Elastaankiud   annab   kangastele   elastsust    ja   paindlikkust. 
(Polüuretaan venib kuni 800%, tänu millele on kangas äärmiselt  elastne).
Elastaan   kasutatakse   eelkõige   kanga   mugavuse   ja   istuvuse   parandamiseks.   Elastaani 
segatakse   kõikide   materjalidega,   kui   on   vajalik   muuta   toode   elastseks.   Enamasti   on 
elastaani osakaal 2% ja 10% vahel. Pükste ja seelikute elastaani protsent on tavaliselt 
3-7%. Stretšrõivaste, eriti ujumisriiete ja aluspesu kangas on elastaani kuni 30%. 
Mida   suurem   on   elastaani   protsent,   seda   paremini   istub   rõivas   seljas.   Elastaani 
kasutatakse ka sukkade-sokkide, elastsete värvlite ja kumminiitide valmistamiseks. See 
kangas ei ole tundlik deodorantide, päikeseõlide ja pesuvahendite suhtes, kuid ei kannata 
kloori sisaldavaid pleegitusvahendeid ega  temperatuure  üle 100 kraadi. Elastaani on kerge 
hooldada . Elastaanist tooteid tuleb pesta õrna pesu programmiga kuni 40 kraadi ja triikida 
madala temperatuuri juures.
Elastaanist ujumisriided tuleb loputada korralikult peale kloorises vees ujumist ja ei tohi 
kuivatada otsese päikesevalguse käes!
Tuntud elastaani kaubamärgid on: Dorlastan, Elastan, Enkaswing ja  Lycra .
●
DORLASTAN
On   firma   Bayer   kaitstud   elastaani  kaubamärk,  on   polüuretaani   baasil   valmistatud   ja 
polüestriga  segatud  elastne kiud.
●
LYCRA
on firma  DuPont  kaitstud elastaani kaubamärk. See on kõrgekvaliteediline elastaankiud.
●
STRETŠRIIE
Väga hea kvaliteediga riie, mis sobib tänu sissekootud elastsele kiule (tavaliselt on see
elastaan)   hästi   li buva   lõikega   rõivaste   valmistamiseks.Tegemist   võib   ol a   iga 
kangasordiga,   kuid   põhiline  on   omadus,   et   stretš   on  elastne  ning   venib.   Stretš   näitab 
kanga   iseloomu   ning   stretšist   riided   istuvad   seljas   tavaliselt     paremini,   kuna   võtavad 
täpselt inimese keha kuju ning sobivad erinevate kehatüüpidega hästi. Need rõivad on 
väga mugavad, vormihoidvad, vähekortsuvad ega vaja triikimist.
●
TACTEL
Kaubanduslik nimetus peenikesele  polüamiidkiule. Eriti tugev polüamiidkiust kangas, mis 
välimuselt meenutab puuvilla, kuid on märksa vastupidavam. Kangas on hõõrdekindel ja 
õhku läbilaskev ning ei seo endaga ebameeldivat lõhna. Kasutatakse spordi- ja vabaaja 
riiete valmistamisteks.
●
MIKROKIUD
Mikrokiud   on   kaasaegne  kõrgtehnoloogiline   kiud,   mis   koosneb   enamasti   polüestrist. 
Miljonid   peened   kiud   moodustavad   kanga,   millest   tuul   ja    vihm    läbi   ei   tungi   ja   samas 
kehaniiskus pääseb riidest välja. Rõivad on imekerged ja  pehmed , äärmiselt vastupidavad 
ja õhku läbilaskvad.
●
Meryl-Mikrokiud
Meryl-Mikrokiud on pehme, õhku läbilaskev, vormihoidev ja äärmiselt kergesti hooldatav.
●
CooLMAX
CoolMAX   on   spetsiaalne    neljakandiline    ja   suurepinnaline  kiud,   mis   juhib   ni skuse 
kehapinnalt järgmisse riidekihti. Materjal on väga õhku läbilaskev ja meeldivalt pehme. 
Coolmax jahutab eriti hästi, setõttu sobib just suvistes ja palavates oludes. Materjal ei ima 
peaaegu üldse vett, on õhuke ja kuivab kiiresti. On  lihtsasti  masinaga pestav ja kerge 
hooldatav. Valmistatakse spordiriideid ja –pesu ning sokke.
Anne Hein 2009
TLÜ Tööõpetuse osakond
***************************
●
VATIIN
Villane, poolvillane, puuvillane või keemilistest kiududest kohev materjal, mida kasutatakse 
rõivaste soojustamiseks. Tepitud vatiin muudab toote  pehmeks  ja mõnusaks. Vatiin  laseb  
õhku läbi, säilitab oma esialgset vormi.
●
HOLLOW  FIBRE
Polüestrist   valmistatud  täidismaterjal  on   kerge,   väga   hea   soojendusvõimega   ja   õhku 
läbilaskev.   Kasutatakse    tekkide    valmistamiseks,   sellest   materjalist    tekid    on 
pestavad,seetõttu on nad hügieenilised ja pika kasutusega. Sel iseid tekke soovitatakse
al ergikutele, lastele ja voodihaigetele.
●
DACRON
Polüesterkiu  kaubamärk.   Toodetud   sulatisketrumenetlusega,    tooraineks    kasutatakse 
mineraalõli. Kasutatakse voodiriiete ja talvejopede täitematerjalina.
●
POLÜURETAAN
Sünteetiline kiud, mida kasutatakse kangaste töötlemisel või vahtmaterjali valmistamisel.
Töötlused
Töötlemisel kaetakse tekstiili pind näiteks kunstmaterjalist, lakist, lateksist või kautšukist 
elementidega.   Teksti list   pealisrõivaste   töötlemisel   kasutatakse   tänapäeval   eelkõige 
polüuretaani.   Töödeldud   kangad   erinevad   teistest   kangastest   näiteks   eriti   pehme 
pealispinna poolest. Tooted võivad ol a vee- ja tuulekindlad, aga ka õhku läbilaskvad.
Pinnatud  kangad
Põhimaterjali võib  katta  ühe-või kahepoolselt mingi muu  kihiga , et anda kangale meile 
soovitud   omadused   või   väljanägemine.   nt   läbipestud.   Põhimaterjalidena   võib   kasutada 
puuvillast, viskoosist, polüamiidist ja polüestrist kangaid, trikood või lausmaterjali.
●
Siledad pinnatud kangad
Polüuretaankihiga   võib   kangale   moodustada   nahaimitatsioone   ja   lakikihi.   PUR-kihiga 
kangal   on   järgmised   omadused:   vett   hülgav,   õhku   hästi   läbilaskev,   rebimis-   ja 
valguskindel, pestav,  triigitav  (kuni 100 ◦C).Valmistatakse kaitseriideid, nahaimitatsiooniga 
kotte.
●
Polüvinüülkloriidkihiga
pinnatud kangad on eelnevast odavamad ning nende omaduse on järgmised: ei lase vett 
läbi; tundlik mõningate kemikaalide suhtes; kuumustundlik, kiud pehmeneb 70◦C juures; 
harbas ja kergesti murduv külma käes;   pole triigitav; kannatab tugevat päikese valgust. 
Valmistatakse lisandeid rõivastele: vööd, kotid, jalanõud. Sobiv lauakattematerjal.
●
Metallikihiga 
kaetud   kangad.    Odavaim    viis   katta   kangas   metallitolmuga   on   pinnata   see 
akrüülemulsiooniga,   millele   on   lisatud   alumiiniumijahu.   Metal ikihiga   saavutatakse 
moeefekte või tekitatakse soojuskiirgusega peegeldust. Kasutamist leiab see  kardinate  ja 
päikesevarjude   juures,   voodrikangana,   triikimislaudade   kattematerjalidena.   Meditsiinis 
kasutatakse   seda   soojust   tagasipeegelduva   kaitserõivana   külmumise   puhul. 
Tänapäevaste meetodite juures on kangaid võimalik katta väga õhukeste metallikihtidega. 
Lisaks alumiiniumile on metallidest kasutatud veel kulda,  plaatina , koobaltit, palladiumi, 
kroomi.
●
Lamineeritud 
kangateks   nimetatakse   sel iseid   kangaid,   mis   on   vooderdatud   ja   tugevdatud 
Anne Hein 2009
TLÜ Tööõpetuse osakond
vahtpolüretaankihiga. See kinnitatakse kangale vahtpolüretaani kuumutades, mis sulades 
li mub kanga külge. Lamineeritud kangad hoiavad väga hästi sooja,  kusjuures  nende kaal 
on väga väike, nad on halvasti vormitavad ja jäigad. Valmistatakse mantleid, ülerõivaid ja 
erirõivaid.
●
Vahariie 
on vettpidav riie või  lausmaterjal , mille üks pool on kaetud loodusliku  värnitsa, nüüdisajal 
polüvinüülklooridi vms sünteetilise materjali kihiga. Kõnekeeles:vakstu.
Narmalised pinnatud kangad
●
Flokeeritud 
kanga puhul kantakse kangale täielikult  või mustriliselt li mikiht  ning sellele puistatakse 
elekrostaatiliselt  kiuudemed.  See   tähendab,   et   kiud   jäävad   kangale   eri   laengute   tõttu 
püstiasendisse.   Nii   tehakse   odavaid   nahaimitatsioone,vaipu   ja   mustrilist   sametit 
meenutavad kangast.
●
Tufteeritud 
kangad   valmistatakse   mitme   töövõttega.   Kõigepealt   valmistatakse   alus,   millele   hiljem 
spetsiaalse   töövõttega
 moodustatakse   narmad.   Valmistatakse   vaipkatteid, 
kunstkarusnahka ning voodi- ja mööblikatteid.  Pealispinda moodustav lõng  viiakse  läbi 
alusriide seda läbi õmmeldes. Paljunõelalise taftingmasina nõelasilmas läbi riide  viidud  
lõnga haarab lõikenoaga või ilma selleta   konks ,  vastavalt  moodustub narmas  või aas. 
Läbiviidud   lõng   kinnitatakse   harilikult   lateksiga,   rakendades   erisugust   lõnga   pinget   ja 
nõelte   li kumist,   lõnga   läbilõikamist   vm   võtet.   Võib   saada   narmas-,   aasalise, 
reljeefseaasalise,   veluurse  vms   pinna.  Toote  aluskülg  lamineeritatakse  tekstiilkihiga   või 
kaetakse   vahtlateksiga.   Taftingtooteid   võib   värvida,   neid   võib   töödelda   määrdumise   ja 
elektriseerumise  vastu. Enamasti valmistatakse sel meetodil põrandavaipu. 
Kaitse vihma, tuule ja lume eest
Et meie organismil oleks kergem optimaalset kehatemperatuuri säilitada, peaksid rõivad 
naha alati  kuivana  hoidma ja  võimaldama  tekkinud niiskusel atmosfääri aurustuda.
Li gse, nahale kondenseerunud niiskuse aitab ära transportida tehnoloogiatega
●
ClimaLITE® ja ClimaCOOL® valmistatud  aluskiht . Tänu spetsiaalsele struktuurile
imab  kanga alumine kiht, mis on kokkupuutes  kehaga , niiskuse naha pinnalt ja transpordib 
sel e kanga väliskihti, kust see  aurustub  atmosfääri või järgmisesse rõivakihti. ClimaLITE® 
ja  ClimaCOOL®   tagavad  rõivastele  hea   ventileeritavuse   isegi  siis,   kui   riided   on   täiesti 
ni sked,   sest   aluskiht   ei   ima   niiskust   enda   sisse,   vaid   transpordib   selle   edasi   ning 
kindlustab meeldiva ja optimaalse kehatemperatuuri ka pikematel treeningutel. Kui meil on 
jahedamatel ilmadel li kudes vaja säilitada kehatemperatuuri, et vältida külmetamist, on 
peale  aluskihi  vajalik ka  vahekiht , mis on valmistatud ClimaWARM® tehnoloogiaga. Kuna 
ClimaWARM® tehnoloogiaga valmistatud rõivad on 100% sünteetilistest materjalidest, ei 
ima   nad    aurustunud    niiskust   enda   sisse,   vaid   lasevad   sellel   endast   läbi    liikuda    kas 
atmosfääri või järgmisesse kihti. Tänu kanga fliisilaadsele struktuurile ei liigu kehasoojus 
koos   niiskusega   kehast   eemale,   vaid   jääb   kangasse    pidama ,   takistades   keha   li gset 
jahtumist. Kui meil on vaja end kaitsta tuule, vihma või lume eest, tuleb kasutada väliskihti, 
mis on valmistatud ClimaPROOF® tehnoloogiaga. Selline kiht on üks funktsionaalsemaid 
ja jaguneb veel omakorda tuultpidavaks ja tuulekindlaks ning vetthülgavaks, vettpidavaks 
ja veekindlaks.  Võib kül   tunduda uskumatuna, aga kõik  ClimaPROOF®  tehnoloogiaga 
valmistatud rõivad, ka täiesti tuule- ja veekindlad, on hingavad ehk õhku läbilaskvad. Tänu 
sel ele  pääseb  meie  keha  eritatud   niiskus  atmosfääri,   kuid  tuule,  vihma   või   lume  eest 
oleme kaitstud.
Anne Hein 2009
TLÜ Tööõpetuse osakond
ClimaLITE®  on   funktsionaalne   niiskust   juhtiv   ja   õhku   läbilaskev   kangas,   mis   kuivab 
kiiresti. Kehani skus juhitakse kiiresti riidepinnale. Tulemuseks on meeldivalt kuiv nahk ja 
optimaalne mugavus rõiva  kandmisel .
●
CLIMASHELL 
on firma ADIDAS kaitstud teksti li kaubamärk. CLIMASHELL-iga töödeldud kangas muutub 
eriti tuule- ja ni skuskindlaks. Seejuures jääb kangas siiski õhku läbilaskvaks.
Töötlus, mis ei lase topiliseks muutuda :
spetsiaalne töötlus, mis vähendab sünteetiliste kiudude kalduvust topiliseks muutuda. See 
tulemus saavutatakse kiudude kleepimisel keemiliste produktidega või kiudude libisemise 
vähendamisel.
●
EASY CARE:
Kogumõiste tähistamaks viimistlusviise ja vahendeid, mis on valmistatud tehisvaigu baasil. 
Termin   hõlmab   riide   mittemäärdumise   omadusi,   samuti    vastupidavust    koidele,   kortsub 
kandmisel   ja   pesemisel   vähem,   ka   pärast   kuivamist,   kuivamisaeg   lüheneb,   toodet   on 
parem hooldada, toode säilitab kauem oma vormi. Parandatud riideomadused on märgitud 
vastava mudeli juures.
Materjali  kogunud  üliõpilased:
Urmi  Tõlgo,  Merit  Heinmets, Gabriela Laanet , Anne-Li s Puu,  Eliza  Zaslavski , Kül i Vähi, Ri na Rannula, 
Laila  Il ak,  Regina  Ester ,  Kaidi  Langei , Marjana Pors, Kristi Eelmäe,  Jekaterina  Jermolajeva, Kaire Kott-
Igho, Kristi n Kapral,  Anneli  Minn, Li s  Torim , Ti na Nel is- Randi , Li vi Orav, Maria Trjapitskina, ,  Jaanika  Jõgi, 
Kaia Põtter, Maria Podolinski, Kairy Nahkur, Mare Paidra, Irina Shatalova,Tuuli Saaremets,  
Algal ikad:
L. Kivilo , E.Pedriks (1988) - Õmblusmaterjalid. Valgus
Õmbleme ise! Padjad ja di vanipadjad (2002) Sinisukk
Aarne .L., Al iksoo.E., Laanpere.L., Merilaid.T., Tööõpetus Õmblemine 5-8 kl.
Tal inn. Valgus 1990.
Mälksoo.L.,  Kangakudumine . Tal inn. Valgus 1976.
Tervonen. A., Kangad. Argokirjastus 2006.
EE l8 lk. 386 ;EE 6 lk. 131 ;EE 9 lk. 156
Pink A. Õmblemine.
Kogeman A. Vestlusi kodukeemiast -999 nõuannet. Tal inn. 1989.
Kelpman M. Kangakudumine. Tal inn. 1998.
Soosaar E., Suurkaski M. Si dimaali õpik. Tal inn. 1999.
www. kanut .ee/loengud/loeng01.pdf
http://www.wisegeek.co m
http://www.miksike.ee/en/forum.html?thread_id=1943&forum=13
http://www.sisustusweb.ee/article/288/
http://en.wikipedia.org
http://www.maaleht.ee/?page=&grupp=artikkel&comments=1374
http://images.google.ee/
http://www.greengate.ee/index.php/ar04/02/index.php?page=4&id1=17137
http://vana.www.postimees.ee:8080/htbin/1art-a?/98/01/13/kasu.htmXyheksas
www.otto.ee
www.guel e.ee
www.tka.riik.ee
Anne Hein 2009
TLÜ Tööõpetuse osakond