Iluvõimemine (0)

Kool
ILUVÕIMLEMINE
Referaat
Nimi
klass
Paide 2011

Sisukord

Sissejuhatus 3
Ajalugu 4
Võimlemisvahendid 6
Võistlusmäärused 7
Hindamine 8
Võimlemisklubi „ Piruett “ 10
Janika Mölder 12
Võimlemisklubi „Janika“ 13
Kasutatud kirjandus 15

Sissejuhatus

Iluvõimlemine on spordiala , kus elegantsus ja liigutuste täpsus on väga oluline. See on spordiala, millega tegelevad üldjuhul ainult naised, kuid on mõned riigid, kus võistlevad ka mehed. Iluvõimlemises on ühendatud omavahel balett , akrobaatilised elemendid ja ala spetsiifilised tehnilised elemendid. Neid sooritatakse muusika taustal võimalikult sujuvalt ja graatsiliselt, koos erinevate vahendite käsitsemisega.
Iluvõimlemisega tegelemine annab oskuse valitseda oma keha, hea rühi, graatsilisuse, rütmi tunde, kordinatsiooni, kauni kõnnaku ja liikumisoskuse. Tänu sellele on Iluvõimlemine kujunemas üheks poplaarseimaks ja levinuimaks spordialaks, mis on ka olümpiamängude kavas.

Ajalugu

Iluvõimlemine on üks vanemaid spordialasid maailmas. Iluvõimlemine sai alguse Saksamaalt 1920. aastal – algul vabavõimlemisena, kuid hiljem võeti kasutusele ka võimlemisvahendid, milleks olid kurikad , pall, tamburiin ja hüpits.
Võimlemisliikumine hakkas edasi arenema 1922. aastal Berliinis toimunud konverentsil „Esteetiline keha liikumine“, kus tehti esimesed katsed võimlemise süstematiseerimisel ning hakati õpetama võimlejaid läbi vahendiga kavade. 1929. aastal asutati Berliinis Medau Kool ja võimlemist hakati nimetama „ modernseks võimlemiseks“.
Iluvõimlemine kui spordiala sai alguse endises Nõukogude Liidus. Esimesed NSVL meistrivõistlused toimusid 1949. aastal. Rahvusvaheline modernse võimlemise föderatsioon loodi 1951. aastal. 1952. aastal hakkasid paljud Euroopa riigid võistlusi korraldama .
1954. aastal võeti võimlemisvahenditena kasutusele rõngas, hüpits, lint ja pall. Hiljem kurikad. Põhiliste võimlemiselementide õppimiseks tehti vabakava reeglid.
Rahvusvahelise Võimlemisföderatsiooniga (FIG) ühineti 1961. aastal. Esimesed maailmameistrivõistlused toimusid 1963. aastal. Iluvõimlemisest sai olümpiaala 1984. aastal ainult individuaalvõistlejatele. 1996. aastast alates osalevad olümpiamängudel ka iluvõimlemise rühmad.
Esimesed andmed ametlikust võimlemistegevusest Eestis pärinevad 19. sajandi esimeselt poolelt Tartust. Esimesed võimlemisseltsid tekkisid Tallinnas 1863. aastal ja Tartus 1864. aastal. Esimene „turnipidu“ peeti 1863. aastal Tartu Ülikooli Toomemäel. Võimlemise sisu osas vaadati Rootsi, Soome kui ka Saksamaa poole. Välismaal õppinud võimlemisjuhtide tulemusena laienes võimlemisharrastus kiiresti.
1922. aastal asustati Raskejõustiku ja Veespordi Liit, mille alla kuulus ka võimlemine. 1925. aastal hakkas võimlemiselu korraldama Berliini Kehalise Kasvatuse Ülikoolis õppinud noor mees Ernst Idla. 1931 . aastal loodi Tallinna Võimlemise Instituut, mis sai alguse 1926. aastast pidevalt Ernst Idla eestvedamisel toimunud üleriigilistes ESK võimlemisjuhtide kursustest. 1933. aastal muudeti Tallinna Võimlemise Instituut rahvaülikooli põhimõttel töötavaks ÜENÜ juriidiliselt iseseisvaks osakonnaks. 1934. aasta märtsis eraldus Eesti Raskejõustiku ja Veespordi Liidu võimlemise osakond iseseisvaks Eesti Võimlejate Liiduks.
Esimesed üleriigilised rühmvõimlemise võistlused korraldati 1937. aastal. Valik ja kohustuslikes harjutustes võistles 21 rühma. Rühmas oli 6-12 võimlejat.
1940-ndatest aastatest alates likvideeriti nõukogude võimu poolt kõik ühingud, seltsid ja liidud kuni 1984. aastani. 1984. aastal moodustati Eesti Rahvavõimlemise Föderatsioon, mille eesmärgiks oli juhtida ja kordineerida kogu massilist võimlemisharrastust vabariigis.
1990. aastal peeti Eesti Võimlemise Assotsiatsiooni asutamiskongress. Iseseisvate juriidiliste isikutena ühinesid Iluvõimlemise Föderatsioon (IVF), Eesti Võimlejate Liit (EVL) ja Riistvõimlemise Föderatsioon (RVF). Juba 1992. aastal 1. mail sai EVA Euroopa Võimlemisliidu liikmeks ning Rahvusvahelise Võimlemisföderatsiooni kongressil võeti Eesti Võimlemise Assotsiatsioon FIG-i liikmeks, saades õiguse osaleda FIG-i korraldavatel tiitlivõistlustel ja üritustel. 1995. aastal sai Eesti Võimlemise Assotsiatsiooni uueks nimeks Eesti Võimlemisliit ( EEVL ). Liikmeorganisatsioonid nimetati osakondadeks. Nüüd koosnes EEVL iluvõimlemise, rühmvõimlemise, riistvõimlemise ja aeroobika osakonnast.

Võimlemisvahendid

Iluvõimlemise individuaalvõistlustel kasutatakse 5 erinevat võimlemisvahendit. Nendeks on: hüpits, rõngas, pall, lint ja kurikas. Iluvõimlemise rühmad võistlevad kavaga, kus on kaks vahendit.

• Linti tuleb võimlejal kava jooksul hoida kogu aeg liikumises. Lindiga tehtavad liigutuses peavad olema puhtad ja selgesti eristatavad. Lindi elemendid on spiraalid, siksakid, ringid, väikesed lahtilaskmised ja visked ning püüded. Lint on valmistatud siidist või mõnest muust kergest riidematerjalist. Lindikepp on tehtud bambusest, fiiberklaasist või plastist. Lint on 6m pikk ja 4-6cm lai. Lindikepi läbimõõt on 1cm ja pikkus 50-60cm. Lindikepi maksimaalne kaal on 35g.
  
• Hüpitsat kasutatakse enamasti hüppevahendina. Hüpitsa kehaelemendid on keksid ja hüpikud, hüpped ja pöörded. Sellega sooritatakse otsa lahtilaskmisi, ümber keha põimimisi, kõrgeid viskeid ja hüplemisi. Hüpitsa pikkus vastab võimleja kasvule ja on tehtud sünteetilisest materjalist. Hüpits nõuab võimlejalt head hüppevõimet, kiirust ja kordinatsiooni.
  
• Palli elemendid on põrgatused, veered kehal või maas ning visked ja püüded. Pall on dünaamiline vahend, mis kava vältel ei tohi olla staatikas. Vahendipõhised elemedid on veered kehal või maas, põrgatused ning visked ja püüded. Vahenditöö hõlmab kaheksaid, lahti laskmisi, ringitamisi ja kiirgutamisi. Palli võib olla tehtud sünteetilisest materjalist või kummist, läbimõõt peab olema 18-20cm ja miinimumkaal 400g.
  
• Rõngaga sooritatakse dünaamilisi liigutusi. Rõngale omased kehaelemendid on pöörded, hüpped, painduvuse ja tasakaalu elemendid. Vahendiga tehtavad elemendid on tiirutamised ümber kehaosade, visked ja püüded, veered põrandal ja kehal, rõngast üle ning läbihüpped. Vahendiga kiigutatakse, ringitatakse ja tehakse kaheksaid. Rõngas peab olema tehtud puust või plastikust, rõnga diameeter on 80-90cm ja miinimumkaal 300g. Vahendit peab kasutama kõikidel tasapindadel.
  
• Kurikaid kasutatakse paaris ehk käes peab olema kaks kurikat, mis peavad olema kogu aeg liikumises. Kurikatega sooritatakse veskeid, väikseid ringe, viskeid, püüdeid ja koputamisi. Kurikatele iseloomulikud kehaelemendid on pööred ja tasakaalud . Kurikad on valmistatud puust või sümeetrilisest materjalist. Need on 40-50cm pikad ja üks vahend kaalub 150g. Kurikad sobivad väga hästi tehnilistele, hea koordinatsiooniga ja täpsetele võimlejatele.
  

Võistlusmäärused

Individuaalvõistlustel on viis võistlemisvahendit (hüpits, pall, rõngas, kurikad, lint). Iluvõimlemisrühmad võistlevad kahe kavaga. Ühes kavas käsitsetakse 5 linti ja teises kavas kasutatakse 2 palli ja 3 rõngast.
2009-2012. aastal on individuaalvõistlustel võistlusvahenditeks rõngas, pall, hüpits ja lint. Rühmkavades on ühes kavas vahenditeks 5 hüpitsat ja teises 3 rõngast ning 2 paari kurikaid.
Võistlusplatsi suurus on 13 x 13 meetrit, määretletud piiridega, mis on ääristatud ühe meetrilise turvatsooniga. Kava pikkus individuaalvõistlejatel on 1.15 kuni 1. 30min , rühmakava pikkus on 2.15 kuni 2.30min. Võisteldakse muusika saatel, kuid muusikas ei tohi alla sõnu, võib olla ainult ümin.
Võistluskostüümid on värvilised ja säravad. Kasutada võib litreid ja sädelevaid kivikesi, pikki ja lühikesi kostüüme, on ka lubatud kasutada lühikesi seelikuid. Samuti võib võimlemisvahendeid katta erinevate läikivate teipidega ja erksate värvidega.
Võimlejate kavad koosnevad kehaelementidest ja vahendipõhistest elementidest. Kava ajal peab võimleja hoidma vahendit koguaeg liikumises, sooritades erineva trajektoori, amplituudi, suuna ja tasapinnaga liigutusi. Vahenditöö peab olema piisavalt vaheldusrikas ning võimleja ei tohi vahendit kasutada kaunistusena, kava vältel peab olema pidev seos võimleja ja vahendi vahel. Kavade koostamisel lähtutakse FIG nõuetest tehniliste elementide sooritamisele ja vahendi kasutusele.
Hüpitsakavas on 12st kehaelementi. Nendes 8 peavad olema hüpped, allesjäänud 5 elementi saab võimleja ise valida.
Pallikava koosneb 12st kehaelemendist. Sellest 8 peavad olema painduvuselemendid. Ülejäänud 5 elementi võib võimleja ise valida. Palli puhul on oluline sooritada elemente võrdselt nii parema kui ka vasku käega.
Rõngakava on tehtud 12st kehaelemendist. Need peavad olema pöörded, tasakaalu, hüppe ja painduvuselemendid. Need võiksid olla arvult proportsionaalselt jaotatud.
Lint koosneb 12st kehaelemendist. Lindi kava esitamiselt peab silmas pidama , et lint on pöörete vahend ja sellest tulenevalt peab kava olema 8 pööret ehk tuuri . Lint peab olema kava vältel võrdselt vasakus ja paremas käes.
Kurikakava koosneb 12st kehaelemendist. Kavas peab olema 8 tasakaalu elementi. Võimleja kasutab korraga kahte kurikat. Kahe kurika viskamisel saadakse paremad hinded.
Rühmkava koosneb samuti 12st kehaelemendist. Kavas tehakse viis vahendi vahetust. Rühmkavas on oluline sooritada elemendid samaaegselt või kaanonina.

Hindamine

Kavasid hindavad kolm kohtunike brigaadi. D1 ja D2 brigaadides on 2 kohtunikku ja teistes 4 kontunikku. Kokku on 12 kohtunikku. Lisaks on veel kaks piirikohtunikku, kes vaatavad , et võimlejad ei ületaks võistlusväljaku piiri. Kui võimleja ületav võistlusväljaku piire , võetakse 0,2 punkti maha. Kui võimleja ületab piiri koos põrandat puudutava võimlemisvahendiga, siis võetakse hindest maha 0,4 punkti.
Iluvõimlemise võistlustel on viis vanuserühma: miniklass (8 ja nooremad), lapsed (9-10),
noored (11-12), juuniorid (13-15) ja seeniorid (16 ja vanemad). Kohtunikud hindavad kava ja selle sooritaja puhul väga erinevaid aspekte .

• Esimene brigaad (D1), (D2) hindab kava elementide tehnilist täitmist. Kõrgeimaks hindeks võib olla 10,0 punkti kokku.
  
• Teine brigaad (A) hindab kava artistlikku poolt. Maksimaalseks hindeks on 10,0 punkti kokku.
  
• Kolmas brigaad (E) hindab kava tehnilist sooritust. Parimaks hindeks võib olla 10,0 punkti kokku.
  

Maksimaalseks hindeks kava esituse eest võib saada 20.0 punkti.
Iluvõimlemise võistlustel ei sõltu puntide saamine vaid kava keerukusest, vaid ka kava seadest ehk koreograafiast ja muusikast. Samuti sellest kuidas kava ja muusika võimlejaga kokku sulanduvad. Veel on oluline vahendi ja elementide erilisus , võimlejaga sobivus ja isikupära annab juurde võistlustrikoo. Võistlejatel peab alati jalas olema sussid ja soenguks krunn.
Peamised mahaarvamised tehakse järgmiste vigade esinemise tõttu:

vahend kukub maha

tasakaalukaotus

pöiad ei ole sirutatud

vaba käsi on tegevuseta

hüppelt maandumine raske

tasakaaluelemendi ajal vahend ei tööta

iga sooritatava kava kohta peab kohtunike jaoks täitma vastavad blanketid kavade kirjeldustega . Eksimuseks loetakse seda, kui võimleja arvestatud punktid ei ühti kohtunike arvestatud puntidega (0,5 punkti maha)

muusika ja ülesehitus ei moodusta ühtset tervikut

elementide ebakorrektne täitmine

vahendi vale käsitsus

vahend ei ole pidevas liikumises

tasakaalukaotus kombinatsioonide ajal

Võimlemisklubi „Piruett“

Võimlemisklubi „Piruett“ asutati 1990. aasta suvel. Võimlemisklubil on olnud raskeid aegu, kuid saavutanud siiski palju. Piruett on saanud Eesti parima võimlemisklubi karika viis aastat järjest 1997-2001. aastani. Võimlemisklubile on omistatud karikas kõrge meisterlikkuse ja massilise võimlemise arendamise eest.
Klubi on saavutanud ka rahvusvahelistel võistlustel väga häid kohti. Esile võib tuua rühmvõimlemise MM, kus on saavutatud järgmisi tulemusi:

• 2000. aastal II koht
  
• 2001. aastal I koht
  

• 2002. aastal VII koht
  
• 2003. aastal V koht
  
• 2004. aastal IV  koht
  
• 2005. aastal III  koht
  
• 2011. aastal III koht  VK Piruett/VK Janika koondrühm
  

Kõige tähtsamaks saavutuseks on: Gym For Life Challenge -  World Club Champion 2009
Eliitrühm
Võimlemisklubi Piruett eliitrühm on kõrge tehnilise tasemega ja suurepärase rahvusvahelise mainega, koosnedes peamiselt klubi juuniori- ja meistriklassi võistlusrühmade liikmetest, kokku 20-24 võimlejat. Kuigi rühma koosseis pidevalt uueneb, on esinemisprogrammide visuaalne efektsus ja sisukus tõusnud uuele tasemele iga järgmise projektiga.
Rühma edu algas 1987. aastal, kui tolleaegne Eesti iluvõimlemiskoondis võeti Tallinna delegatsiooni koosseisus kaasa Saksamaale Keili Nädala võimlemisfestivalile. Alates algusest on rühma peatreeneriks ja kavade autoriks olnud Pirueti peatreener Malle Kalve.
Klubi Pirueti asutamisest 1990. aastal ja pärast Eesti iseseisvumist on eliitrühma esinemised ulatunud kolme kontinendi väga paljudesse riikidesse. Suureks väljakutseks on saanud korduvad esinemised suurtel rahvusvahelistel sõjaväeorkestrite kujundliikumise ja muusikaüritustel nimega Tattoo. Väga edukad esinemised on olnud Kanadas, USAs, Norras,Rootsis, Saksamaal, Šotimaal, Hollandis, Maltal ja paljudes teistes maailma riikides.
2009. aastal Austrias Dornbirinis peetud maailma esimesel võimlemisklubide võistlusel (Gym For Life Challenge) esindas Eestit Tallinna Võimlemisklubi Piruett Eliitrühm. Seal läks VK Piruettil väga hästi, saavutades esimese koha ning olles seega võimlemisklubide maailmameister . Võimlemisklubile Piruett tõi võidu Malle Kalve poolt loodud kompositsioon „Valguse algus“.
VK Piruett Eliitrühm Gym For Life Challenge võistlustel
Võitjate koosseisus olid: Ann Lakspere, Endla Vaher , Jaarika Lember , Ann Anton, Kristiina Tamm, Ave Rohtla , Kaire Paloots, Kadi- Liis Laaspere, Johanna Lond, Käroli Kullamaa, Brone Ollino, Angret Lepasson, Anastasia Sergejeva, Lissa Henriette Allikas, Minna Kilumets , Kristi Rannat, Kristlin Kant , Anna- Maria Tamm.

Janika Mölder

Janika Mölder on Eesti iluvõimleja ja treener. Ta on võimlemisklubi Janika juhatuse esimees ja asutaja . Eesti meistrivõistlustelt on Janika Mölder võitnud 22 kuldmedalit. Nõukogude Liidu koondise eest võisteldes on ta võitnud kulla 1989. aastal iluvõimlemise maailmameistrivõistlustelt, hõbeda 1987. ja 1980. aasta maailmameistrivõistlustelt.
Iluvõimlemise Euroopa meistrivõistlustelt on Janika Mölder NSV Liidu grupis võisteldes võitnud kulla 1988. aastal ning hõbemedalid 1986. Ja 1988. aastal.

Võimlemisklubi „Janika“

Võimlemisklubi Janika alustas tegevust 1991 aasta suvel, kui iluvõimelmise maailmameister Janika Mölder hakkas treenima oma esimest õpilast. Võimlemiskubi arenes ja laienes aastatega. Ligi 600 tütarlast vanuses 3-22 eluaastat treenib Võimlemisklubi Janika Tartu, Otepää ja Tallinna osakondades. Igal õppeaasta alustab klubis 3 uut treeningrühma, mis kindlustab järjepidevuse.
1995 aastal korraldati VK Janika eestvedamisel esmakordselt Rahvusvaheline iluvõimlemisturniir Miss Valentine 1995.
Klubi võimlejad on saavutanud märkimisväärseid kohti üleriigilistel ja rahvusvahelistel võistlustel.
Alates 1995 aastast on iluvõimlejad Eesti koondise koosseisus osalenud euroopa ja maailmameistrivõistlustel ning võitnud mitmeid Eesti meistritiitleid.
Eliitrühm
Võimlemisklubi Janika eliitrühm on saavutanud mitmeid võite nii võõrsil kui ka kodumaal. 2007 aasta oli klubile väga edukas. Jaanuaris toimusid Eesti Meistrivõistlused iluvõimlemise rühmkavades. VK Janika võitis Eesti MV-lt 8 medalikomplekti, olles Eesti edukaim klubi.
Eliitrühm on saavutanud järgmisi olulisi kohti:

• 2003 aastal MM III koht
  
• 2004 aastal rahvusvahelisel võimlemisfestivalil II koht
  
• 2004 aastal MM V koht
  
• 2007 aastal Miss Valentine I koht
  
• 2007 aastal Kõrgkoolide Euroopa meistrivõistlused I koht
  
• 2007 aastal esimene MK etapil III koht
  
• 2007 aastal Juunioride MM II koht
  
• 2007 aastal teine MK etapil V koht
  
• 2007 aastal Rühmvõimlemise MM I koht
  
• 2011. aastal MM III koht  VK Piruett/VK Janika koondrühm
  

Hispaanias, Salous toimunud rühmvõimlemise maailmameistrivõistlustel võitis kuldmedali  Tartu VK Janika eliitrühm, mis on läbi aegade parim saavutus. Treenerid olid Janika Mölder ja Jelena Karpova, kohtunikud Anna-Liisa Parm , Riina Voolpriit ja Mall Kalve ning füsioterapeut Kaari Holland
Tartu VK Janika eliitrühm Hispaanias, Salous
Kuldse naiskonna liikmed on Tiina Tolmoff, Marion Sahtel , Liis Teemusk, Mirvet Võsokov, Margot Võsokov, Kristel Pärna, Alisa Jasnova, Anastasia Loginova, Kadri Jukk, Margit Saidla.
Tänaseks on tekkinud vajadus jätkata tööd kõrgema eesmärgi nimel, milleks on Olümpia 2016. Klubijuhtide ja treenerite eesmärk on ühene – eestlanna 2016 aasta Olümpiamängudele.

Kasutatud kirjandus

http://www.eevl.ee/cms.php/eesti/alad3
http://kultuuriaken.tartu.ee/?place=1070615852
http://www.vkjanika.ee/
http://www.piruett.ee/
http://et.wikipedia.org/wiki/Janika_M%C3%B6lder
http://www.eevl.ee/cms.php/eesti/tutvustus/ajalugu