Kilingi -Nõmme Gümnaasium
Andras Bányász
11R
KILINGI-NÕMME
GÜMNAASIUMI ÕPILASTE KOKKUPUUTED KÜBERKURITEGEVUSEGA
Uurimistöö
Juhendaja õpetaja Erli Aasamets
Kilingi-Nõmme
2010
SisukordSISSEJUHATUS 3
1. KÜBERKURITEGEVUS 4
1.1 Küberkuritegevuse olemus 4
1.1 Küberkuritegevus tõuseb järsult 5
1.2 Kuidas kaitsta end identiteedivarguste eest? 8
1.3 Kuidas tekivad
arvutiviirused ? 8
1.4 Küberkuritegevuses liikuv raha 9
1.5 Huvitavaid fakte küberkuritegevuse kohta 10
1.6 Küberkuritegude legaaldefinitsioonid 10
2. UURIMUSTULEMUSTE ANDMETE METOODIKA JA ANALÜÜS 12
KOKKUVÕTE 16
RESÜME 17
ALLIKALOEND 18
LISAD 20
Lisa 1 20
SISSEJUHATUS
Käesolev uurimistöö on küberkuritegevusest. See teema on väga aktuaalne nii Eestis kui ka terves maailmas. Küberkuritegevus on kiirestiarenev kuritegevusliik – justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna tehtud 2009. aasta jaanuarikuu kuritegevuse statistika näitab, et arvutikelmusi registreeriti võrreldes 2008. aasta sama kuuga 100% rohkem (8). Kuna ajakirjanduses võib iga päev lugeda küberrünnakutest, siis tekkis mul huvi teha uurimistöö just selle teema kohta. Ma kasutan igapäevaselt arvutit ja Internetti, seepärast on küberkuritegevuse teemal uurimistöö koostamine kasulik oma teadlikkuse tõstmisel.
Minu uurimistöö eesmärk on selgitada välja, kui suur hulk Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi õpilastest puutub küberkuritegudega kokku ja sealjuures millistega. Töös käsitlen probleemina küberkuritegevuse levikut.
Minu uurimistöö koosneb teaduskirjanduse ja uudiste refereerimisel, kirjalikul küsitlusel, mille käigus vastasid õpilased küberkuritegevusega seotud küsimustele ning küsitluse tulemuste analüüsil.
Uurimistöö loomisel tegelen ma järgmiste ülesannetega: teemakohaste materjalidega tutvumine, küsimustiku koostamine ning analüüsimine.
Uurimistöö koosneb kahest peatükist. Esimene peatükk käsitleb küberkuritegude liigitust , võtab kokku küberkuritegevuse mõiste ja annab ülevaate võimalikest ohtudest seoses küberkuritegevusega. Teises peatükis käsitlen ma uurimistöö metoodikat ja analüüsi.
Oma töös püstitasin ma hüpoteesi, et valdav enamus Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi õpilastest on puutunud kokku küberkuritegevusega ja teeb seda regulaarselt.
Tänan juhendaja Erli Aasametsa, õpetajaid Sirje Jakobsoni ja Kätlin Lauri ning kõiki õpilasi, kes vastasid mu küsitlusele ning on aidanud kaasa uurimistöö loomisel.
1. KÜBERKURITEGEVUS
1.1 Küberkuritegevuse olemus
Küberkuritegevusega seotud probleemid on muutunud viimastel kümnenditel väga teravaks. Eriti just autoriõiguste rikkumised, ebaseaduslik pornograafia ja laste väärkohtlemine. Probleemsed on ka salajaste andmete avaldamine, nn „häkkimine“ ja identiteedivargused.
Üldiselt võib jagada küberkuritegevused kahte kategooriasse:
Kuriteod, mis on suunatud otseselt arvutivõrgu või -seadme vastu;
Kuriteod, mille toimepanemist hõlbustavad arvutivõrgud või - seadmed , kuid ei ole suunatud nende vastu. (1)
Mõned näited kuritegudest, mis on suunatud arvutivõrkude ja -seadmete vastu:
Pahavara ( arvutiprogramm , mis on loodud just selleks, et kahjustada arvutit ilma selle kasutaja teadmata)
Teenusetakistamise rünne ehk DOS-rünne (arvuti või arvutivõrgu ülekoormamine suure hulga päringute saatmise teel)
Arvutiviirused (1)
Näited kuritegudest, mis on suunatud isiku pihta:
Küberjälitamine - isiku või isikute jälitamine kasutades arvutit
Andmete „õngitsemine“ (inglise keeles phishing) – Arvuti turvalisuse valdkonnas on „ kalastamine “ kuritahtlik protsess, mille käigus üritatakse omandada teise isiku andmeid. Näiteks kasutajanimed, paroolid ja krediitkaartide andmed.
Sõjategevuse käigus saadud andmed, mida kasutades üritatakse saadud andmetega järgida vaenlase sõjataktikat, mis loob eelised sõda või lahing võita. (1)
Konkreetsed kuriteod:
- Rämpspost (inglise keeles spam) – soovimatute e-kirjade saatmine reklaami ja kaubanduslikul eesmärgil on ebaseaduslik, mille karistamise määrad varieeruvad olenevalt detailidest. Rämpsposti vastased seadused on suhteliselt värsked. (1)
- Kelmus , pettus – ebaaus valeandmete esitamine eesmärgil lasta teisel isikul teha midagi, mis põhjustab kahju. (1)
- Pilkamine, ropendamine, rõvetsemine, mõnitamine – mõne veebilehe sisu võib olla sündsusetu, ebameeldiv või solvav erinevatel põhjustel. Mõnel juhul võivad need teatised ka ebaseaduslikud olla. Paljud seadused seavad piirid, et keelata rassistlikke, poliitiliselt pilkavaid, laimavaid, väärikust alandavaid ja muid sõnumeid, mis õhutavad vihkamisele. (1)
- Kiusamine - kommentaarid ja sõnumid kindlate isikute kohta, mis õhutavad vaenu. Selle alla käivad näiteks rassilised , usulised, rahvuselised, seksuaalse orientatsiooni alased märkused. Iga kommentaar, mida võib pidada halvustavaks või solvavaks, loetakse kiusamise alla. (1)
- Narkootikumidega seotud äri – uimastitega kauplejad kasutavad üha rohkem Internetti ja müüvad keelatud aineid krüpteeritud e-posti kaudu. Interneti kaudu äritsemise populaarsus võib olla tingitud ka sellest, et puudub näost-näkku suhtlus. (1)
- Küberterrorism – on terroristlik tegevus, mis pannakse toime küberruumis. Ka Internetis tehtud pommiähvardused kuuluvad küberterrorismi alla. Küberterrorist on keegi, kes teeb rünnaku valitsuse või organisatsiooni vastu kasutades arvutit ja saab sealt oma poliitiliste või sotsiaalsete eesmärkide jaoks infot. (1)
„Vahet n.-ö. süütul, põnevusest ning janust tunnustuse järele ajendatud salakuulamisel on raske ning [...] isegi mõttetu teha. Sestap on enamikus lääneriikides salajane sissetung võõrastesse arvutitesse käsitletav ühemõtteliselt kuriteona.
Arvuti „pealtkuulamine“ on mitmes mõttes palju ohtlikum, kui telefoni pealtkuulamine. Telefonikõnede pealtkuulamine on töömahukas, arvutiprogrammide abil saab Interneti-kirjavahetusest ning kettale kirjutatud failidest [...] info automaatselt välja hekseldada.
Delikaatse info võõrastesse kätesse sattumise ja salajase pealtkuulamise eest saab ennast alati ja usaldusväärselt kaitsta krüpteerimisprogrammide abil. Paraku ei tarvita enamik arvutikasutajaid – mugavuse mõttes – salakirjastamisvahendeid. Ka ei anna salakirjastamine kindlat kaitset otsese sabotaaži vastu.“ (Tammet, 1997:116-117)
1.1 Küberkuritegevus tõuseb järsult
Eksperdid 2009. aasta Maailma Majandusfoorumil Lõuna-Šveitsis Davos' on hoiatanud, et küberkuritegevus hakkab kiirelt ja järsult tõusma. (2)
Nad on loonud süsteemi, et maadelda küberkuritegelike grupeeringutega. Nad ütlevad, et online-varguste läbi kaotatakse aastas umbes 1 triljon USA dollarit, rünnakute arv kasvab kiiresti ja liiga paljud inimesed ei tea, kuidas end selle eest kaitsta. (2)
Majandusteadlased on öelnud, et Internet on olnud haavatav, kuid kuna see on ühiskonna kesknärvisüsteemi üks osa, siis see mõjutaks tervet majandust. Eelmine aasta nägi „rohkem haavatavust, rohkem küberkuritegusid, rohkem halbade eesmärkidega programme kui ei kunagi varem“. Üks ekspert lisas , et rohkem kui eelneva viie aastaga kokku.(2)
Eksperdid kirjeldasid mitmesuguseid ähvardavaid ohtusid Internetis:
Oht nr. 1 – Kuriteod
See pole enam vandalism, vaid organiseeritud kuritegevus . Oli alguses traditsiooniline küberkuritegevus: pettuste või varguste toimepanemine kellegi identiteedi, krediitkaardi andmete varastamise teel või tüssates kedagi, et ta maksaks kauba või teenuse eest, mida ei eksisteeri. Enamik neist kuritegudest on pannud toime mõni väga hästi organiseeritud ja väga suur kuritegelik jõuk.Ühendriikides suutis üks grupp varastada ja suunata 25 miljoni dollari eest krediitkaarditehinguid Ukrainasse. Rühm kasutas saadud andmeid, et osta suur hulk kaupu, mis hiljem eBays maha müüdi.
Oht nr. 2 – Süsteemi vead
Veel suurem probleem eelmisest on vead ja lüngad, mis veebi ülesehitamisel tehtud. Veeb on korraldatud ja üles ehitatud põhimõtteliselt usalduse alusel, mis võib kaasa tuua ootamatuid kaudseid mõjusid. (2)
Ühel aastal üritas Pakistan keelata (ing to ban) videot YouTube'is, mis tundus olevat islamivastane. Pakistan käskis riigi ISP-del peatada kogu YouTube'i „ liiklus “ riigisiseselt. Ühel ISP-l on aga õnnestunud teha YouTube kättesaamatuks kogu maailmas. Küberruumis ei tegele keegi selliste vahejuhtumitega. Selle konkreetse juhtumi sai endale üks rühm vabatahtlikke. (2)
Oht nr. 3 – Kübersõda
Mõned aastad tagasi suurenes poliitiline vaidlus Eesti ja Venemaa vahel, kui Eesti peale langes pidev teenusetakistamise rünnak (ing DoS attack), mis nõrgestas riigi pangandust ja kommunaalteenuseid. See kordus üle-eelmisel aastal, kui Gruusia veebipõhine infrastruktuur oli kokkukukkumise äärel Venemaa-konflikti ajal. Üks ekspert ütles: „Aasta 2008 algas kübersõda...see näitas, et riiki on võimalik kukutada kõigest minutitega.“. Teine lisas: „See oli nagu kübermäss – Venemaa alustas seda ja sellega läksid ka teised häkkerid kaasa. See oht muutus sellega üha suuremaks veebipõhiste masinate arengu tõttu – külmkappidest autodeni , keskkonna anduritest digitelevisioonini.(2)
Eksperdid arutasid, milliseid meetodeid võiksid terroristid kasutada, et rünnata või koguni „mineerida“ tervet Internetti. Nad tõstatasid küsimuse, et kas Internet peaks sellisele rünnakule vastu. Üks ekspertidest ütles, et tegelik probleem pärast seda rünnakut, ei oleks individuaalne kaotus. See oleks hoopis süstemaatiline risk, kus pettused ja rünnakud läbi elanud inimene kaotab usalduse või süsteem funktsionaalsuse. Seda kuni punktini, kus süsteem muutub kasutamiskõlbmatuks. (2)
Joonis 1 – suurima küberkuritegevusega riigid (4)
1.2 Kuidas kaitsta end identiteedivarguste eest?
Ära pane oma allkirja krediitkaartidele. Kirjuta näiteks allkirjaribale „See ID“, mis tähendab eesti keeles „Vaata ID kaarti “. Milleks teha vargale identiteedivargust veel lihtsamaks, andes talle oma allkirja?
Ära kanna oma paroole ega PIN-koode paberil kaasas. Kasuta parem nn. parooliseifi programmi, mida on raske lahti muukida. Väga hea valik on KeePass. Selle programmiga saab hoida ja säilitada oma paroole, krediitkaardi numbreid , kontonumbreid jms.
Väga praktiline ja mugav asi on viimastel aastatel moodi jõudnud PIN- kalkulaator , mis kustutab viimase parooli 10 sekundi jooksul.
Üks ülimalt hea ja efektiivne teenus selliste jubedate juhtumiste ennetamiseks on Identity Guard. See pole arvestades võimalikke kadusid , kui keegi peaks identiteedi varastama, eriti kallis, umbes 150$ aasta kohta. See teenus pakub veel kindlustust kaotuste vastu ja annab nõu kuidas oma finantsseisu parandada. Kui on olemas garantii ühele miljonile dollarile, siis see aitab öösiti magada küll. (5)
1.3 Kuidas tekivad arvutiviirused?
See on küsimus, mille üle on arvatavasti paljud inimesed juurelnud. See probleem paneb enamikku arvutikasutajatest muretsema. Järgneva tarkusega on võimalik end nende „pahade elukate“ eest kaitsta.
Iga viiruse taga on programmeerija . On palju põhjusi, miks nad viiruseid loovad. Üheks põhjuseks võib olla, et programmeerija tahab oma oskusi demonstreerida. Aga kõige sagedamini loovad viiruseid küberkurjategijad. Nende loodud viirused on „ehitatud“ varastamaks või kopeerimaks inimeste isiklikke andmeid või vara. Või et kasutada teise isiku internetiühendust ilma luba küsimata ebaseaduslikel eesmärkidel. Seega võivad olla viirused lihtlabaselt tüütud, aga nad võivad põhjustada ka isiku individuaalse majandusliku olukorra kokkuvarisemise. Igal juhul peaksid inimesed nende avamisest hoiduma ja see on võimalik, kui ühiskonda veidi informeerida. (3)
Kõige levinum viirusnakkuse allikas on muidugi Internet, see pole kellelegi üllatuseks ja ei tähenda vajadust lõpetada Interneti kasutamine. Enamik inimestest, kes oma teadmata viiruse arvutisse püüavad, teevad seda, sest nad laadivad alla ja klikivad igale asjale, mida Internet neile pakub.
E-post ja e-posti manused on teine kõige „ populaarsem “ viis, kuidas levitada viiruseid. Manuseid tuleb käsitleda ülima ettevaatlikkusega ja mitte avada, kui see tuleb tundmatult saatjalt. Hea viirusetõrje programmiga saab manuseid enne avamist läbi kontrollida. (3)
Järgmine väga levinud viis, kuidas viirus levib, on ühes lahtris crack'ide ja key generator 'itega. Üldiselt on need levinud peer -to-peer võrkudes, kus toimub ebaseaduslik failide jagamine. Ohvrit meelitatakse tasuta allalaaditavate programmidega, et ta installeeriks viiruse oma süsteemi. Peamine on oma viirusetõrjeprogrammi pidevalt uuendada, sest uusi viiruseid tekib aina juurde. Jällegi, hea programm uuendab end ise. (3)
1.4 Küberkuritegevuses liikuv raha
McAfee turvastrateeg väidab, et küberkuritegevuses liigub rohkem raha kui globaalses narkoäris.
Turvakspert Toralv Dirro rääkis GT Tarkvara seminaril „Lahenduste päev 2009“ erinevatest pahavaradest ja kuritegudest. Eriti köitis seal tähelepanu Dirro jutt vargustest, mis pannakse toime läbi online mängude, nagu näiteks Second Life ja Warcraft . Ta rääkis, et Second Life'is on ligi üheksa miljonit kodanikku ning seal on käibel ka virtuaalne raha, Linden dollar . Linden dollarit on võimalik reaalsesse USA dollaritesse ümber vahetada. Seda mängu näevad kurjategijad uue võimalusena raha teenida ja kasutavad seda ära. (6)
„Maskeraad pole enam üldkokkuleppeline karneval, kus kõik teevad vahet maskil ja pärisnäol ja kus illusiooni säilitamise reegel ei kehti. [---] Niisuguses kontekstis on rollimäng lihtsalt üks pettuse vorme. Tagajärjed ja üldsuse pahameel on ilmsed, kui juhtum on selge, nagu [...] siis, kui lasteahistaja läheb teismeliste jutukasse, teeskleb 13-aastast ja püüab koguda nimesed ja telefoninumbreid. Internet võimaldab aga väga mitmesuguseid eksperimente.“ ( Wallace , 2002:80)
Küberkuritegevus ja selle organiseeritud vormid on tekitamas üha rohkem muresid ja
majanduskahju kogu maailmas. Levinumad kuriteod, mida Interneti avarustes tehakse, on seotud
krediitkaardi- ja aktsiapettuste, prostitutsiooni, lastepornograafia levitamise ja väljapressimisega. Krediitkaardipettused on rahvusvahelistele organiseeritud kuritegelikele gruppidele kujunemas tähtsaks tuluallikaks. Euroopas said 2004. aastal kurjategijad kaardipettustest tulu ligi miljard eurot. Sellest enamiku panevad nad uuesti kriminaalsesse tegevusse, näiteks narkoärisse, salakaubaveosse, inimkaubandusse ja terrorismi. Interneti keskkonna vigased maksesüsteemid pakuvad suurepärase võimaluse kuritegeliku tulu varjamiseks. (6)
1.5 Huvitavaid fakte küberkuritegevuse kohta
- Eksperdid arvavad , et umbes 90% Internetis toime pandud kuritegudest jääb registreerimata
- Aastal 2006 registreeriti üle 3 miljoni küberkuriteo
- Inglismaal ja Suurbritannias registreeritakse iga kümne sekundiga üks küberkuritegusid
- Küberkuritegevuse käive oli 2006. aastal võrreldav inimäri ja tulu narkoäri omaga
- Et tellida Botneti rünne, tuleb selle eest välja käia 2000 krooni tunni eest
- Üle 40% nn õngitsemissaitidest on loodud valmisprogrammidega (WebAttacker, MPack)
- Organiseeritud küberkuritegelikel gruppidel on olemas kindel tööjaotus ja seda ei rikuta – pahavara kirjutaja ei levita seda ise
- Anti-spam- teemalise lehekülje andmetel saadeti 2007. aasta kolmandas veerandis välja 296 miljardit soovimatut elektronkirja
- Üks Vene firma pakub teenust, mille raames saadetakse ükskõik millistele aadressitele soovimatuid elektronkirju. Teenuse hind 3400 rublat. (7)
1.6 Küberkuritegude legaaldefinitsioonid
Arvutiviirused - Nuhkvara, pahavara või arvutiviiruse levitamise korral karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. (9)
Piraatluse legaaldefinitsioon - Teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti reprodutseerimise eest levitamise eesmärgil ilma teose looja, tema õiguste valdaja või autoriõigusega kaasnevate õiguste valdaja loata – karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. (10)
Pettuse legaaldefinitsioon - Varalise kasu saamise eest tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel - karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. (11)
Vihkamisele õhutavad sõnumid - Tegevuse eest, millega avalikult on kutsutud üles vihkamisele, vägivallale või diskrimineerimisele seoses rahvuse, rassi, nahavärvi, soo, keele, etnilise päritolu, usutunnistuse, seksuaalse sättumuse, poliitiliste veendumuste või varalise või sotsiaalse seisundiga , kui sellega on põhjustatud oht isiku elule, tervisele või varale, – karistatakse rahatrahviga kuni kolmsada trahviühikut või arestiga. (12)
Õngitsemise legaaldefinitsioon - Arvutisüsteemis olevate andmete või programmi ebaseadusliku muutmise, kustutamise , rikkumise või sulustamise, samuti arvutisüsteemi andmete või programmi ebaseadusliku sisestamise korral karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. (13)
Interneti teel narkootikumidega kauplemine - Narkootilisi aineid ja neid sisaldavaid ravimeid võib toota, sisse või välja vedada või hulgimüügi korras turustada ainult narkootiliste ainete käitlemise õigust valdav isik. Narkootiliste ainete ja neid sisaldavate ravimite tootmiseks väljastab Ravimiamet perioodilise loa, milles määratakse kindlaks toodetava ravimi kogus ning tootmiseks ettenähtud ajavahemik . (14)
Identiteedivarguse legaaldefinitsioon - Teist isikut tuvastavate/tuvastada võimaldavate isikuandmete tema nõusolekuta edastamise, nendele juurdepääsu võimaldamise või nende kasutamise eest eesmärgiga luua teise isikuna esinemise teel temast teadvalt ebaõige ettekujutus , kui sellega on tekitatud kahju teise isiku seadusega kaitstud õigustele või huvidele, või varjata kuritegu karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. (15)
Kelmuse legaaldefinitsioon - Varalise kasu saamise eest tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel - karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vanglakaristusega. (16)
2. UURIMUSTULEMUSTE ANDMETE METOODIKA JA ANALÜÜS
Uuring koostati, et saada ülevaade 7., 8., 9., 10., 11. ja 12. klasside õpilaste kokkupuudetest küberkuritegudega. Uuringus osales 113 Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi õpilast.
Uurimuse andmekogumise meetodina kasutati ankeetküsitluse meetodit, mis seisnes küsimustiku koostamisest , õpilaste vahel Interneti teel laialisaatmisest ja saadud vastuste analüüsimisest. Kogu see protsess võttis aega ca. 4 päeva.
Küsitluse koostasin ma leheküljel docs.google.com ning laiali saatsin suhtluskeskkonnas Orkut .com.
1. Palun märkida vahemik, kus klassis käite
113-st õpilasest 65 märkis oma klassivahemikuks 7.-9. klassid ja 48 10.-12. klassid.
2. Milliste küberkuritegevusliikidega olete kokku puutunud?
Joonis 2 – Kokkupuuted küberkuritegevusliikide kaupa
Kõige „populaarsem“ küberkuriteoliik on nähtavasti rämpspostide saatmine, teisel kohal aga arvutiviirused. Ei ole aga üldse küberkuritegudega kokku puutunud gümnaasiumiastmest 3 õpilast ning põhikoolist 1 õpilane.
On kurb tõdeda, et ka narkootikumidega kauplemisega Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi õpilased seotud on. Selle vastusevariandi märkis põhikoolist 6 õpilast ja gümnaasiumist 5.
2. Kui tihti kasutate arvutit?
Põhikoolist kasutab arvutit igapäevaselt 57 õpilast, mõned korrad nädalas kasutab üks õpilane, veel harvem on arvuti kallal 6 õpilast ning leidus küsitletavate hulgast ka üks totaalne mittekasutaja.
Joonis 3 – arvuti kasutamise sagedus
Gümnaasiumiastme õpilastest kasutab igapäevaselt arvutit 48 õpilast, harvem kui mõni kord nädalas üks õpilane ning ei kasuta üldse kummastki klassist üks õpilane.
3. Milleks kasutate arvutit?
Kõige populaarsem vastus põhikooli õpilaste seas oli „suhtlemiseks“ - nii vastas 63 õpilast. Gümnaasiumiastme õpilaste populaarseim vastus oli aga „ meelelahutuseks “, mida märkis 44 õpilast.
Joonis 4 – arvutikasutamise motiivid
4. Mitu korda puutute nädalas keskmiselt kokku küberkuritegudega? (kaasa arvatud spämm)
Enamus õpilastest puutub nädala jooksul vähemalt ühe korra kokku küberkuritegudega. 9 õpilast põhikoolist ei puutu üldse küberkuritegudega kokku, samas gümnaasiumi õpilaste hulgas on see näitaja 2.
Joonis 5 – Kokkupuudete sagedus nädalas
Paraku õpilasi, kes on kokku puutunud küberkuritegevusega, on kordades rohkem kui neid, kes ei ole.
Uurimistööga seoses läbiviidud küsitluse käigus sain teada, et küsitluses osalenud Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi põhikooli õpilastest puutub küberkuritegevusega kokku 30% vähem kui korra nädalas. Ühe korra puutub kokku 20%, kuni 5 korda 30%, veelgi rohkem kordi 7,7% põhikooliõpilast ning neid, kes ei puutu üldse, on 14%.
Gümnaasiumiõpilaste seas on see näitaja järgmine: vähem kui üks kord nädalas – 18,75%, üks kord nädalas – 31,25%, kuni viis korda nädalas – 16,6%, veelgi rohkem kordi nädalas – 10,4% ja neid, kes ei puutu üldse küberkuritegevusega kokku, on 4,1%.
Protsentuaalselt kokkupuuted erinevate küberkuritegudega:
Nagu viimasest tabelist näha, on 7.-9. klasside õpilased gümnaasiumi õpilastest märksa rohkem kokku puutunud selliste kuritegudega nagu rämpspost, arvutiviirused, vihkamisele õhutavad sõnumid, identiteedivargus, kiusamine ja kelmus. Jooniselt 5 nähtav „arvuti kasutamine suhtlemise eesmärgil“ ülekaal 10.-12. klasside suhtes on arvatavasti põhjuseks, miks on põhikooli õpilastel rämpsposti ja arvutiviirustega kokkupuuteid nii palju.
Kui võrrelda gümnaasiumi õpilaste kokkupuudete hulka protsentuaalselt selliste isikuvastaste kuritegudega nagu vihkamisele õhutavad sõnumid, identiteedivargused, kiusamised ja kelmused põhikooli õpilaste omadega, siis see annab aimu sellest, kui palju erineb põhikooli käitumiskultuur gümnaasiumi omast.
KOKKUVÕTE
Käesolev uurimistöö sisaldab teavet küberkuritegevuse ning õpilaste kokkupuudete küberkuritegevusega kohta. Uurimistööd koostades sain ma uusi teadmisi antud teema kohta ning avardasin põhjalikult oma silmaringi. Uurimistöö loomise käigus muutusin ma ettevaatlikumaks erinevate internetilinkide avamisel ja hakkasin kasutama kvaliteetset viirusetõrjeprogrammi, et kaitsta end rünnakute eest.
Kogu uurimistöö koostamise protsess ise oli üsna vaevaline ja raske, oli mahutatud pika ajaperioodi sisse ning soovitud tulemuseni jõudmine võttis palju aega.
Tänu uurimistöö koostamisele olen ma nüüd kursis selliste tööde vormistamisega ja see oskus tuleb kindlasti ülikoolis kasuks.
Küberkuritegevuse teemat peab kindlasti veel käsitlema, sest see on veel nii uudne ja ühiskonna teadmised sellest on minimaalsed. Käsitlemine annab lugejale laia ülevaate küberkuritegevusega seotud ohtudest ja võimalustest küberrünnakutele vastuseismiseks.
Uurimuse andmekogumise meetodina kasutasin ankeetküsitlust. Töö alguses püstitatud hüpotees, et valdav enamus Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi õpilastest puutub küberkuritegevusega regulaarselt kokku, leidis kinnitust.
RESÜME
Die Forschungsarbeit heißt „Die Berührungen von der Schülern in Gymnasium Kilingi-Nõmme mit Küberkriminalität“.
Die vorliegende Forschungsarbeit beinhaltet Wissen über die Küberkriminalität und die Gewohnheiten der Schülern. Beim Zusammenstellen der Arbeit bekam ich neues Wissen zu diesem Thema und erweiterte meine Kenntnisse darüber. Beim schreiben der Forschungsarbeit wurde ich vorsichtiger beim öffnen von verschiedenen Internetlinks und benutze heute mehr qualitätes Virenschutzprogramm, um mich vor Angriffen zu schützen.
Das Thema über Küberkriminalität muss geforscht werden, weil es noch so neu ist und die Kenntnisse der Gesellschaft sind noch minimal. Die Forschung gib dem Leser eine weite Übersicht über die Gefahr und Möglichkeiten von der Küberkriminalität.
Die Methode des Forschungsarbeit war die Anketbefragung. Am Anfang der Arbeit gestellte Hypothese, dass die meisten Schüler and Gymnasium Kilingi-Nõmme mit Küberkriminalität ständig zu tun haben , wurde bestätigt.
ALLIKALOEND
Wikipedia (2010). Computer crime
URL: http://en.wikipedia.org/wiki/Computer_crime [21.12.2010]
Weber , Tim. Cybercrime threat rising sharply, BBC News, 31. jaanuar 2009
URL: http://news.bbc.co.uk/2/hi/business/davos/7862549.st m [20.02.2010]
Smith, Dawn . Where do computer viruses come from?, Ezine Articles, 2. detsember 2008
URL: http://ezinearticles.com/?Where-Do-Computer-Viruses-Come-From?&id=1448955 [15.03.10]
Enigma Software (2007). Cybercrime top 20 countries pie chart
URL: http://www.enigmasoftware.com/wp-content/themes/default/images/cybercrime-top-20-countries-pie-chart.jpg [01.03.2010]
Antonopoulus, Andras M. Practical identity protection you can use, Computerworld, 27. oktoober 2009
URL: http://www.computerworld.com/s/article/9139992/Practical_identity_protection_you_can_use?taxonomyId=82 [12.02.2010]
Kallas, Riina . Andmeturbe ekspert: küberkuritegevus on suurem kui globaalne narkoäri, 11. märts 2009
URL: http://www.arileht.ee/artikkel/461703 [14. 03. 2010]
Beichner, Aare. (2009). Arvutikaitse
dspace .utlib.ee/dspace/bitstream/10062/5816/1/ Kirna .ppt [03.01.2010]
Justiitsministeerium, kriminaalpoliitika osakond (2009). Kuritegevuse statistika jaanuar 2009
URL: http://www.just.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=40301/Kuritegevuse+kuu%FClevaade+2009+01.pdf [29.12.2010]
Karistusseadustiku muutmise seadus (2008). Riigi Teataja I, 13, 87
URL: http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12937096 [25.03.2010]
Karistusseadustiku ja selle muutmisega seonduvate seaduste muutmise seadus (2007). Riigi Teataja I, 13, 69
URL: http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12789872 [25.03.2010]
Karistusseadustiku ja selle muutmisega seonduvate seaduste muutmise seadus (2007). Riigi Teataja I, 13, 69
URL: http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12789872 [25.03.2010]
Elektroonilise side seaduse, infoühiskonna teenuse seaduse, karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seadus (2006). Riigi Teataja I, 31, 234
URL: http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=1044587 [25.03.2010]
Karistusseadustiku muutmise seadus (2008). Riigi teataja I, 13, 87
URL: http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12937096 [25.03.2010]
Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadus1 (2005). Riigi Teataja I, 24, 180
URL: http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=895473
Karistusseadustiku muutmise seadus (2009). Riigi Teataja I, 51, 348
URL: http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13230375 [25.03.2010]
Karistusseadustiku ja selle muutmisega seonduvate seaduste muutmise seadus (2007). Riigi Teataja I, 13, 69
URL: http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12789872 [25.03.2010]
LISAD
Lisa 1
Küsitlus
1. Palun märkida vahemik, kus klassis käite *
- 7.-9. klass
- 10.-12. klass
2. Milliste küberkuritegevusliikidega olete kokku puutunud? *
- Rämpspost (spämm)
- Arvutiviirused
- Identiteedivargus
- Kiusamine Interneti teel
- õngitsemine (phishing – kuritahtlik protsess, mille käigus üritatakse omandada teise isiku andmeid)
- Piraatlus
- Pettus läbi Interneti
- Kelmus
- Interneti teel narkootikumidega kauplemine
- Vihkamisele õhutavad sõnumid
- Ei olegi kokku puutunud
3. Kui tihti kasutate arvutit? *
- Iga päev
- Mõned korrad nädalas
- Harvem
- Ei kasutagi
4. Milleks kasutate arvutit? *
- Suhtlemiseks
- Õppimiseks
- Uudiste lugemiseks
- Töö tegemiseks
- Meelelahutuseks
- Ei kasutagi
5. Mitu korda puutute nädalas keskmiselt kokku küberkuritegudega? (kaasa arvatud spämm) *
- Vähem kui üks kord
- Üks kord
- Kuni 5 korda
- Veelgi rohkem
- Ei puutugi
21
100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 21 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-02-16
Kuupäev, millal dokument üles laeti
106 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Andras B.
Õppematerjali autor
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid