Christoph Kolumbuse elulugu Christoph Kolumbus (arvatavasti 1451 arvatavasti Genova Itaalia 20. mai 1506 Valladolid, Hispaania) oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. aastal ületas Kastiilia (Hispaania) lipu all Atlandi ookeani ja jõudis Ameerikasse. Ta lähtus arvestusest, et Maa kerakujulisuse tõttu peab laev jõudma Euroopast Kaug-Itta ka lääne suunas liikudes. Kuigi viikingite laevad jõudsid Põhja- Ameerikasse ligi 500 aastat enne Kolumbuse retke, tekkis Euroopal püsiv kontakt Uue Maailmaga alles tänu Kolumbuse avastusele. Kuigi Kolumbus oli palunud enda surnukeha toimetada Ameerikasse, maeti ta esialgu siiski Valladolidi kloostrisse. Kolm aastat hiljem sängitati säilmed ümber Sevillasse. Lõpuks lubati Kolumbuse pojal transportida koos mehe põrmuga ümbermatmiseks Santo Domingo katedraali, kuhu säilmed jõudsid 1541. aastaks. Sinna jäid mõlemad kuni 1795. aastani, mil Hispaania loovutas Haiti saare
Armastas ujuda. Huvitus ajaloost ja kirjandusest. Esimene teadaolev armumine oli kuueteistkümneaastaselt, sest armumist marysse kirjeldab luuletustest. Aasta hiljem astus Cambridge'i. Neil aastail ilmus temalt anonüümne luulekogu. Siis ilmus ,,Jõudetunnid", mis sai kriitika aluseks. Byron ei jätnud jonni, vaid vastas kriitikale luuletusega ,,Inglise bardid ja soti kriitikud". Kui oli 2I sai temast lordidekoja liige, seal trotsis traditsioone. Tegeles poliitikaga. Võttis ette pika Euroopa retke (Portugal, malta, albaania, kreeka, türgi, ujus üle Hellespontose väina).Kirjutas teose ,,Child Harold", kus kajastab kaasajaprobleeme, loodust ja armastust. Ta kritiseeris võõrvõimu vallutusi (sel ajal vallutas Napoleon Euroopat). Ta oli 3 aastat Inglismaalt ära, siis naaseb ja abiellub jõuka naisega. Nende abielu kestab ligikaudu aasta, sest Byronil tekivad tunded oma poolõega. I8I6.aastal lahkub Inglismaalt jäädavalt. Veel enne avaldab ta poeeme (põhiliselt idapoeemid, mis
inimest, aga viimastel aastaltel on seda Eestimaa ääreala külastanud ca kümme tuhat huvilist aastas Eestist, Lätist, Soomest, Rootsist, Venemaalt, USAst, Kanadast, Saksamaalt, Inglismaalt, Egiptusest, Itaaalisast, Kreekast, Portugalist ja isegi Indiast ning Austraaliast. Magnetiks on saanud 1999. aastal rajatud Metsavenna talu, mis pakub enneolematut punkriturismi - vöimalust osa saada metsavenna retke raaames ühest Eesti ajaloo järgust koos metsavenna punkri külastusega. Peente okaspuupalkidega vooderdatud punker on kaevatud mäenölva sisse. Punkrisse on sisse ehitatud magamisnarid ja pisike laud. Mehelikult nappi ja askeetlikku interjööri pääseb redeliga ja nüüd ka juba mäekülje sisse ehitatud käigust ukse kaudu. Just sarnastes punkrites elasid neljakümnendate teises pooles ja viiekümnendate alguses sajad vaprad, kuid samas önnetud mehed oma pealesunnitud hundielu.
PK.1148. Loodusturismi alused. Kordamisküsimused 2016. Marika Kose. 1. Selgita loodusturismi mõistet laiemas ja kitsamas mõttes. Kitsamas mõttes: loodusturism sisaldab kogu turismi, mis põhineb loodusel. Laiemas mõttes: Loodusturism on turismitegevus, mis pakub inimestele võimalusi külastada paiku, mille looduslikud omadused on neile atraktiivsed. Loodusturismi tootes on tähtsad looduses viibimise intensiivsus ja elamused. Loodusturism on laiemalt kõik looduskeskkonnas toimuvad turismivormid, -liigid, - viisid ja kitsamalt turismiliik, kus loodus on objektiks, eesmärgiks ja motivatsiooniks. 2. Selgita turismivorme: maaturism, loodusturism, agroturism, ökoturism, säästev turism, seiklusturism, aktiivne puhkus, rekreatsioon, alternatiivturism, massiturism ● Maaturism - maapiirkondades aset leidev, kohalikul kultuuripärandil ja elulaadil baseeruv väikesemahuline, kohalike inimeste po...
linnuse. · 14941535 - Liivi ordumeistriks oli Wolter von Plettenberg, keda on peetud üheks võimekamaks sellel kohal. · 1494 - suurvürst sulges Hansa kaubakontori, Liivimaal kardeti sõda Moskvaga. · 1498 - Liivimaa seisused otsustasid hakata valmistuma ennetavaks sõjaks Vene (Pihkva ja Moskva) vastu. · 1500 - sõlmitakse liit Leeduga. · 15011502 - Liivimaa-Moskva sõda. Liivimaalased tegid kaks retke Pihkvamaale, kuid ei suutnud linna vallutada. Venelaste vasturetk 1501/1502 talvel oli taas ohvriterikas. · 1502, 13. september - toimus Smolino lahing, mille liivimaalased võitsid. Seda on peetud otsustavaks pöördeks sõjas, kuid tõenäoliselt oli tegu siiski suhteliselt vähetähtsa lahinguga. · 1503 - Moskvaga sõlmiti Leedu vahendusel 6-aastane vaherahu. · 1508 - Liivimaa talupoaegadelt võeti relvakandmise õigus
Euroopa ristiusustamine kestis üle 1000 aasta. Viimasena ristiti leedukad (1386). 2. Kuidas kujunes piiskopiametist paavstiamet. Piiskopi ametist kujunes paavstiamet tänu keisrivõimu nõrgenemisele Lääne-Roomas, mis suurendas Rooma piiskopi religioosset ja poliitilist tähtsust. 3. Paavstiriigi teke. Paavstiriik tekkis 756. a, kui Pippin Lühike suundus sõjaväega Itaaliasse kaitsma paavsti langobardide vastu. Võiduka retke puhul kinkis Pippin Rooma ja Ravenna ümbruse ja Kesk- ja Põhja Itaalias paavstile ning ning sellega pandi alus paavstiriigi tekkele. 4. Kloostrite reeglid. * Kõikidele uustulnukatele kehtestati noviitsiaeg. * Pühitsemisel tuli anda vaesuse, kasinuse ja kuulekuse vanne. * Ei tohtinud olla omandit. * Tuli paastuda. * Tuli järgida päevaplaani. * Reeglina ei tohtinud kloostrist lahkuda. Kloostrisse mineku põhjused.
kaugusel asuvasse Concordi linna, saatis Gage tugeva garnisoniüksuse seeda sõjavarustust konfiskeerima. Seejärel tungisid britid Concordi. Ameeriklased olid küll enamiku laskemoona minema viinud, kuid britid hävitasid veel viimse, mis alles oli. Vahepeal mobiliseerusid Ameerika maameeste väed ja hakkasid Consordi poole liikuma, et Briti sõdureile kaotuse eest kätte maksta, kui nood olid asunud pikale teekonnale Bostonisse. Kogu retke jooksul olid inglise sõdurite erepunased kuued heaks märklauaks kiviaedade, küngaste või mõne majanurka taha peitunud laskureile, kes kuulsid "Middlesexi küladest ja farmidest" pärit miilitsasse. Selleks ajaks, kui kurnatud sõdurid Bostorisse vaarusid, oli 250 neist tapetud või haavatud. Ameeriklased olid kaotanud 93 meest. Vaatamatarelvastatud kokkupõrkele oli Inglismaast lõpliku lahkulöömise võimalus nii mõnelegi Kontinentaalkongressist osavõtule vastumeelt.
kasvatatakse sissetoodud angerjaid). Magevees ning vähesoolases vees Läänemere rannikul elavad peamiselt vaid emased angerjad, isased Läänemerre üldiselt ei satu. Piisavalt suureks kasvanud angerjatega(kümne, viieteistkümne või isegi kahekümne aastaselt) toimub taas muutus: nad omandavad heledama värvuse, süvaveekaladele sarnaselt pungis silmad ning lahkuvad magedast veest ookeani. Kaheksa tuhande kilomeetrise retke Soome lahest Sargasso merre läbivad meie angerjad pooleteise aastaga. Märgistamise teel on välja selgitatud, et soodsates tingimustes läbivad nad kuni 50 km ööpäevas. 1.2. ASURKOND VÕRTSJÄRVES Loodusliku rändetee sulgemine hüdrotehniliste ehitistega on ahendanud angerja levila piire. Angerja teekond Atlandi ookeanist Võrtsjärve on kulgenud läbi Põhja- ja Läänemere, 12.11.2009
Tema kirjanikutee algust märgib lennukas ,,Ood noorusele". Selles kutsub M. üles võitlema ja armastama. Ood ringles aastaid käsikirjaliselt, olles eriti populaarne üliõpilaste seas. M. esikkogu ,,Ballaadid ja romansid", mis äratas tähelepanu oma ärske tundelisusega, märkis poola luules klassitsistlik-valgustusliku ajastu lõppemist. 1823. aastal pagendati M. Venemaale, kus ta kohtus kirjanikega ning tegi ka retke Krimmi, mille põhjal ta kirjutas teose ,,Krimmi sonettides". Venemaal valmis ka Leedu ajaloo teemaline poeem ,,Konrad Wallenrod" (1828), mis kajastab ühtlasi dekabristide ülestõusu mahasurumise järgseid meeleolusid. 1829. a. õnnestus M.-il Venemaalt pääseda ja sellest alates elas ta maapaos, peamiselt Pariisis. Pagulaisaastail valminud värssromaani ,,Pan Tadeusz" on nimetud Poola rahvuseeposeks. Sàndor Petöfi (1823-1849)
itaalia kartograaf, kaupmees ja maadeavastaja. Ta on läinud ajalukku sellepärast, et ta avastas Uue Maailma, mille nimeks pandi hiljem Ameerika. Ta oli 30-aastane, kui sai esimest korda juhtida kaubalaeva. 1492- aastal kolis ta Sevillasse elama. Aastal 1497 varustas ta Kolumbuse laevastikku reisiga Uude maailma. 10. mail 1497 aastal väljus Vespucci Hispaania kuninga nimel, et jõuda Lõuna-Ameerikani. See oli esimene reis, mil ta ületas ookeani, üks aasta enne Kolumbust, kuid retke asjaolud on vaieldavad. Teine reis, kus ta ületas ookeni, toimus 1499-1500 aastal, avastas Amazonase suudme. Kolmandal reisil uuris Brasiilia rannikut. Neljandat reisi tegi ta koos Portugali meresõitja N. Coelhoga`ga, aastal 1502. see reis tõi Lissaboni laevatäie värvainet andvat puitu. Saksa õpetlane Waldseemüller nimetas uue mandri Vespucci eesnime järgi Ameerikaks. Praeguseni on Vespucci merereisid kahtluse all, sest dokumente pole alles jäänud.
o Rüüstama hakkati alles maakonna põhjaosas. · Seejärel hakati kogunema Lõhavere linnuse alla, mis kuulus vanem Lembitule. o Linnuses olevad eestlased astusid esimestele ründajatele julgelt vastu ja ajasid neile hirmu peale. · Piirajatel õnnestus linnus siiski kolmandal päeval põlema süüdata. o Eestlased ei suutnud tuld kustutada ning olid sunnitud välja tulema ja alla andma. KOLME MALEVA MANÖÖVER · Põrast Ridala retke ja Leole linnuse alistamist hakkasid eestlased otsustavalt tegutsema · Koostati laiaulatuslik vastupealetungi kava, mille lõppeesmärgiks sai siinse piirkonna saksa koloonia täielik hävitamine. · Plaanikohaselt pidid saarlased sulgema Väina jõe suudme ja piirama sisse riia linna. · Läänlaste ülesandeks oli Toreida liivlaste ründamine, sakalastel ja ugalastel latgalite ahistamine, et need, kui sakslaste abilised ei saaks neile appi minna.
Miks toimus niisugune pööre?1.Liivimaa ristisõja ja vallutamise taga seisis jõuliselt Hamburgi-Bremeni piiskop.2.Ristisõda toetasid saksa kaupmehed. Saksamaa ja Vestfaali rüütlid olid meelsasti valmis ristisõja kutsele vastama. Neis piirkondades oli ristisõda jutustatud juba aastakümneid. Sooviti oma vendadele ja noorematele poegadele seisukohaseid valdusi hankida.Nii oli saavutatud huvide täielik kooskõla. Henrik-Läti Henriku teatel korraldasid eestlased 1210. a. Suurema retke latgalite alale ja piirasid lom päeva üht tähtsamat mõõgavendade tugipunti Võnnut. Kaupo-liivlaste vanem Lembitu-Sakala vanem Mõõgavedade ordu-1202.a asutati. Tänu spartalikule elukorraldusele, religioossele motiveeritusele ja tugevale distsipliinile kujunesid mõõgavennad ristisõdijate väe tuumikuks. Ordu allutati küll piiskopile, kuid hakkas peagi ajama iseseisvat poliitikat ja kujunes Riia piiskopile ohtlikuks konkurendiks.
Nii mõnigi kord oli peanaine vaarao õde või poolõde. Sageli oli peanaisel arvestatav mõju ka riigiasjade, eeskätt õukonnasisestel probleemide arutamisel. Naiste postitsioon oli Egiptuses nii perekonnas kui ka ühiskonnas tervikuna üsna kõrgel kohal. Ülemkihti kuuluvad naised olid sageli kirjaoskajad ja üksikutel juhtudel oli naisi ka kohtunike ning madalamate riigiametnike seas. 17. Mis on Rosette`i kivi? Rosette kivi leiti 1799. aastal Prantsuse vägede retke ajal Põhja-Egiptusest Rosette'i linna juurest. Sellele on raiutut üks ja sama egiptuse kreeklasest kuningale Ptolemaios Epiphanesele pühendatud tekst kolmes variandis: Egiptuse hieroglüüfkirjas, egiptuse hilisemas, lihtsustatud demootilises kirjas ning kreeka keeles. Võimalus neid kirju võrrelda andis Prantsuse egüptoloogile Jean Francois Champollionile võtme egiptuse kirja ja keele desifreerimiseks. 18. Milline oli aastaaegade vaheldumisega seotud müüt Vana-Egiptuse religioonis?
Vältida tuleks n.ö. “ülepakkimist”, sest liiga soojalt riietudes on probleemiks mahajahtumine vähimalgi peatumisel. Pigem riietuda nii, et peatudes oleks võimalik riideid juurde lisada. Siis võiks võimalusel ka midagi sooja juua või pikemal matkal isegi süüa kaasavõetud kergestiseeditavat ja energiarohket toitu ( rosinad, energiabatoonid). Tõsisema pakase või vinge tuule puhul katta nägu ja suu kattemaskiga. Tunnetada oma jõuvarusid, nende piisavust ja jaotamist retke lõpetamiseks. Võimalusel tuleks sõita ühises rühmas. Muidugi oleks hea suusatada koos sama tasemega kaaslastega, aga kui grupp on erinev ja eesmärgiks pole võistlus, siis tuleks lähtuda nõrgimast rühma liikmest. Kõik talvistes oludes plaanitavad peatused tuleb teha lühikesed, et vältida mahajahtumist. Ohutus suusatamisel Ohutu kukkumine Õige kiiruse valik Teiste suusatajatega arvestamine Suusatamine harrastusena X keskuse suusaradade iseloomustus
Rüüsteretked Ridalasse ja Sakalasse. 1215. aasta alguses tegid sakslased koos abivägedega suurema sõjakäigu Põhja- Läänemaale Ridalasse. See oli eestlastele täiesti ootamatu, sest Toreida rahu pidi kestma sama aasta kevadeni. Sama aasta kevadel ilmus sakslaste ja nende liitlaste vägi Sakalasse. Rüüstama asuti siiski alles maakonna põhjaosas. Seejärel hakati kogunema Lõhavere (Leole) linnuse alla, mis kuulus vanem Lembitule. Kolme maleva manööver. Pärast Ridala retke ja Leole linnuse alistamist hakkasid eestlased otsustavalt tegutsema. Koostati laiaulatuslik vastupealetungi kava, mille lõppeesmärgiks sai siinse piirkonna saksa koloonia täielik hävitamine. Ugandi ja Sakala alistuvad. 1215. aasta suvel tegid sakslased ja eriti latgalid mitmeid laastavaid rüüsteretki Ugandisse. Sõdida lubati seni, kui eestlased nõustuvad ristimisega ja alistuvad või hävitatakse nad täielikult. Ugalaste olukord oli muutunud lootusetuks. Abi polnud
ähvardavalt nii Võrule kui ka Valgale. Siiski tõrjus Rahvavägi kõik rünnakud tagasi ning haaras uuesti initsiatiivi. Säästmaks maad uutest purustustest otsustati viia sõjategevus Eestist väljapoole. Selleks teostati 1919. aasta mais mitu suurt operatsiooni. Narva alt pealetungile läinud Vene valgekaartlik Põhjakorpus lähenes Petrogradile, lõunarindel vallutasid Eesti Rahvaväe üksused Pihkva, Lätis aga sooritas Eesti ratsavägi 200 kilomeetrise retke, jõudis Väina (Daugava) jõeni ning lõi enamlased välja suuremast osast Lätist. LANDESWEHRI SÕDA Lätis kohtas Rahvavägi uut vaenlast. Läti Ajutine Valitsus polnud suutnud luua küllalt tugevaid rahvuslikke sõjajõude ja pidi seetõttu tuginema baltisaksa vabatahtlikest koosnevale maakaitseväele (Landeswehr) ja Saksa sõjaväeüksustele. Sakslased aga, kes polnud loobunud unistustest liita Baltikum Saksamaaga, kukutasid sõjalise riigipöörde käigus Läti Ajutise valitsuse ning
ettekujutuste ja ruumihorisondi servval viimasena ülisoortest maailmadest. Need maastikuta tormised maailmad: kauged,vvõõrad, hoomamatud. Olles miljoneid aastaid vanemad ja sadu kordi suuremad kui Maataolised kivised planeedid, sisaldavad hiiud Päikesesüsteemi ürgainet. Et need maailmad saaksid meile mõistetavaks, selle eest oleme tänu võlgu kosmosesondile Pioneer, mis tegi uurimisretki 1973. aastal. Enne aga pidi kosmoselaev pidama vastu 130 miljonit kilomeetrit retke läbi taevase miinivälja, läbi asteroidide vöö. Marsi ja Jupiteri vahel asetsevad asteroidid moodustavad eraldusriba, mille laius on suurem kui kaugus Maalt Päikeseni. Asteroidide suurus ulatub tolmukübemest kuni väikese riigi mõõtudeni ja kuigi juba 1970. aastate algul teadsid astronoomid üsna hästi, kus paiknevad suuremad asteroidid, polnud kellelgi aimu, kui palju väiksemaid kive võib vöös ringi kihutada. Seitse kuud muretsesid NASA uurijad, et nende sond
laastasid laialdaselt.Järgmine kallaletung leidis aset Lõuna-Inglismaal aastal 892-895.Selle lahingu ajas nurja kuningas Alfred Suur ja viikingid pöördusid mandrile tagasi.Nende sündmuste tõttu voolas suur osa läänemaade rikkustest Skandinaaviasse ning Lääne- Euroopasse rajati palju Skandinaavlaste enklaave. 3) Mis riigid võtsid viikingid üle?-(lk.118-119) Vastus:sotimaa põhjaosa,Shetlandi,Orkney'i ja lääneranniku saared kuni Mani saareni. 4) Kirjellda viikingite retke aastal 880?-(lk119) Vastus:Sel ajal ei ulatunud viikingitest kaupmeeste retked enam Kaspiani, vaid moslemitega kaubeldi Volga bulgaaride turgudel. 5) Kuidas kujunes välja trükikunst?-(lk193) Vastus:See oli omal ajal jahmatamapanev tehniline idee, mis seisnes selles, et tinast valmistati tuhandeid ühesuguse suurusega ja kujuga kirjatähed, kaeti trükivärviga ning suruti vastu paberit või vasikanahast valmistatud pärgamenti, mis pärast kuivatamist kaeti trükikirjaga ka
Flandria linnu toetas Inglise kuningas, nad purustasid 1302 prants. Väed. Saksa kaubalinnad tunnistasid valitseja ülemvõimu, kuid toimetasid siseasju iseseisvalt. 20.Kaugkaubanduse, rahamajanduse ja panganduse seos §22Kaubandus nõudis metallraha kasutamist ning oli vaja ininimesi kes teevad vahet müntidel ja nende väärtustyel. Samuti oli vaja laevu varustada, kuid üks kaupmees ei suutnud suurt laeva varustada, siis tehti kaubaretki koos. Üks varustab ja teine mähitab ja teeb retke teoks. Hiljem spetsialiseerusid mitmed rikkad kodankud laenamisele ja vahetamisele. Raha laenati kõrge protsendiga, kuid see ei olnud probleem,sest retk oli väga tulus. Rahalaenamise ettevõtetest kujunesid pangad 21.Linnade üldilme §23Aadlisuguvõsad rajasid linnadesse enda kindlustatud majad, millega kodanikud ehituse uhkuselt võistlema hakkasid. Tsunftimeistrite majades oli nii nende töökoda kui eluruumid
· tema peateos ,,Aeneis" o pühendub rooma legendaarsetele eelkäijatele o seni oli puudunud Homerose eepostega võrreldav tegelaskuju o valis selleks tegelaskujuks juba homerosest läbi käinud Aenase o pärimuse järgi oli Aenas tulnud peale trooja rõda Itaaliasse ja pannud siin aluse valitseja soole millest hiljem võrsus rooma linna rajaja Romulus o Kirjeldab trooja hävitamist ja Aenase pikka ja rasket retke o Aenase ja Dido armastusest Ajalookirjutus · varaseimad teated roomast pärinevad kreeklaste kirjutistest · ise üritasid kirja panna ajalugu 3. saj eKr kuid pole säilinud. · selgema ettekujutuse annavad alles vabariigi lõpu ja varajase keisririigi ajaloolaste teosed. · Caesar on tuntud ka ajaloolasena o teoses ,,Märkmeid gallia sõjast" käsitleb ta lihtsas ja erapooletus stiilis oma vallutussõdu
Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli Balti ristisõdade, mis toimusid 1180. 1290. aastatel, üks osa. Muistset vabadusvõitlust dateeritakse tavaliselt aastatega 12081227. Nimetuse ja hinnangute problemaatika Termin 'eestlaste muistne vabadusvõitlus' tuli kasutusele 1920. aastate Eesti Vabariigis. See mõiste tekkis seoses Vabadussõjaga, sest tekkiv rahvuslik eesti ajalookirjutus nägi võimalust siduda kokku kaks suurt eestlaste võitlust: muistse vabadusvõitluse, mis kaotati, ja kaasaegse vabadussõja, mis võideti. Selle kontseptsiooni selgrooks oli seisukoht, et eestlased on juba alates 13. sajandist pidevalt vabaduse taastamise poole püüelnud ning sellega seoti nii Jüriöö ülestõus, 1560. aasta talurahva ülestõus Läänemaal kui ka Mahtra sõda. Lisaks suhtuti 13. sajandi eestlasesse väga moderniseerivalt: usuti, et muinaseestlastel oli juba tugev rahvusliku ühtsuse tunne, Muinas-Eesti aga peaaegu kui ühtne riik, mille maakonnad tegutsesid ...
Laenutatakse ka talus olevaid sõiduriistu ümbruskonnaga tutvumiseks. Aktiivne puhkus: Aktiivne tegevus on puhkamise üks vorme. Aktiivse puhkusega käivad sageli kaasas sellised tegevusalad, nagu golf, tennis, ratsutamine, kalastamine, mägimatkad, rattamatkad ja palju muud, millest mõned, nagu näiteks golf, tennis ja mõned muud sarnased tegevused, on koondunud klubidesse. Aktiivse puhkuse üks vorme on safarid. Safari mõiste tuleb suahiili keelest ja tähendab retke või teekonda. Safari on jahiretk fotoaparaadiga, varem relvaga. Safarid toimuvad erinevas looduskeskkonnas. Tuntumaid on safarid dziipidega Aafrika eluslooduse jälgimiseks ja ka tuntuimad safaripiirkonnad asuvad Ida-Aafrika loodusparkides (Marai, Mana, Keenia ja Tansaania). Lisaks dziibisafaritele võib korraldada seiklussafareid õhupalliga, mägedes ronides, sukeldudes, kalastades, kanuuga sõites, ratsutades, jalgsi kõndides või külmakõrbetes suusatades
sokolaadi ajaloost. Nagu eespool mainitud oli vanimaks tooteks, mida toidu magustamisel kasutati mesi. Olemuselt on mesi suhkrute küllastunud lahus, mis on tekkinud mesilaste ensüümide toimel. Mesi on väärtuslik, hästi omastatav toiduaine. Ammusest ajast on mett tarvitatud ka ravi- ja kosutusvahendina ning kosmeetikas. Mee tõrjus välja suhkur. Suhkru tootmine ja tarbimine algas Indias ligikaudu 3000 aastat e.m.a.. Eurooplased tutvusid suhkruga Aleksander Suure India retke ajal, mis toimus 327. aastal e.m.a.. Esmamulje oli vapustav - Indias kasvab taim (roog), mis ilma mesilasteta annab mett! Hiinas nimetati suhkrut algselt kivimeeks, Egiptuses tunti seda India soola nime all. Suhkru võidukäigu aeglust tõestab seegi, et Londonis jõuti suhkrutootmiseni alles 1544.a, Venemaal aga veelgi hiljem - alles 1718. aastal. Loomulikult kasutati nendes rafineerimistehastes sisseveetud toorainet. Kaugus ja eksootilisus muutsid suhkru väga kalliks
erinevad murdumisnäitajad. Rene ssanss Tekkis XIV sajandil Itaalias. Rikkaimad vabariigid olid mereäärsed Veneetsia ja Genua (kaubandus) ning Firenze (kalevitööstus ja pangandus). Trükikunst - Gutenberg. Esimesena trükiti aastal 1455 piibel. Christoph Kolumbus 1492 Ameerikasse, ise arvas, et Indiasse. Vasco da Gama (Portugal) 1498 Indiasse. Amerigo Vespucci (Firenze astronoom) kordas retke ja tegi kindlaks, et tegu on uue mandriga. Magalhāes (Portugal) 1519-1522 ümber maakera Reformatsioon - 1517.a. naelutas Martin Luther Wittenbergi kiriku uksele 95 teesi, milles mõistis hukka õpetuse indulgentsidest ja nendega kauplemise. Juuliuse kalender reformiti paavst Gregoriuse poolt 1582. aastal. Reform seisnes selles, et iga 400 aasta kohta jäetakse kolm lisapäeva ära. ROMANTISM - Prantsuse kodanlik revolutsioon 14. juuli 1789 – Bastille vallutamine 1792 – Esimene vabariik
Puhkes katk 1212.a sõlmiti Toreida vaherahu kolmeks aastaks. Vabadusvõitluse teine periood1215 1220(1) 1215 - Sakslaste rüüsteretk Põhja-Ridalasse. Toimus enne vaherahu lõppu- Sakslaste võit. 1215 rüüsteretk Sakalasse suudeti alistada Sakala maakonnakeskne linnus. Lõhavere.(leole) Eestlaste 3 maleva retk. 1) saarlased Riia linna ründamine 2) Läänemaalased Toreida linnuse ründamine 3) Sakalased ja Ugandlased latkaleid ründama. Vastuseks korraldasid Sakslased retke Ugandisse. 1215 a . lõpuks ristiti ka Sakala. Jõudude vahekord oli muutunud Sakslaste kasuks 1217 veb. ründasid Eestlased koos Venelastega Otepää linnust, mis oli sakslaste valduses. Oli edukas. Sakslased läksid minema. Eestlased suutsid kokku koguda 6000 meest. 1217 21 sept. - Madisepäeva lahing - Eestlased kaotasid, aga see ei murdnud Eestlaste võitlusvaimu. Albert sai aru, et on abi juurde vaja. Otsis abi Taanist, sai seda.
Kuna abi oli tulemas ,hakkasid eestlased põgenema .Sakslased hakkasid piirajaid jälitama , lootuses neid karistada. Metsas Ümera jõe ääres , pidasid eestlased ootamatult kinni sakslased , liivlased ja latgalid . Tänu sellele ootamatule rünnakule , saatis eestlasi edu .See võit andis neile jõudu ja julgust .Üle kogu maa saadeti laiali saadikud , teatega võidust . Vaenlaseid see ei heidutanud ja laastamised jõudsid üha lähemale Eestimaa südamele .Mandrieestlased tegid ühise retke vaenlase tagalasse aastal 1211 . Nad tahtsid Turaida linnuse ära vallutada . Plaan oli ilus , aga tulemus verine . Eestlasi ründas ootamatult ristisõdijate vägi .Aastal 1212 sõlmiti kolmeks aastaks vaherahu . Mõlemad pooled vajasid aega puhkamiseks ja kosumiseks . Kahjuks said vaenlased sellest rohkem kasu kui eestlased , sest juba enne vaherahu korraldasid vaenlased uusi hävitavaid retki .Liitlasi otsiti nii Novgorodist kui ka Pihkvast ,
vallutada. Uus riik 1550-1069 U 1550 1540 vallutas Ahmosis I (1550 1525; Kamosise vend, keda loetakse 18. dünastia rajajaks) Avarise, tõrjus hüksoslased Egiptusest välja ja taastas riigi ühtsuse. Hüksoslasi jälitades tungis Ahmosis Palestiinasse, algatades nii Egiptuse edasitungi Aasia suunas. Sõjaretkega Nuubiasse taastas ta Egiptuse ülemvõimu kuni teise kärestikuni. Thutmosis I (1506 1493) laiendas ülemvõimu Nuubias kuni neljanda kärestikuni ja tegi eduka retke Süüriasse, püstitades võidusamba Karhemisi linna juures Eufrati kaldal. Riigi pealinna viis ta tagasi Memphisesse, Teebast aga kujundas suure- joonelise Amoni kultuskeskuse. Arvatavasti oli Thutmosis I esimene kuningas, kes lasi end matta kaljuhauda Teeba läänekaldal, pannes nii aluse valitsejate matustele Kuningate orus. Teebast sai riigi tähtsaim kultuskeskus, kus jumalate templid paiknesid jõe idakaldal, kuningate hauad koos hauatemplitega aga läänekaldal.
otsing. 10.a. suri tema vanaonu, kes jättis poisile lordi tiitli ja lossi. Tema olemus oli vastuoluline nagu emalgi-kord seltskondlik, kord üksik. Esimene teadaolev armumine 16.a., väljendas seda luuletustes. 17.a. läks Cambridge'i. Ilmus I luulekogu anonüümselt, 1807 II luulekogu, mis sai kõva kriitikat. Vastas kriitikale luuletusega ,,Inglise bardid ja Soti kriitikud". 21.a. sai lordide koja liikmeks. Tegeles poliitikaga lühikest aega. Võttis ette Euroopa retke poliitika asemel. Reisi vältel kirjutas kaks esimest osa ,,Childe Haroldi palveränd". Ühest küljest oli reisikiri, aga ka arutles ja üldistas poliitilist olukorda, kujutas loodust, ettetulnud armastust, need kõik olid põimunud. Kõike seda hoogsas, ladusas ja kaunis keeles. Kritiseeris võõrvõimu vallutusi, oli aeg kus Napoleon vallutas Euroopat. Pöördus inglismaale tagasi pärast 3 aastat. Oli abielus kauni ja jõuka naisega, aga nende kooselu ei klappinud
Selles peatükis tulebki juttu esimestest suurtest maadeavastajatest, kelle rolli ei saa maailma geograafilise loo kujunemise juures sugugi alahinnata. 1.1 Bartolomeu Dias (1450-1500) Bartolomeu Dias (1450-1500) - Portugali meresõitja ja maadeavastaja, kes purjetas 1488 esimese teadaoleva eurooplasena ümber Hea Lootuse neeme Aafrika lõunatipus, kus ta ka 1500. aastal tormi ajal hukkus. 1487. aasta suvel alustas Dias retke ümber Aafrika, millega rajas ta uue meretee muu maailmaga edukamaks kauplemiseks. Ümber Aafrika kulgeva väila avastamine oli oluline, sest eurooplased said esimest korda võimaluse kaubelda otse Aasia ja Indiaga, vältides Lähis- Ida maateid ja vahendajaid.(vt. lisa 2) Lõpuks tõi see kaasa Atlandi ookeani äärsete kaubandusmaade tõusu ning Lähis-Ida ja Vahemere maade languse järgnevatel sajanditel (Vikipeedia. Bartolomeu Dias. 12.02.2016). 1.2 Christoph Kolumbus (1451-1506)
Puuvõõriku austamine on tänapäevani säilinud Inglismaal, kus ta jõulude ajal tähendab inglise perekonnale sama mida meile kuusk. 4. Britannia Rooma provintsina 1. saj. eKr 5. saj. pKr. 1.saj. eKr. vallutas Caesar Gallia, oli aja küsimus, mil Rooma riigi piirid jõuavad ka Inglismaani. Roomlased olid kuulnud gallidelt st Prantsusmaa aladel elanud keltidelt, et tegemist on müstilise maaga, kus on rikkalikult kulda ja hõbedat. Caesar sooritas 1. saj. eKr Inglismaale 2 retke, kuid neid retki ei saa kokkuvõttes edukateks nimetada. Caesari märkmed on oluliseks allikateks Inglismaa varaseima ajaloo uurimisel. Ligi sajand hiljem 1. saj. pKr. keiser Nero ajal - läksid roomlased ,,uuele katsele". Roomlaste järeldus: saar on väärtusetu, sõdida selle nimel ei tasu, ainsaks väärtuseks on sitked orjad. Roomlastele osutati visa vastupanu, kuid järk-järgult õnnestus roomlastel oma võim kuni enam-vähem tänapäeva Soti aladeni kehtestada
Selle rännaku nimi on Hajj ( Hadzi) ning on suurim iga-aastane palverännak maailmas. Selle umbes kahe kuu jooksul külastab Mekat umbes 2 miljonit inimest. Turism on populaarne ka teistel aastaaegadel, kuid palverännakut saab sooritada vaid kindlal ajal. Mekasse võivad siseneda vaid moslemid, mitte-moslemitel on linna pääsemine keelatud. Juhul kui seda üritatakse või tõesti sisse saadakse, ootavad inimest ees rängad karistused ning isegi vanglakaristus. Retke Mekasse tuleb kaua ette planeerida, tuleb saada viisa ning ka tõend oma moseest, mis tõendaks oma moslemi- usku. Meka keskuses Suures Mosees asuv Kaaba palverännaku ajal Mediina on teine püha linn Saudi Araabias. Sarnaselt Mekaga suunduvad ka sinna enamus moslemitest palverändureid, ka sinna ei lasta mitte-moslemeid. Koht on populaarne ning püha selle 10 tõttu,et seal asub Masjid an-Nabawi ehk Prohveti moseele
Punaarmee lähenes ähvardavalt nii Võrule kui ka Valgale. Siiski tõrjus Rahvavägi kõik rünnakud tagasi ning haaras uuesti initsiatiivi. Säästmaks maad uutest purustustest otsustati viia sõjategevus Eestist väljapoole. Selleks teostati 1919. aasta mais mitu suurt operatsiooni. Narva alt pealetungile läinud Vene valgekaartlik Põhjakorpus lähenes Petrogradile, lõunarindel vallutasid Eesti Rahvaväe üksused Pihkva, Lätis aga sooritas Eesti ratsavägi 200 kilomeetrise retke, jõudis Väina (Daugava) jõeni ning lõi enamlased välja suuremast osast Lätist. LANDESWEHRI SÕDA Lätis kohtas Rahvavägi uut vaenlast. Läti Ajutine Valitsus polnud suutnud luua küllalt tugevaid rahvuslikke sõjajõude ja pidi seetõttu tuginema baltisaksa vabatahtlikest koosnevale maakaitseväele (Landeswehr) ja Saksa sõjaväeüksustele. Sakslased aga, kes polnud loobunud unistustest liita Baltikum Saksamaaga, kukutasid sõjalise
elanikkonnast) endale rida tugipunkte Kesk- ja Lõuna-Hiinas. Enese kontrolli all olevatel aladel teostasid kommunistid maareformi, millega võõrandati suurmaaomanike valdused ning moodustati Punaarmee. 1930- 1934 tegi Hiinas ainuvõimu kehtestanud Guomindangi armee viis ebaõnnestunud katset kommuniste purustada. Ebakindlaks jäänud positsioonide tõttu olid kommunistid sunnitud siiski evakueeruma. 1934-1935 toimunud nn Suure retke (käigus liikusid kommunistid pidevalt Chiang Kaisheki vägedega lahinguid lüües läbi Hiina. Mao Zedong. HIINA Jaapan alustas 1931 septembris Mandžuuria okupeerimist. Okupeeritud aladele moodustasid jaapanlased 1932 enesele alluva Mandžukuo nukuriigi, mis eksisteeris kuni Teise maailmasõja (1939-1945) lõpuni. Jaapanlased panid riigi etteotsa 1912 Hiina troonilt tõugatud mandžu päritolu viimase keiseri Pu Yi. 1932-1934
Mõõgavendade ordu – kristlik sõjaline ordu, mille moodustas 1202. preester Theoderich. Ümera lahing (1210) – Ugandi ja Sakala malevad (väeüksused) piirasid Võnnu linnust, kuna see oli sakslaste tugipunkt. Taheti Võnnu kindlus enda alla võtta. Saadi teada, et Riia alt tuleb sakslaste abivägi. Eestlased peitsid end Võnnu lähedale metsa ja seejärel ründasid sakslasi. See oli eestlaste esimene suur võit. Madisepäeva lahing (21. sept 1217) – korraldades retke läbi Läti alade, põrkasid eestlased kokku sakslastega ja algas lahing. Selles lahingus hukkus eestlaste suursugune juht Lembitu. Muhu linnuse vallutamine (1227) – viimane lahing Muistses vabadusvõitluses ja peale seda langesid Eesti alad võõrvõimu alla. 1201. – Riia linna asutamine (piiskop Albert). 1202. – moodustati Mõõgavendade ordu (preester Theodorich). 1208. – Muistse Vabadusvõitluse algus; sakslased tungivad Ugandi maakonda, kuna Ugandi elanikud
ilmtingimata ära teha, oli ronida Fuji mäele.“ – Oleks tahtnud tol hetkel ise kirjaniku asemel olla. Ka mina tahaks Fuji mäe ära vallutada kui Jaapanisse peaks ma kunagi sattuma. Kui satun kellegagi koos, siis vean kindlasti ta endaga kaasa. 43) „Fujile mineku eelõhtul olime usinalt sisseoste teinud ja hankinud varustuseks vajalikku kraami ning kuulanud tähelepanelikult ka Liisu ja Marxi nõuandeid ja näpunäiteid...“ – Ka mina kuulaks ennem nii suurt retke alustades teiste näpunäiteid ja nõuandeid ning pakiksin ka kogu varustuse kokku koos nende kui „profesionaalide“ abiga. 44) „Kui meile näidati selle kalli raha eest lunastatud magamiskohti, siis kohkusin ma sõna otseses mõttes ära – nimelt pidime magama kahekordsetel pikkadel lavatsitel nagu silgud üksteise kõrval nii, et ühe inimese pea ja teise inimese jalad on kohakuti!“ – Palju raha ei taga alati kindluse. Vahest peab ka
2500 eKr 338-30 Hellenismiperiood: Kreekas ja 800-500 Arhailine periood: 334-326 korraldas Philippos II 2000-1100 Kreeta- Elanikkonna kasv Egeuse mere Mükeene periood: Kreetal poeg Aleksander Suur vallutus- rannikul võeti Linnriikliku korralduse retke, mille tulemuseks oli kogu tekkisid lossid ja neid kujunemine kasutusele ümbritsevad linnad, kirja Ees-Aasia, Egiptuse ja Iraani pronks ja Aristokaatia teke langemine makedoonlaste võimu kujunemine. Algas Kirja kasutuselevõtt (~800) tekkisid minoiline kultuur, mille alla
Kristlaste eesotsas olid Saksa-Rooma keiser Friedrich I Barbarossa, Prantsuse kuningas Philippe II Auguste ja inglise kuningas Richard I Lõvisüda. Ka seekord polnud ristisõdijatel edu. IV ristisõda: algataja oli keskaja silmapaistvamaid paavste Innocentius III, kelle nimega seostub ka Eesti- ja Liivimaa aladel peetud ristisõda. Esialgu oli IV ristisõja raskuspunkt planeeritud Egiptusele, kuid järgnenud sündmuste käigus kandus see mujale. Suundus hoopis Konstantinoopoli alla. Seda retke juhtisid Prantuse kuningas Philippe II Auguste ja paavst Innoentius III. V ristisõda Honorius III algatatud, millega kavatseti vallutada Aijubibiidide sultanaadilt Damietta linn Niiluse deltas, et seda Jeruusalemma vastu vahetada. Lõppkokkuvõttes ei saavutanud ristisõdijad siiski midagi. Vallutati küll Damietta, aga see tuli tagasi anda. VI ristisõda juhtis Saksa-Rooma keiser Friedrich II, kes pretendeeris oma abielu kaudu ka Jeruusalemma kuninga tiitlile
Luua otsesed sidemed Ida-Aafrika kulla-ja orjaturuga · 1415 vallutati Ceuta (Põhja-Aafrikas) · 1419 jõuti Madeira saarestikuni · 1431 jõuti Assoorideni · 1445 Cabo Verdeni (Roheline Neem) · 1482 Kongo suudmeni · 1487 Bartolomeo Diaz purjetas ümber Aafrika lõunatipu nimetades seda Hea Lootuse neemeks · 1498 jõudis Vasco da Cama välja Indiasse · 1492 jõudis Hispaania lipu all purjetav Kolumbus Ameerikasse. Kokku tegi ta neli retke o 1492 o 1493 o 1498 o 1502 · 1499-1502 firenzelane Amerigo Vespucci sõitis pikki Ameerika rannikut. Tuli välja, et tegemist on uue maailmajao Ameerikaga, mis sai hoopis nime sakslase Waldsemülleri ettepanekul 1507 · 1500 portugallane Cabral sõitis Indiasse · 1513 hispaanlane Balboa ületas Panama ja jõudis Vaikse Ookeanini · 1497 oli firenzelane Caboto inglise lipu all jõudnud põhja Ameerikasse
· Mosambiigist võeti Araabia loots, kelle abiga jõuti India Sadamasse Calicuti (Kalkuta). · Tagasi suunduti suure vürtsilaadungiga ja vaatamata laeva hukkumistele, tehti kulutused kuhjaga tasa. b) Vürtsikaubandus kujunes Portugali monopoliks. · Araabia kaupmehed tõrjuti India ookeanist välja. 5. I ümbermaailmareis (1519-1522) ja teised maadeavastused a) Hispaania eesmärgiks Indiasse läänetee leidmine · 5-laevalist retke (253 meest) juhtis portugali aadlik Fernao de Magalhaes. · Atlandi ookeani ületamisega jõuti Ameerika lõunatippu (Magalhaesi väin), · Vaikses ookeanis Filipiinidel hukkus retkejuht kokkupõrkel pärismaalastega. · Teekond jätkus üle India ookeani Aafrika lõunatipu kaudu Atlandile. · Pärast suuri raskusi ja kaotusi jõuti koju 1 laeva ja 18 mehega. b) Uued avastused: · 16. saj. II pool portugallased Jaapanis. · 17. saj
Christoph Kolumbus Christoph Kolumbus (arvatavasti 1451 arvatavasti Genova Itaalia 20. mai 1506 Valladolid, Hispaania) oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. aastal ületas Kastiilia (Hispaania) lipu all Atlandi ookeani ja jõudis Ameerikasse. Ta lähtus arvestusest, et Maa kerakujulisuse tõttu peab laev jõudma Euroopast Kaug-Itta ka lääne suunas liikudes. Kuigi viikingite laevad jõudsid Põhja-Ameerikasse ligi 500 aastat enne Kolumbuse retke, tekkis Euroopal püsiv kontakt Uue Maailmaga alles tänu Kolumbuse avastusele. Kuigi Kolumbus oli palunud enda surnukeha toimetada Ameerikasse, maeti ta esialgu siiski Valladolidi kloostrisse. Kolm aastat hiljem sängitati säilmed ümber Sevillasse. Lõpuks lubati Kolumbuse pojal transportida koos mehe põrmuga ümbermatmiseks Santo Domingo katedraali, kuhu säilmed jõudsid 1541. aastaks. Sinna jäid mõlemad kuni 1795. aastani, mil Hispaania loovutas Haiti saare prantslastele ja
ähvardavalt nii Võrule kui ka Valgale. Siiski tõrjus Rahvavägi kõik rünnakud tagasi ning haaras uuesti initsiatiivi. Säästmaks maad uutest purustustest otsustati viia sõjategevus Eestist väljapoole. Selleks teostati 1919. aasta mais mitu suurt operatsiooni. Narva alt pealetungile läinud Vene valgekaartlik Põhjakorpus lähenes Petrogradile, lõunarindel vallutasid Eesti Rahvaväe üksused Pihkva, Lätis aga sooritas Eesti ratsavägi 200 kilomeetrise retke, jõudis Väina (Daugava) jõeni ning lõi enamlased välja suuremast osast Lätist. Landeswehr'i sõda Lätis kohtas Rahvavägi uut vaenlast. Läti Ajutine Valitsus polnud suutnud luua küllalt tugevaid rahvuslikke sõjajõude ja pidi seetõttu tuginema baltisaksa vabatahtlikest koosnevale maakaitseväele (Landeswehr) ja Saksa sõjaväeüksustele. Sakslased aga, kes polnud loobunud
1637. a. koostas Heinrich Stahl eesti keele grammatika, mis sarnanes saksa keele grammatikaga. 1686 ilmus lõunaeesti keelne ,,Vastne Testament" (Uus Testament) Ajakirjanduse algus. saksa keelsed. TARTU ÜLIKOOLI ASUTAMINE vaata pilet nr.1 Ümera lahing ja Madisepäeva lahing milline tähendus eestlaste ajalooteadusele? Ümera lahing 1210 Läti Hendriku teatel korraldasid eestalsed 1210.a suurema retke latgalite alale ja piirasid kolm päeva ühte tähtsamat müügavendade tugipunkti Võnnut. Kuuldes sakslaste abivägede peatsest saabumisest, olid nad sunnitud linnuse alt lahkuma, ent korraldasid neid jälitma asunud vaenlastele varitsuse Ümera lähistel. Lõppes eestalste jaoks võiduga ja eestalste eneseusk suurenes. Madisepäeva lahing 1217 1217.a korraldasid ugalased koos sakslastega ühise sõjakäigu Venemaale. Teised maakonnad
Aasias, jäi saavutamata. Tuli korraldada uusi retki. Suurimaks sellelaadsetest ettevõtmistest kujunes F. de Magalhaesi ekspeditsioon. 20. septembril 1519. aastal sõitis Hispaania teenistuses olev portugallane Fernao de Magalhaes (1480-1521) välja viie laevaga, pardal kokku 265 meest. Piki Lõuna-Ameerika idarannikut edelasse purjetades avastati La Plata laht ja uuriti Patagoonia rannikut, kuhu jäädi talveks. 1520. aastal jätkati retke, avastati Tulemaa ja nüüd tema nime kandev väin. Keerukast väinast läbisõit võttis aega üle kuu ning sealt jõuti 1520. aasta novembri lõpul ookeanile, mille Magalhaes nimetas hiljem Vaikseks ookeaniks. Ookeani ületamiseks kulus ligi neli kuud. Kuigi läbiti Okeaania, jäid esimese saarestikuna teele Mariaanid ja seejärel Filipiinid. Magalhaes hukkus kokkupõrkes päriselanikega 28. aprillil 1521. aastal. Pärast ekspeditsiooni juhi surma avastati Kalimantani saar
34210060017 Anton Meister Pärnu Liivalaia 32-35 38305190379 Aarne Mikson Pärnu Linnamäe tee 85-21 46909210954 Erno Salumets Kuressaare Pronksi 6a-1 44411130888 Faina Lepp Paide Vikerlase 13-216 44211240925 Malle Ligi Pärnu Lõime 6-4 37102030149 Erki Arsenov Loksa Retke 22-43 46909170171 Airi Põld Paldiski Nisu 5-7 35006210936 Mirja Bergmann Tartu Rästa 7/3 38401080820 Aasa Randla Kunda Telliskivi 52a-1 34207110230 Tiina Toomsalu Loksa Pronksi 6a-1 48901180808 Erki Ainsaar Valga Raudla 30a-20 47008050804 Aadu Heinlo Kuressaare Odra 4-1
Isikukood Eesnimi Perenimi Sugu Sünnipäev Vanus 38602110722 Priit Burmeister M 11.02.1986 27 48804250911 Ahto Danilov N 25.04.1988 24 36505130719 Jaan Kaasik M 13.05.1965 47 46705150941 Boris Küünemäe N 15.05.1967 45 34808140585 Aadu Malva M 14.08.1948 64 45811080030 Arnold Merilaid N 08.11.1958 54 47210070151 Paul Naaber N 07.10.1972 40 35504050446 Ando Nõmmik M 05.04.1955 57 44303130136 Aarne Oks N 13.03.1943 69 47210060467 Hanno Pedak N 06.10.1972 40 34504190222 Margus Roosimägi M 19.04.1945 67 34004050217 Kristjan Mägi M 05.04.1940 ...
Suhted lähinaabritega Suhted naabritega muutusid alles tõsisemaks siis, kui naabermaades nagu Venemaal, Rootsis ja Taanis tekkisid algelised riigid. Aeg-ajalt puhkes meie esivanematel tülisid lõunanaabritega. Latgalid ehk lätlaste esivanemad olid vahepeal sõjakate eestlastega lausa hädas. Teiste läänemeresoome rahvastega ehk lähimate sugulastega (liivlaste-, soomlaste- ja vadjalastega) olid eestlased rahumeelsed. 1030. aastal tegi Kiievi suurvürst Jaroslav Tark Eestisse retke. Ta vallutas praeguse Tartu kohal oleva linnuse ja rajas sinna oma tugipunkti. Eestlased vallutasid selle 1061. aastal tagasi ja jälitasid venelasi üle oma asualade Pihkvani, kus toimus suur lahing. XI sajandil, kui viikingite retked raugesid, asusid Läänemerel vilkalt tegutsema idakaldalt pärit meresõitjad peamiselt eestlased ja kurelased. Retked Taani ja Rootsi rannikualadele polnud sugugi haruldased. 1187. aastal tehti maatasa Rootsi kaubalinn Sigtuna
asuma.Kirjanduslikul kaastööl, mida ta ajakirjadele saatis, polnud edu.See aga Londonit ei heidutanud.Visadusega, mida ta hiljem kirjeldab oma autobiograafilises romaanis "Martin Eden", jätkas ta kirjutamist, olles kord kindlalt otsustanud kirjanikuks saada.Kuigi veel väga noor mees, on tal juba tohutud elukogemused.Ta on vahetult näinud elu kõiges tema mitmepalgelisuses, olemata ise sealjuures passiivseks pealtvaatajaks. 1897. a. tegi London retke Klondike`isse kus 1896. a. on avastatud kulda ja kuhu nüüd tõttasid tuhanded õnneotsijad.Kulda London ei leidnud, ta haigestus ja pöördus tagasi koju, kus hakkas ta uue innuga kirjutama. Esimesed J.Londoni teosed, mis ilmusid eraldi väljaannetena olid novellikogud "Põhja Odüsseia" (1900), "Ta isade jumal" (1901), "Pakase lapsed" (1902) ja romaan "Lume tütar" (1902).Veidi hiljem veel kogu "Usk inimestesse" (1904) ja romaan "Merehunt" (1904)
· Rahvavägi tõrjus kõik rünnakud tagasi. Säästmaks maad uutest purustustest otsustati viia sõjategevus Eestist väljapoole - Selleks teostati 1919 mais mitu suurt operatsiooni · Narva alt pealetungile läinud Vene valgekaartlik Põhjakorpus lähenes Petrogradile, lõunarindel vallutasid Eesti Rahvaväe üksused Pihkva, Lätis aga sooritas Eesti ratsavägi 200 kilomeetrise retke, jõudis Väina jõeni ning lõi enamlased välja suuremast osast Lätist. Soomusrongid · Ehitamine algas novembris 1918 Tallinnas Johan Pitka initsiatiivil · Esimesed soomusrongid koosnesid auruvedurist, poollahtisest suurtükiplatvormist, paarist kuulipilduja- ning mõnest meeskonnavagunist · Rongide nö soomuse moodustasid vaid liivaga täidetud kotid või kahekorde laudseina vahele puistatud liiv
portugali maadeavastaja C. Kolumbus jõuda Indiasse purjetades ümber maakera. Kolumbus oli veendunud, et maakera on ümmargune, kuid ta arvas, et maakera ümbermõõt on tegelikust poole väiksem. Sellepärast pidi India asuma tema arvestuste kohaselt üsna lähedal Euroopale. Kolumbus otsis toetust nii Hispaania kui Portugali kuningakodadest. Oma kodumaal jäi tema plaan toetuseta, sest Portugalil oli juba meretee ümber Aafrika. Portugali rivaal Hispaania oli aga nõus tema retke toetama. Ometi kulus 10 aastat, et plaanitud mereretk teoks saaks. Kes avastas Ameerika tegelikult? Kolumbus oli elu lõpuni veendunud, et ta jõudis Indiasse. Ta nimetas isegi leitud maa inimesi indiaanlasteks. Sellest, et avastatud maa on hoopis uus manner, sai aru Amerigo Vespucci. Tema järgi kannab avatatud maa Ameerika nime. Kolumbuse tuli mõttele lahendada probleemi teistmoodi, kui tavaliselt oli harjutud mõtlema.Selline mõtteviis on uurijatele ja avastajatele väga omane
Leemet on pettunud ning mainib Pärtlile ja Johannesele, et peale lihtsate külaelanike on tapetud ka Magdaleena ja tema poeg. Arvates, et Leemet on libahunt, plaanisid külaelanikud ta tuleriidal põletada. Õigel hetkel aga ilmus välja vanaisa Tölp, kes oli oma tiivad valmis saanud ning päästis Leemeti. Nad tapsid külaelanikud. Johannes aga pääses. Leemet ja Tölp alustasid sellega oma sõjaretke, retke kogu maailma vastu, kahekesi. Nad põletasid kloostreid, tapsid munkasid ja raudmehi, ettesattuvaid juhuslikke külaelanikke jne. Lõpuks suutsid raudmehed nad peatada. Vanaisa tapeti, kuid Leemeti suutsid päästa Pirre ja Rääk, kes nägid puu otsast toimuvat ja otsustasid oma sõbra päästa. Päästjateks olid inimahvide kasvatatud täid, kes raudmeestele juustesse ronisid ja neid merre ennast uputama sundisid minema. Leemetil polnud enam midagi alles
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
